Voltmeetri kaliibrimine (0)

Jrk. Nr. Galvanomeetri jaotised U1, V kahanedes U2, V kasvades ev(U) = U1-U2, V
1 1 15 15.1 -0.05
2 0.9 13.5 13.5 0
3 0.8 12 12.1 -0.1
4 0.7 11 11.1 -0.1
5 0.6 9 9.0 0
6 0.5 7.5 7.5 0
7 0.4 6 6.0 0
8 0.3 4.5 4.4 0.1
9 0.2 3 2.9 0.1
10 0.1 1.4 1.4 0
Teoreetiline:
Mõõteriistad:
R=U/I
U= 15 V
Galvanomeeter M906
I= 0.001 A
Seeria nr 89009
R= 15000 Ω
Mõõtepiirkond 1mA
Eksperimentaalne:
Etalonvoltmeeter
R=U/I
Seeria nr 1582
R= 15000 Ω
Mõõtepiirkond 15V
Rg= 1750 Ω
Re=R-Rg 13250 Ω
Piirhälve ep(U)
Etalonvoltmeetri lubatud piirhälve
0,5%*15V= 0,075V
ep(U)=epe(U) + el(U) + 1/2eVmax(U)
0,15V - pool jaotise väärtusest
epe(U) - etalonvoltmeetri lubatud piirhälve
el(U) - kaliibritava galvanomeetri näidu lugemise hälve
ep(U)=0,075V+0,15V+0,1V = 0,325V
Kus epe(U) on etalonvoltmeetri lubatud piirhälve,
mis arvutatakse voltmeetri juhendi järgi, el(U) - kaliibritava galvanomeetri
näidu lugemise hälve (ümardamise hälve), väljendatud pinge ühikutes (V).
Täpsusklass:
Y = ± ep(U) / Xn * 100%
Xn - normeeriv väärtus e. mõõtepiirkond
Y = ±0,325V / 15V * 100% = ± 2,2%
Kuna galvanomeetri täpsusklass = 1,5%, mis on täpsem kui saadud voltmeetri
täpsusklass, siis saame voltmeetri täpsusklassiks 2,2%.
Kokkuvõte:
Galvanomeetrist tehtud voltmeeter on üsna töökindel, kuna selle mõõtmise
täpsuse kõrvalekalle tavalisest voltmeetri 15V mõõteskaalal on kuni 0,1V.
Kuna galvanomeetri enda täpsusklass on väiksem kui voltmeetri oma, siis
peab mõõtmistel arvestama arvutusliku galvanomeetri täpsusklassiga, mis
on ± 2,2%.