Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Jaapan koosneb saareketist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
honshu, saari, 3900, saarest, pisikesed, mägesid, 8000, märka, aegajalt, saartest, rannajoon, jaapanlaste, vaiksel, ookeanil, troopiliste, taimestik, liigirikas, mänd, sümboliks, bambusloodusest, majandusest ja vaatamisväärsustest. 3 1. Riigi üldandmed Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul.Tema pealinn on Tokyo ning lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. ( 1 ) Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. ( 1 ) Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani pindala on 377 835 km² Suuri saari on 4: Honsh ( 231000 km2 ), Hokkaido ( 83500 km² ), Kysh ( 42000 km² ) ja Shikoku ( 19000 km² ). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi
Rühm: E-08B Pärnu 2009 Üldandmed Riik: Jaapan Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 600 000 inimest Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Tôkyô Rahaühik: Jaapani jeen Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit
Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² Riigikeel: jaapani keel Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Riigipea: keiser Akihito Valitsusjuht: peaminister Junichiro Koizumi Pealinn: Tôkyô SKT: 4366 miljardit USD 3 Rahaühik: Jaapani jeen 4. GEOGRAAFILINE ASEND Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga on kokku 377835 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. 5. LOODUS 5.1 Pinnamood
...... 5 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 2 Jaapanist Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 Rahvastiku tihedus: 337 in/km² Pealinn: Tokyo Ajavöönd: +9 GMT Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit
umber. Talvel puhub külm ja kuiv loodemussoon, suvel niiske edelamussoon. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle Teine tase Kolmas tase 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja Neljas tase Viies tase kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km
Jaapani vapp Jaapani haldusjaotus ja riigi kuju 2. Jaapani geograafiline asend Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshū (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani
Jaapan Uurimustöö Julia Kisseljova 10.a klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Geograafiline asend Jaapan asub Euraasia mandrile suhteliselt lähedal Aasia maailmajaos. Eelpool nimetatud riik piirneb igast küljest veekogudega. Sellest idapool asub Vaikne ookean ja läänes Jaapani meri. Merepiir on Jaapanil Venemaa, Lõuna- ja Põhja- Koreaga. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Kõige põhjapoolsem punkt on põhjalaiusel 45° 33' (nagu Lyon, Trieste või Montreal) ja kõige lõunapoolsem põhjalaiusel 20° 25' (nagu Key West, Florida). Jaapan on oma kujult piklik
2 SISSEJUHATUS 3 JAAPAN Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi.
saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwan- ini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani nime kirjutatakse märkidega, mille tähendus on ,,päikese allikas", mispärast mõnikord kutsutakse Jaapanit ka tõusva päikese maaks. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Suuri saari on 4: Honsh, Hokkaido, Kysh ja Shikoku. Jaapani kultuur on arenenud paljude välismõjutuste tagajärjel. Jaapani suutlikkus muganduda ning jääda võõrmõjusid sulandades endaks on eriline. Enamik jaapanlasi usub nii pärismaist Shinto usku kui ka budismi. 99 % rahvastiku emakeeleks on jaapani keel. Geograafia Jaapani kohta Pinnamood Jaapanis Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel
..................................................................................................... 10 2 2. Sissejuhatus Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi.
Tallinna Ühisgümnaasium Jaapan Teostas: Kristiina Pärn 11c Juhendaja: Õp. Merike Tuisk Tallinn 2009 Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse kui Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshu, Hokkaido, Kyushu ja Shikoku. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani maastikupildis ja jaapanlaste elus väga suurt rolli. Jaapani kliimaolud on ühed soodsaimad terves Ida- Aasias. Riik läbib mitut agrokliimavöödet, enamus asub siiski parasvöötmes ja niiskes lähistroopikas. Vegetatsiooniperiood on vastavalt 7 ja 8- 10 kuud, viimasel juhul võib saada ka kaks saaki aastas
umbes 8 803 200 elab Jaapani pealinnas Tokyos. Jaapani riigikeeleks on jaapani keel. Rahaühikuks jeen. Geograafiline asend Joonis 1. Jaapani kaart Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan on pikliku kujuga ning koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit. Looduslikud tingimused Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Seal on arvukalt üle 3000 m kõrguseid mägesid. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji
1. Riigi üldiseloomustus 1.1Üldandmed 1.1.1 Pindala: 377 835 km² 1.1.2 Rahvaarv: 127 600 000 inimest (2003) 1.1.3 Rahvastiku tihedus: 337 inimest/km² (2003) 1.1.4 Riigikeel: jaapani keel 1.1.5 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia 1.1.6. Pealinn: Tokyo (8,3 mln elanikku) 1.1.7 Rahaühik: Jaapani jeen (jaapani k. en) 1.2 Geograafiline asend Jaapan koosneb paljudest saartest. Jaapan asub Aasia rannikul Vaikses ookeanis. Neli peamist saart (Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu) kulgevad põhjast lõunasse. Saarestikku kuulub veel umbes 4000 väiksemat saart. Saarestiku moodustavad veealuse mäe aheliku tipud. 1.3 Looduslikud tingimused 1.3.1Pinnamood: Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki Honshu saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks
JAAPAN referaat Tallinn 2009 TÕUSVA PÄIKESE MAA Jaapan on üks maailma kõige arenenumaid riike. Seda tänu oskusele arendada tööstust ja kaubandust. Jaapanis neil aladel saavutatud tase ületab Euroopa riikide ja Ameerika Ühendriikide saavutusi mitme kandi pealt.Jaapani saarestik asetseb kaarekujuliselt Aasia idaranniku ees. See saarestik koosneb neljast suurest saarest ja paljudest väikestest saartest. Suuremad saared on Honshu, Hokkaido, Shikoku ja Kyushu. Neist suurim ja arvukaima elanikkonnaga on Honshu, kus asuvad ka Jaapani tähtsamad linnad. Aasia mandri idaranniku ja Honshu, Shikoku ja Kyushu vahele jääb Jaapani sisemeri, kuhu ei ulatu Vaikse ookeani tormid. Tegelikult on saared Vaikse ookeani rannikut ääristava suure veealuse mäestiku hari. Sellepärast ongi Jaapani pinnamood väga ebatasane. Mäestikud ja kõrgustikud hõlmavad 70% kogupindalast. Mägialasid lõhestavad sügavad kuristikud, kus
Elanikke on umbes 337 in/km². Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. Lähimast naaberriigist Venemaast eraldab Jaapanit Ohhoota meri; Põhja- ja Lõuna-Koreast Jaapani meri; Hiinast ja Taiwanist Ida-Hiina meri. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa: mägedega on kaetud umbes 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Piki Honsh saare keskosa kulgeb mäeahelik, mida kutsutakse Jaapani Alpideks. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi, mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Loodusvarad Jaapanis puuduvad märkimisväärsed loodusvarad, kuid üheks oluliseimaks loodusvaraks peetakse kalu. Umbes 15% Jaapani pindalast on sobilik põllumajanuseks.
Õhku saastavad kõikjale linnadesse paigaldatud tehased ja tööstused. Igal aastal suureneb ka Jaapani elanike arv, kes tahavad omada isiklikku transpordivahendit, mis ei mõju Jaapani keskkonnale hästi. Viimaste aastate jooksul on hakatud selle probleemiga tegelema mitte ainult Jaapanis, vaid kogu maailmas. Propageeritakse keskkonnasõbralikke kütuseid ja tegeletakse prügi sorteerimisega. Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest. Kuna Jaapan koosneb paljudest saartest, siis on tal ka väga pikk rannajoon. Vesi mängib Jaapani
Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suur-Tōkyō piirkond, kuhu kuulub de facto pealinn Tōkyō ja mitmed ümbritsevad prefektuurid, on maailma suurim metropol, kus elab üle 30 miljoni inimese. Jaapan on konstitutsiooniline monarhia, kus formaalseks riigipeaks on keiser, seadusandlikku võimu teostab aga valitav parlament. 1.1. Saared Jaapani saarestikku kuulub neli suuremat saart, ning arvukalt väiksemaid saari. Jaapani saarestiku peasaared põhjast lõunasse on Hokkaidō, Honshū, Shikoku jaKyūshū. Kokku moodustavad need neli saart 97% kogu Jaapani maismaa pindalast. Jaapanile kuuluvad ka Ryūkyū saared (tuntud ka Nansei saartena), nende seas Okinawa saar, mis paiknevad Kyūshū saarest lõuna pool, ulatudes Taiwani saareni. Kokku arvatakse Jaapani saarestiku suuruseks 6852 saart (lugedes saareks maismaad, mille läbimõõt on rohkem kui 100 m). Vaidluse all on
Tochigi, Tokushima, Tokyo, Tottori, Toyama, Wakayama, Yamagata, Yamaguchi, Yamanashi - Majandus - Rahaühik: Yen (JPY) Kurss krooniga: 10.484 (17. mai 2007) Kurss euroga: 163.73 (17. mai 2007) Kurss dollariga: 121.29 (17. mai 2007) - suuremad linnad 2.1. Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapani saarestiku kogupikkus on ligi 4000 kilomeetrit
Jaapani põhiandmed Rahvaarv: 128 646345 (Seisuga 2007) Pindala:377 835 km2 Asustustihedus: 341 in 7 km2 Pealinn: Tokyo Teised tähtsad linnad :Yokohama,Osaka,Nagoya Riigikord: Parlamentaarne monarhia Riigikeel: Jaapan Rahaühik: Jeen Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. aapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist Igal aastal registreeritakse 7000 kuni 8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei märka. Aegajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-pallises maavärinas peaaegu täielikult pealinn Tokyo, kus purunes 576 262 maja ja hukkus 143 000 inimest. 1995. aastal tabas sama saatus Kbe linna, kus purunes 488 222 maja ja hukkus 6427 inimest.
......................................Turismi iseloomustus 14...................................................................................................Kasutatud materjal Riigi üldiseloomustus Üldandmed Pindala: 377 835 km² Rahvaarv: 127 066 000 inimest Pealinn: Tky Pealinna elanike arv: 8 550 000 inimest Keel: jaapani Rahaühik: jeen (JPY) Geograafiline asend Jaapan koosneb saarteketist, millest 4 suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt
Maavärinad koosnevad alati mitmest üksteisele järgnevast tõukest. Iga üksik maavärinatõuge kestab vaid mõne sekundi. Sellele järgnevad nn järeltõuked, mis võivad toimuda mitmeid päevi (isegi kuid ja aastaid) hiljem. Esineb ka nn eeltõukeid, mis annavad märku toimuvast suuremast maavärinast. Igal aastal raputab Maad enam kui 100 000 maavärinat, seega ligi 300 maavärinat ööpäevas. Õnneks on suurem osa neist nõrgad. Inimesed neid isegi ei märka. Kuid aasta jooksul on ka selliseid maavärinaid, mis toovad kaasa suuri purustusi ja inimohvreid. 2 Jaapan Jaapan on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kagu-idas vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapani lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honshü, Hokkaido, Kyüshü ja Shikoku. Piki Honshu saare
Pindala on kokku 616,65 km2.Tky on Jaapani poliitiline, majandus-, kultuuri-, haridus- ja teaduskeskus, Jaapani keisri ja valitsuse residents ning kogu Ida-Aasia suur äri- ja finantskeskus. Pilvelõhkujaid on Tkys vähem kui paljudes teistes nii suurtes linnades. Põhjuseks on eeskätt maavärinaohtlikkus. Hoonestus koosneb peamiselt kuue- kuni kümnekorruselistest kortermajadest ja tihedalt koos paiknevatest eramutest.Tky tipptunnid on maailmakuulsad. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km2), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Jaapan on ka tuntud oma huvitavate majade , filmi ,,The Grudge" ja Geisade poolest. Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Jaapani kuulsaim ja kõrgeim mägi on Tkyst umbes 80 km kaugusel asuv 3776 m kõrgune Fuji mägi. Paljud Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades leidub palju kuumaveeallikaid. Neis on
Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suured saared on: Honshū (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kyūshū (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna- Kuriili saared) on kokku 377, 944 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi.
lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. · Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. · Jaapan moodustub üle 3000 km pikkusest saarteketist, mis kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. · Pealinn on Tokyo. Teised olulised linnad kõik Honshu (suurimal) saarel- on Osaka, Nagoya, Kyoto ja Yokahama · Jaapan on väga mägine maa 70% territooriumist on kaetud mägedega. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Geograafiline asend: * Aasia manner. * Naaberriigid: Venemaa (lähim; neid eraldab Ohhoota meri), Põhja-Korea (eraldab Jaapani meri), Lõuna-Korea (eraldab Jaapani meri), Hiina (eraldab Ida-Hiina meri), Taiwan (eraldab Ida-Hiina meri). *Asend mere suhtes: kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut
Jaapan (tõusva päikese maa) on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Tema lähimad naabrid on Lõuna-Korea, Hiina ja Venemaa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: Honsh (231000 km²), Hokkaido (83500 km²), Kysh (42000 km²) ja Shikoku (19000 km²). Kõigi saarte maismaapindala koos Venemaa poolt okupeeritud Põhjaterritooriumiga (Lõuna-Kuriili saared) on kokku 377829 km², mis on suurem kui Itaalia, kuid väiksem, kui Rootsi. Jaapanis elab umbes 125 miljonit inimest. Peaaegu kõik jaapani keelt kõnelevad inimesed elavad Jaapanis. Väikesed kommuunid elavad Havaiil, Lõuna-ja Põhja Ameerikas, aga enamus neist ei oska enam jaapani keelt.
aprill kuni 31 märts Ajavöönd : maailmaaeg +9 Tippdomeen : .jp ROK-i kood : JPN Telefonikood : 81 GEOGRAAFILINE ASEND Jaapani saarestik asetseb Ida-Aasias ja eraldab Jaapani merd Vaiksest ookeanist. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab ka rühma väiksemaid saari nelja suurima saare ümber ning eemalejäävat Nansei saarterühma, millesse kuulub Okinawa. Jaapan koosneb umbes 3900 saarest, enamus neist on pisikesed. Suuri saari on 4: 1) Honsh (231000 km2) 2) Hokkaido (83500 km²) 3) Kysh (42000 km²) 4) Shikoku (19000 km²)
Keskmine asustustihedus on 340 in/km2, kuid elanikkond paikneb väga ebaühtlaselt. Suurim on rahvastikutihedus rannikumadalikel ja suurlinnade ümbruses, väiksem aga mäestikes. Keihini, Hansini ja Nagoya linnastud moodustavad riigi territooriumist 12%, seal elab aga ligi pool riigi rahvastikust. 2006.a. oli Jaapanis 12 miljonilinna. Jaapanlastel on põhiusundiks sintoism, kuid suur osa jaapanlasi on samaaegselt ka budistid. Jaapani saarestik koosneb 4 suurest saarest ja paljudest väikestest saartest (kokku u. 3900 saart). u. 70% riigi territooriumist võtavad enda alla mäed, mis on valdavalt madalad või keskmise kõrgusega. Jaapanis esineb ka vulkaane, näiteks riigi kõrgeim tipp Fuji (3776 m). Madalikke on vaid rannikul ja suuremate jõgede alamjooksudel. Jaapanis on 188 vulkaani, neist 36 aktiivsed ja nende läheduses leidub palju kuumaveeallikaid. Esineb palju maavärinaid (aasta jooksul u. 1500 tajutavat) ja seega ka tsunamisi
Suurbrittannia ja Islandi saare vahelise avatud ookeaniosaga. Põhja-Jäämerel on välja kujunenud tugevalt arenenud selfiala, laiusega kuni 900 km, kus sügavus kõigub 50 ja 200 m vahel. Suuremas osas on sügavus 1000 4000 m, suurim mõõdetud sügavus on 5449 m. Võrreldes teiste ookeanitega on Põhja-Jäämeri suhteliselt madal ja ebakorrapärase põhjareljeefiga. Alates Novosibirski saartest kuni Gröönimaani kulgeb veealune 490 kuni 2000 m kõrgune Lomonossovi nimeline mäeahelik. Jäämere keskosa on aastaringselt kaetud 3 4 m paksuste triivjääsaartega. Idaosas triivib jää pinnahoovusest tingituna idast läände vastu kellaosuti liikumist, lääneosas vastupidi kellaosuti liikumise suunas. Suur osa jääst liigub Ida-Gröönimaa hoovusest kantuna Atlandi ookeanile, tekitades sellega laevaliiklusele tõsist ohtu. Suurim tõusu-mõõna vahe on Valges meres, kuni 9 m.
(Nt Hawaii). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Rift maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe. Vulkaanide jagunemine ja ehitus: o Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai. Nt. Mauna Loa, mis moodustab suure osa Hawaii saarest. o Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast, voolab vaevaliselt, laavavoolud lühikesed ja harvad, või puuduvad üldse, sageli tardub juba lõõris, moodustades laavakorke, mille tõttu toimuvad ka palhvatuslikud vulkaanipursked. Vulkaan on suhteliselt kõrge ja järskude servadega. Viskoossus vedelike omadus takistada oma osakeste liikumist üksteise suhtes. Ta on vedeliku sisehõõrde mõõt
tähendab nendevahelise majandusliidu nimetust. (8) Lääne-Euroopas on tohutult palju vaatamisväärsusi, millest paljud on muutunud oma riigi sümboliks: Prantsusmaal Eiffeli torn, Võidukaar jt, Suurbritannias parlamendihoone kellatorn Big Ben, Towri sild jne. (8) Enam on levinud inglise ja prantsuse keeled. Belgias on riigikeelena tunnustatud mitut keelt nagu näiteks prantsuse ja flaami keel. (8) Mägesid lõhestavad veerikkad jõed. Suurim on Seine, mille ääres asub Prantsusmaa pealinn Pariis. Veerikka ja aasta läbi jäävaba Thamesi jõe ääres asub suur sadamalinn ja tööstuskeskus London, mis on Euroopas elanike arvult esikohal. Maastik on vahelduv, on lagendikke, soid ja rabasid, nõmmesid, mis vahelduvad kõrgustike ja madalate mägedega. (8) Tasandikel kasvatatakse nisu, suhkrupeeti ja viljapuid seal peetakse veiseid ja muid koduloomi
Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND
Kordamine geograafia kontrolltööks Maa kui süsteem isereguleeruv süsteem, ainete ringlus suletud ruumis. Omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Maa sfäärid: 1) Atmosfäär Õhkkond 2) Hüdrosfäär Maa atmosfääri ja litosfääri vahel ning osaliselt nende sees paiknev katkendlik sfäär, mille moodustab vedelas ja tahkes olekus vesi. 3) Litosfäär Välimine kivimiline Maa kest. 4) Pedosfäär Mullad 5) Biosfäär ehk biogeosfäär Elavad organismid, maastik. Kokku on need kõik geosfäärid ehk maa suurimad sfäärid. Litosfääri pealispind, kus kivimid puutuvad kokku vee, õhu ja eluga on koht, kus sfäärid üksteist vastastikku mõjutavad. Protsesse, kus aine ja energia liigub ühest sfäärist teise nimetatakse sfääridevaheliseks vastasmõjuks. Näiteid sfääridevehelisest vastastikmõjust: Taimed (biosfäär) saavad vett (hüdrosfäärist) ja toitaineid mullast (pedosfäärist) ja eritavad veeauru õhku (a
laavat. Kihtvulkaanidest on tuntuim Hekla, kõrgeim aga Hvannadalshnjúkur (Öræfi, Öræfajökull; 2119 m). Pisikesi purskeid on saarel peaaegu pidevalt, ohtlikke esineb iga 56 aasta tagant. Tihti on ka maavärinaid, kuid need on nõrgad. Mandrijäätumine Pärast jääaja lõppu ei sulanud mandrijää Islandil tervikuna, vaid säilis kihtvulkaanide otsas jäämütsidena, mida islandi keeles nimetatakse jökull'ideks. Praegugi katavad need 12% kogu saarest. Kõige suurem on Vatnajökull (umbes kolme Eesti maakonna suurune). Kliima Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida- Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. Rannikulgi on suvi lühike ja vilu. Laavaplatoodel on suvi märksa jahedam, jökullide otsas seda aga polegi. Talv on Põhja-
annaabi.ee 
