31.01.2013 Metalli eihitus ja struktuur. Metlalsete matralide baasid ja nende omaduste muutmine. Õppekirjandus P.Kulu. metalliõpetus. Tln: TTÜ kirjastus. 2005. 230lk E. Hendre. P. Kulu jt. Materjalitehnika. Tln: TTÜ Kirjastus, 2003, 93 lk V. Pakk. Metallide termiline ja termokeemiline töötlemine. Tln: valgus 1990, 92 lk P. Kulu. Eurometallid. Tln: TTÜ Kirjastus 2001 P. Kulu, üldtoimetaja. Mehhanotehnika ja metallide käsiraamat. Tln Kirjastus, 2012 ,454 lk 04.02.2013 Makroanalüüs- suurendust kasutades või palja silmaga materjali uurimine. Defektidega, 5-10 kordse suurusega vaatlemine. 07.02.2013 Metallide aatomkristalne struktuur. Suur plastus, hea elektri juhitavusega, hea elastsus. Metallide omadused on seletatavad ehk aatomi tuumaga mis koosnevad prootonitega ja massiga. Laenguta osakases on neutronid. Prootonite arv=aatominumbriga=aatomit ümbritsevate elektronide arvuga. Need elektronid mis paiknevad kristalli väliskihis, loov...
Veergude ja ridade lisamine. Veergude ja ridade mõõtmete muutmine. Lahtrite joonistamine. Lahtrite ühendamine. Teksti joondamine lahtris. Teksti suuna muutmine lahtris. Tabeli vormindamine. Kustutamine. 1. Looge tabel: veergude arv 7, ridade arv 4. Tabelit saab luua mitmel viisil: tabelimallide kasutamine; menüü Tabel kasutamine; käsu Lisa tabel kasutamine; tabeli joonistamine; teksti teisendamine tabeliks. Klõpsake kohta, kuhu soovite tabeli lisada. Klõpsake menüü Lisa jaotise Tabelid nuppu Tabel ning klõpsake seejärel käsku Lisa tabel. Sisestage jaotises Tabeli suurus veergude ja ridade arv. Klõpsake OK nuppu. 2 Loodud tabeli read on ühekõrgused ja veerud ühelaiused. Tabeli lahtrivõrgustik on joonistatud poolepunktilise prinditava joonega. Sisestuskursor vilgub tabeli esimeses lahtris. Kursori viimiseks järgmisse lahtrisse vajutage tabeldusklahvile
Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorda on kõige lihtsam vormistada põhiosa valmimise järel arvuti abil valides menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ................................................................................................4 1
Metallvarda abil Maaga hendatud elektroskoobilt kadus laeng hetkeliselt, puupulga abil Maaga hendatud elektroskoobi thjenemiseks kujunes aga mitu sekundit. Kas voolutugevus oli suurem puupulgas vi metallvardas? Phjenda. Voolutugevus oli suurem metallvardas, sest metallvardas on rohkem vabu laengukandjaid. Laeng lheb kiiremini Maasse. 8. Teisenda. 0,005A = 5 mA 350mA = 0,35 A 9. Joonisel 1 on kujutatud ampermeetri skaala. Kui suur on selle ampermeetri skaala jaotise vrtus ja ampermeetriga mdetud voolutugevus? Ampermeetri mtepiirkond on 0A - 10A. (skaalal: suuri kriipse - 11, kahe suure kriipsu vahel on kriipse 1, kokku - 10; ampermeetri nool on viienda vikese kriipsu peal) Skaala jaotise vrtus on 0,5A Mdetud voolutugevus on 2,5A 10. Taskulambipirnis on voolutugevus 200mA. Kui suur elektrilaeng lbib taskulambipirni 2 minuti jooksul? Andmed: I= 200mA = 0,2A I= q/t q= I*t
3200 μA= 0,0032 A; ehk 32*10-3 3 A= 0,003 kA; 3*10-3 5 kA=5000 A; 520 A=0,52 kA 6. Ampermeeter ühendatakse vooluringi jadamisi. Kummal vooluringil on kasutuses ampermeeter? Täienda joonist ampermeetri sümboliga sinna, kuhu peab olema ühendatud ampermeeter. 7. Joonisel kujutatud ampermeetri mõõtepiirkond on 0 – 5 A. Täienda joonist, lisades sinna skaala arvväärtused. Leia ampermeetri näit. 20 jaotist 5/20=0,25 on ühe jaotise väärtus. Ampermeetri näit on 1,25A 8. Mida kauem on juhis elektrivool, seda suurem elektrilaeng läbib juhi ristlõiget. Graafikul on kujutatud juhi ristlõiget läbinud elektrilaengu sõltuvus ajast kahes erinevas juhis. Leia graafikult vastused järgmistele küsimustele : a) Kui suur elektrilaeng läbis 5 minuti jooksul juhi A ristlõiget? - 150C b) Kui suur elektrilaeng läbis 5 minuti jooksul juhi B ristlõiget? – 40C
Vastus: Maatüki pindala on 30,00 hektarit. Ülesanne 2. Pindala määramine graafiliselt. 1. h1 = 9,6 cm = 480 m a1= 7,75 cm = 375 m P1=90 000 m2 2. h2= 9,2 cm = 460 m a2 = 7,2 cm = 360 m P2= 82 800 m² 3. h3 = 8,8 cm = 440 m a3 = 11,3 cm = 565 m P3= 124 300m² P = P1 + P2 + P3 P = 90 000 + 82 800 + 124 300 = 297100 m2 ~ 30 ha Ülesanne 3. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Ruhnu saare mõõtmine polaarplanimeetriga U1=4459 U2=4923 U3=5371 U1,2=464 U3,2=448 U = 456 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 456* 2,5 = 1140 ha Ruhnu saare mõõtmine digitaalplanimeetriga U1=460 U2=461 U3=461 Neli ruutu 158 Neli ruutu 159 Neli ruutu 158 Jaotise väärtus: Ühe kõlviku pindala: 461 * 2,53 ha = 1166,33 ha Pindalade määramine nr.8 Koostas
Töö eesmärk: Töövahendid: Tutvumine nooniusega. Nihiku ja Nihik, kruvik, mõõdetavad esemed (plaat ja toru) kruviku kasutamine katsekehade joonmõõtmete määramisel. Skeem Noonius ehk vernjee on mõõteriista täpsust suurendav vahend (abiskaala), millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. See on mõõteriistadel mõõteskaala juurde lisatud sellega paralleelselt liigutatav osa. Nooniuse jaotise pikkus a n on põhiskaala jaotise pikkusest a lühem a/n võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv (skaala jaotise pikkus on kahe naaberkriipsu vahelise kaugus sellel skaalal). Kui nooniuse nullkriips panna kohakuti põhiskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti põhiskaala lähima kriipsuga, vaid jääb sellest maha a/n võrra, teine kriips jääb maha 2*a/n võrra jne. Nooniuse viimane kriips ühtib jälle põhiskaala kriipsuga, kuna n*an=(n-1)a
Referaat Jaana Lind 7. d klass Õpetaja Heli Kopter Jõhvi 2003 Lisa 2: Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ........................................................................................... 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) .................................. 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .......................................... 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ................................................ 8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) .......................................10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri ............................................. 10 2.2. Teise peatüki teise jaotise pealkiri ....................................................14 2.2.1
95 2.3 (d d ) 2 2.0 10 2 4 1.6 10 3 5 3.6 10 3 0.0444 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.0444 0.0444 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.05 mm n (n 1) 10 9 90 Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.1 d (d j ) t , 0.05 2.0 2 2 0.08 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.76 ± 0.08) mm, usutavusega 0.95. Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga. d 4.827 cm t 9, 0.95 2.3
95 2.3 (d d ) 2 2.0 10 2 4 1.6 10 3 5 3.6 10 3 0.0444 mm 10 i 1 i (d n i d )2 0.0444 0.0444 d j t n 1, i 1 2.3 2.3 0.05 mm n (n 1) 10 9 90 Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm t , 0.95 2.0 2 2 p 0.1 d (d j ) t , 0.05 2.0 2 2 0.08 mm 3 3 Vastus: katsekeha paksus d = (4.76 ± 0.08) mm, usutavusega 0.95. Katsekeha paksuse mõõtmine kruvikuga. d 4.827 cm t 9, 0.95 2.3
Kuidas eristada ampermeetrit teistest elektrimõõteriistadest? Ampermeetrit eristab teistest elektrimõõte, et selle skaalal on täht A Mida iseloomustab ampermeetri mõõtepiirkond? Ampermeetri mõõtepiirkond iseloomustab, mis kindlat vahemikku saab selle ampermeetriga mõõta. Kuidas arvutatakse skaalajaotise väärtus? Skaalajaotise väärtuse arvutamisel jagatakse mõõtepiirkonna suurim suurim väärtus jaotise arvuga. Kuidas saadakse ampermeetri näit? Voolutugevuse mõõtmisel peatub ampermeetri osuti skaala mingil jaotisel. Et saada näitu, tuleb lugeda jaotiste arv skaala algusest kuni osutini ja korrutada see jaotise väärtusega. Kuidas ühendatakse ampermeeter seadmega, milles mõõdetakse voolutugevust? Voolutugevuse mõõtmiseks ühendatakse ampermeetri üks klemmidest juhtme abil vooluallika
Voltmeetri näit (V) 7.5 U2, V kasvades 5.5 3.5 1.5 -0.50 0.1 0.2 0.3 0.4 0.5 0.6 0.7 0.8 0.9 1 Galvanomeetri jaotised Piirhälve ep(U) Etalonvoltmeetri lubatud piirhälve 0,5%*15V=0,075V ep(U)=epe(U) + el(U) + 1/2eVmax(U) 0,15V - pool jaotise väärtusest epe(U) - etalonvoltmeetri lubatud piirhälve el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve ep(U)=0,075V+0,15V+0,1V = 0,325V Kus epe(U) on etalonvoltmeetri lubatud piirhälve, mis arvutatakse voltmeetri juhendi järgi, el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve (ümardamise hälve), väljendatud pinge ühikutes (V). Täpsusklass: Y = ± ep(U) / Xn * 100% Xn - normeeriv väärtus e. mõõtepiirkond Y = ±0,325V / 15V * 100% = ± 2,2%
Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ..................................................................................... ..........4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... ....... ..............5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri .......................... ...............5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri ............................... ...............8 2. TEISE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) ........................................ 10 2.1. Teise peatüki esimese jaotise pealkiri .............................. .... ..........10 2.2.Teise peatüki teise jaotise pealkiri ....................................................14 2.2
täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a n Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. a T a an n Suurust nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala a a
näitamisega, (vt. tabel 2.5). 5. Illustratsioonid Kõiki töös esinevaid illustratsioone (graafikud, diagrammid, skeemid, joonised, fotod jne.) nimetatakse joonisteks. Illustratsioonid võivad paikneda kas tekstis (võimalikult lähedal vastavale tekstiosale) või eraldi lehtedel (formaat A4). Kui illustratsioone dokumendis on üle ühe, tuleb nad tähistada. Illustratsiooni tähis koosneb kahest numbrist, milledest esimene tähistab jaotist, teine illustratsiooni järjekorranumbrit antud jaotise piirides. Numbrid eraldatakse omavahel punktiga. Tähistusele järgneb joonise allkiri, mis on joonisel kujutatu lühike sõnastus. Joonise tähistus koos allkirjaga paikneb joonise all. Näiteks: Joonis 1. Õpilaste arvu muutus Kõikidele kasutatavatele joonistele tuleb töös viidata ja nad peaksid asuma võimalikult lähedal kohale, kus neile esmakordselt viidatakse. Viited illustratsioonidele antakse ümarsulgudes (vt. joon. 4.3.) või (joon. 2.5).
Töö eesmärk: Analüütiline pindala määramine.Arvutada maatüki pindala piiripunktide ristkoordinaatide järgi. Lähteandmed(punktide 1, 2, 3, 4 ja 5 ristkoordinaadid X ja Y) võtta laboratoorsest tööst nr. 5"Kinnise teodoliitkäigu koordinaatide arvutamine". Pindala määramine graafiliselt.Määrata graafiliselt topograafilisel plaanil piiritletud maatüki pindala. Pindala mehaaniline määramine e. pindala määramine planimeetriga: a) määrata planimeetri jaotise väärtus, b) määrata ühe kõlviku pindala planimeetriga. Töövahendid: Taskuarvuti, andmed laboratoorsest tööst nr.5, planimeeter. Metoodika: Analüütiliselt: kasutades laboratoorses töös nr. 5 saadud koordinaate arvutan välja maatüki pindala kasutades Gaussi valemit. Saadud tulemused tabelis 1. Graafiliselt: jaotan maatüki kolmeks kolmnurgaks, arvutan iga kolmnurga pindala ja liidan need, saades kogu maatüki pindala. Saadud pindalad tabelis 2. Ülesanne 1.
võrdlemist teise sama liiki suurusega, mis on võetud mõõtühikuks. 2. Milleks kasutatakse nooniust? Noonius on mõõteriista või anduri täpsust suurendav vahend, millega saab täpsustada skaalajaotise murdosi. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaalalugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. 3. Kuidas määrata nooniuse täpsust. Nooniuse jaotise pikkus valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust Nimetatakse nooniuse täpsuseks. 4. Kui suur on nooniuse lugemisel liitmääramatus? Absoluutne viga alfa=x-X (x-saadud mõõtarv, X- suuruse tõeline väärtus.) Nooniuse kasutamisel on absoluutne viga +- T. 5. Kui suur on nooniuse täpsus, kui 10 nooniuse jaotist vastab 29 põhiskaala jaotisele, millest igaühe pikkus on 1 mm? an=29/10=2,9 mm
punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alljaotised võivad järgneda üksteisele samal lehel. N: Numeratsioon ja sriftid teksti liigendamisel 1. KÜÜDITAMINE (peatükk või paragrahv) 1.1 Küüditamise mõiste (punkt) 1.1.1 Küüditamise ja genotsiidi erinevus (alapunkt) 1.2 Küüditamisest Eestis 2. MINU PERE LUGU 2.1 Kodust ära viimine 2.5
punkti 2.3.2 kohaselt). Alapeatükki eraldi lehelt ei alustata. Alapeatüki pealkirja ette ja järele jäetakse Enteriga üks tühi rida. kui alapeatükk algab uuelt lehelt, siis on kohe esine rida. Kui alapeatüki pealkirjaga samale leheküljele põhiosas mahub ainult 1- 2 rida järgnevat teksti, alustatakse uuelt lehelt. NB! Sisukorra, Sissejuhatuse, Kokkuvõtte ja Kasutatud allikate ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. (vt LISA 2) Iga uus peatükk algab uuelt leheküljelt. Alljaotised võivad järgneda üksteisele samal lehel. N: Numeratsioon ja sriftid teksti liigendamisel 1. KÜÜDITAMINE (peatükk või paragrahv) 1.1 Küüditamise mõiste (punkt) 1.1.1 Küüditamise ja genotsiidi erinevus (alapunkt) 1.2 Küüditamisest Eestis 2. MINU PERE LUGU 2.1 Kodust ära viimine 2.5
() = 0,001 () = 0,5 2 0,000004 2 () = 2 () + 2 () = , + ( ) = 2,0 + (0,95 0,000005)2 = 4,758 10-6 3 3 Kus kruviku lubatud piirviga, pool skaala jaotise selle osa väärtusest, mida hinnati. 2 0,00001 2 () = 2 () + 2 () = , + ( ) = 2,0 + (0,95 0,000025)2 = 7,077 10-4 3 3 Kus nihiku lubatud piirviga, pool skaala jaotise selle osa väärtusest, mida hinnati. 2 =1 - (2.134 -2.092)2 +(1.923-1.902)2 +(1.723 -1
määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a Suurust T = a - a n = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) n asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala
määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a Suurust T a a n nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) n asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala
määramine. Mõõtekriipsu kokkulangemist mõõteskaala mingi kriipsuga saab fikseerida üsna täpselt, kui aga ei ühti skaala kriipsuga, siis on lugemi leidmine vähem täpne. Täpsuse tõstmiseks lisatakse mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Skaala kulgeb mõõtekriipsust sinnapoole, kuhu kasvavad põhiskaala lugemid. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. a Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n n on nooniuse jaotiste arv. a Suurust T a a n nimetatakse nooniuse täpsuseks. Kui nooniuse nullkriips (mõõtekriips) n asetada kohakuti mõõteskaala mingi kriipsuga, siis nooniuse esimene kriips ei ühti mõõteskaala
168.0.2 . Avame veebibrauseri Firefox ning tipime aadressiribale serveri aadressi. Loo uus jaotis (partition) kettale /dev/sda kasutades vahendeid parted või gparted . parted on olemas, gparted on vaja paigaldada. gparted kasutamiseks tuleb serverisse logida -X võtmega. Käivitame programmi parted . student@server:~$ sudo parted Valime ketta /dev/sda . (parted) select /dev/sda Vaatame, kus on vaba ruumi uue jaotise jaoks. (parted) print free Loome uue jaotise käsuga mkpart (make partition). Jaotise algus ja lõpp on megabaitides. (parted) mkpart Partition type? primary/logical? primary File system type? [ext2]? ext4 Start? 8589 End? 10700 Veendume, et uus jaotis loodi. (parted) print Loodud jaotis on nimega sda3 , kaustas dev . Loo uude jaotisesse ext4 failisüsteem. Failisüsteemi saab luua käsuga mkfs (make filesystem)
Kui soovite lisada uue rea näiteks 5. rea kohale, klõpsake mõnda lahtrit 5. reas. o Mitme rea lisamiseks valige read, mille kohale soovite lisada uusi ridu. Valige sama arv ridu nagu soovite lisada. Kui soovite lisada näiteks kolm uut rida, siis valige kolm rida. o Mittekülgnevate ridade lisamiseks hoidke neid valides all juhtklahvi CTRL. 2. Klõpsake menüü Kodu jaotise Lahtrid nupu Lisa kõrval olevat noolt ning seejärel käsku Lisa lehe ridu. Veergude lisamine töölehele 1. Tehke ühte järgmistest. o Ühe veeru lisamiseks valige rida või lahter, mis asuvad vahetult paremal kohast, kuhu soovite uut veergu lisada Kui soovite lisada uue veeru näiteks veerust B vasakule, klõpsake mõnda lahtrit veerus B.
Suhkrulahuse masskontsentratsioon 0,04 0,0005 Lahusekihi paksus 2,00 0,0005 Põhiskaala vähima jaotise väärtus 0,5 Nooniuse jaotiste arv 25 Nooniuse täpsus 0,02 0,01 Katse nr. 0 1 1 0,08 7,38 7,30 2 0,00 7,44 7,44 3 0,04 7,34 7,30 4 0,02 7,28 7,30 5 0,00 7,30 7,30 6 0,02 7,26 7,24 7,31 0,054
järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata
3.1. Plaadi paksus (nihikuga). Keskmine plaadi paksus 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,70 + 3,65 + 3,70 + 3,70 d= = 3,695mm 10 Kasutades valemit (2) arvutan plaadi paksuse juhusliku vea: 0,0025 d j = 2,3 = 0,012mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku d väärtuse arvutan valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,0120 ) + 2 2 = 0,035mm 3 = 0,95 Nihikuga mõõtes on plaadi paksus d=(3,695 0,035) mm, usaldatavusega 0,95. 3.2. Toru siseläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine siseläbimõõt:
Noonius Mõõtriistadel nagu nihik, kuruvik, goniomeeter jne, on mõõteskaalaga paraleelselt liikuvale osale tõmmatud mõõtekriips, mille järgi toimub mõõteriista liikuva osa asukoha määramine. Kriipsu ja skaala kokkulangemist saab fikseerida üsna täpselt, nende mitteühtimisel on aga lugemi leidmine vähem täpne. Sellest lähtuvalt on täpsuse tõstmiseks lisatud mõõtekriipsule abiskaala, mille nullkriipsuks on mõõtekriips. Seda abiskaalat nimetatakse nooniuseks. Nooniuse jaotise pikkus an valitakse harilikult põhiskaala jaotise pikkusest a lühem võrra, kus n on nooniuse jaotiste arv. Suurust T = a-an = nimetatakse nooniuse täpsuseks. Nihik Nihikut kasutatakse pikkuse mõõtmiseks. Ta koosneb mõõteharudega joonlauast ja sellel nihutatavast samasuguste harudega raamist. Nihikuga saab mõõta ka detaili siseläbimõõtu. Enmasti tuleb sel juhul skaalalt saadud lugemile liita mõõteharule märgitud parand, näiteks 10 mm
(uurimistöö, referaat vmt), koostaja ees- ja perekonnanimi ning klass, juhendaja ees- ja perekonnanimi, töö valmimise koht ja aasta II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1
tan s= , (2) tan Kus s on suurendus, ' optilise seadme poolt tekitatud vaatenurk ja vaatenurk palja silmaga vaatamise korral. Lihtsaimaks mooduseks pikksilma suurenduse hindamiseks on ühtlastejaotistega skaala (näiteks joonlaud) vaatlemine üheaegselt nii pikksilma kui ka palja silmaga,st. Ühe silmaga läbi pikksilma ja teisega pikksilmakõrvalt otse. Kui jaotise tegelik pikkus skaalal on l0 ja läbi pikksilma paistab temq suurendatud kujutis pikkusega L, on pikksilma suurendus võrdne L s= l0 Tegelikuses on seda lihtne teha nii, et leitakse, mitu otsenähtud skaalajaotist (n) mahub pikksilmas nähtud mõne (N) suurendatud jaotise kõrvale. Sellisel juhul saame suurenduse valemiks n s= N
7. klassi loodusõpetuse MÕÕTMINE mõisted Kordne ühik Ühik, mis on moodustatud põhiühikust mõõtühiku eesliite abil, nt sentimeeter Tuletatud ühik Meetermõõdustiku põhiühikutest korrutus- või jagamistehte abil saadud ühik Skaala jaotise väärtus Skaala naaberjaotise vahe mõõdetavates ühikutes Ruutmeeter Pindala põhiühik Meeter Pikkuse põhiühik Kuupmeeter Ruumala põhiühik Mõõtühik eesliide Eesliide, mille lisamine annab 10, 100, 1000 jne kordselt suurema või väiksema mõõtühiku Kilo- Mõõtühik eesliide, väljendab põhiühiku tuhandekordsust, tähis on ,,k"
Keemiline toime - elektrivool eraldab juhist selle koostisosi Magnetiline toime - vooluga mhis mjutab magnetnela Galvanomeetri abil saab kindlaks teha voolu olemasolu juhis. Galvanomeetri phiosad on magnet ja selle teljele paigutatud mhisega raamike ning osuti. Mida suurem elektrilaeng, seda suurem voolutugevus juhis. Voolutugevus = elektrilaeng / aeg l = q/t 1amper(A) Voolutugevust mdetakse ampermeetriga. Nidu saamiseks tuleb lugeda jaotiste arv osutini ja korrutada jaotise vrtusega. Elektrivooli on 2 liiki: ALALISVOOL JA VAHELDUVVOOL ALALISVOOL - vool, mille sund ja tugevus ajas ei muutu VAHELDUVVOOL - vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad
LABORATOORNE TÖÖ 11 Keerme mõõtmine väikese mõõtemikroskoobiga MM Väikese mõõtemikroskoobi mõõtepiirkond pikisuunas on 0...75 mm ja ristsuunas 0...25 mm. Kruvikute jaotise väärtus on 0,01 mm, mikroskoobi suurendus 10, 20 või 50 korda. Nurgamõõtmete mõõ- tepiirkond on 0°...360°, nurgaskaala jaotise väärtus 1'. Töölaua pöör- denurk on ±5°, samba kallutusnurk ±10°, mõõtemääramatus ±0,003mm. 1 alus 7 nõjase hammaslattmehanism 2 ristnihkekruvik 8 nõjase pidur 3 töölaud 9 sammas 4 tsenter 10 samba kalde seadmise käsiratas 5 nõjas 11 - valgusti 6 optiline pea 12 pikinihkekruvik 13 töölaua pööramise kruvi
Juhtide jadaühenduste uurimine Töökäik: 1. Määran ampermeetri ja voltmeetri skaalade kõige väiksemate jaotiste väärtused ja mõõtepiirkonnad, ning märgin tulemused tabelisse. Skaala kõige väiksema jaotise väärtus Mõõtepiirkond Ampermeeter Voltmeeter 2. Joonestan sellise vooluringi skeemi, kuhu on ühendatud taskulambipatarei, lüliti, ampermeeter ning kaks taskulambipirni. 3. Seejärel koostan selle vooluringi ning mõõdan voolutugevuse: I= 4. Mõõdan voltmeetriga pinged kummagil lambil. NB! Mõõtmiseks mitte ühtegi juhet lahti ühendada. Panen voltmeetri kummagi klemmi külge ühe juhtme ja siis ühendan need algul ühe, siis teise lambi klemmidega
Tallinna Tehnikaülikool Mõõtmise I-kodutöö variant nr Imre Tuvi 061968 IATB22 Tallinn 2007 Ülesanne nr. 1 Osutmõõteriistaga M1107 mõõdeti signaali mõõtepiirkonnal 15 mA, lugem oli 81,5 jaotust. Andmed: täpsusklass (tk) = 0,2 skaala jaotise väärtus (jv) = 150 mõõtepiirkond (mp) = 15mA lugem (l) = 81,5 Voolutugevus: l I = mp jv 81,5 I= 0,015 = 0,00815 A 150 Mõõteviga: tk I = mp 100 0,2 I = 0,015 = 0,00003 A 100 Vastus: I = ( 0,00815 ± 0,00003 ) A Ülesanne nr. 2 Firma Agilent multimeetriga tüüp 34401A mõõdeti alalissignaali. Näit piirkonnal 1000 V oli 950.525 V. Viimasest taatlusest oli möödas 1 kuu.
pikikattuvus. =61,3% 1.3 Aerofoto kaldenurk , siis aerofoto on horisontaalne; , siis aerofoto on plaaniline; , siis aerofoto on perspektiivne ehk kaldaerofoto; eelnevad aerofotod on tehtud lennukilt. , siis aerofoto on vertikaalne ja on tehtud maapealt kasutades fototeodoliiti või laserskännerit. Kaldenurga määramiseks kasutatakse ümarvesiloodi. Kaldenurga arvutamise valem: , kus on mulli kaugus ümarvesiloodi keskpunktist ja on jaotise vahe laius. , järelikult on tegu horisontaalse aerofotoga. 1.4 Aerofoto pöördenurk Aerofoto pöördenurk peab olema: . See nurk võetakse aerofoto keskpunkti ja ühe teise valitud punkti ja lennusuuna vahelt. Minu fotodel oli =. 2 Aerofoto pildistamise aeg Pildistamise aega vaadatakse aerofoto nurgas olevalt kellalt. Tabel 2.. Pildistamise aeg Aerofoto number T [aeg] J [intervall] 889 9h
R universaalne gaasikonstant T absoluutne temperatuur (*K) moolmass (õhu jaoks Voltmeetri kalibreerimine Katse nr Galvanomeetri U1(V) U2(V) (V) jaotised kasvades kahanedes 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Ue etalon voltmeetri absoluutne viga U1 kaliibritava galvanomeetri lugemi viga ( võetakse pool jaotise väärtusest) UV variatsioon, leiame tabelist Vooluallika kasutegur Katse I(mA) U(V) N1(mW) (%) -U(V) r() R() R/r nr 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Eritakistus Traadi diameetri mõõtmine Katse nr d1(mm) d2(mm) 1 2 3 4 5 Traadi takistuse sõltuvus traadi pikkusest Katse nr l(m) U(V) R() 1 2
1,5 Teksti joonduse Rööpjoondus määramine Tekstilõikude Avaleht-lõik-lõigusätted 0 pärast ja 6 enne ees- ja järel vabaruum Pealkirjade määramine ja nummerdamine Lehekülgede Lisa-leheküljenumber Paigutada jaluses paremale. nummerdamine Sisukorra lõppu Paigutus Piirid Pidev, jaluses jaotise 2 Numeratsioon hõlmab kogu tööd, NIMI: KIRJALIKU TÖÖ VORMISTAMISE NÕUDED , tiitellehelt ja leheküljenumbri juures klõpsata Lingi eelmisega sisukorrast (lindil), kustutada jaotises 1 leheküljenumbri leheküljenumber eemaldamine Automaatse Viited Sisukord Kohandatud sisukord Määrata fondiks Calibri, suurusega 12
korral skaalast ja osutist. Digitaalriistade korral on lugemiseadmeks ekraan, kuhu ilmuvad numbrid. Arvu, mida mõõteriist näitab nimetatakse lugemiks, sellele vastavat füüsikalise suuruse väärtust aga mõõteriista näiduks. Kui näiteks voltmeetri osuti seisab täpselt kriipsu kohal, mille juures on arv 2,5, siis lugem on 2,5 ja näit 2,5V. Skaala kahe naaberkriipsu vahet nimetatakse jaotiseks. Jaotis ei ole füüsikaline suurus vaid geomeetriline suurus. Jaotise geomeetrilist pikkust nimetatakse jaotise pikkuseks. Jaotise lõppkriipsule ja algkriipsule vastavate näitude vahet nimetatakse jaotise väärtuseks. Mõõteriista mõõtepiirkond on kõigi võimalike näitude hulk, näiteks 0...3V. Mõõtediapasooniks ehk mõõtepiirkonna tööosaks nimetatakse mõõtepiirkonna osa, milles mõõteriista täpsus on tagatud. Näiteks mõnedel elektrimõõteriistadel skaala algosas jaotised puuduvad ja 0...300V mõõtepiirkonnaga voltmeetriga saab korrektselt
masskontsentratsioon g/cm3 Lahusekihi paksus 2.002 dm Põhiskaala vähima 0.5 jaotise väärtus Nooniuse jaotiste 25 arv Nooniuse täpsus 0.02 n
Vedamise ajal peab mõõtemehhanism liikuma vabalt, hoida kinni ainult luubi käepidemest, liikuda ühtlase kiirusega võimalikult täpselt mööda kontuuri. Joonlauda kasutada ei tohi! Pärast ümbervedamist võtame lugemi tähistame selle u2. Kahe lugemi vahe annabki meile planimeetri mõõteratta veeremisteekonna, mis on proportsionaalne ümberveetud kontuuri pindalaga. Kontuuri pindala saamiseks tuleb mõõteratta veeremisteekond korrutada planimeetri jaotise väärtusega p (planimeetri lugemi viimase koha ühikule vastav pindala). 4.2. Millised on töövahendid? planimeeter, digitaalplanimeeter 4.3. Kuidas toimub planimeetri jaotise väärtuse määramine? Mõõdetakse tuntud pindalaga kontuuri (koordinaatide ruudustiku ruut, sabloon) pp või pv asendis. Lugemite tegemise järjekord: Alguspunktis lugem enne ümbervedamist (u1), pärast esimest ümbervedamist alguspunktis uus lugem (u2), pärast teist ümbervedamist alguspunktis lugem (u3)
n1 1 Keskmine 0,993793 Y_2 Asukoht: Yabs Xmax Ymax 1,063465 0 1,063465 3 4 5 6 7 8 9 10 Algus Lõpp Jaotisi a b n samm jaotise nr. x y 0 10 20 0,5 0 0 1,063465 1 0,5 1,485654 Keskmine -0,575271 2 1 1,31956 3 1,5 -2,473479 AbsMax 5,282144 4 2 -5,282144
Keskmine: 0,01 3. Leiti saadud voltmeetri põhiviga U 1 I = I e +I 1 + I v 2 kus: eI - etalonampermeetri absoluutne viga I1 - kalibreeritava galvanomeetri lugemi viga (võetakse pool jaotise väärtusest, Iv - variatsioon, leitakse tabelist I = 0,11mA 4. Arvutati taandatud viga. I = I = 0,011 5. Koostatud voltmeetri täpsusklass on 1.1% 5. Järeldus.
7 7,07 7,04 0,03 8 8,07 8,04 0,003 9 9,03 9,07 0,04 10 10,07 10,07 0 0,022(V) 6.Leidke saadud voltmeetri phiviga U. Phiviga (V) U=0,01V+0,05V+1/2·0,022=0,071V kus: - etalon voltmeetri abs. viga. = 0,05V - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(vetakse pool jaotise väärtusest). - variatsioon,leiame tabelist. 7.Arvutage taandatud viga. = ==0,0071 8.Arvutage täpsusklass. Täpsusklass = ·100 % Täpsusklass=0,0071·100%=0,71% Kokkuvõte Kuna täpsusklass voltmeetril tuli väiksem kui 1%, siis võime väita,et voltmeeter on piisavalt täpne ,et mõõta pingel 10V.
Linn 2000 II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS ..........................
II Sisukord kirjeldab töö struktuuri, sisaldab iga alaosa täpse pealkirja ja vastava lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Töö lihtsustamiseks saab sisukorra loomise pealkirjade nummerdamise jätta arvuti hooleks. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik le- heküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukor- rale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Vt. kuidas teha arvutil. Sisukorra näidis SISUKORD SISSEJUHATUS ....................
4. Töö põhiosa Põhiosa tekstis on põhijaotused (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt. punkti. 2.3.2 kohaselt) Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. 4.1. Arvude esitamine tekstis.
LABORATOORNE TÖÖ 13 Korkkaliibri (kolvisõrm) mõõtmine püstoptimeetriga 1. Kasutatud mõõteriistad ja seadmed: Nr. Nimetus Mõõtepiirkond Täpsus 1. Püstoptimeeter H 0-150mm 0,001mm 2. Mõõteriista iseloomustus ja skeem: Püstoptimeetrit kasutatakse kontaktmõõtmiseks võrdlusmeetodil. Optimeetri skaala jaotise väärtus on 0,001 mm, mõõtepiirkond skaala ulatuses ±0,01 mm. Välismõõte saab mõõta vahemikus 0...150 mm. 1 alus 8 arretiir (1) 2 töölaua tõstemutter 9 optimeetritoru 3 töölaua fikseerkruvi 10 optimeetritoru lukustusmutter 4 töölaua seadekruvid 11 püsttugi 5 laua alus 12 nõjas
10. 100 10,030 10,030 0 Uv= 0,029/ 9= 0,0032 6.Leidsin saadud voltmeetri põhivea U. Põhiviga U = Ue + U1 + 1/2 Uv (V) Kus: Ue - etalon voltmeetri abs. viga. Ue= 0,01 V U1 - kaliibritava galvanomeetri lugemi viga(võetakse U1= 0,05 V => (10V/ 100)/2=0,05 (V) pool jaotise väärtusest). Uv= 0,0032 V Uv - variatsioon,leidsin tabelist. U= 0,01+0,05+1/2* 0,0032= 0,060 (V) 7.Arvutasin taandatud vea. = U/U= 0,060/10= 0,0060 (V) 8.Arvutasin täpsusklassi. Täpsusklass = ·100 % = 0,0060*100%= 0,6% Kuna voltmeetri täpsusklass tuli alla 1%, siis on voltmeeter piisavalt täpne ja tohib kasutada kuni 10V pinge mõõtmiseks.
annaabi.ee 
