10 jalgpalli suurkuju Johan Cruyff ,,Johani saladus on see, et ta armastab jalgpalli ja otsib uus võimalusi täiuslikkuse saavutamiseks.'' Stefan Kovacs, endine Ajaxi treener Nimi: Johan Cruyff (Cruijff) Sündis: 25. aprillil 1947 Rahvus: hollandlane Johan Cruyff on mitte üksnes Hollandi parim jalgpallur, vaid üks maailma parimaid mängijaid läbi aegade selle eest võlgneb ta palju oma ema visadusele. Johani ema töötas Ajaxi kontoriruumides koristajana ja veenis klubi juhtkonda võtma Johanit Ajaxi
juuli 2014) Maailmameistrivõistlused Kvalifitseerunud 20 (kõigil) (esmakordselt1930) Parim tulemus Võitja: 1958, 1962, 1970,1994 ja 2002 AJALUGU Brasiilia jalgpall sai alguse 19. sajandi lõpus Briti võõrtööliste eestvedamisel. Sajandivahetuseks moodustati kohalikud liigad Rio de Janeiros ja Sao Paulos. Maailmameistrivõistlustel osaleb Brasiilia alates 1930. aastast, Brasiilia koondise kuldseks ajastuks võib nimetada aastaid 1950-1970, kui võideti kolm korda maailmameistritiitel.1950. aastal jäi Brasiilia finaalis alla Urugaile. 1954. aastal 1958. aastal tuli brasiillaste kauaoodatud triumf. Eesliiniga Garrincha, Vavá, Mario Zagalo ja Pele purustati finaalis Rootsi tulemusega 5:2. 1962. aastal Tšiilis võideti peaaegu sama koondisega (vigastuse tõttu ei osalenud Pelé) uuesti MM-tiitel,
väravavahiks Euroopas ning seda tõestavad mitmed auhinnad. 19. oktoobril aastal 2010 võitis Casillas kõige rohkem piiristatud väravavahi tiitli- UEFA Meistrite Liiga oma. . Cristiano Ronaldo sündis 5.veebruaril aastal 1985 Funchalis, Portugalis. Ta on portugali jalgpallur, kuid alates 1. juulist 2009 mängib ta Hispaania kõrgliiga klubi Real Madrid CF eest ja kuulub Portugali jalgpallikoondisesse. Cristiano Ronaldo on peamiselt parem ääreründaja, kuid ta on on mänginud ka teistel ründavatel positsioonidel. Manchester United ostis Ronaldo 2003
aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja -vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA-sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud. Registreeritud jalgpallureid oli 38 miljonit ehk 2000
käivitunud FA karikas. Esimese ametliku maavõistluse pidasid 1872. aastal Inglismaa ja Šotimaa. Vanim liiga on 1888. aastal asutatud The Football League, mis oli Inglismaa kõrgliigaks 1992. aastani. Rahvusvahelise jalgpalliliidu FIFA moodustasid 1904. aastal Pariisis seitsme riigi esindused. Prantsusmaa algatusel loodud ühendus lubas kinni pidada Briti saartel väljakujunenud mängureeglitest. Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. 1.2. Jalgpalli ajalugu Eestis Eesti koondis pidas oma esimese kohtumise 1920. aasta oktoobris. Meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängude eelringis, mis on jäänud ainsaks esituseks suurturniiril. Eesti pole kordagi pääsenud ei maailmameistrivõistluste ega Euroopa meistrivõistluste finaalturniirile. Aastail 1940–1991 oli Eesti NSV Liitu kuulumise tõttu rahvusvahelisest jalgpallielust ära lõigatud. Eesti esimene FIFA ametliku tunnustuse pälvinud taasiseseisvumisjärgne kohtumine toimus 3. juunil 1992.
algusajaks. 1921.aastal annetas Tallinna ärimees Eduard Saarepera Eesti jalgpallimeistrivõistlustel väljamängimiseks hinnalise hõbedast ülekullatud karika. Karikas kaalus 3,6kg ja oli 42cm kõrge. Karikas oli valmistatud 1826.aastal Londonis ning see pandi auhinnaks hobuste traavi võistlustel. Samal otstarbel kasutati sjandi algul ka karikat ka Venemaaal ,kust Eduard Saarepera Selle omandas kuidas trofee Inglismaalt Venemaaale sattus ,pole teada. Karika statuut nägi ette et meeskond ,kes tuleb Eesti meistriks kas kolm aastat järirst või viis aastat vaheldumisi ,omandab selle jäädavalt. 1927.aastal ,kui Sport tuli viiendat korda Eesti jalgpallimeistriks ,võitis ta Saarepera karika endale jäädavalt. 1938.aastal otsustas aga Spordi juhtkond kutsuda ellu Eesti karika võistlused ja panna auhinnaks igavesti rändava Saarepera karika. Esimeseks karika võitjaks tuli Sport. Viimast korda oli Saarepere karikas jalgpalli auhinnaks 1944
Itaalia (4) ja Saksamaa (3). Brasiilia on ainus, mis osales iga võistluse finaalturniiris. Jalgpalli Euroopa meistrivõistlusi korraldatakse alates 1960. aastast samuti iga nelja aasta tagant. Algul nimetati seda võistlust Euroopa rahvaste karikavõistluseks, kuid see muudeti 1968. aastal ära. Finaalturniirile pääseb valikmängudega 16 rahvustkoondist (enne seda oli algselt 4 ning hiljem 8 koondist). Korraldajamaa koondis pääseb valikturniirile automaatselt.Valitsev meister on 2008. aastast Hispaania. 2012 aasta Euroopa Meistrivõistluste korraldajamaadeks on Poola ja Ukraina. Valikmängud selle turniiri raames juba käivad. Tuntud jalgpallurid läbi ajaloo: Pele (Brasiilia) Telejalgpalli esimene superstaar. Kolmekordne maailmameister (1958, 1962 ja 1970). Lõi oma karjääri jooksul kokku 1282 väravat. Diego Maradona (Argentiina)
Kool Eesti jalgpall 2005-2009 Koostaja: Nimi Tallinn aasta Sisukord LK 3-4..........................................................................................Eesti jalgpallikoondis LK 4.............................................................................................Praegused koondislased LK 5-9..........................................................................................Eesti koondise mängud alates 2005 LK 10 ..........................................................................................Meistriliiga LK 11-12 .....................................................................................Meistriliiga hooajad alates 2005 LK 12 ..........................................................................................Parim väravakütt LK 13.......................................................................................... Kasutatud kirjandus
populariseerida jalgpalli. Lisaeesmärgiks oli meeskonnatöö oskuste arendamine ning ürituste planeerimist ja korraldamise kogemuse saamine. Kuna Ülenurme Gümnaasiumis on loovtööna selliseid turniire ka varem korraldatud, siis otsustasime lisada sellel aastal ka kohtumise jalgpalluriga. Jalgpallurid on nii jalgpalliga tegelevatele kui ka mittetegelevatele lastele suurteks eeskujudeks. Näiteks on Instagramis enim jälgitud meheks Torino Juventuse jalgpallur Ronaldo. 2011 aastal valiti Eesti aasta kodanikuks jalgpallur Konstantin Vassiljev. Jalgpallurid saavad läbi sotsiaalmeedia ja isikliku eeskuju mõjutada noorte suhtumist erinevatesse tervisega seotud teemadesse, nagu näiteks liikumine, toitumine ja erinevate sõltuvusainete mittetarvitamine. Loovtöö eesmärgid: Meeskonnatöö oskuste arendamine Turniiri korraldamine Populariseerida jalgpalli 4 2
(1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli Olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936, kaks EMi tiitlit aastatel 1926 ja 1927. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Eesti meistri tiitlite arvult (19) jääb ta alla vaid Johannes Kotkale (22). Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%. Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Ta suutis välkkiirelt võtteid sooritada ja kogemuste kasvades kujunes suurepäraseks taktikuks, mis lubas tasavägistest matsidest ikka võitjana väljuda. Kristjan Palusalu Olümpiavõitja Berliinis 1936 nii kreeka-rooma kui ka vabamaadluse raskekaalus, Euroopa meister 1937 kreeka-rooma maadluse raskekaalus.Aastatel 1931-38 oli Palusalu kreeka-rooma maadluses
Kui 1920-ndate aastate algul ja ka veel esimestel esivõistlustel seltsidel ei olnud selgelt määratletud treener-juhendajat (sisuliselt asendas teda võistkonna vanem ehk kapten, kes oli eestvedaja), siis 1920-ndate aastate lõpust alates tekkisid tugevamatele seltsidele juba kindlad treenerid-juhendajad, seda eriti pärast hr-de Richard Masti, Herbert Niileri ja Aleksei Selenoi naasmist välismaalt õpingutelt. Nii sai Richard Mastist selgelt väljendunud Tallinna NMKÜ treener (oli üldse kogu NMKÜ kehalise kasvatuse osakonna juht). Aleksei Selenoi oli Tallinna Vitjasi ja hiljem Tallinna Russi treener, Herbert Niiler Tartu NMKÜ treener ja Tallinna Kalevis oli mängivaks treeneriks Erich Altosaar. Kui siia lisada, et 1930. aastal ilmus esimene eestikeelne õpik Herbert Niileri sulest ,,Korv- ja võrkpalli õpetus" ja peeti ka korvpallikursusi, siis olidki loodud elementaarsed eeldused taseme tõusuks, seda märkis ära ka ,,Eesti Spordileht", kus öeldi,
valitsus) valib rahvas otse salajastel ja korrapäraselt toimuvatel valimistel, erandiks on kohus. Portugali riigikeel on portugali keel.Ametlik nimetus on Portugali Vabariik. Portugali president on Aníbal Cavaco Silva ja peaminister on José Sócrates. Portugalis on seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Rahaühik on Portugalis euro. Portugali parlamendi nimetus on Assembleia da República Vabariigi Assamblee. Portugal jaguneb 18 ringkonnaks ja 2 autonoomseks piirkonnaks (Assoorid ja Madeira). Portugali parteid on: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes". 6 Aníbal Cavaco Silva Aníbal António Cavaco Silva (sündis 15. juuli 1939 Portugalis Algarve piirkonnas
1923. aastal sõlmis valitsus Eesti Spordi Keskliiduga lepingu staadioni rajamiseks. Arhiteks Karl Burman projekteeris staadionitribüüni, mis rahuldas ka laululava vajadusi - 1923. aastal toimuski seal laulupidu. Staadioni maa-ala plaanid tegi aga saksa arhitekt Renner. 1926. aasta 13. juunil avas Baltikumi moodsaima staadioni 15 000 pealtvaataja ees riigivanem Jaan Teemant. Seejärel toimus Eesti-Leedu jalgpalli maavõistlus, mille võitis Eesti 3:1. Jalgpallis oli Eesti koondis 1920. aastatel üldse suhteliselt silmapaistev. 1927. aastal toimus näiteks FIFA kongressil Helsingis rahvusvaheline jalgpalliturniir Helsingi, Oslo, Stockholmi, Dresdeni ja Tallinna meeskonna osavõtul. Tallinna meeskond (mis oli sisuliselt 10 rahvuskoondis), alistas üllatuslikult Oslo ning mängis viiki Helsingiga, pälvides FIFA kiidusõnu. Eriti silmapaistev oli väravavaht Evald
Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Voldemar Väli Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 ja -pronks 1936. Väli esindas Eesti Vabariiki 34 korda, mis on Eesti rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM- hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus
juunil 1986 Mallorcal Manacorises.Sebastian Nadali ja Ana Maria Parera pojana. Sebastian Nadal oli ärimees, juhtides oma restorani nimega ,,Sa Punta". Ja ka samalajal klaasi ja aknaklaasi firmat.Tema ema oli koduperenaine kasvatades Rafaeli ja tütart Maria Isabeli. Ei ole just palju tippsportlasi kes saavad öelda,et tema onud on olnud profisportlased,kõik kolm. Kuid jah,Nadall täpselt nii ongi!Sportlastest onud, üks neist on Miguel Angel Nadal profesionaalne jalgpallur, kes mänginud nii RCD Mallorcas kui ka FC Barcelonas ja samalajal kuuludes ka Hispaania koondisesse.Teine onu Rafael mängis kolmanda divisionis jalgpalli. Nadal ise toetab jalgpalliklubisid Real Madrid ja RCD Mallorcat. Kolmas onu on Toni Nadal, endine profesionaalne tennisist kes nägi Rafaelis loomuliku talenti ja viis poisi tennist mängima,kui to oli alles kolme aastane.Rafael mängis nooruses mõlemat, nii jalgpalli kui ka tennist. 12 aastaselt oli
juunil 1986 Mallorcal Manacorises.Sebastian Nadali ja Ana Maria Parera pojana. Sebastian Nadal oli ärimees, juhtides oma restorani nimega ,,Sa Punta". Ja ka samalajal klaasi ja aknaklaasi firmat.Tema ema oli koduperenaine kasvatades Rafaeli ja tütart Maria Isabeli. Ei ole just palju tippsportlasi kes saavad öelda,et tema onud on olnud profisportlased,kõik kolm. Kuid jah,Nadall täpselt nii ongi!Sportlastest onud, üks neist on Miguel Angel Nadal profesionaalne jalgpallur, kes mänginud nii RCD Mallorcas kui ka FC Barcelonas ja samalajal kuuludes ka Hispaania koondisesse.Teine onu Rafael mängis kolmanda divisionis jalgpalli. Nadal ise toetab jalgpalliklubisid Real Madrid ja RCD Mallorcat. Kolmas onu on Toni Nadal, endine profesionaalne tennisist kes nägi Rafaelis loomuliku talenti ja viis poisi tennist mängima,kui to oli alles kolme aastane.Rafael mängis nooruses mõlemat, nii jalgpalli kui ka tennist. 12 aastaselt oli
· Tarmo Riitmuru · Heino Sildala · Heino Sildoja · Toomas Suurväli · Boris Tolmachov · Indrek Turi · Marko Vunder 3.1 Aleksander Kolmpere Sündinud: 17.04.1899 Surnud: 10.02.1958 Aleksander Kolmpere läks Kalevlaste Maleva ridades vabatahtlikuna Vabadussõtta, sai haavata; juhendas 192732 Poola kergejõustikukoondist Los Angelese OM-iks, tema õpilased tulid olümpiavõitjaks; Eesti olümpiakoondise riiklik treener, kergejõustiku üldtreener, TTÜ spordiinstruktor, TÜ Kehakultuuriinstituudi õpetaja. Teadvustas esimesena kümnevõistlust kui iseseisvat spordiala. Kirjutas 1930 Saksamaal ilmunud kergejõustiku õpikusse "Athletik" peatüki "Kümnevõistlus", mis on esimene kümnevõistluse treeningut käsitlev metoodiline materjal maailmas. Kui Eesti Spordileht korraldas aastal 1925 Eesti kõigi aegade parima sportlase
............................................................................................................................6 4 ORGANISATSIOONID........................................................................................................................9 5 KOONDISED JA RAHVUSVAHELISED SUURVÕISTLUSED.....................................................10 6 KLUBID, LIIGAD JA KARIKAVÕISTLUSED................................................................................11 7 FIFA AASTA JALGPALLUR.............................................................................................................12 TAB.9.....................................................................................................................................................14 8 EESTI JALGPALLI LIIT....................................................................................................................14 KASUTATUD ALLIKAD:.......................................................................
Arvatavasti on see kokkusattumus, aga Platonovi edukaimad aastad langesid täpselt kokku Loori kuulumisega koondisesse justkui sõltunuks edu Loori kohalviibimise faktist. Meenutagem. Loor võeti Liidu täiskasvanute esindusmeeskonda 1975. aastal, kui seda juhendas Juri Tsesnokov, hilisem Rahvusvahelise Võrkpalliföderatsiooni (FIVB) viitsepresident. 1976. aastal jättis Tsesnokov Loori viimasel hetkel Montreali olümpiakoondisest välja. Meeskond kaotas finaalis Poolale. 1977. a. Sai koondise peatreeneriks Platonov, kelle esimeseks otsuseks oli Loori tagasikutsumine Liidu esindusse. Meeskond võitis Euroopa meistri tiitli ja kohe seejärel ka maailma karika. Aastatel 1977-1983 ei kaotanud Platonovi meeskond ainsatki rahvusvahelist tiitlivõistlust ja iga kord kuulus põhimänijate hulka ka Loor. Lahkus Loor, lakkasid võidud ... 1984. aasta suvel lõi tärkav USA meeskond võitmatuid ``nõukogulasi`` neli korda järjest nende omas kodus. See juhtus Harkovis, paar kuud enne Los
nimeliselt: Tallinna Poeglaste Gümnaasiumis Feliks Kull, Leo Ostrat, Helmuth Rooman, Albert Pessa, Ralf Kalla, Valter Ever, Ernst Joll, Voldemar Rõks, August Lass, Arnold Pihlak paljud neist hilisemad tuntud spordimehed ja Tallinna Poeglaste Reaalgümnaasiumis: Herbert Niiler, Herbert Unter, Martin Saar, Arnold Matiisen, Artur Pihlak, Erich Triegel, Karl Ree, neist kahtlemata hiljem tuntuimaks saanud Herbert Niiler, Tartu Ülikooli õppejõud ja rahvuskoondise treener. Uus pallimäng leidis hea kasvupinnase eriti koolinoorsoo hulgas, algul Tallinnas, hiljem mujal Eestis. Algaastail oligi korvpall eelkõige koolinoorte mäng. Et paljast trennist jõuda võistlusteni, vajas korvpall organisatsioonilist vormi ja niimoodi asutatigi esmalt 1. aprillil 1922.a. Tallinna Keskkoolide Spordiringide Ühing (TKSÜ) ja juba 1921/22.a. hooajast alustati keskkoolide basket (aga ka volley) balli esivõistlusi A ja B klassis
võetakse juurde veel 8 meeskonda siis 2011. aasta Euroopa korvpalli meistrivõistlustel osales kokku 24 riiki. Automaatselt pääses turniirile korraldaja maa Leedu. Samuti said piletid endale 9 riiki, kes 2010. aastal olid osalenud korvpalli maailmameistrivõistlustel. Valikturniirist edasipääsenud 12. riigile oli ka koht ette nähtud, kuid kuna FIBA otsustas võistlusi laiendada 24. meeskonnale, pääsesid edasi kõik riigid, välja arvatud Ungari. Valikturniiril jäid viimasteks Portugal, Ungari ja Soome, nende riikide vahel toimus lisavalikturniir, kus meeskond, kes jäi viimaseks, Euroopa meistrivõistlustele ei pääsenud. Lisavalikturniiril võitis kõik kohtumised Soome, teiseks jäi Portugal ning kuna Ungari ei võitnud ühtegi mängu ja oli kokkuvõttes viimane ,jäi finaalturniirist eemale. 2010.aasta Valikturniirist FIBA otsusega Lisavalikturniirist maailmameistrivõistlustel edasipääsejad edasipääsejad edasipääsejad
Kui mõni võistkonnakaaslane sai sellise saavutuse eest NSV Liidu teenelise meistersportlase tiitli, siis Lepiku ajad arvati olevat ees. Ühest küljest ei eksitudki. Saavutuste lagi jäi küll ületamata, aga Lepik võistles väärikalt EM- võistluste finaalis veel Helsingis (1971) ja Roomas (1974), teenis 8-meetri- mehena viimase üleliiduliste meistrivõistluste hõbeda ja osales olümpial 1976. aastalgi, mil oli kolmekümnene. Kokku kaitses ta Nõukogudemaa kergejõustikuau üleliidulise koondise koosseisus 24 korda, püstitades nii raskesti saavutatava tähise järeltulijale. 1970. aastal Euroopa sisemeistrivõistluste võitmisele keskendunud Tõnu Lepik hüppas kevadel veel 8 m ligi, edasi aga vorm kõigi püüdluste kiuste langes. 1975. aasta rahvaste spartakiaadil tõi hõbemedali Tõnu Lepik. Tõnu Lepik Võib öelda, et Tõnu Lepik on end spordiajalukku jäädvustanud mitmekordselt. Alustame sellest, et 20-aastase noormehena ületas ta esimes eestlasena
Reinloo tulekuga kutsekooli kehalise kasvatuse õpetajaks 1960-ndatel kohandati ka kergejõustiku tarbeks. Praegu on see üpris hooldamata ala, kus vahel siiski jalgpalli mängitakse. Koos Paide 1. Keskkooli (praegune Paide Gümnaasium) uue hoone ehitamisega 1963. aastal valmis ka kooli spordiplats, mis oma 250-meetrise jooksurajaga oli juba siis nii suure kooli jaoks väike. Taas korrastatud Paide ülejõe staadioni rada oli sõjajärgses Eestis üks parimaid. 1959. aastal kuue rajooni matsi külastanud maailmarekordimees ja kahekordne olümpiamedalist Bruno Junk ütles: "Kui saaksin, võtaksin selle raja sülle ja viiksin Kadriorgu!" 1966. aastal peeti sellel staadionil veel viimased vabariiklikud kergejõustikuvõistlused. Peale seda mängiti seal veel motopalli, hiljem aga künti üles, lootes sellest teha jalgpallistaadionit. Uus jalgpallistaadion sai lõpuks mängukorda alles mõni aastat tagasi. 2004
Aastal. (Koik 1970; Schwede 2001) Hispaania jalgpall Hispaania esimene jalgpalli klubi oli Huelva Recreation (praegu Recreativo), mis asutati 23.detsembril 1889. Esimene klubimäng Hispaanias oli Sevilla FC ja Huelva vahel, mille võitis Sevilla FC. Mäng toimus 8. Märtsil 1890. aastal. Hispaania jalgpalliliidu esindusmeeskond on Hispaania jalgpallikoondis. Hispaania jalgpalliliit asutati 1913. aastal. See meeskond esindab Hispaaniat rahvusvahelistel võistlustel. Koondis on kolmekordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012) ja valitsev maailmameister. Jalgpallil on Hispaanias väga suur tähtsus. Klubi jalgpall on hispaanlaste seas ülipopulaarne. Tuntumad klubid on Real Madrid CF, Valencia CF, Athletic Bilbao, Atletico Madrid, FC Barcelona, Deportivo de La Coruña ja Sevilla FC. Cazorla on öelnud intervjuus The Daily Mailiga: „Kui võrrelda Inglise jalgpalli Hispaaniaga,siis on see vähem taktikale keskendunud, aga seda on vaadata lõbusam
Jalanõud on väga tähtis varustuse osa. Korvpallibotased on vastavalt mängija soovile kas madala või kõrge lõikega. Jalanõud peaks olema parajad ning piisavalt paksu tallaga, et vähendada hüppamisel ja maandumisel tekitatud põrutust. Meeskonnad - korvpalli mängitakse kahe meeskonna vahel. Iga võistkond võib koosneda kuni kümnest mängijast, kellest viis on platsil. Teised mehed on asenduseks; neid saab vajalikul hetkel vahetada. Igal meeskonnal on treener, kes vastutab: · meeskonna taktika eest; · vajalike andmete (mängijate nimed ja numbrid) kohtunikule esitamise eest; · vahetusest kohtunikule teatamise eest. Mängureeglid Mängija võib: 2 · palli püüda või sööta ühe või kahe käega. Ta ei tohi lüüa palli rusikaga ega sihilikult jalaga. Kui palli puudutatakse kogemata põlve või jalaga, ei ole see reeglitevastane;
kuid pikakasvulisele saledale poisile sobisid kergejõustiku alad, eriti kaugushüpe, kus tulemuseks juba siis märgiti 3.83. Rein armastas sporti teha, sõpradega jõudu või kiirust mõõta. Poiss mängis erinevaid pallimänge jalgpalli, korvpalli, võrkpalli, isegi tennist, kuid 14-aastaselt asusid sõber Peeter Laanega treenima Vladimir Zulini noortegruppi. Poisid kasvasid ning energiliselt tegid kõike, mida treener pakkus. Poisid kasvasid tugevateks ning arendasid oma tehnikat. 16-aastaselt jooksis Aun 100 meetrit 12,5 sekundiga, hüppas kaugust 6.02, kõrgust 1.60. Juba sel ajal oli Reinul kasvu 186 sentimeetrit. Sportlaskarjääri algus Esimese kümnevõistluse tegi Aun kaasa Tallinna Lastestaadionil 1957. aastal, kust väljus võitjana, võites Uno Palu rändkarika, mille andis üle ei keegi muu kui Uno Palu ise. Pärast suurt võitu, leidis
Esimesed maailmameistrivõistlused peeti 1930. aastal. Eestisse tõid mänguoskused ja vahendid 20. sajandi esimestel aastatel inglise madrused. Eesti jalgpalli sünnipäevaks loetakse 6. juuni 1909, kui mõõtu võtsid esimeste meeskondadena loodud Meteor ja Merkuur. 3 Kohalik jalgpallielu hakkas kihama pärast Vabadussõda: 20. oktoobril 1920 pidas koondis esimese maavõistluse (Helsingis 0:6 kaotus Soomele ning 14. detsembril 1921 asutati Eesti Jalgpalli Liit, mis 1923. aastal astus FIFA sse. Eesti meeskond osales 1924. aasta suveolümpiamängudel, mis on tänaseni jäänud koondise ainsaks suurturniiriks. LEVIK FIFA 2006. aastal korraldatud uuringu kohaselt tegeleb jalgpalliga üle maailma umbes 270 miljonit inimest. Neist 265 miljonit on mängijad ning ülejäänud kohtunikud või ametnikud
diretoriks määrati mootorispordientusiast R.Reindov. Kooli õppeprogramm oli mitmekülgne ja uue õppeasutuse peaülesanne oli kasvatada meie ringraja- ja krossisõitjatele väärilist järelkasvu. 2.2 1968.Esimesed Eesti meistrivõistlused motokrossis Noorte mootorisportlaste ettevalmistamisele hakati ka suuremat tähelepanu pöörama ka teistes spordiorganisatsioonides. Tööjõureservides moodustati noorte õppegrupid treener H.Aasa juhendamisel , Jõus võttis noorte õpetamise oma südameasjaks treener I.Tarro, Tallinna Pioneeride ja Koolinoortes Palees H.Neemelaid. Föderatsiooni presiidimus oli tihti arutamisel motokrosside korraldamise uute vormide ja täienduste probleemid. Suur osavõtjate arv tingis Eesti meistrivõistluste läbiviimise mitmeetapilistena ja motokrossi propageerimise huvides erinevatel krossiradadel. Esimene ja õnnestunud katse tehti 1968. Aastal. Võistlus paikadeks valiti kuus krossirada
VI taliolümpiamängud, Oslo 1952 Eestlastest võttis osa ainult Juku Pent ja temagi võistles Saksamaa riigi heaks 50km suusatamises. XV suveolümpiamängud, Helsingi 1952 Eestlased võistlesid NSV Liidu lipu all. Vabamaadluses sai Helsingi olümpial neljanda koha August Engla, Edvin Vesterby maadles Rootsi heaks ja sai samuti 4. koha VII taliolümpiamängud, Cortina d'Ampezzo 1956 Ainsa eestlasena osales nendel olümpiamängudel N.Liidu koondise koosseisus Uno Kajak XVI suveolümpiamängud, Melbourne 1956 NSV Liidu võistkonnas kümnevõistluses neljanda koha saanud Uno Palu kommenteeris kaht ränkrasket võistluspäeva järgmiselt: "Neljandast kohast oli nii hea meel, et väsimust ei tundnudki. Olin nii värske, et järgmisel hommikul oleksin võinud jälle otsast alustada..." Rootsi riigi nimel võistlesid eesti päritoluga Arnold Vaide, kes jooksis maratoni ja sai 11. koha ning Läänemaalt Rooslepast
Keskkoolis, kuid keskkooli lõpetas ta C. R. Jakobsoni nimelises Keskkoolis. Peale Keskkooli läks Evi õppima Tartu Ülikooli Kehakultuuriteaduskonda. Ülikool lõpetatud, asus Evi Lauer 1973. aastal tööle Kehra Keskkoolis kehalise kasvatuse õpetajana ja Harju Rajooni Laste ja Noorte Spordikoolis käsipallitreenerina. Evi Laueri saavutused käsipallis on märkimisväärsed. Ta on on kahekordne Eesti meister, karikavõitja, TRÜ väravpallinaiskonna kapten ja vabariigi koondise liige. Tema treeneriteks on olnud Endel Lõks, Erich Kübarsepp, Leo Häikeläinen, Henn Sepp ja Enno Karrisoo. Evi Laueri juhendamisel on Kehra noored käsipallurid võitnud mitmeid säravaid medaleid. 2004.-2007. aastal tegelesid Evi Laueri juhendamisel käsipalliga ka tüdrukud. Käsipallitreeneri töö lõppes Evi Laueril 2007. aastal, kui ta siirdus Harju Maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonda haridus- ja kultuuritalituse peainspektoriks. Seda tööd peab ta mitmekesiseks ja huvitavaks
Malaga 11 0 30 044 1988, 1999 CF L k 8 / 14 Suurimad linnad 15) HISPAANIA JALGPALLIKOONDIS pilt 5 Hispaania jalgpallikoondise kooseis 2018 Hispaania jalgpallikoondis on Hispaania jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Hispaaniat rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel. Koondis on ühekordne maailmameister (2010) ja kolmekordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012) Hispaania jalgpalliliit asutati 1913. aastal ning seitse aastat hiljem osaleti esimest korda olümpiamängudel. 1927. aastal loodi Hispaanias elukutseline liiga ning kaks aastat hiljem olid hispaanlased esimesed, kes mittebriti meeskonnaga suutsid võita Inglismaad. Maailmameistri võistlustel debüteeris Hispaania 1934. aastal. Avaringis saadi jagu Brasiiliast, kui järgmises
Aastal 1934 moodustasid 9 maad Kanada, Taani, Inglismaa, Prantsusmaa, Iirimaa, Holland, Uus- Meremaa, Sotimaa ja Wales, Rahvusvahelise Sulgpalli Föderatsiooni (IBF), mille liikmeskond kasvas pidevalt aasta-aasta järel. Märtsis 1939 otsustas Rahvusvahelise Sulgpalli Föderatsioon , et on aeg kutsuda ellu rahvusvahelised võistlused. Söör George A. Thomas, Rahvusvahelise Sulgpalli Föderatsiooni president, pani võitjameeskonnale välja karika. Sõja- ja pärastsõjaaegse sulgpallipuuduse tõttu lükkusid esimesed Thomas Cup matshid aastatele 19481949. Rahvusvaheliste naiskondadele mõeldud sulgpallimeistrivõistluste idee kerkis esile 1950. aastal, kuid võistluste organiseerimine jäi rahapuudusel katki. Mõtet ei maetud siiski maha ja viimaks otsustati alustada iga kolme aasta tagant läbiviidava turniiriga. Karika parimale naiskonnale pani välja Mrs. H. S. Uber Inglismaalt ja esimene turniir Uberi karikale
Rocca al Mare Kool Humanitaarained Mattias Kaiv 9b klass Saksamaa Referaat Tallinn 2008 Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 2 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................................3 Üldandmed................................................................................................................................4 Loodus.......................................................................................................................................5 Ajalugu......................................................................................................................................9 Riik..........................................................................................................................................17 Kultuur..................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
