Mari Järvelaid ,,Alkohol ja selle mõju" Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas)
Mari Järvelaid „Alkohol ja selle mõju“ Akadeemia, 2011, köide 4, lk. 692 - 737 Artiklis tegeletakse alkoholi tarvitamise probleemiga, mis on saanud paljudele inimeste tervisele ja elukvaliteedile saatuslikuks. Autor Mari Järvelaid uurib antud artiklis, kuidas alkohol mõjutab inimesi, täpsemalt seda, millised tagajärjed võivad olla alkoholi tarbimisega. Lisaks on autor uurinud erinevate mõistete tähendusi ning ajaloolisi fakte alkoholi tarvitamise kohta. Eesti on alkoholitarbimise poolest kõrgel kohal, nimelt 2005. aasta WHO (Maailma Terviseorganisatsioon) andmetel on Eesti kuuendal kohal oma 15,57 liitriga (arvestades, et maailma keskmine on 6,1 liitrit aastas)
Kuulutanud välja oma iseseisvuse 1918, aasta 24. veebruaril, seisis Eesti riigi ees ülesanne välja töötada põhiaeadus, kujundada oma poliitiline, õigus- ja majandussüsteem. Ümberkujunemine suurriigi provintsist oma rahvusliku õigussüsteemiga õigusriigiks polnud kerge, On päris selge, et üleöö ei suuda ükski riik rajada oma õigussüsteemi, ja seetõttu võeti vastu seadused ja institutsionaalne struktuur üle sellelt riigilt, millest lahku löödi. ( Peeter Järvelaid, Maie Pihlamägi, 80 aastat Eesti vabariigi Justiitsministeeriumi 1918-1998. Tallinn: Eesti Vabariigi Justiitsministeerium 1999, lk 131). 80 aasta jooksul, mis on olnud rikas poliitiliste suundade muutuste poolest, on Eesti justiitsministeeriumil tulnud kogeda erinevate kontseptsioonidele tuginevaid justiitshalduse juhtimise mudeleid tunduvalt rohkem kui kontinendi vanemate riikide justiitsministeeriumidel oma enam kui kaks korda pikema ajaloo kestel. ( Peeter
Alkoholi ei tohi käsitleda tavakaubana üheski Euroopa Liidu liikmesriigis, kuna alkoholitarbimisega kaasnevat riski ei korva ükski positiivne tegur, märgib Mari Järvelaid. Maailma Terviseorganisatsiooni deklaratsioonis 21. sajandi eesmärkidest on seatud sihiks, et aastal 2015 ei tohiks alkoholitarbimine üheski riigis ületada kuut liitrit elaniku kohta aastas ja peaks olema nullilähedane alla 15-aastaste seas. Lähtuti kurvast tõsiasjast, et alkohol on iga kümnenda haigestumise põhjustaja. Alkoholipoliitika ELis ELi raames on analüüsitud liikmesriikide alkoholipoliitikat aastail 1950-2000. Sellel perioodil on alkoholipoliitika oluliselt karmistunud
eksternina. Ülikooliaastatel jõudis Vilms lisaks õpingutele osaleda aktiivselt radikaalse Eesti Üliõpilaste seltsi ühenduse töös. Selline tegevus tõi kaasa juba lühemad vangistused. Lõpetanud Tartu Ülikooli juurateaduskonna töötas ta mitmetes ametites ,asutades peagi oma advokaadibüroo. Juristina oli ta aktiivne kaasarääkija oma valdkonna kirjandusloomes. Jüri Vilmsi teeneid Eesti õigussüsteemile loetakse nii suureks, et Sisekaitseakadeemia rektor professor Peeter Järvelaid on nimetatud Vilmsi eestikeelse õiguskirjanduse alusepanijaks. Jüri VIlms oli kogu oma elu tihedalt seotud ajakirjandusega. Tema ajakirjades ,,Õigus ja Kohus" ja ,,Vaba Sõna" avaldatu oli väga tugevalt seotud kodanlike õiguste ja vabaduste kaitsega, mis on ka tänapäeval vaba ühiskonna ühed põhipostulaadid. Jüri Vilms oli edukas jurist ja ajakirjanik, ometi ei võimaldanud rahutu hing ,saavutatuga piirduda
TALLINNA ÜLIKOOL Ühiskonnateaduste instituut Õigusteaduse suund Anastasia Resetnikova Essee Kuidas mõtlesid rooma juristid ja mida me oleme rooma juristidelt üle võtnud Aines: AKJ6329.YK Euroopa õigussüsteemide ajalugu Juhendaja: Peeter Järvelaid Tallinn 2018 ,,Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust , mis Rooma kui linn-riigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õiguse süsteemiks." 1 Just Vanas-Roomas ilmus jurisprudents. Kuna Rooma õigussüsteem kujunes välja siis oli vaja inimesi, kes saavad seda rakendada igapäeva elus ja sellisteks inimesteks olid peamiselt- juristid. Ajaks, millest peale puhas- rooma õigus esineb on 7. Sajand e.m
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu....................................................................................................
Õppeasutuse varad viidi üle Rootsi. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Tartu ülikool oli 17. sajandi ja 18. sajandi algul igati arvestatav võistleja teiste selle aja ülikoolidega. Ta oli oma aja tasemel tänu Uppsala ja teistele Euroopa ülikoolidele. See ajajärk kujundas Tartusse elujõulise ja arengut vääriva teadus- ja kultuuritraditsiooni. Kuid tõeline õitseng saabus alles 19. sajandil. 5 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Järvelaid, P. Autori loengu konspekt. Tallinn, 2011. 2. Laur, M. Pajur, A. Tannberg, T. Eesti ajalugu. 2. osa. Tallinn: Avita, 1995. 3. Lepajõe, M (toim). Constitutiones Academia Dorpatensis (Academia Gustaviana). Tartu Akadeemia (Academia Gustaviana) põhikiri. Tartu: TÜ Kirjastus, 1997. 4. Palamets, H. O alte Burschenherrlichkeit...Üliõpilaste elust ja olmest keiserlikus Tartu ülikoolis 1802-1917. Tallinn: AS Kirjastus Ilo, 2008. 5. Piirimäe, H. Tartu ülikool 375 (1)
Töö saavutas eesmärgi, kuna olen kindel, et suudaksin inimestele selgeks teha, millised on tuntuimad toitumishäired, millised on tagajärjed ja kuidas ravitakse. Samuti tean, mida teha, kui kellelgi minu tuttavatest võib olla selline haigus. Sellisel juhul tuleb kiiremas korras minna arsti ja psühholoogi juurde, et saada ravi. 6 KASUTATUDKIRJANDUS Interneti allikad: 1) http://www.ut.ee/tervis/opetajatele/Toit_haired.html (1.03.2012) Järvelaid, Mari ,,Terve tervemaks" Projekti juht on lastearst Mari Järvelaid 2) http://tudengielu.net/a/vabaks.html (24.03.2012) Broadwell, Susan (koostöös Kim Bubalo'ga) Söömishäirest vabaks 3) http://www.kool.ee/?9890 (1.03.2012) Kool.ee ,,Toitumishäired - anoreksia, buliimia, ortoreksia ja pika" 4) http://www.inimene.ee/index.php?disease=a&sisu=disease&did=135 (14.03.2012) Terviseportaal Inimene 2001. Anoreksia 5) . http://www.miksike
RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel arenenud ja muutunud
Esimest kohta välja ei antud. Autor on tööd esitamise järel täiendanud. 3 Põhiseaduse kümneaastase jõusoleku jooksul on õiguskantsleri kohta ilmunud terve rida kirjutisi nii eriala- kui ka ajakirjanduses, samuti üks magistri- ja mitu bakalaureusetööd. Erialakirjanduses ilmunud kirjutistest väärivad nimetamist eelkõige järgmised: T. Annus. Riigiõigus. Tallinn: Juura, 2001, lk 140 jj; P. Järvelaid. Õiguskantsleri instituut Eestis: ajalugu ja tänapäev. Akadeemia Nord toimetised, 1999, nr 2, lk 1927; R. Narits. Õiguskantsler. Eesti konstitutsiooniõigusest. K. Merusk, R. Narits. Tallinn: Juura, 1998, lk 141147; H. Schneider. Õiguskantsler: tema koht riigiorganite süsteemis. Eesti Akadeemilise Õigusteaduse Seltsi aastaraamat 19911992. Tallinn, 1995, lk 1925; E.-J. Truuväli. Õiguskantsleri tegevuse mõningatest garantiidest. Juridica, 1997, nr 9, lk 440441
on juhtunud tõsiseid õnnetusi, sest kasutaja ei suuda enam vahet teha tegelikkusel ja oma meelepetetel pikaajalised kasutajad võivad jääda vaimuhaigeks päevi, nädalaid või isegi aastaid peale LSD kasutamist võib ootamatult tekkida meelepetete kordumine. 2.3 Kanepi preparaadid 2.3.1 Marihuaana Ajalugu Marihuaana on taimse päritoluga mõnuaine (Cannabis sativa), lääne meditsiinis tuntud 1839.aastast kui kosutusvahend (Järvelaid: 2008). Välimus Marihuaana sarnaneb rohekaspruuni tubakaga (Narko: 2008). Harvem esineb pressitud tükkide ja plaatidena (Koldits: 2008). Värvus kollakasrohelisest pruunikani, meeldiva magusa heina lõhnaga (Hot: 2008). Tarvitamine Suitsetatakse puhtalt või tubakaga segatuna (Hot: 2008). Marihuaana suitsetamisel algab mõju umbes 10-30 minuti pärast ja kestab tavaliselt 2-6 tundi. Süües algab mõju umbes tunni aja pärast, selle kestvus võib olla väga erinev (Narko: 2008). Mõju
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EUROOPA LIIT, MIS OLI TEMA ALUSIDEE? Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Euroopa Liidu alusidee............................................................................................................4 2.Euroopa Liit täna...............
1. "Avian influenza around the world" http://animalsvietnam.wordpress.com/2012/03/25/map-of-influenze-spread-around-the- world-up-until-2005/ (12.11.2012) 2. "External review of pandemic response" http://www.who.int/ihr/review_committee/en/index.html (02.12.2012) 3. "Gripiviiruse A/H1N1 infektsioon (seagrippp) http://www.sam.ee/gripiviiruse-ah1n1- infektsioon-seagripp (02.12.2012) 4. "Linnugripp A(H5N1) inimesel-mis on teada senisest kogemusest " Autor: Mari Järvelaid; Ilmunud: © Moodne Meditsiin, detsember 2005. Väljaandja: Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 5. "Seagripp" http://et.wikipedia.org/wiki/Seagripp (02.12.2012) 6. "Swine influenza symptoms" http://en.wikipedia.org/wiki/File:Swine_influenza_symptoms_on_swine-en.svg (08.12.2012) 7. "Swine influenza" http://en.wikipedia.org/wiki/Swine_influenza (02.12.2012) 8. "Tamiflu" http://www.medicalnewstoday.com/articles/5556.php Christian Nordqvist (02.12.2012) 9
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SÜND JA INDIAANLASTE INIMÕIGUSED Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Rahvusvahelise õiguse sünd 4 2. Indiaanlaste inimõigused 6 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 3 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan kahel teemal: Rahvusvahelise õiguse sünd ja indiaanlaste
KIRJANDUS · "Prof. Jüri Uluotsa mälestusraamat". Stockholm 1945; selle raamatu ühe artikli taastrükk: Edgar Kant, "Jüri Uluots Tartu Ülikoolis ja eesti teaduses" Akadeemia 1990, nr. 1, lk. 317 · Hannes Walter, "Jüri Uluots 18901945" Looming 1990, nr. 1, lk. 102109 · Mart Laar, "Jüri Uluots aastal 1944" Looming 1990, nr. 4, lk. 527535 9 · Peeter Järvelaid, "Jüri Uluots oma ja meie ajas" Ajalooline Ajakiri 2000, nr. 2, lk. 528 · Herbert Lindmäe, "Professor Jüri Uluotsa poliitiline tegevus Saksa okupatsiooni ajal ja selle riigiõiguslik tähendus" Juridica 2000, nr. 2, lk. 113121; samas lk. 122130 ka: Maia Ruttu, Karmen Visnapuu, "Jüri Uluots (13. 01. 1890 9. 01. 1945): publikatsioonid ja tema kohta kirjutatu" (http://et.wikipedia.org/wiki/J %C3%BCri_Uluots).
TALLINA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Sandra Tross EESTI RIIGI ARENG Referaat Õppeaine: Euroopa ja Eesti õiguse ajalugu Juhendaja: Professor Peeter Järvelaid Tallinn 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus 3 I Kogukondlik iseseisvus 4 II Riiklik iseseisvus 5 1. Esimesest eelkonstitutsioonist teiseni 5 2. Teisest eelkonstitutsioonist kolmandani 6 3. Kolmandast eelkonstitutsioonist Põhiseaduseni 8 4. Põhiseadusest Põhiseaduse muutmise seaduseni 9 Kokkuvõte 13 Kasutatud kirjandus 14
energiajoogid annavad neile lisaenergiat. Enamik energiajookide nime all müüdavaid jooke on mõeldud hoopis profisportlastele suure füüsilise koormuse puhul või inimestele haigusjärgsel taastumisperioodil ning need ei sobi lastele ja noortele, kes ei tegele spordiga professionaalsel tasemel. Paljud noored kasutavad energiajooke ka töö ajal või õhtuti pidutsema minnes, kuna arvatakse, et joogid annavad juurde energiat. (4) 6 2 ENERGIAJOOKIDE MÕJU Meditsiiniteaduste doktor Mari Järvelaid on uurinud energiajookide mõju inimkehale ja selgitanud välja mitmeidki olulisi seoseid.(2) Tänases maailmas on energiajook osake kiirustavast elurütmist, kiirtoidust ja inimest tagantturgutavatest käitumisharjumustest. Joogid, mis sisaldavad kofeiini, guaraanat, tauriini, B-vitamiine, süsivesikuid ja muud seesugust, on pärast kokaiini sisaldavate jookide keelustamist just see, mida saab kasutada ööpäevase biorütmi ülekavaldamiseks.
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu...........
kokkuhoid tervishoiusüsteemis! Stellamor toob veel välja mõtlemapaneva asjaolu, et "sestpeale, kui arst pole enam ainult tervistaja, vaid võib olla ka tapja, kaob tema vastu usaldus. Arst ei tohi ennast iialgi lasta timukaks degradeerida. See ohustab arsti mainet elu hoidjana, nimbust, mida ta vajab oma ravitöös ja mida on seega tarvis ka patsiendile" (4., lk 2384). Samal seisukohal on ka Tartu Ülikooli arstiteaduskonna lõpetanud ja praktiseeriva arstina tegutsev Mari Järvelaid, kes arsti vande siduvusest arsti suhtes kirjutab: "Olles üks selle vande andnutest, ei kujuta ma ette, et ilma arstivandest lahti ütlemata saaks legaliseerida suretamisabi (eutanaasiat)" (4., lk 2387). LÕPETUSEKS Nagu nägime, kaasneb eutanaasiaga rida keerukaid meditsiinilisi, õiguslikke, eetilisi ja muid probleeme, millele on ühest lahendust väga raske leida. Mingisugusele seisukohale selles küsimuses peab aga varem või hiljem asuma ka eesti meditsiini- ja õiguspraktika
1. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu. 1996. 2. Cook, Chris; Stevenson, John. Euroopa ajalugu 1763-1991: käsiraamat. Tallinn. 1994. 3. Gurevits, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992. 4. Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica
04. 2016). Kapo võttis KGB-lt üle tehnilisi vahendeid ja asjatundjaid, aga ta sai kaasa KGB tehnika ka laiemas tähenduses: vaate, mille järgi poliitiline opositsioon (eriarvamusel olek) on riigivaenulik (dissidentlik) ning kuulub jälitamisele ja hävitamisele. Valik kriitikat Rootsi Eesti Päevalehe (Estniska Dagbladet) siinsetele lugejatele avaldab muljet, kui söakalt kirjutavad tolles lehes kodumaised ajakirjanikud ja asjatundjad. Prof. Peeter Järvelaid tuletab artiklis "Vargusest kultuuriliselt ning poliitkorrektsuseta" (EPL-ED 13.04.2016) meelde riigi (maksumaksjate) ülisuurte rahasummade vähimagi vastutuseta raiskamist, kokkuvõtteks tõdemus: "... 8 / 20 korruptsiooni puhul on kõrvalmõjuks suur kahju ühiskonna kõlblusele tervikuna." Mõnikord on tolles ajalehes pealkirjadki Eesti õigussüsteemi suhtes kriitilised: "Kui
oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit. Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Justinianuse jaoks oli tähtis Rooma idee elustamine. Ta läks ajalikku riigipiiride kindlustamise ja Põhja-Itaalia tagasivallutamisega. II LOENG KONSPEKT *Pedofiilia- dr Mari Järvelaid artikkel. justiitsministriametkonda astuv noor poliitik jäi Pedofiiliaga vahele. Laste kaitsmine, mis on omandis ja ühiskonnas oluline? – Pärimine, et ikka läheks minu järglastele.Tp on selleks geneetilised proovid. Aga kas tahame teada tegelikult? Kas see on hea lapse jaoks? Ruumiline mõtlemine näide: Isaduse küsimus arhailises ühiskonnas- Kes on arhailise õiguse mõttes isa? (Tähtis on ring, eluline, ajaline, päikeseline jne)
Pärast koodeksi teist redaktsiooni oli Corpus iuris civilis väliselt valmis ja hõlmas kogu idariigis rakendatavat õigust. Justinianus tahtis kodifikatsiooniga levitada rooma pärandit. Corpus iuris civilis oli oma loomise ajal eksimus, sest temaga ei saavutatud kusagil kehtiva õiguse seisundit ja unustati peagi. Justinianuse jaoks oli tähtis Rooma idee elustamine. Ta läks ajalikku riigipiiride kindlustamise ja Põhja-Itaalia tagasivallutamisega. II LOENG KONSPEKT *Pedofiilia- dr Mari Järvelaid artikkel. justiitsministriametkonda astuv noor poliitik jäi Pedofiiliaga vahele. Laste kaitsmine, mis on omandis ja ühiskonnas oluline? – Pärimine, et ikka läheks minu järglastele.Tp on selleks geneetilised proovid. Aga kas tahame teada tegelikult? Kas see on hea lapse jaoks? Ruumiline mõtlemine näide: Isaduse küsimus arhailises ühiskonnas- Kes on arhailise õiguse mõttes isa? (Tähtis on ring, eluline, ajaline, päikeseline jne). Igas erinevas sektoris
Seepärast reguleeritakse ühiskonna eksisteerimise seisukohalt olulisemad ühiskondlikud suhted õigusega, mille järgimine tagatakse riigi poolt. ÕIGUSLIK REGULEERIMINE RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED Demokraatliku tsiviilühiskonna riikliku poliitika üheks tunnuseks on ühiskondlike suhete reguleerimine õiguse kaudu ja legaalsuse põhimõtte järgimine. Selliselt käsitlevad ühiskonnakorraldust Euroopa Liit ja Euroopa Nõukogu. (Peeter Järvelaid jt. Akadeemiline õigusharidus ja juristide täienduskoolitus. Tartu Ülikool, 1996, lk 3.) Riigist ja õigusest rääkides rõhutavad õigusteadlased ikka, et organiseeritud ühiskonnale on omane sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissüsteemi olemasolu. Selleta ei ole inimeste ühine eesmärgistatud tegevus võimalik. (Kiris, 2012, lk 156 8.) Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo vältel
annaabi.ee 
