Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. Third level Fourth level Fifth level Taaskasutatavad materjalid: 1) Vanapaber 2) Klaas 3) Plastmass 4) Puit 5) Metall Materjalide kasutamine PABER JA PAPP - Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla ja munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Iga tonn ümbertöödeldud paberit säästab 17 puud. KLAAS - Vanaklaasi ümbersulatamine säästab energiat, looduslikku toorainet ja mõnevõrra vähendab õhusaastet. Klaasijäätmeist
E-06A Pärnu 2008 Kuidas sorteerida prügi? Prügi võib jagada mitmeti. Oleneb sellest, kuidas kohalik(ud) prügifirma(d) sorteeritud prügi vastu võtavad. Prügi sorteerimine oleneb ka sellest, millised võimalused on sorteerijal (näiteks, kas on võimalik orgaanilist prügi kompostida). Järgnev on üldlevinum prügi sorteerimise skeem: PRÜGI PABER PLASTIK METALL KLAAS ORGAANIKA OHTLIK PRÜGI OLME Lisaks eelnevale võib veel sorteerida eraldi vanad tekstiilid, tetrapakendid, puhtad kilekotid ... Kuidas saada aru, et tegemist on mingit kindlat liiki prügiga? Järgnevalt on käsitletud eeltoodud prügiliike eraldi vastavalt nende omadustele. Paber ja papp Paberi valmistamiseks kasutatakse
Püsijäätmed -- tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi. Püsijäätmed ei lahustu, põle ega reageeri muul viisil füüsikaliselt või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Prügi ohtlikkus loomadele Klaasikillud on loomale sama ohtlikud kui paljasjalgsele inimesele.
Kui aga olmejäätmeid mingil põhjusel tekkekohas sortida ei saa või on sorditud jäätmed kogumise ja veo käigus segunenud, siis tuleb need kindlasti sortida enne prügilasse ladestamist. Tartu linnas asuvate korrusmajade eest võib leida kahte sorti konteinereid: paberi- ja papikonteinerid ja olmejäätmete konteinerid. Esimesse peaksime panema ajalehed, ajakirjad, paljundus- ja printeripaber, joonistus- ja kirjapaber, jõupaber, papp, lainepapp, puhtad paberkotid, kaanteta raamatud, vihikud, pappkastid ja -karbid jm puhtad paberpakendid. (vt.Joonis 9 .2) Pakendid saab viia kogumispunktidesse tasuta. Pakendid peavad olema puhtad, tühjad ja kokkupressitud (v.a klaaspakend). Tagatisraha märgiga metall-, plast- ja klaaspakendid tagasta taaraautomaatidesse kaupluste juures või taarapunktides. Eraldi peaks koguma ohtlikud jäätmed: akud, patareid, vanad ravimid, vanaõli, õlifiltrid, õlised
raske eraldada ja taaskasutada. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest võetakse vastu paberit ja pappi, klaasi plastpudeleid, metallpurke, tetrapakendeid ja ohtlikke jäätmeid. Kavas on hakata vastu võtma ka muid plastmaterjale. Orgaanilised jäätmed tuleks kompostida nende tekkekohas. Ka puit tuleks koguda eraldi anumatesse ning kasutada materjalina või kütteks. Kui teil endal puudub võimalus puidu kasutamiseks, pakkuge seda naabritele või tuttavatele. Tagastatavad pudelid viige tagasi kaupluste kogumispunktidesse. Klaastaara, mida seal vastu ei võeta, viige klaastaara kogumismahutitesse. Värvitu ja värviline pannakse eraldi mahutitesse. See on vajalik, et saada taas kvaliteetset klaasi. Soovi korral võib muretseda ka oma kogumismahuti. Ärge pange paberi ja papi kogumismahutitesse muid jäätmeid, eriti olmejäätmeid. Taolise mahuti sisu sorteerimine nõuab täiendavat tööjõudu ning määrdunud paberit ei saa enam taaskasutada
Sisukord Sisukord............................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................... 2 Kuidas sorteerida prügi?.....................................................................................................3 Paber, plastik, metall, klaas, orgaanika ja olme...............................................................3 Ohtlik prügi...................................................................................................................... 4 Mis saab prügist.................................................................................................................5 Jäätmete kodus põletamine............................................................................................5
TTÜ Tartu Kolledz Materjalide Taaskasutus I Anti Aben Miko Sorge Jäätmete sorteerimine Juhendaja: Tiina Vöö Tartu 2010 Sissejuhatus Inimese tekitatud jäätmed on erinevad. Üks osa neist kõduneb (nt toidujäätmed, puit- ja nahkesemed jne) ja läheb uuesti aineringesse, teine osa aga ei kõdune (nt plastmassid, klaas, metall jne). Osa äravisatavaid tooteid (nt elektripatareid, akud, huumlambid) sisaldavad selliseid keemilisi ühendeid ja mürke, mida ei tohi viia prügilasse. Need tuleb paigutada eri hoidlatesse. Prügimägede kasvu saab pidurdada, kui jäätmeid sorteerida. Kõrdunevatest jäätmetest saab valmistada komposti, mitmesuguseid jäätmeid (nt metall, klaas, paber) saab ümbertöödelda. Ohtlik prügi (ohtlikud keemilised ained, mürgid, elavhõbeda jäägid, patareid, akud,
võimalusi jäätmete hulga ja ohtlikuse vähendamiseks. Füüsilised isikud peavad jäätmeid käitlema omavalitsuste kehtestatud korras. Jäätmete liigitamine Jäätmeid liigitatamiseks on mitmeid võimalusi. Jäätmeid saab liigitada: · Tekkekoha alusel: nt tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed jne · Algotstarbe (kasutuse): nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt · Materjali: vanapaber, klaas, metall, jt · Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad · Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne · Ohtlikkuse: tavajäätmed, inertjäätmed ja ohtlikud jäätmed · Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmeseaduse järgi on jäätmed liigitatud: · Tavajäätmed - kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. · Püsijäätmed - tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi
Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem.Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada
JÄÄTMED: Jäätmeid tekib palju! Taaskasutatakse vähe! Jäätmete sorteerimine Ohtlikud jäätmed, Probleemjäätmed (elektri- ja elektroonikajäätmed,rehvid jt.), Pakendid:, Paber ja papp, Klaas Joogikartong, Klaas, Metall Plast, Biolagunevad, jäätmed, Olmejäätmete , konteiner , Ehitusjäätmed ja mööbel. Jäätmete taaskasutamine materjaliringluses Paber, Klaas, Metall, Plastik Segapakendid Pakendikonteinerisse sobivad: alumiiniumist jms metallist pudelid ja purgid ning konservikarbid; plastpudelid, -purgid, -topsid, -karbid, kilekotid: kartongist piima-, mahla- ja veinipakid. Klaastaara- uus klaas Metallpurgid- uute purkide vms metallesemete valmistamine Tetrapakendid- paberi ja papi tootmine Plastikpudelid- kile vms materjali tootmine Plastpudelid Plastpudelid purustatakse, valmistatakse helbed. Plastitehas OÜ valmistab helbeid ja transpordib Aasiasse. Helvestest valmistatakse kilet, fliise, jopede, patjade jms. täitematerjali.
Pakendid ja nende sorteerimine Mis on pakend? Pakend on plastikust, klaasist, pappist, paberist, metallist, puidust või teistest materjalidest valmistatud toode mida kasutatakasse toodete säilitamiseks, hoidmiseks, pakendamiseks jne. Pakendite sorteerimine Pakendid tuleb sortida 4 liiki: 1. Paber ja papp Paberist ja papist pakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Paber ja papp". 3. Segapakend. Plast-, klaas-, metall- ja joogipakend tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Piima- ja mahlakartong, metall-, plast- ja klaaspakend". 5. Klaaspakend Klaasipakendid tuleb viia konteinerisse, mis on markeeritud ,,Segapakend" või klaasipakenditele spetsiaalselt ettenähtud konteinerisse markeeringuga ,,Klaas". 4. Pandipakend Pandipakend tuleb viia taaraautomaati
Põltsamaa Ametikool Tööohutus P1 Siim Laur Kaarlimõisa 2012 1. Vanametall Eesti üks suurimaid vanametalli kokku ostjaid on Kuusakoski . Nimetus Hind alates /tonn Hind alates EEK/tonn 1 TERAS 1 203 3176 2 TERAS 2B 187 2926 3 TERAS 3 175 2738 4 TERAS 3/ romu 125 1956 TERAS 3/ romu ohtlik 5 TERAS 4 115 1799
3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed Jäätmed: 1. Olmejäätmed: a) Tarbimisjäätmed- köögijäätmed, pakendijäätmed, remonditööde jäätmed b) Heakorrajäätmed- haljastusjäätmed 2. Püsijäätmed 3. Erijäätmed- suurjäätmed, kodumasinad, puidujäätmed 4
kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt peaks igaüks meist seda täie tõsidusega võtma ning sellele lahendust otsima tagajärgede
..........................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus.......................................................................................................4 2. Materjalide kasutamise võimalused........................................................................................5 2.1. Paber ja papp........................................................................................................................5 2.2. Tekstiil................................................................................................................................. 5 3. Loodusressursside säästmine.................................................................................................. 8 3.1. Jäätmekäitlus...............................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Probleem Prügi ja jäätmed Referaat Koostaja: Mallvio Männik Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2010 SISUKORD Sissejuhatus 1. Pakendid 2. Mida sorteerida 3. Taara 4. Taaramärgistus 5. Plastmassid 6. Vanapaber 7. Papp ja vanapaber 8. Ohtlikud jäätmed 9. Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost 10. Jäätmeprobleemid 11. Eesti üks juhtivamaid prügifirmasid 12. Kokkuvõtte 13. Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval.
nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. Biolagunevad jäätmed -- anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. Ohtlikud jäätmed -- jäätmed, mis vähemalt ühe Jäätmeseaduse §-s 8 nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Olmejäätmed -- kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal 2 tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. Aia- ja pargijäätmed aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed (rohi, lehed, oksad jm) Vanametall kasutusest kõrvaldatud metallijäätmed, v
Getlin Meetua 11B Sorteerida või mitte Ma olen kuulnud inimesi küsimas, et kas ikka on vaja prügi sorteerida? On inimesi, kes ütlevad, et: "Ei ole mõtet, milleks seda ikka". Selliseid vastuseid kuuldes hakkab süda verd tilkuma ning paneb mõtlema, et maailmas on osad asjad paigast ära. Sel on üks ja ainus vastus - jah, prügi on mõtet sorteerida. Prügi peab sorteerima. Kõigil tekib jäätmeid ja mida paremini inimestel läheb majanduslikus mõttes, seda rohkem neid tekib, kuna ostetakse aina enam tooteid juurde. Selleks, et keskkond oleks puhas ja inimestele elamiskõlblik ka tulevastele põlvedele, peab aina rohkem pöörama tähelepanu jäätmetekke vähendamisele, selle ohutumaks muutmisele ning nende taaskasutamisele. Kõik tooted, mida ostetakse, muutuvad kunagi jäätmeteks ning need asendatakse seejärel uutega. Kuid see-eest väga suurel hulga toodete
endiselt ükskõikselt suhtuvad, sest "mis see teie asi on, mida mina oma prügiga teen.." Ega ei olekski, aga paraku elame ka nende ükskõiksetega ühises kodus nimega "Maa". Teiseks, kui igaüks suure tuhinaga oma määrdunud pakendeid pesema tormab, et neid siis kenasti puhtana kaks tänavat eemal asuvasse avalikku "pakendikonteinerisse" viia, teed sa sellega keskkonnale pigem kahju kui kasu ! Eestis on see number mõnevõrra väiksem, kui siiski mitte oluliselt ning lisaks plast ja klaaspakendite taaskasutamisele oleks justnimelt komposteerimine siinkohal oluline teema. Kui vaadata, kui palju tekib keskmisel perel justnimelt komposteeritavaid jääke, siis isegi olulisim. Igapäevane prügikogus nii Eestis kui maailmas kasvab pidevalt. Põhjuseks on nii suurenev inimeste hulk, kui ka meie tarbimisharjumused. Positiivsest küljest võib välja tuua, et mõnedes riikides on prügilatest eralduvat metaani ja süsihappegaasi hakatud spetsiaalsete seadmete abil
aastatel 18-20 milj t/a vahemikus (u 14-15 t/a elaniku kohta). Eelkõige mõjutab seda põlevkivi kaevandamine ja töötlemine u 70% kogu Eestis tekkivatest jäätmetest on seotud põlevkivitööstuse ja -energeetika sektoriga, samas kui näiteks olmejäätmed on jäätmetekke üldkogusest alla 3%. Olmejäätmeid tekkis aastail 20012009 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 20012009 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab pinnastöötlus ja
Ohtlike jäätmete teke on keskmiselt 7 mln tonni aastas. Aastatel 20032007 tekkis üle 80% jäätmetest tööstuses, 72% kogu jäätmetekkest moodustasid põlevkivitööstuse ja -energeetikaga seonduvad jäätmed. Oluline osa tööstusjäätmetest tekkis ka puidutööstuses ja tsemenditootmises, kuid need jäätmed suunati suures osas taaskasutusse. Olmejäätmeid tekkis aastail 19992007 keskmiselt 400 kg elaniku kohta. Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, järgnevad klaasi-, metalli- ja puidujäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Liigiti kogutud olmejäätmete osakaal on aastail 20032007 moodustanud stabiilselt 11% olmejäätmete kogutekkest. Olmejäätmete ladestamine prügilatesse vähenes ajavahemikul 19992007 oluliselt. Ladestamisele lähevad peamiselt segaolmejäätmed, mida on enne osaliselt sorditud. Olmejäätmete taaskasutamine on suurenenud, enamiku sellest moodustab
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Prügi ja jäätmed Referaat Angelika Buschmann MT-13 Pärnu 2014 Sisukord: Sissejuhatus Pakendid Taara Plastmassid Papp ja vanapaber Ohtlikud jäätmed Looduslikult lagunevad jäätmed ja kompost Jäätmeprobleemid Kokkuvõtte Kasutataud kirjandus Sissejuhatus Keskkonna ning loodussäästliku elu seisukohast võttes on prügist rääkida ilmselt kõige lihtsam. See on asi, mida me näeme oma silmaga ja me ei pea ennast kujutama kümente aastate kaugusele tulevikku, et asja mõista. Prügi on siinsamas meie endi kõrval.
Jäätmete kategooriad - algotstarbe (kasutuse) alusel, nt pakendijäätmed, toidujäätmed, jt Jäätmete, sealhulgas ohtlike - materjali alusel, nt vanapaber, klaas, metall, jt jäätmete nimistu (VV määrus 102, - agregaatoleku alusel, nt tahked, vedelad, gaasilised, 6.04.2004) pastad (poolvedelad) - omaduste põhjal, nt põlevad, isesüttivad, koodid, jäätmete koostis, ..
saa toota uut paberit. Papist paberit ei saa. Vanapaberi kogujad, töötlejad ja paberitööstused eristavad olenevalt klassifikatsioonist umbes poolsada vanapaberi fraktsiooni, näiteks lainepapi jäägid kaubanduskeskustest, puhtad trükivärvita kriitpaberi või kontoripaberi jäägid trükitööstusest, ajalehed ning ajakirjad jne. Eri sorti vanapaberit kasutatakse eri laadi toodanguks. Kõigest kõike ei saa. Näiteks majapidamises tekkinud vanapaberist ajalehtedest, kartongist ja lainepapist ei saa toota trüki- ja kirjapaberit, küll aga tehakse neist edukalt mitmesuguseid pakkematerjale. Nüüdisaegne ümbertöötusprotsess ei ole kuigi energiamahukas ning lisatavad materjalid on keskkonnasäästlikud. Töötlusprotsessi ülejääke kasutatakse vahel teistes tööstusharudes; neid saab energia tootmiseks põletada või prügimäele viia. Siiski ei ole paberikiu eluiga igavene
Paljud jäätmed lagunevad alles aastakümnete pärast. Prügi sorteerimise ja selle korduv- ning taaskasutamise algatused on äärmiselt vajalikud. Tänu neile saame hukust säästa loomi ja nende elukeskkonda. PRÜGIGA SEONDUVAD PROBLEEMID Inimesed on ainsad jäätmeid tootvaid olendid. Prügi kohtab peaaegu kõikjal. Hoolimatult ära visatud plastpakendeid, klaaspudeleid ja purke ei pane me tegelikult isegi tähele. Peaaegu 50 protsenti Eestis äraantavast prügist (paber, klaas, metall, mõningad plastmassid jms.) sobib ümbertöötlemiseks ja taaskasutamiseks. Kahjuks maandub enamik jäätmeid endistviisi prügimäel. Paljudes linnades on prügilad liiga täis, uute paikade leidmine aga on järjest raskem. Ainus lahendus sellele probleemile on prügi sorteerimine ja ümbertöötlemine ning korduv- ja taaskasutamine. Visates paberi, metalli, klaasi ning reklaamlehed selleks ette nähtud konteineritesse, saame jäätmete hulka prügimägedel vähemalt 20 % võrra vähendada.
MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall Füüsikalise oleku järgi: vedelad, gaasilised, tahked Omaduste järgi: põlevad, biolagundatavad, püsivad Ohtlikkuse järgi: tavalised, ohtlikud
5 Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid Inimese tegevuse tulemusena tekiba akati jäätmeid. Varasematel srgadel, kui inimesioli vähe, ei olnud see probleemiks, sest ka jäätmeid olivähe. Põhiliselt olid need toidujäätmed. Sellised jäätmed on loodusele ohutud, sest teised elusorganismid lagundavad need enamasti mingi aja jooksul. Hiljem hakkas inimene valmistama ka töö-, jahi- ja sõjariistu, mille metall osad jäid samuti pikemaks ajaks loodusesse. Need aga ei rikkunud ega saastanud looduskeskkonda, sest nedi polnud palju. Väljakaevatud esemete ja luude järgi on arheloogidel olnud võimalik kirjeldada tolleaegsete inimeste tegevust ja toidumenüüd. 6 Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid Inimeste arvu kasv, linnastumine, paremad elutingimused jms on põhjustanud prügi kuhjumise, millega on üsna raske toime tulla
– Keskkonna- või tervisekaitsest tulenevad piirangud (ei tohi) Probleemtooted on tooted, mille jäätmed põhjustavad või võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. • Patareid ja akud • Romusõidukid ja nende osad • Vanarehvid • Elektroonikaromu (WEEE) – Elektri- ja elektroonikaseadmed ja nende osad, nt kodumasinad. – WEEE on uus jäätmeliik, mis sisaldab ohtlikke aineid, terast, plasti, värvilisi ja väärismetalle (rear earth elements – REE). • UUS: põllumajandusplast (silokile ja võrgud) RoHS märgis – Restriction of the use of certain Hazardous Substances in Electrical and Electronic Equipment – näitab ohtlike ainete käitlemise piiranguid elektri- ja elektroonikaseadmetes. • RoHS märgis näitab ostjale, et tootes ei ole ohtlikke aineid kasutatud või nende kontsentratsioon on tühine ja ei ületa õigusaktis kehtestatud määra ning
Suur probleem maailmas ja ka Eestis. Jäätmete koostis on muutunud. Linnastumine on peapõhjus. Järelikult jäätmed konsentreeruvad ühte kohta. Muutuvad meie tarbimisharjumused. Sajandi alguses tekkis 2,5 kg olmejäätmeid aastas. Praegu 400-500 kg aastas. Tekkemehhanismile on pööratud vähe tähelepanu. Printsiip "Kõikkide asjade vältimine, ennetamine". Esemed, asjad, mis ei leia kasutamist võivad olla tulevikus ressursiks. Jäätmed võivad olla mingile teisele tehasele tooraine. Jäätmeseaduse alusel mõeldakse jäätmete all mistahes vallas asju, mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasut. kõrvaldada või on kohustatud kasut. kõrvaldama. EVERYBODY WANTS YOU TO PICK IT UP, AND NOBODY WANTS TO PUT IT DOWN(www.p6drad-teel.net). Referaadi teemaks on valitud jäätmeprobleemid , põhjusel, et see on tänapäeval väga suureks mureks kogu maailmas, ja loodan,et see referaat annab ka teistele aimu mida prügi võib tegelikkuses põhjutada
jaanuarist on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on vimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed (Tallinnas lisaks ka toidu-ja sööklajäätmed), ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet, kuid taaskasutuskordade arv on piiratud (4-8)). Plast moodustab olmejäätmetes ca 11% (korduvkasutamine, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus). Klaas moodustab olmejäätmetes ca 5-8%, see säästab loodusvarasid ja energiat, kasutatakse samalaadsetetoodete tootmiseks või muul viisil (riie, vill, optiline kaabel, ehitusmaterjalid jne). 2008 aastal Europa Liidu keskkonnanõukogu võttis vastu uue jäätmete raamdirektiivi, mille eesmärk on edendada jäätmete korduskasutust ja jäätmete ringlussevõttu, et vähendada prügilates
● Värvi-, laki-, liimi-, ja vaigujäätmed, sh neid sisaldanud tühi taara ja nimetatud jäätmetega immutatud materjalid ● Vanaõli ● Saastunud pinnas – loetakse saastunuks, kui see sisaldab ohtlike ained üle keskkonnaministri kehtestatud piirnormide ● Ohtlike ainete sisaldavad betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud või lahusfraktsioonid, või ohtlike ainete sisaldav või saastunud plast, puit, ja klaas. ● Asbesti sisaldavad jäätmed –eterniit, asbesttsementplaadid, asbesttsementtorud, isolatsioonimaterjalid Mitteohtlike ehitusjäätmete hulka kuuluvad: ● Kiled ● Metall ● Kiletamata paber ja papp ● Puit ● Tõrva mittesisaldav asfalt ● Plast ● Mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid ja tellised, krohv, betoon, kips,plaadid ja keraamikatooted ● Raudbetoon- ja betoondetailid
Juhendaja:Ülle Toots Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi tellimusel on valminud biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013, põhieesmärkidega: · Vähendada prügilatesse ladestatavate biolagunevate jäätmete hulka kooskõlas Jäätmeseadusega · Taaskasutada maksimaalne kogus tekkivatest biolagunevatest jäätmetest kaubalise väärtusega toodangu saamiseks (energia, tooraine, orgaanilised väetised jm.). Töö sisuks on: · biolagunevate jäätmete käitlemise hetkeseisu analüüsimine riigis; · võimaluste leidmine säästliku jäätmekäitluse eesmärkide saavutamiseks biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013 baseerub ,,Biolagunevate
Kuidas tekivad jäätmed? · Põhiline jäätmetekke viis on tarbimine · Igasugune tarbimine eeldab mingil määral jäätmete teket Jäätmete liigid · Olmejäätmed · Ohtlikud jäätmed · Tavajäätmed · Püsijäätmed · Biolagunevad jäätmed Olmejäätmed · Kodumajapidamises, kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. · Liigiti kogutud olmejäätmetest moodustab enamiku vanapaber ja papp, klaasi-, metalli-, puidujäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed. Ohtlikud jäätmed · Jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu (määratletud Jäätmeseaduses) võivad olla ohtlikud tervisele, varale, keskkonnale. · Ohtlikud jäätmed tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunktidesse, jäätmejaamadesse. Tavajäätmed · Kõik sellised jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka. Püsijäätmed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
