Ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast vaid küljelt Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt) Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Ajalugu Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill. Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja konnakarpidest. Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete signaalidega ulukeid. Flatus (ladina keeles) Mängimine Huulikuava Rikas tämber Kõla Erinevad flöödid Pikoloflööt Altflööt Bassflööt Kotrabass- ja subbassflööt Tuntud flöödimängijad Ian Anderson Peter Gabriel Ann Wilson Jaan Õun Videod https://www.youtube.com/watch?v=zLLlBNUZmfQ https://www.youtube.com/watch?v=eChLCFAGyx0 (1:30) Info https://et.wikipedia.org/wiki/Flööt
loomaaeda vaatama! Hunt sööb metsades kitsi, jäneseid ja metssigu. Karjaga võivad nad võtta isegi põdra. Hundi isu on ka küllaltki suur: näljane hunt võib ühekorraga ära süüa üle kahekümneviie kilogrammi liha! Samas ta ka nälgib hästi, kasutab kogu rasva ära. On olnud ka niimoodi, et hunt oli ühes koopas söömata üle seitsmeteistkümne päeva. Hunt elab põhiliselt metsas, aga teda võib kohata ka põldude ääres, järvede-jõgede ääres jahiretkedel. Hunt on sadakümme kuni sadakuuskümmend sentimeetrit pikk, ning võib kaaluda kuni viiskümmend kilogrammi. Saba võib olla kolmekümneviiest sentimeetrist kuni viiekümne sentimeetrini. Hunte on 1997. Aasta loetluse põhjal 150 – 200 isendit. 2009. Aasta seisuga on Eestis hunte 270. Miks hunt on metsade peremees? Ta peab silmas, et kitsi palu ei saa või jäneseid ning vahest hoiab silma peal ka lammastel. Hundil vaenlasi pole, on ainult inimene
Muutus aja jooksul ka kaitsekilp. Varakeskkajal ümarad kilbid asendusid ülevalt ümara ning alt teravatipulise kilbi vastu. Hiljem vahetati need kilbid veel pisikeste kolmnurksete kilpide vastu. Kaitsekilpidele maaliti ka perekonna vapp. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed hinnati väga vaprust ja võitluskunsti. Kõgkkeskajal korraldati oma oskuste ja kuulsuse näitamiseks turniire ehk sõjamänge. Loomulikult pandi ennast proovile ka jahiretkedel, mis oli sell ajal üks ülikute ja rüütlite meelisharrastusi. Väikkerüütlid, kellel oli oma linnus, elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, mis olid ehitatud puust või kivist ja mida ümbritses tavaliselt puust tara. Ülalkorrusel elas rüütel koos om perega, alumisel sulased. Selles linnuses hoiti ka tagavarasid. Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki rüütlitelt eeldati nüüd laitmatut käitumust, tähelepanu ja viisakust
Sageli neid aga talutakse, kuna nad hoiavad kontrolli all närilaste arvu. Nagu teised kärplased, paneb ta liiga suureks osutunud saagi ,,mustadeks päevadeks" kõrvale. Zorilla saab suguküpseks 1.-2. eluaastal. Tema innaaeg algab märtsikuus. Tavaliselt sünnib tal pärast 35-44 päeva tiinust 1-3 poega. Poegi imetab emasloom reeglina kuu aega. Enne kui pojad võõrutab, toob ta neile lihatükikesi, et pojad täiskasvanute toiduga harjuks. Ema hakka- vad pojad jahiretkedel saatma kahe kuu vanustena. Nad õpivad emalt jahipidamis-nippe ja muutuvad kiiresti täiesti iseseisvateks. Kui pikk on zorillade eluiga looduses, pole teada. Vangistuses elavad nad kuni 5 aastat. Zorilla on ökosüsteemis oluline putukate ja pisiimetajate arvukuse piiraja. Zorilla liigub harilikult aeglaselt, lootes oma karvastiku värvusele, mis hoiatab vaenlasi tema ohtliku ,,keemiarelva" eest. Kui zorillat üllatab ootamatult mõni temast palju tugevam loom teeskleb ta sageli surnut
Varsti pärast abielu suri Louis XV rõugetesse ning troonile tuli Marie abikaasa . Marie Antoinette oli kõigest 19-aastane , kui temast sai Prantsusmaa kuninganna. Suurem rõhk oli nüüd abielul, millega oli üsna kehvad lood. Terve riik ootas järeltulijat , kuid Louis XVI oli füüsiliselt väga kohmakas, seega oli ta väga häbelik. Kuningas oli aeglase mõtlemisega ja üsna tuim. Mees oli oma abikaasaga suheldes väga eemalolev, ning veetis palju aega lossist eemal jahiretkedel ning naastes oli ta alati väga väsinud ning heitis kohe magama. Kuid ajapikku abielu paranes ning sündis nende esimene laps, kes osutus tütreks. Hiljem sündisid ka veel kaks poega ning üks tütar. Marie Antoinette sõpruskond oli väga kinnine. Marie ema ei kiitnud seda heaks ega ka tema eluviisi. Varsti hakkas kuninganna käima maskiballidel oma venna eeskujul. Ajapikku muutusid Marie lõbustused liiga sagedasteks ja kulukateks ning rahvas ei austanud teda enam
Delfiinid toituvad erinevatest kalaliikidest. Kui nad rndavad kalaparvi, teevad nad peaaegu alati koostd. Delfiinid vestlevad omavahel vilede keeles ja piiravad kalad mber. On teada ka seda, et delfiinid kasutavad oma vilistamist kalade kurdistamisel. Delfiinid hangivad toitu peval, kui kalu on piisavalt. Kui kalu pole pda, siis pavad delfiinid kaheksajalgu ja teisi merephjas elavaid kalu. Muidu pavad delfiinid saaki sel. istel jahiretkedel ei tegutse nad eriti meeskonnana. Silmikdelfiin paaritub kevad-suveperioodil. Poeg snnib vee all 10-12 kuu prast. Snnituse ajal kaitsevad vhemalt kaks emaslooma ema ja poegi. See on vajalik selleprast, et veri, mida ema kaotas snnitusel, vib haisid ligi meelitada. Kaitsjad emased on isegi vimelised vahepeal snnitajat snnitusel aitama. hiselt aitavad nad poja esimest korda veepinnale, et see saaks hku hingata. Samamoodi aidatakse ka siis, kui mni delfiin saab haavata.
Päritolule lisaks nõuti ka kohast kasvatust, sealhulgas sõjalist treeningut. Tavaliselt alustas tulevane rüütel 7- aastaselt teenistust paazina mõnes aadliperekonnas, kus talle õpetati seltskonnas käitumist ja häid kombeid. 14-18 aasta vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid ja olid rüütlitele relvakandjad. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Umbes 20 aastaselt löödi noormees pidulikult rüütliks. Rüütlikslöömise tseremoonias kombineerusid kiriklikud ja sõjalised jooned. Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusesse tõstmisel ja rüütelkonna liikmeks saamisel. Viimase öö veetis tulevane rüütel palvetades ja oma relvi valvates. Hommikul, pärast pidulikku riietumist, tuletati talle meelde rüütlireeglid, mispeale noormees andis ühele põlvele laskudes tõotuse niest kinni pidada
Rahvarõivad Komi naised kandsid peamiselt pikki valgeid pluuse mis õmmeldi linast ja kaunistati punase põimpiste või eelpistega. Lisaks kuulusid naisteriietuse juurde ka õlapaeltega kleit ja põll. Tööriided oli kombeks õmmelda kodukootud linasest kangast ja värvida siniseks. Peoriided olid tavaliselt tehtud kirkavärvilistest kangastest või siniste trükipakkudega värvitud. Meeste riietus pidi sobima nädalapikkustel jahiretkedel käimiseks. Nad kandsid kuube, villaseid mustrilisi sokke ja nahksaapaid. Kõige peal kanti vesti. Vest oli valmistatud ruudukujulisest kanga- või nahatükist, kuhu lõigati sisse peaauk. Vesti rinna- ja seljatükk kinnitati teineteise külge paelte ja rihmadega. Kokkuvõte Tänapäeval on sürja- ja permikomisid kokku umbes 200 000. Komi vabariigis on nad vähemusrühm. Siiski võib veel komi keelt kuulda ka linnatänaval.
Muinasaja perioodid I. Keskmine kiviaeg e mesoliitikum pärast jää taandumist (põlde ei osatud harida) 9 000 5 000 eKr Esimene leiukoht Pulli, Kunda. Tööriistad kivist, savist, esimesed puust, tulekivi, kvarts, luud. Tegevusalad kalastamine, jahipidamine, hülge küttimine (kahel poolel), korilus. Elanikud 15-30 kogukondades, mis koosnesid 2-4 perest, käisid jahiretkedel, ka ajujahtidel. II. Noorem kiviaeg e neoliitikum hakkab kujunema praegune rahvas 5 000 1 800 eKr a) Kammkeraamikakultuur levik Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni. Tegeldi jahi, kunstiga. Tööriistade kasutusoskus arenenud. Matmiskombed sängitati asula territooriumile, kaasa pandi mõned noad ja öövits, ehteid. Asulad jõgede ja järvede ääres, suured neljakandilised, postidele tuginevad hooned.
Mitu korda langes Egiptus võõrvallutajate võimu alla. 23.Miks tekkis Egiptuses kiri? Ametnikel oli vaja üles märkida kui palju nad vilja talupoegadelt kogusid ja kui palju tuli vaaraole saata.Preestrid lidid üles kirjutama taevakehade seisu, et üleujutuse tulekust teda. 24.Jseloomusta Egiptlase igapäevaelu. Suurem osa elanikkonnast asus maal.Talupojad elasid väikestes savionnides.Rikaste majad olid kahekordsed ja mugavad.Aega veetsid rikkad jahiretkedel ja luksuslikel pidusöökidel.Naised olid meestega peaaegu võrdsed. 25.Miks pidid Egiptlased puitu maale sisse vedama? Egipuses kasvas puitu väga vähe 26.Miks toimusid Egiptuses regulaarselt üleujutused? Seda põhjustasid suvised vihmad lõunapoolsel mägismaal kus jõgi alguse saab. 27.Miks oli Egiptuse talupojal vaja lisaks maaharimisele omada ka kariloomi? Härjad rakendati adra ette, millega künti põldu.kui seemed olid
Lahingus ordurüütlid ei taganenud, vaid eelistasid võidelda viimseni.Teistest erinesid Saksa ordu ja Mõõgavendade ordu, kuna nad tegutsesid mitte Pühalt Maal vaid Ida-Euroopas, võideldes paganlike liivlaste, lätlaste, leedukate ja eestlastega. 3. Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. 4.Keskaegne sõjameheseisus oli mitmepalgeline nii päritolult kui ka sotsiaalselt positsioonilt. Enamik rüütleid olid läänimehed. Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus.
Rüütliseisust hakati üha enam tähtsustama. Suurnikud püüdsid end näidata eeskujulike sõjameestena. Kõrgkeskajal kujunes rüütliseisusest pärilik seisus. Rüütliseisuse olemus seisnes kolmes, täiesti ilmalikus põhimõttes. Nendeks olid ustavus, heldekäelisus ja vahvuses. Aadli elulaad Väikerüütlid elasid tagasihoidlikes puust või kivist tornlinnustes. Suurnike linnused kujunesid ulatuslikeks kivist kindluskompleksideks. Rüütlid panid end proovile ja näitasid oma oskusi jahiretkedel ja organiseeritud sõjamängudel ehk turniiridel. Aadlike abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi ja sõlmida liite perekondade vahel. Talupojad Keskajal olid enamik inimesi talupojad, kes tootsid valdava osa ühiskonna rikkustest. Enamik talupoegi olid sunnismaised. Talupere koosnes peremehest, perenaisest ja nende lastest. Ühe küla taluperemehed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid ühiselt välja ka suhetes isandaga
EESTI SUUSAAJALUGU Referaat Tallinn 2010 Kindel on see, et suuski tundsid eestlased juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Eestis hakati sportlikku suusatamist laialdasemalt harrastama alles pärast Esimest maailmasõda. Esialgu vaadati suusatajaid kui naljakaid lumes liikujaid. Umbes nagu sada aastat hiljem esimesi kepikõndijaid. Ent aeg tegi oma töö. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti 1921 Tartus Emajõe jääl, mille distants oli 25 km
Eesti murdmaasuusatamise ajalugu Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka mujal maailmas. Alles 19
Valitsusviis-Linn moodustas omavalitsuse, eesotsas linnanõukoguga(enamasti rikkad kaupmehed), linnaelanikud tsunftides ja gildides. 2.Keiser justinianus(537-565)-viis oma laevastiku vastupealetungile ja vallutas tagasi Itaalia, Lõuna Hispaania ja Põhja-Aafrika.Riik oli vägevuse tipul.Sõjad kurnasid riiki, maksud tõusid, rahva ülestõusud sagenesid(nt Nika), Justinianuse edu ajutine. Pilet 9 1.Rüütliseisus ja rüütlikultuur-Rüütlid olid elukutselised sõjamehed, proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel, kirik suhtus neisse taunivalt.Elati kivilinnustes, mida põlvest põlve täiustati, linnuse suurus sõltus omaniku jõukusest.Abielu eesmärk järglaste saamine, sõlmiti liite perekondade vahel(sugulasabielud). 2.Jaroslav Tark(978-1054)-tema ajal Vene riigi õitseaeg(valdused Mustast merest Läänemereni), 1030 vallutas Tartu, abiellus Rootsi kuningatütrega, tema tütred Ungari, Prantsuse ja Norra kuningatega.Seadus ,,vene õigus"- likvideeris slaavlastele omast veritasu.
liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 žanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". 4. Rüütellikkus Rüütliks olemine ei tähendanud üksnes võitlusi ja jahiretki – rüütel pidi olema rüütellik. Rüütellikkuse raamatud nõudsid rüütlitelt väetite kaitsmist, võitlust katoliku kiriku ja daamide eest
lihtne: vaenuväed rivistusid pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteisele vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku mis hiljem kasvas üle mõõgavõitluseks. Kuid liiga sirgjooneline taktika muutis rüütliväe üha haavatavamaks. Raskelt relvastatud ja seetõttu suhteliselt aeglased rüütlid said ristisõdades sageli lüüa moslemitelt. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati neid väga kõrgelt. Oma oskusi said nad demonstreerida jahiretkedel ja turniiridel. Nendest kõnelevad rüütlikirjandused, milles eristuvad 3 zanri: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposte autorid pole enamasti teada kuid tuntumad on "Rolandi laul", "Nibelungide laul". Talupojad ja mõisamajandus Keskaegne ühiskond oli agraarühiskond: elati peamiselt maal ja elatuti põllumajandusest ja enamik rahvast olid talupojad. Talupojad sõltusid feodaalidest. Maa mida talupojad harisid,
asus rüütel perega, alumistel korrustel sulased, need piirati puust taraga. Suurnike liinused oli kivist kindluskompleksid, kus keskset kindluselamut piiarsid mitmekordsed eelkindlustuste vööndid. Erinevate linnuste etteotsa määratilossiülemad e.kastellaanid. Õpiti kas. kiviheitemasinaid, müüripurustajaid e. Taraane ja piiramistorne. Bilda e. Vastukatapult. Linnused rajati looduslikult kaitstud paikadesse, turniiridRüütlid panid ennats proovile ja näitasid enda oskust jahiretkedel ja turniiridel. Turniiridel peeti algul väikesedi lahinguid, kuid ned olid ohvriterohked. See asendud kahevõitlusega, kus üksteist püüti piigiga suure hoo pealt hobuse seljast maha tõugata. Võitja sai kaotaja relvastuse. Edukad said kuulsaks ning head võimalused abieluks. 13.Rüütlikirjandus(Rolandi laulPrantsuse,põhines
üsna väike. Rüütliks saamine polnud kuigi lihtne. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, et neid kodus liiga ära ei hellitataks. Seal õpiti siis häid kombeid ja rüütlioskusi. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18 a. vanuselt said neist kannupoisid, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega, millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see kulges mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama
Seal õpiti siis häid kombeid ja rüütlioskusi. Feodaal õpetas talle käitumist (daamidega vestlema, tantsima ja mingit pilli mängima) ja kombeid. Hiljem kaasnesid relvatundmine, ratsutamine ja jahipidamine. Neid noorukeid kutsuti paazideks ja 14-18 a vanuselt said neist kannupoisdi, kes rüütlit sõjaretkel saatsid. Sõjaliste oskuste omandamine algas loomulikult relvadega , millel kaitsed küljes, päris varustust tarvitati esialgu vaid jahiretkedel. Ta saatis oma isandat, kuid lahingus hoidsid nooremad kannuposid tahapoole. Paa või skvaier pidi raudrüüga nii ära harjuma, et see tundus olevat tema loomulik osa. Ta pidi harjutama piigivõitlust, nii et piik ei libiseks rüütlit tabades tema sõrmede vahel tagasi.Vanuses 18-21 löödi noormees pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlus oskust. Tihti tegi seda rüütel, kes oli teda välja õpetanud
ind. Punktid 200 150 130 110 90 70 60 50 40 30 25 20 15 10 5 meesk. SUUSASPORDI KUJUNEMINE EESTIS (19. SAJANDI LÕPP KUNI 1920) Kui kaugele ulatuvad suusaspordi juured Eestis, selle üle on aegade jooksul küll arutletud, kuid täit selgust ja vastust pole. Kindel on see, et suuski tundsid eestlased ilmselt nagu ka meie põhjanaabrid juba sadu aastaid tagasi. Kuid suusad täitsid siis sootuks teist otstarvet: need olid mõeldud looduses liikumiseks, jahiretkedel käimiseks, metsas tööülesannete täitmiseks, aga mitte sportlikuks harrastuseks. Spordialana on suusatamine Eestis võrdlemisi noor. Näiteks uisusport saavutas tänu saksa rahvusest linnakodanikele eestlaste seas populaarsuse juba 19. sajandi viimasel veerandil. Ajal, mil Eesti kiiruisutajad võistlesid juba Euroopa meistrivõistlustel, ei tuntud suusatamist kui spordiala endiselt. Ega lugu ei olnud lihtsam ka maailmas. Alles 19
Kosmeetika all mõeldakse seega nii iluravi, kui ka kaunistamist ehk jumestamist. Yves Saint Laurent on öelnud: ,,Jumestus on elamise kunst, väljendusvabadus ja fantaasiate teostamine. See on teatud kommunikatsiooniliik." Loodusrahvad Juba enne seda, kui ürginimesed hakkasid jumalaid kummardama, uskusid nad, et on olemas kurje jõude, mis tuleb ära võita. Nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Kui mehed liikusid väljaspool oma elupiirkonda jahiretkedel või toitu korjamas, maskeerisid nad ennast, et kurjad jõud neid ära ei tunneks ega söandaks rünnata. Mehed kandsid näole eredavärvilisi maalinguid, püüdes endale seeläbi võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. See sõjamaaling oli meeste eesõigus ja kohustus. Kehamaalinguil oli oma tähendus ka seksuaalsete vajadustega seotud naiste pärast rivaalitsemises. Naised, kes ei liikunud väljaspool oma kodupiirkonda, ei värvinud end üldse
*rüütliseisus-feodaalhierarhia madalaim aste, mis 12. 13. sajandil muutus päritavaks suletud seisuseks, kus feodaali esikpoegadele anti rüütlikasvatus. Samal ajal kujunes välja ka rüütlikultuur oma rüütlikirjanduse, trubaduuride rüütlipärimuste ja rüütlieepostega. Tuntud rüütlipärimused on "Legend kuningas Arturist", Graalist, Parzival, "Tristjan ja Isolde *rüütlikultuur- Turniirid,Rüütlid olid elukutselised sõjamehed,Proovile pandi ennast jahiretkedel ja turniiridel (e. Sõjamängud),Algul peeti väikeseid lahinguid pealtvaatajatele rüütlisalkade vahel, järk- järgult asendati need kahevõitlusega,Kirik suhtus taunivalt. b)jaroslav tark(978-1054) *Tema valitsemisaeg Vana-Vene riigi hiilgeaeg,Riigi valdused ulatusid Mustast merest kuni Läänemereni,1030 vallutas Tartu,Abiellus Rootsi kuningatütrega,
Nende puhul ei olnud haridus oluline, küll aga sõjaline haridus. Oli 3 eetikareeglit, mida pidid kõik rüütlid järgima: truudus, vaprus ja ausus. Elu-Olu: Kuna kõigil rüütlitel lääni polnud, elati ka senjööri lossis. Töötasid nad enamasti läänimeestena, kuid abistasid ka vajadusel senjööri. Perekonna loomisel oli oluline järglasi teha, s.t siis, et ei olnud abielus olulised tunded. Naispoolelt enamjaolt nõusolekut ei küsitud. Vaba aja veetsid rüütlid jahiretkedel, sõjamängudel ja turneedel. *Humanism ja renessanss · Sai alguse Põhja-Itaalias · Levis Euroopas 14.- 16. sajandil. · Humanism tähendab inimlikust, inimese väärtustamine. Esikohal olid haridus ja teadus. · Renessanss tähendab taassündi. Kujunemise põhjused: · Kriis roomakatolikus kirikus · Kirik lakkas olemast inimese maailmapildi kesktelg · kriitiline hoiak kirku suhtes · Põhja-Itaalia rikkad ja arenenud linnad andsid eeskuju Euroopale
Linnuse suurus olenes jõukusest, Väikerüütlid elasid tornlinnustes, kus üleval oli pere ja all sulased. Suurnike linnused moodustasid lausa kindluskomplekse. Need ehitati tavaliselt looduslikesse sobivatesse paikadesse, küngastele jne. Õpiti paremat piiramistehnikat, kasutati kiviheitemasinaid, müüripurustajaid ja piiramistorne, püüti ka müüride alt kaevata. Kuna rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hinnati nende vaprust ja sõjakunsti. Neid said nad näidata ka jahiretkedel ja turniiridel ehk organiseeritud sõjamängud. Turniiridel oli palju pealtvaatajaid ja oli tähtis erinevate kogukondade kokkusaamisel. Eraldi ehitati ka tribüünid. Kirik suhtus taunivalt. Abiellumisel tüdruku nõusolek ei lugenud, kaasa tuli anda ka varandust, mis oli kulukas. Oli ka rüütlikirjandus: kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Kangelaseeposed on enamasti autorita, tuntuim on Rolandi laul, Karl suure retkedest. Sakslaste Nibelungide laul on kättemaksulise sisuga
pöörama elupaiga kindlustamisele. Nii tekkisid linnused. Puit ehitisi hakati asendama kivist ehitistega. Vaesemad inimesed nagu rüütlid elasid tagasihoidlikes tornlinnustes, aga suurnike linnused olid kaitstud mitmekordsed kindlustus müürid ja sageli oli neil määratud ka lossiülemad ehk kastellaanid. Kuna Euroopas kadus paljudel sõjameestel nii öeld ,,töö'', hakati korraldama turniire, kus nad said rahvale oma oskusi demonstreerida. Ülikute ja rüütlite meelisharrastuseks oli jahiretkedel käimine. Kirik nõudis abiellumisel mõlema poole nõusolekut ehk oli vastu sunnitud mehelepanekule. Üha enam hakati ka levitama kirjandust, mis jagunesid 3 põhi zanri järgi: Kangelaseepos, rüütliromaan ja armastusluule. Levima hakkas ka armastusluule, poeete ja laulikuid nimetati trubatuurideks. Rüütliväe taktika: kaks vaenutsevat poolt võtsid ritta kummalgi pool ning jooskid tormi jooksus kokku, seal algas mõõgavõitlus, enamsti ei soovitudki vaenlast tappa
Vaarao on heebreakeelne-> per.aa (suur koda egipt k) oli algselt tähis ja hilisperioodil tiitel, seega ei olnud ta enamik aega kuninga tiitel. Kõik kuningaga seoses oli ritualiseeritud. Ülikkonnaga suhtumises pole teada (v.a Sinuhe jutustus). Rituaalidel oli suur tähtsus, kuna nad tagasid kuninga jumalikkuse. Püramiidid tagasid ja kuninga jumalikkuse, aga ka tekstide ehk raidkirjade kaudu. Nendes teksides kajastati kuningat kui kaose võitjat. Sõjaretkedel ja jahiretkedel võis ka olla selline rituaalne seos. Kuningas oli alati võidukas. Määras ka kõrgemad riigiametnikud- vesiir (nö peaminister) ja noomide asevalitsejad. Need mehed olid ülikusuguvõsadest. Ameteid võis pärandada, aga lõplik sõna oli kuningal, pidades silmas ülikkonna rahulolu. Ülikute hauakambrites rõhutati kuninga soosingut ja teeneid ehk rõhutati kuidas edu sõltub kuninga tahest. Kirjutajad olid natuke keskmine kiht, kes kontrollis alamkihti tegevust.
annaabi.ee 
