Jazz-muusika tunnusjooned (0)

Jazz-muusika tunnusjooned Improvisatsioon:
Jazz’i kõige iseloomulikum tunnusjoon on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika 
sünnib suures osas nüüd ja praegu. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga 
kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Jäljendamatu tämber:
Jazz’i iseloomulikku kõla ja tundlikku väljenduslaadi on lihtne ära tunda, ent keeruline 
kirjeldada. Iga muusik püüab leida pillil oma isikupärase ja jäljendamatu tämbri, et selle 
kaudu publikuga suhelda. Asjatundjad suudavad tavaliselt juba põgusate muusikakatkete põhjal eristada ühte solisti 
teisest. Pillikoosseisud:
Jazz-muusikat esitab tavaliselt 3–8 mängijast koosnev ansambel või kuni 17 mängijast 
koosnev bigbänd. Meloodiat esitavad harilikult vask-, puupuhk- ja löökpillid. Peamised soolopillid on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon või tromboon. Rütmigruppi kuuluvad klaver, kontrabass, löökpillid ja bandžo või kitarr. Nende ülesanne on 
hoida tempot, rütmierksust ja toetada harmooniat. Rütmielemendid:
Kaks jazz’i iseloomulikumat rütmilist elementi on sünkoop ja rütmiline sving ehk kiikumine. 
Viimases on ühinenud korrapärane pulss ja mustanahaliste muusikast pärit vaba 
rütmitunnetus. Täpselt noodistatud helipikkustesse suhtutakse võrdlemisi vabalt ja tihti peetakse helisid üle. 
Taoline „omavoli“ on jazz’is sama hästi kui kohustuslik, sest just seetõttu tekib iseloomulik 
ebareeglipärane rütm. Meetrum on jazz-muusikas peamiselt neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki. Nukker, kuid helge kõla
Meloodia on jazz-muusikas sama paindlik ja voolav kui rütm. Duur-helilaadis kasutatakse 
sageli madaldatud 3., 5. ja 7. astet. Need nn blue notes (kurvad noodid) kandusid jazz-
muusikasse afroameeriklaste bluusist. Harmoonias on akordijärgnevused traditsiooniliselt tonaalsed, toetudes duur-helilaadile ning 
madaldusi ei kasutata. Taoline harmoonia koos „murduvates“ nootides meloodiaga annab jazz’ile omase kõlavärvi, 
mis on korraga nii nukker kui ka helge.


Alton Glenn Miller elas 1.märts 1904 kuni 15. Detsember 1944 oli ameerika džässihelilooja,
-tromboonimängija ning –orkestrijuht. Glenn Milleri kuulsamate lugude hulka kuuluvad 
näiteks "In the Mood", "Tuxedo Junction", "Chattanooga Choo Choo", "Moonlight 
Serenade", "Little Brown Jug", "Pennsylvania 6-5000" jpt. Aastal 1937 hakkas ta juhatama 
omanimelist orkestrit, mis on praeguseni hinnatuim terves džässmuusika ajaloos. Tema 
orkester: Julia Rich – laulja, Ryan Garfi – laulja, Kevin Sheehan – altsaksofon, Bryan Wente 
– altsaksofon, Scott Van Domelen – tenorsaksofon, Gregory Pflugh – tenorsaksofon, Fil 
Lorenz – baritonsaksofon, altsaksofon ning klarnet, Ashley Hall – trompet, Stephen Forse – 
trompet, Joe Badaczewski – trompet, Kyle Simpson – trompet, George Reinert III – 
tromboon, Chris Fortner – tromboon, Steve McCallum – tromboon, Jason Bennett – 
basstromboon, Nathaniel Shafer – klaver, Justin Watt – löökpillid, Bart Delaney – kontrabass

Document Outline

• Jazz-muusika tunnusjooned
  • Improvisatsioon:
  • Jäljendamatu tämber:
  • Pillikoosseisud:
  • Rütmielemendid:
  • Nukker, kuid helge kõla