Jäätmed Carmen Koppel Ääsmäe 2005 Referaadi sisu · Mis on jäätmed? · Loodusinimestel tekib vähe jäätmeid · Tänapäeval tekitab inimene palju jäätmeid · Prügisorteerimine on vajalik · Prügiveo homne päev · Inimkonna tulevikku aitab kindlustada säästev eluviis Mis on Jäätmed · Jäätmed on mistahes vallasasjad mis on minema vistud ehk kasutuselt kõrvaldatud. · Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis on inimesele ja loodusele kahjulikud. · Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed · Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti
Jäätmete tekkekohas sortimine ja liigiti kogumine on selle poolest eelistatum, et tagab taaskasutatavate jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema taaskasutamisvõimaluse. Jäätmekäitlusettevõttesse jõudnud jäätmed on segunenud biolagunevate jäätmetega ,mis määrivad ja rikuvad, muutes materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätmeid : · vanapaber ja kartong · pakendid · biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed · ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on: Akud; Patareid; Õlid, Ravimid; Päevavalguslambid; Värvid; Lahustid; Muud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab ettevõtjal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents, mille annab Keskkonnaamet. Ohtlike jäätmete
Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida jäätmete teket ja kõige madalam aste jäätmete kõrvaldamine, ladestamine. Euroopas lähtutakse ka ,,saastaja maksab" põhimõttest, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Õiguslikud alused Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju
jäätmeid tuleks käidelda nõuetekohaselt. Kõik me võime kaasa aidata nende eesmärkide täitmisele. Ohtlikud jäätmed on need jäätmed, mis oma omadustelt, ka väikestes kogustes, on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud ning nõuavad käitlemisel erimenetlust. Ohtlikud jäätmed on näiteks kasutuskõlbmatud õlid, lahustid, akud, patareid, päevavalguslambid, vananenud ravimid jne. Ohtlikud jäätmed tuleb hoolikalt ladustada nende üleandmiseni. Olmejäätmed on kodumajapidamises tekkinud jäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostiselt ja omaduselt samalaadsed jäätmed. Olmejäätmed on iseenesest nende käitlejale ohutud, kuid võivad põhjustada halba lõhna või meelitada ligi närilisi ja putukaid. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitakse hoolikalt ning mahuteid tühjendatakse piisavalt sageli. Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas
Tallinna Polütehnikum Referaat Jäätmed Anete Marga TA-08 Tallinn 2010 Jäätmekategooriad : 1) Q1 edaspidi teisiti määratlemata tootmis- ja tarbimisjäägid; 2) Q2 praaktooted; 3) Q3 tooted, mille kasutustähtaeg on lõppenud; 4) Q4 materjalid, mis on maha voolanud, riknenud või mõne õnnetusjuhtumi tõttu kahjustunud kaasa arvatud materjalid, seadmed või muud esemed, mis on õnnetusjuhtumi tagajärjel saastunud; 5) Q5 materjalid, mis on saastunud või kõlbmatuks muutunud sihipärase tegevuse tagajärjel, nagu puhastusjäägid, pakkimismaterjalid, mahutid; 6) Q6 kasutamiskõlbmatud päraldised, nagu tühjad patareid, kasutatud katalüsaatorid; 7) Q7 ained, mis ei toimi
2011- VÄLTIMINE KORDUSKASUTUSEKS ETTEVALMISTAMINE RINGLISSE VÕTMINE MUU TAASKASUTAMINE KÕRVALDAMINE eraisik- otsused tootmise käigus, taaratinglus, kodukompost tootmisüksus- jäägid müüki, ökodisain, tooted jääkidest prügifirma- jäätmete sortimine/müük, energia saamine KOV- ehitus- ja lammutuspraht, bioenergia, biojäätmed riik- ??? JÄÄTMELIIGID: olmejäätmed, segajäätmed, ohtlikud jäätmed, biojäätmed, kaevandamisjäätmed, ehitusjäätmed, tööstusjäätmed, klaas, paber, papp, meditsiinijäätmed - > KÕIKI SORTI JÄÄTMEID, SISALDAVAD KÕIKI SORTI JÄÄTMEID Tekkekoha järgi: olme-, tööstus-, põllumajandus-, meditsiini-, kaevandus jm jäätmed ning ehitus- ja lammutuspraht Algotstarbe järgi: pakendijäätmed, toidujäätmed Materjali järgi: vanapaber, klaas, metall
Miks on prügilad kahjulikud? Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega
Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata Jäätmekäitluse areng: 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete sortimine- võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7. Suuruse: peenprügi, suurjäätmed
millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete Click to edit Master text styles valmistamiseks või energia Second level saamiseks. Third level Fourth level Eesmärk: loodusvarade Fifth level säästmine, energia säästmine, õhusaaste vähendamine ja prügilate arvu vähendamine. Taaskasutamise võimalused Tähtsaim eeltingimus: Click to edit Master text styles jäätmete sorteerimine ja Second level kogumine. Third level Fourth level Fifth level
. 22.sept AS Kuusakoski/Keskkonnajaam/Epler ja Lorents 29.sept Aardlapalu ümberlaadimisjaama külastus 6.okt Jäätmete käitlemine: kogumine, sortimine, vedu, taaskasutus 13.okt Jäätmete käitlemine: biolagunevad, energeetiline kasutus 20.okt Jäätmete käitlemine: ladestamine prügilasse 27.okt Ohtlikud jäätmed ja nende käitlusnõuded..
elanikele, ettevõtetele ja asutustele, kes valdkonnaga tahestahtmata paratamatult kokku puutuvad. Jäätmekäitluse alane seadusandlus on noorele riigile kohaselt uus ning noore organisatsioonina oleme seda hoolega järginud. OÜ Paikre jäätmekäitluskeskus jaguneb kaheks struktuuriüksuseks prügila ning sorteerimisjaam. Paikre prügila on üks Eesti esimesi kaasaegseid ja keskkonnanõuetele vastavaid prügilaid. Paikre sorteerimisjaam üks esimesi selliseid keskusi Eestis, kus suurendatakse materjalide taaskasutamist nende sorteerimise läbi. Jäätmed ja jäätmekäitlus Me kõik puutume iga päev kokku prügiga oleme ise prügi tekitajad. Selleks, et hoida meie elukeskkonda inimväärsena ja loodussõbralikuna, peaksime tekkinud jäätmed võimalikult keskkonnasõbralikult koguma ja käitlema.
h) prügila- jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peal või maa all; jäätmete vaheladustamise koht i) jäätmepõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade jäätmete termiliseks töötlemiseks. j) koospõletustehas- jäätmekäitluskoht, mille põhielement on paikne või teisaldatav tehniline seade. Energia tootmine, jäätmed kasut. põhi ja lisa kütusena. k) prügila gaas- org.jäätmete anaeroobsel lagunemisel prügilas tekkiv biogaas l ) prügila vesi- prügila nõrgvesi ja pügila territooriumilt valguv vesi m) reovesi- vesi, mis on reostunud inimtegevuse tagajärjel. Tekib olmes, tööstuses, põllumajanduses n) Heitvesi- puhastist väljunud reovesi, mille näitajad vastavad kehtestatud normidele ning suunatakse suublasse( looduslikku veekokku) 2
uued materjalid. *Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. *Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. *Moodne jäätmekäitlussüsteem Inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. *Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. saj tööstusrevolutsiooni käigus. *Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstustega. *Esimene tänapäevane prügila rajati Inglismaale 1930 aastal. Jäätmed *Jäätmed on inimtegevuses moodustunud , oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmete liigitamine *Enamasti liigitatakse jäätmeid: _ olmejäätmed, _ tootmisjäätmed(tööstus) jäätmed, _ erijäätmed, _ püsijäätmed _ orgaanilised jäätmed _ ohtlikud jäätmed *Olmejäätmed on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal
Esimene prügipõletusettevõte rajati Inglismaal 1874 aastal. Aastaks 1912 oli Inglismaal juba 76 põletustehast ja mujal maailmas 17. Eesti prügilate arengut seostatakse: linnastumisega, tootmise koondumisega suurettevõtetesse, keskküttele üleminekuga, loomapidamise keelamisega linnas ja tehismaterjalide kasutuselevõtuga. Jäätmete kogumiskorraldus sõltub: o elamute tüübist o omandi või haldusvormist o jäätmete sortimisviisist o jäätmekäitluskoha või prügila kaugusest o seadusenõuetest Prügiveokorraldus ehk kuidas saavad inimesed oma jäätmeid ära anda: o Kogumiskeskus- koht, kuhu saab tuua mis tahes teisest tooret o kokkuveopunkt- suurkonteinerid, nt kaubanduskeskuste juures, mitmete materjalide jaoks o kokkukandepunkt- elmurajoonides käimisulatuses olevad tavaliselt teisese toorme kontienerid o kokkukandekoht- koht, kuhu teatud ajal tohib jäätmeid tuua o ukse-eest vedu
juhtimine (Biodiversity and Ecosystem Management) Haridus (Education) Rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- Energia ja eluase (Energy and Housing) ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, Rahvastik (Population) 1992) sätestatud põhimõtetele. Rahva tervis (Public Health) SA seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja Ressursid ja taaskasutus (Resources and Recycling) loodusvarade säästliku kasutamise alused. Transport, jätkusuutlik majandusareng
biolagunevate jäätmete käitlemisel; · lahenduste pakkumine biolagunevate jäätmete käitlemiseks maakondade kaupa. Biolagunevate jäätmete käitlemise tegevuskava aastani 2013 baseerub ,,Biolagunevate jäätmete käitlemise" I etapi ja II etapi töödes koostatud biolagunevate jäätmete andmetele, meie lähinaabrite kogemustele ja Eesti ning EÜ vastavatele seadustele ja direktiividele. Tegevuskava on jaotatud üheksaks alateemaks: 1. Biolagunevad jäätmed ja nende käitlemise vajalikkus 2. Hetkeolukord maakondades 3. Abinõud biolagunevate jäätmete tekke vältimiseks või koguste vähendamiseks 4. Biolagunevate jäätmete käitlemisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine 5. Biolagunevate jäätmete käitlusvõrgustik 6. Biolagunevate jäätmete käitlemise protsessid 7. Biolagunevate jäätmete käitlussaaduste kasutamine 8. Biolagunevate jäätmete käitlemise arendamine 9. Kokkuvõte ja järeldused
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle e
tulid kasutusele uued materjalid. Jäätmed, majapidamisvesi, väljaheited visati tänavale, mis ummistusid. Jäätmekäitlus sai alguse vajadusest elementaarse heakorra järele. Moodne jäätmekäitlussüsteem inglismaal sai alguse 1875 aastal, mil võeti vastu rahva tervise seadus. Jäätmete hulk hakkas hüppeliselt kasvama 18. sajandi tööstusrevolutsiooni käigus. Ohtlikud jäätmed tekkisid alles seoses keemiatööstusega. Esimene tänapäevane prügila rajati inglismaale 1930. aastal. Jäätmed - on inimtegevusest moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Jäätmevaldaja on jäätmetekitaja või muu isik või riigi kohaliku omavalitsuse asutus, kelle valduses on jäätmed. Jäätmetekitaja - on isik või riigi või kohaliku omavalitsuse asutus, kelle tegevuse käigus tekivad jäätmed, või isik, kelle tegevuse tulemusel jäätmete olemus või koostis muutub.
toiming. Levinuimad jäätmete kõrvaldamise toiminguid on jäätmete ladestamine prügilatesse või jäätmete põletamine.See on aga kõige viimane käitlusviis ja seda peaks nii palju kui võimalik vältima. Jäätmekäitluskoht on tehniliselt varustatud ehitis jäätmete kogumiseks, taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks.Jäätmekäitluskoht on ka kompostimise väljak, sorteerimisjaam, autolammutuskoda, prügila, laadimisjaam, koospõletustehas. Jäätmekäitluskohaks ei loeta jäätmekogumisnõu, -konteinerit või muud -mahutit, mis on ette nähtud olme- ja tavajäätmete esmakogumiseks jäätmetekitajatelt, samuti ehitisi, kuhu eelnimetatud mahutid on paigutatud, või ehitisi, mida kasutatakse olmes tekkinud pakendijäätmete esmakogumiseks.Ohtlike jäätmete käitlemiseks on vaja lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete käitluslitsentsi. Jäätmekäitlusjaam Räpinas
materjal võetakse kasutusele toodete valmistamisel, töö tegemisel või energia tootmisel, või seda ettevalmistav tegevus. Taaskasutamine on ettemääratud loodusvarade säästmiseks, energia säästmiseks ja prügilate arvu vähenemiseks. Alates 2008. aasta 1. jaanuarist on lubatud prügilatesse ladestada vaid eelnevalt sorteeritud olmejäätmeid. See tähendab, et eraldi tuleb koguda jäätmed, mida on vimalik keskkonnahoidlikul moel taaskasutada: vanapaber, pakendijäätmed, biolagunevad aia-ja pargijäätmed (Tallinnas lisaks ka toidu-ja sööklajäätmed), ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Vanapaber ja papp moodustab olmejäätmetes ca 32% (taaskasutamine säästab energiat ja toorainet, kuid taaskasutuskordade arv on piiratud (4-8)). Plast moodustab olmejäätmetes ca 11% (korduvkasutamine, ümbersulatamine, lamineerimine, energiakasutus). Klaas moodustab olmejäätmetes ca 5-8%, see säästab loodusvarasid ja energiat, kasutatakse samalaadsetetoodete
või keemiliselt, nad ei ole biolagundatavad ega mõjuta ebasoodsalt muid nendega kokkupuutesse sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele. Püsijäätmete leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid silmas pidades. 3. Biolagunevad jäätmed - on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp. 4. Ohtlikud jäätmed - on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. 5. Olmejäätmed - on kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste poolest samalaadsed jäätmed. On ilmselge, et jäätmed ning nende käitlemine on globaalne probleem. Sellest tulenevalt
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust.
......................................................................6 Anaeroobne lagunemine.................................................................................................6 Jäätmed meie ümber.......................................................................................................... 6 Prügi ja loomad............................................................................................................... 6 Taaskasutus.................................................................................................................... 7 Prügi ennetamine...............................................................................................................7 Ära osta prügi..................................................................................................................7 Poekott........................................................................................................
inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes
DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; - jäätmete kasutamisviis; - jäätmete materjal või keemiline koostis. Neli põhigruppi: olmejäätmed ja segamajandusjäätmed tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed erijäätmed. - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad 1. Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Sarnase koostisega on nn. segamajandusjäätmed, mille allikaks on kauplused, bürood, toitlustus- ja õppeasutused, jms.
DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; - jäätmete kasutamisviis; - jäätmete materjal või keemiline koostis. Neli põhigruppi: olmejäätmed ja segamajandusjäätmed tootmisjäätmed ohtlikud jäätmed erijäätmed. - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad 1. Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Sarnase koostisega on nn. segamajandusjäätmed, mille allikaks on kauplused, bürood, toitlustus- ja õppeasutused, jms.
inimväljaheiteid. Selliseid jäätmeid tuli hakata tekkekohalt ära vedama. Esimesi viiteid jäätmekäitlusele võib leida Rooma impeeriumi päevilt. Prügi heideti tänavale. Prügivedaja puhastas seda aeg-ajalt ja viis prahi linnast välja. Sama teed läksid ka lõpnud loomad ja omasteta laibad. Kreete pealinnas knossoses oli prügitehnoloogia üllatavalt heal järjel juba 3000-1000a eKr. On teada seadus, mis kohustas prügila rajama linnast vähemalt ühe miili (umbes pooleteise kilomeetri) kaugusele. Prügi tavatseti panna suurtesse kuhjadesse ning kihid katta pinnasega, ainult nõnda sai soojas kliimas võidelda hingematva haisuga. Selle keskajal aastasadadeks unarusse vajunud prügiladestusviisini jõuti umbes alles 20.sajandi alguses. Keskajal jäätmekäitlus taandarenes. Heakorda ei peetud oluliseks, jäätmetest lähtuvatele ohtudele ja ebameelduvustele tähelepani ei ostuatud. See kestis paljudes
DEF. Eesti Jäätmeseaduse kohaselt mõeldakse jäätmete all mistahes vallasasju (st. aineid või esemeid), mis nende valdajad on kasutusest kõrvaldanud või kavatsevad kasutusest kõrvaldada või on kohustatud kasutusest kõrvaldama. Jäätmed võib liigitada ehk klassifitseerida mitmel põhimõttel. Liigitamise alusteks võivad olla: - koht või protsess, kust jäätmed pärinevad; - jäätmete kasutamisviis; - jäätmete materjal või keemiline koostis. Neli põhigruppi: · olmejäätmed ja segamajandusjäätmed · tootmisjäätmed · ohtlikud jäätmed · erijäätmed. koht või protsess, kust jäätmed pärinevad 1. Olmejäätmed (majapidamisjäätmed) on jäätmed, mis tekivad koduses majapidamises inimeste igapäevase elutegevuse käigus. Sarnase koostisega on nn. segamajandusjäätmed, mille allikaks on kauplused, bürood, toitlustus- ja õppeasutused, jms. Samuti kuuluvad siia kategooriasse üldise heakorra tagamisel
ressursse ja võimalikult vähe saastada loodust, vältida jäätmeteket ja enam taaskasutada. Jäätmete kasutamise eesmärk - jäätmed kui potentsiaalne tooraine ja energiaallikas. Põhimõtted: Jäätmeid tuleb tasakaalustada korduskasutus Mis vahe on jäätmetekke vähendamisel ja taaskasutamisel? Vähendamine - väiksemate koguste tekitamine Taaskasutamine - tagajärgede likvideerimine Kumb on parem? Pakendijäätme taaskasutus sõltub kogustest ja materjalidest Jaguneb: Toote uuesti kasutamine Tagastatav ja uuesti täidetav taara Tehniline pool: Jäätmete liigid ja kogus Segunenud jäätmete lahutamise võimalus Olemasolevad kogumise, vaheladustamise ja käitlemise meetodid Majanduslikud võimalused: Jäätmevoost eraldatud materjalide väärtus ja turu olemasolu Kogumiskulud Vaheladustamiskulud Töötlemiskulud
· Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine lk.3 · Jäätmekäitlus lk4 · Ohtlikud jäätmed ja prügivedu lk5 · Jäätmete põletamine ja Radioaktiivsed jäätmed ja ained lk 6 · Eesti on tegelikult puhas Riik lk7 Biolagunevate jäätmete kogumine ja komposteerimine Korraldatud jäätmeveo piir kondades tuleb biolagunevaid jäätmeid ehk toidujäätmeid koguda eraldi kontein erisse elamutes, kus on vähemalt 10 korterit. Biolagunevad jäätmed tuleb pakendada biolagunevasse või läbipaistvasse kotti. Kindlasti ei tohi kasutada musta või läbipaistmatut kilekotti. Biolagunevate jäätmete konteinerisse tuleb panna: Liha- ja kalajäätmed, köögi- ja puuviljad, köögi- ja puuviljade koorimisjäägid , leib, sai, poolfabrikaadi d, pagaritooted ja kondiitritoote d, juustud, või ja margariin ning muud tahked toidujäätmed. Majapidamispab er, pabersalvrätid , kohvipaks, paberfiltrid, teepakid. Toataimed ja lõikelilled
järelvalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju 222 Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile? Kemikaali ohutuskaardile kantavad omadused on: 1. identifitseerimine 2. koostis 3. ohtlikkus 4. esmaabi andmise viis 5. tegutsemine tulekahju korral 6. õnnetuse vältimise abinõud 7. käitlemine ja hoiustamine 8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid 9. füüsikalised ja keemilised omadused 10. püsivus ja reaktsioonivõime 11. terviserisk 12. keskkonnarisk 13. jäätmekäitluse viis 14. veonõuded 15. muu teave 16. peab olema eesti keelne 222 Milles seisneb tuleoht keemialaboris? Mis seda võivad põhjustada ja kuidas seda vältida
eu/eur-lex/en/index.html JäätmeDirektiiv 75/442 Ohtlike Jäätmete direktiiv 91/689 Jäätmeliikide Direktiivid Jäätmekäitlustoimingute direktiivid Vanaõli direktiiv 75/439 PCB/PCT direktiiv 96/59 1) Prügila direktiiv Patarei direktiiv 91/86 (ladestamine) 99/31 Romuauto (ELV)direktiiv 2) Jäätmepõletusdirektiiv 2000/53 2000/76 Elektroonikaromu
järelvalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju 8. Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile? Kemikaali ohutuskaardile kantavad omadused on: 1. identifitseerimine 2. koostis 3. ohtlikkus 4. esmaabi andmise viis 5. tegutsemine tulekahju korral 6. õnnetuse vältimise abinõud 7. käitlemine ja hoiustamine 8. mõju inimesele, isikukaitsevahendid 9. füüsikalised ja keemilised omadused 10. püsivus ja reaktsioonivõime 11. terviserisk 12. keskkonnarisk 13. jäätmekäitluse viis 14. veonõuded 15. muu teave 16. peab olema eesti keelne 9