Flööt
7.C
Sabina Liselle Zahharov
Lisett Sigur
Rebekka Helena Pindma
Laura Venelaine
Flöödi tutvustus
– Puupuhkpill
– Soolo - ja orkestripill.
– Jazz - ja rockmuusika
– Ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast
vaid küljelt
Ehitus
– Flööte on valmistatud õõnsastest luudest,
bambusest, savist ja puidust
– Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks
(plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks
(traaversflööt)
– Flöödil on ca. 15 auku , mida saab katta klappidega.
Ajalugu
– Flööt on maailma vanim inimkätega valmistatud pill.
– Karu sääreluu, mammutikihv, pilliroost ja
konnakarpidest.
– Jahiretkedel peibutati muusikariistade kõrgete
signaalidega ulukeid.
– Flatus (ladina keeles)
Mängimine
– Huulikuava
– Rikas tämber
– Kõla
Erinevad flöödid
– Pikoloflööt
– Altflööt
– Bassflööt
– Kotrabass- ja subbassflööt
Jakob Westholmi Gümnaasium Referaat Flööt Annabel Kaur 5.c 2018 Flööt (itaalia keeles flauto (traverso)) on puupuhkpillide hulka kuuluv soolo- ja orkestripill. Tänapäeval kasutatakse flööti ka džäss- ja rokkmuusikas – neist viimase üks säravamaid esitajaid on näiteks Ian Anderson. Partituuris noteeritakse flöödipartii tavaliselt kõige ülemisele noodijoonestikule viiulivõtmes. Suur flööt noteeritakse in C, kuid flöötide perekonna muud pillid on transponeerivad muusikainstrumendid: pikoloflööt noteeritakse tavaliselt kas in C (kõlab kirjutatust oktav kõrgemal), in Des või in Es; altflööt noteeritakse kas in G, in F või in Es bassflööt noteeritakse kas in C või in B kontrabassflööt noteeritakse in G. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli-
Ian Anderson. Ehitus Flööte on valmistatud õõnsastest luudest, bambusest, savist ja puidust. Tänapäeval valmistatakse flööte ka kunstmaterjalidest, sealhulgas metalli- ja muudest sulamitest, klaasist ja süsinikkiust. Levinuim keskklassiflööt kannab enamasti hõbedaproovi 900. Flöödid jagunevad otsast puhutavateks pikiflöötideks (plokkflööt) ja küljelt puhutavateks põikflöötideks (traaversflööt), millest arenes tänapäevane flööt. Tänapäeval on flööt ainuke puhkpill, millesse puhutakse mitte toru otsast, vaid küljelt, hoides pilli suu ees paremale põiki, sellest ka nimetus põikflööt (saksa keeles Querflöte). Nüüdisaegse välimuse ja omadused andis flöödile saksa pillimeister Theobal Böhm (17941881). Plokkflöödi omapära võrreldes teiste puupuhkpillidega on ehituse lihtsus: tal puuduvad liikuvad osad. Flöödil on ca. 15 auku, mida saab katta klappidega. Klapid on enamasti kinnised
.......................................................5 3.4. Tuuba ...................................................................6 4. Puupuhkpillid..................................................................... 7 4.1. Aukhuulik............................................................... 7 4.2. Ühekordne lesthuulik ehk trost...................................... 7 4.3. Kahekordne lesthuulik ehk topelttrots............................. 7 4.4. Flööt.................................................................... 7 4.5. Oboe.................................................................... 7 4.6. Klarnet.................................................................. 7 4.7. Fagott................................................................... 8 4.8. Saksofon................................................................8 5. Kokkuvõte................................................................
Kõik kommentaarid