KEILA GÜMNAASIUM [Grade] [Name] HAAPSALU JAAMAHOONE Referaat [Location Year] 1 Sisukord 1. Sissejuhatus ....................................................................................3 2. Haapsalu jaamahoone ajalugu ja tänapäev.....................................................4 3. Kokkuvõte .....................................................................................7 4. Pildid ............................................................................................8 5. Kasutatud materjalid ..........................................................................10 2 1
Autoriteks arhitektuuriakadeemik K. Verheim ja insener V. Vestfalen. 2004. aastal lõpetati igasugune rongiliiklus lõigul Riisipere Haapsalu. Tänaseks on see osa kunagisest Keila - Haapsalu raudteeliinist demonteeritud, teetammi kasutatakse kergliiklusteena. Balti raudtee isa Aleksander von der Pahlen tegi ettepaneku Keila-Haapsalu teeharu ehitamise suhtes 1872. aasta aprillis. Raudtee maksumuseks arvati olevat 12000-14000 rubla. Tegelikuks maksumuseks osutus 50000 rubla versta kohta. Jaamahoone Aastail 1904 - 1907 rajatud jaamahoone on 20. sajandi alguse puitarhitektuuri väljapaistev näide. Hoone omapärasemaks osaks on 216 m pikkune puitdekooriga kaunistatud katustatud perroon. Jaamahoonet ei kavandatud siiski tüüpilise kõrgema klassi vaksalina, vaid suvituslinna vaksalile ja platvormile soovitati anda kuurortlik ilme, nõuti ka eraldi ruumi või hoonet keisri tarvis. Historitsistlik jaamahoone koosneb mitmest osast: reisjatehoonest,
võtnud, otsustati reisijate paremaks teenindamiseks jaamadevõrku tihendada. Nagu varemgi, võeti nüüdki aluseks tüüpprojekt, mida rakendati mitmes erinevas jaamas. Millegipärast otsustati uued jaamahooned (erinevalt varasematest) ehitada aga ühekorruselised ja puidu asemel kivist. Nii valmisid 1876. aastal üksteisega sarnased uued jaamahooned Kehras, Lehtsel, Kohtlas ja Auveres. Praeguseks on neljast jaamahoonest alles kaks – Kehras ja Lehtsel. Kui Lehtse jaamahoone on säilinud algses mahus ja suuresti algsel väliskujul, siis Kehra jaamahoone on 1950. aastatel ümber ehitatud. Paberitehase laiendamisest tingitud alevi ja raudteejaama kiire kasv jättis tollal vana jaamahoone kitsaks, mistõttu tehti talle mõlemasse otsa mahukad juurdeehitused. Juurdeehitiste seinte liigendus ning akende kuju kopeeris vana jaamahoone detaile, kuid kuna need püstitati punase tellise asemel silikaadist, värviti kogu hoone sinakates toonides üle
Balti jaam Kreenholmi Georgi vabrik 13 Raudtee tulek Eestisse, jaamahoonete arhitektuur. Raudtee saabus Eestisse 1870.aastal, Peterburg-Narva-Tallinn-Paldiski. Haruraudtee oli liinil Keila – Haapsalu. Keila raudteejaam rajati 1870. aastal seoses laiarööpmelise (Paldiski–)Tallinna– Narva raudtee rajamisega. 1905. aastal valmis Keila–Haapsalu raudtee ning Keilast sai sõlmjaam. Keila jaama hoone 14 Keila jaamahoone valmis koos raudteega 1870. aastal ja on suhteliselt autentsena säilinud tänaseni. Kahekorruseline puuhoone ehitati Balti raudtee IV klassi jaama tüüpprojekti järgi sarnaselt Paldiski, Aegviidu, Kabala jmt jaamahoonetega. Jaamahooneid iseloomustab madal viilkatus ning asümmeetriline pikifassaad, mille kõrgem viiluga keskosa jagab maja ühe- ja kahekorruseliseks tiivaks. 1990. aastate lõpus jäi jaamahoone ilma kasutuseta tühjalt seisma ja seda ohustas hävimine. 2005
Selle lõigu rööpad uuendati ja paigaldati omakorda PaideTamsalu liini vanade rööbaste asemele. Algas Türi raudteejaama uuendus. 1930. aastal kõrvaldati hoone eest varikatus ja maja sai kahekorruselise kivist juurdeehitise. Sinna paigutati ametiruumid, teisele korrusele ametikorterid. Jaamahoones olid ooteruumid, kassa, sidejaoskond, telefonikeskjaam, telegraaf, einelaud. Ehitati uus veetorn koos pumbajaamaga. Endise kolme või nelja rööpapaari asemel oli nüüd neid jaamahoone ees seitse. Veduritele kütuse andmist hakkas kergendama estakaad. Seniseid peamiselt Belgias ja Venemaal valmistatud vedureid hakati välja vahetama omamaiste vastu. Ajaleht Kaja kirjutab 1931. aastal, et AS Franz Krulli tehases valmistatud mootorveduritega tehti esimene proovisõit Tallinnast Türile. Türil võtsid uue veduri vastu orkestrihelid. Rong oli varustatud uusimate seadmetega, maksimaalne kiirus 40 km tunnis (proovisõidul kuni 55 km), veojõud 260 t senise kuni 200 t vastu.
Alles on aga 1932. aastal kummalegi poole hoonet paigutatud Haavamäe dekoratiivsed merre viivad dolomiittrepid. Nõukogude ajal kasutati kuursaali laona ning hoone kippus vägisi lagunema. 1995. aastal alustati linnavalitsuse eestvõttel kuursaali Pilt nr. 3 Haapsalu kuursaal restaureerimist ning kaks aastat hiljem avas ta suvekohvikuna külajstajatele uksed. Pilt nr. 3 Haapsalu Kuursaal Raudteejaam 1906/7.aastal valminud raudteejaama katusealune perroon oli pikim Euroopas. Jaamahoone ühes osas ning rööbastel asub Eesti Raudteemuuseum. Eesti aladele jõudis raudtee 1869. aastal. Peterburist üle Tallinna Keila ja Paldiskisse suunduva nn Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktoobril 1870. Mõned aastad hiljem algatati kohalike mõisnike poolt kava ehitada Keilast Haapsallu raudteeharu. Tee ehitus otsustati lõplikult Haapsalu linna volikogu istungil 1902. aasta augustis. Tollase linnapea G. von Krusenstierni väitel toetas ehituskava ka Vene imperaator isiklikult.
Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head
................................................................................... 12 JUUGEND............................................................................................................................14 1.6 Jäneda mõis................................................................................................................ 14 FUNKSIONALISM............................................................................................................. 16 1.7 Paide jaamahoone.......................................................................................................16 NÕUKOGUDE PERIOOD..................................................................................................18 1.8 Türi Majandusgümnaasium........................................................................................18 KAASAEGNE ARHITEKTUUR........................................................................................20 1.9 Türi ärihoone..............
Alphonse Mucha ,,Gismonda" 5. Austria Arhitektide juugendlikud ehitised. Kirjelda neid. Juugendi rakendajaks arhitektuuris oli Otto Wagner (1841 1918). Wagner alustas historitsistlikus stiilis ehitistega laenates elemente renessansist, barokist, rokokoost ja isegi Louis XVI stiilist. Oma isikliku stiili arenedes, suundus Wagner lihtsuse ja geomeetria poole. Tema juhtmõtteks sai : "Ebapraktiline ei saa olla ilus." Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest
omakorda jagunevad väiksemateks alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade linna asendist ja halduspiiridest, ajaloolisest taustast, kujunemisest, jagunemisest ja tänapäeva ülevaatest. Teises peatükis tuuakse välja kihelkonna kujunemine, koosseis, räägitakse kirikutest ja kogukondadest, mõisatest, elamutest ja talude päriseks ostmisest. Kolmandast peatükist leiab kolm erinevat kultuurimälestist – Abja mõis, Abja-Paluoja postkontor, Laatre jaam ja jaamahoone. Lisaks on referaadile lisatud ajalooline kaardimaterjal, mis annab põgusa ülevaate ajaloolisest piirkondade jagunemisest ja erinevate ajastute valdade ja külanõukogude piiridest. Töö lõpus on lisad, millest leiab tutvustavaid pilte erinevatest objektidest, millele on töö põhiosas viidatud. Töös on kasutatud kahe erineva autori raamatut, ühte aastaraamatu teksti, ühte ajalehe artiklit ja 13 erinevat internetiallikat.
OSALISELT RENOVEERITUD. RONGIJAAMA RAJAMISEGA ÜHENDATI RAUDTEELIIKLUS HAAPSALU-TALLINN-PETERBURI LIINIL. HOONE PROJEKTEERITI VENEMAA ARHIDEKTI K.VERHEIMI JA INSENERI V.VESTFALEN POOLT. JAAMAKOMPLEKSI MOODUSTASID: REISIJATE HOONE, VÄIKESE TORNI JA VARIKATUSEGA IMPERAATORIPAVIJON (TSAARI JA TEMA PERELIIKMETE KÜLASKÄIKUDE JAOKS) JA NEID ÜHENDAV 39 MEETRI PIKKUNE POOLKINNINE GALERII NING KOGU JAAMAHOONE ULATUSES OLI 216 MEETRI PIKKUNE KATUSEGA PERROON. LISAKS KUULUVAD JAAMAKOMPLEKSI ABIEHITISED: PAGASIAIT, PLATVORMIGA KAUBALADU, VEETORN, DEPOO, VEDURITE PÖÖRDSILD, RAUDTEELASTE ELAMUD JA TEISED VÄIKSEMAD ABIHOONED. HAAPSALLU RONGILIIKLUS ALGAS 1905. AASTAL. VIIMANE RONG LAHKUS HAAPSALUST AASTAL 1995. AASTAST 1997, TEGUTSEB HAAPSALU RAUDTEEJAAMA IMPERAATORIPAVILJONIS EESTI RAUDTEEUUSEUM. LINNAGA TUTVUMISEKS SAAB
Oma olemasolu eest võlgneb Tapa linn tänu raudteesõlme kujunemisele. Möödunud sajandi 60. aastatel hakati Venemaal intensiivselt raudteid ehitama. Esimeseks Eesti alal ehitatud raudteeks oli Tallinn-Sankt-Peterburi raudtee, mille ehitamist alustati 1869.a. ja lõpetati aasta hiljem. 1875.a. alustati Tapa-Tartu harutee ehitamist ja juba järgmisel aastal oli seegi valmis. 1876. aastal ehitati siinsesse põlisesse kuusemetsa esimene maja - Tapa jaamahoone. Siitpeale sai Tapast jõudsasti kasvav raudteelaste asula. Kuusemetsast juuritud platsile kerkisid raudteelaste elamud, ehitati hobupostijaam, apteek, kauplused, kõrts, koolid, võõrastemajad, rajati väiketööstused. Sajandivahetusel oli Tapa alevikus pisut alla tuhande elaniku. Huvitav on märkida, et eelmise sajandi lõpus oli Tapa ,,Waldorfi" võõrastemaja Peterburi keskklassi ,,tervise parandamise paik" tänu kosutavale metsaõhule. 1910.a
elektrienergia kokku. Jaam asus 1,5 km kaugusel Jägala jõe suudmest. Jaama projekti koostas juba 1917. aastal Helsingi Ülikooli professor Axel Verner Juselius. Raskete aegade tõttu lükkus jaama ehitamine aastaid edasi ja alles 1922. aastal alustati ehitustöid. Jaama aastatoodanguks nähti ette 5 000 000 kWh. Jaam alustas tööd 17. aprillil 1924. aastal. Paisurinde tüüpi jaama ehitiste kompleksi kuulusid pais, jaamahoone, liigveelask, kalatrepp ja ülevoolupais koos voolurahustiga. Kalatrepp liitus 40 m pikkuse ülevoolupaisuga. Paisu kogupikkuseks oli 170 m ning kõrgus jõe põhjast 11,8 m. Kalatrepp kujutas endast raudbetoonist renni, kuhu kalade rände ajaks paigutati puidust pikivahesein ja ristvahesein. Jaamakompleks koosnes 20 m pikkusest veehaardest, masinasaalist, jaotusseadmetest ja veealusest osast. Masinasaali seati üles kolm Francis Zwillings Turbinen turbiini
nõudvaid teemasid. 5. Austriasse jõudis suhteliselt juugend hilja ja (väheste tähelepanuväärsete eranditega) piirdus selle mõju pea täienisti Viiniga. Samas on nimetatud Viini ka Euroopa modernismi keskpunktiks. Mõned uurijad on öelnud, et Euroopa modernism saavutas oma puhtaima ja kõige koondatuma väljenduse just Viinis XIX-XX sajandi vahetusel. Üks varasemaid juugendstiilis ehitisi on Wagneri metroo jaamahoone Karslplatzil (1897 99, oma laadilt kõige lähemal prantsuse juugendile), milles on tunda rokokoo graatsiat ja kergust. Antud ehitises kasutas ta kuubi vormi ja dekoratiivset must-valget ornamenti, mis muutusid tüüpiliseks jooneks Viini juugendis peale aastat 1900. Wagneri "Majoolikamaja" (1898) fassaadi kaunistab värvikirevate telliste kontrast lihtsa ja range horisontaalse ja vertikaalse võrgustikuga. Lilleline muster justkui kasvaks välja kolmandast korrusest
1939. aasta juulis läksid linna kätte ka Võru Autotranspordibaasi nr. 3 linnaliimi buss MagasiniPelgulinna (nimetati ümber Veerenni Ristiku liiniks) ja Toompeasadama liin. Alates 1945-1950 hakati kasutama metallkorpuseid. Veoauto-buss Austro-Fiat 1949.a. Buss 1959 - 1978 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta Lastekodu ja Odra tänava nurgale. 1961. aastal toimus bussijaama uue 2-korruselise jaamahoone ehitus. Uus bussijaama kompleks valmis Eesti NSV 25. aastapäevaks. Buss 1979 - 1998 1990.aastal ilmusid tahhograafid ja mõiste - kaks bussijuhti(see tähendab piiratud tööaeg, kui on kauged reisid). 1999 - 2018 2000.aastast on turvavööd kohustuslikud kõikidel istekohtadel. 2005.aastast peab bussijuhil olema läbitud erialakoolitus. Buss Tallinnas Viru väljakul Rong Rong 1918-1938
Tules hävis 20 hoonet. Pärast sõda ehitati ärapõlenud hoonete asemele uued kivimajad, nende hulgas tollane Väike-Maarja rajooni administratiivhoone (praegu vallamaja) ja kaubamaja. 1974. a valmis haigla (praegu hoolekande- ja tervisekeskus), 1976. a uus keskkoolihoone (gümnaasium), 1990. a Väike-Maarja kolhoosi keskusehoone, kus praegu asub õppekeskus. Kiltsi hakkas arenema koos Tapa-Tartu raudteeliini ehitamisega (avati 1877. a). Esialgu oli vaid jaamahoone, millele aasta-aastalt lisandus teisi vajalikke raudtee- ehitisi. Suur tähsus aleviku arengule oli Väike-Maarjasse viiva kivitee ehitamisel juba Esimese maailmasõja ajal ning postkontori, lihakarni, piimavabriku jne avamisel. Kiltsi muutus ümbruskonna rahva jaoks kaubanduslikuks ja tööstuslikuks keskuseks. Sama kiire oli ka vaimse elu areng. 20. sajandi lõpuaastakümnenditel vähenes raudtee olulisus ümbruskonna majandusele.
Ükskõik kelle poolel ja milliste ideede nimel ka ei võidelda, on sõdurid Kivika arvates surma ees alati võrdses olukorras. Kirjaniku tuntuim Vabadussõda käsitlev teos on neljaosaline romaan ,,Nimed marmortahvlil" (1936-1954) , millest on ka tänapäeval film tehtud Eesti rez. E.Nüganeni poolt (2002). Betti Alver Betti (Elisabet) Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas. Sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval. See on pikk lihtne ühekorruseline maja, mida jaamakasarmuks hüüti. Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti sündis ränka südamevalu tunda saanud vanemate viimase lapsena ja kasvas koos vanema venna Martiniga. Kodus leidus harmoonium, mida Betti väikesena mängima õppis. Isa ja vend olid head
Pärnu kui kuurortlinna vastu. Äriringkonnad aga nägid Pärnu sadamas enda jaoks võimalust eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil 1897. Jaamahoonete ehitus toimus ajavahemikus 1896 -1898. Enamus neist valmisid tüüpprojektide alusel, väljaarvatud Sinialliku jaamahoone, mis oli ehitatud eriprojekti järgi. Raudteeliini rööpmelaius oli sama, mis pealiinil ja veerem võeti liinile samuti pealiinilt. 1898. aastal alustati uue ideena raudtee ehitamist Tallinnani, mille haruks oli ka Türi- Paide rongiliin. Alaline liiklus eespool mainitud linnade vahel avati lõplikult 1901. aastal. 2.3 Valga-Mõniste Valga- Mõniste liini ehk ,,Liivi raudtee" ehitamist alustati 1898.aastal, alaline liiklus algas 1903.a
ehitatakse elektrijaam ise. Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid. Veejõu kasutamiseks on vaja vee langus koondada kas paisutamise või vee kõrvalejuhtimise, nn derivatsiooni teel. Paisjõujaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone. Viimane võib paikneda paisu sees või selle taga. Derivatsioonijaama puhul saavutatakse koondatud langus vee loomulikust jõesängist kõrvalejuhtimisega veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks, kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Paisu ülesandeks on tekitada vajalik rõhk paisjõujaamas või tagada ühtlane, vooluhulkade
Kersti Merilaasi ja Mart Raua luulet; ● Arbujad olid luulesõpruskond Tartus, õppisid ülikoolis filoloogiat ja tegutsesid üliõpilasseltsis Veljesto; ● Vormi täpsus ja keeleline puhtus; ● Arbuma – ennustama, nõiduma, loitsima; ● Betti Alver: ○ sündis23. novembril 1906. aastal Jõgeva teemeistri Mart Alveri perekonnas; ○ sünnimaja asub Jõgeva jaamahoone kõrval; ○ õppis Tartu ülikoolis eesti filoloogiat; ○ 1937 abiellus Heiti Talvikuga; ○ 1936 ilmus luulekogu „Tolm ja tuli“; ○ looming katkes 1942, uuesti jätkas 60ndatel; ○ 1966 ilmus luulekogu „Tähetund“; ○ 1971 „Eluhelbed“; ○ 1986 „Korallid Emajões“; ○ väga head tõlketööd, näit Puškini „Jevgeni Onegin“ 1964. Eluhelbed Küll ma otsisin eluarvu Küll ma jagasin jagamatut –
Paide sümbol on süda, täiesti loomulik, et selleks puhuks kohvik juurutas südameküpsise retsepti. Südamekujulisi küpsiseid on kaubandusvõrgus kõikjal müügil, kuid Paide linna sümbolina peab ta teistest toodetest erinema. Taignatoodetest kõige rohkem valmistatakse pärmitaigna tooteid, sellega seoses otsustati täiendada sortimenti sõõrikute näol. Kuigi paljudes kauplustes pakutakse sõõrikuid, annab see võimaluse osta värskelt valmistatud tooteid, pool aastat tagasi avatud jaamahoone kohvikus. Pakutakse ka külmi ja kuumi roogi. Kokkuvõtet äratasuvusest on natuke vara teha, selle ajaga on tõustnud kõik toorainehinnad, elekter jne. Sõõriku hinda tõsta ei ole võimalik, sest kohvik peab arvestama Järvamaa elanike ostuvõimega. Inimestel on valiku võimalus väga suur ja tihti peale ajapuudusest või lihtsalt mugavusest on nõus ostma säilitusainega või eelmisel päeval valmistatud tooteid kauplustest. Kohvik kasvatab väga palju juurvilju, puuvilju ja marju ise
Südamekujulisi küpsiseid on kaubandusvõrgus kõikjal müügil, kuid Paide linna sümbolina peab ta teistest toodetest erinema. Paide linna ettevõtted on teadlikud selle toote olemasolust, mis tingib küpsise pidevat müügi nõudlust. Taignatoodetest valmistatakse kõige rohkem pärmitaigna tooteid, sellega seoses otsustati täiendada sortimenti sõõrikute näol. Kuigi paljudes kauplustes pakutakse sõõrikuid, annab see võimaluse osta värskelt valmistatud tooteid, aasta tagasi avatud jaamahoone kohvikus. Pakutakse ka külmi ja kuumi roogi. Kokkuvõtet äratasuvusest on natuke vara teha, selle ajaga on tõusnud kõik toorainehinnad, elekter jne. Sõõriku hinda tõsta ei ole võimalik, sest kohvik peab arvestama Järvamaa elanike ostuvõimega. Inimestel on valiku võimalus väga suur ja tihti peale ajapuudusest või lihtsalt mugavusest on nõus ostma säilitusainega või eelmisel päeval valmistatud tooteid kauplustest, selleks, et tulla kohvikusse värskeid sõõrikuid või saiu ostma
energiaseadmetest, mis muundavad voolava vee energia elektrienergiaks. Surukõrguse järgi eristatakse kõrgsurve- (surukõrgus üle 80 m). kesksurve- (80 - 25m) ja madalsurveelektrijaamu ( kuni 25 m). Vesiehituslikult eristatakse paisuelektrijaamu, milles vee taset on tõstetud paisuga, ja derivatsioonielektrijaamu, milles vee tasemete vahe on tekitatud vee juhtimisega sellekohase kanali või torustiku kaudu jõesängist jaama. Paisuelektrijaamad jagunevad paisu ja jaamahoone omavahelise asendi järgi paisurindeelektrijaamadeks (hoone kuulub paisu koostisse) ja paisutagusteks elektrijaamadeks ( hoone paikneb paisu taga). Hüdroelektrijaamad jaotatakse oma tehnoloogilise ja elektrilise skeemi järgi kahte suurde gruppi: suure võimsusega hüdroelektrijaamad (võimsus üle 20MW) ja minihüdroelektrijaamad (võimsus 2 - 20 000 kW). Turbiinid Hüdroturbiin muundab vee kineetilise energia mehaaniliseks pöörlemisenergiaks.
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde
Derivatsiooni- jaama puhul juhitakse vesi loomulikust jõesängist kõrvale veehaarde kaudu kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Ka derivatsioonijaama juurde kuulub enamasti pais, mis tagab vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare. Hüdroelektrijaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone hüdroturbiinide, generaatorite ja muude vajalike seadmete paigutamiseks, derivatsioonijaama korral ka survetorud või kanal. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust, millest viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Joonis 7.72 Linnamäe hüdroelektrijaam, kolme turbiini koguvõimsus 1,1 MW, toodang 6 7 GWh/a, foto AS Eesti Energia kodulehelt Sõltuvalt survekõrgusest (rõhust) jagatakse hüdrojaamad kõrg- (survekõrgusega üle 2030 m)
1.3.3.1 Toometagune Toometagusena on tuntud ala Toomemäe ja raudtee vahel. Piirkonna teadlik hoonestamine algas pärast ülikooli taasavamist 1802. aastal, kui vahepeal jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati esimesed õppehooned ja rajati park. Kuni raudtee avamiseni 1876. aastal ehitati siiski hooneid küllalt stiihiliselt ja hõredalt. 1885. aastal kinnitatud linnaplaani kohaselt nähti aga Toomemäe ja vaksali vahelist ala aktiivse arengupiirkonnana. Jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Kuperjanovi tänava jätkuna. Nähti ette hoonestada Veski ja Vallikraavi tänavate piirkond. Ala kujunes eriti just oma linnapoolsemas osas n.ö harituma rahva elupaigaks. Ülikooli õppejõud, ametnikud, üliõpilased ja teenistujad tähendasid ka suhteliselt siivsat hoonestust, viisakat ehituskvaliteeti ja elamuid, millel lisaks seintele ja katusele ka tibake arhitektuuri leidus.
Praegu on Eestis raudtee kogupikkus 1026 km (sellest AS Eesti Raudteele kuuluv 694,9 km). Rööpmelaius on 1520 mm. Kahe rööpapaariga liine on kokku 104,9 km, elektriraudteed 131,6 km. Kui rongi peatuskohas on jaamahoone ja seal on vähemalt üks kõrvaltee, loetakse peatus- kohta raudteejaamaks. Raudteejaamu on Eestis 152, peatuskohti 42. Raudteejaamadest on kauba- jaamu 6, kauba laadimist on võimalik korraldada 60 jaamas. Kaubajaamad töötavad Tallinnas Koplis ja Ülemistel, Maardus, Muugal, Pärnus ja Sillamäel. Mõned suurematest kaubajaamadest
,,Korista end oma kastiloguga teelt, et inimesed sisse pääseks!" Imelikul viisil tõid need sõnad Indreku nagu täielikule meelemärkusele, sest neis tundus midagi kodust, mis harmoneeris tema endaga ja selle värvimata kastiga. Äkki ta märkas läbisegi sibavat inimhulka, märkas iseennastki oma kastiga, mida toetas paremale põlvele, et nõnda oleks kergem teda läbi müksleva inimmurru suruda. Varsti leidis ta enda jaamahoone seina äärest. Siia laskis ta kasti langeda, et pisut aru pidada ja inimvoolu hõrenemist oodata. See oli õnnelik tegu, sest siin oli tal juht tähele panna, et temast mööda kanti hullemaid ja suuremaidki kaste, kui tema oma oligi. Sellest sai ta südant: haaras kasti uuesti paremale põlvele ja hakkas edasi astuma. Kui Indrek jaamahoonest läbi tema esisele jõudis, oli suurem hulk juba lahkunud. Vaevalt sai ta
annaabi.ee 
