Henry VIII Lii Kruusla Temast 28. juuni 1491 28. jaanuar 1547 Kuningas aastatel 1509 1547 Oli Henry VII ja Yorki Elisabethi teine poeg Sai tuntuks tänu oma abielude ja usupoliitikaga Haridus Ta sai hea hariduse Õppis filosoofiat, musitseerimist, maalimist, sõjakunsti ja ka teisi teadmisi Ta oskas lisaks inglise keelel ka ladina, prantsuse ja itaalia keelt Huvitus ka usuasjadest (väga noorelt) Abikaasad Kokku 6 abikaasat Catherine of Aragon (1509 1533) Anne Boleyn (1533 1536) Jane Seymour (1536 1537) Anne of Cleves (1540 Jaanuar Juuli) Kathryn Howard (1540 1542) Katherine Parr (1543 1547) Sõjad Itaalia sõda (15421546) Cambrai liiga sõda (15081516) Guinegate lahing Flodden Fieldi lahing Sõjad Prantsusmaa vastu Viimased eluaastad Jäi väga haigeks Ei suutnud enam ...
1. Riikide areng varauusajal Riik Saavutused Ebaõnnestumised/ probleemid Inglismaa 1485.a tugev alus kuningavõimule, XVI. sajandi keskpaigas vallutasid Valitsejad: kui Henry Tudor väljus pikaajalisest prantslased Inglismaalt väiksemad Henry VII kodusõjast võitjana ja võimule sai alad Mandri-Euroopas. Usutülid Tudor (1485- 1509) Tudorite dünastia. Henry VIII Kirjanduses: Thomas More tuntud (1509-1547) teos ,,Utoopia", W. Shakespeare Elisabeth I näidendid. (1558-1603) Prantsusmaa XV sajandi lõpuks oli kujunenud Francois I püüdis saavutada tugev kuningavõim. Veelgi enam hegemooniat kogu Lääne-Euroopas. tugevdas võimu Fracois I (1515- 1614.a lakkab kooskäimast 1547). Silmapaistev monarhia. generaalstaabid. Usutülid. Kodusõjad Luuakse palgaline arme...
Euroopa varauusaja algul LÄÄNE- JA KESK-EUROOPA · Varauusaja algusest, kuni tänaseni on säilinud vaid mõned Lääne-Euroopa riigid nagu Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa. · Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim, seda tänu rahvusriikide tekkele. Kuningad võtsid ainult endale õiguse ametisse nimetada kõrgemaid vaimulike. (Paavstid seda enam teha ei saanud). · Inglismaa kuningavõim sai tugeva aluse Henry Tudor'i valitsus ajal (1485-1509). Valitseha H.Tudor tuli kodusõdades võitjaks. Võimule tuli Tudorite dünastia. · Prantsusmaa kuningavõim tugevnes XV sajandi lõpuks. Kuningas Francois I tugevdas seda veel rohkem, püüdes saavutada heremooniat Lääne-Euroopas. · Saksamaa Kesk-Euroopa jäi varauusaja lõpuni killustatuks. Keisri troon kuulus 1438. Aastal Habsburgide suguvõsale, kes jäid troonile Saksa riigi lõpuni. Maximilian I Saksa keiser varauusajal. Ta üritas keisrivõimu reformid...
Linnriigist Vahemere isandaks-Rooma vallutused vabariigi ajal Aastal 510 eKr kehtestati Roomas vabariik. Asundid olid Rooma kohal juba sügavas minevikus, sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Riigi eesotsas seisid senat ja igal aastal valitavad ametnikud , kelle seast kõrgemaid olid kaks konsulit. Rooma vabariik püsis kuni aastani 30 eKr. Vabariigi alul oli Rooma üks paljudest Latiumi linnriikidest, kuid lühikese ajaga kehtestas ta ülemvõimu teiste Latiumi linnade üle. Rooma paitsis kohe alguses silma huvitavate taktika poolest näiteks võttis nende sõjaväed oma juhtimise alla. Arvan, et ülevõimu kehtestamist soodustaski just Rooma soodne geograafiline asukoht ning jõuline ja üsnagi sõjakas iseloom rahvusliku poole pealt. Rooma võimsuse kasvule andis tagasilöögi gallide sissetung 387. a eKr. Gallid...
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Ajaloo KT-ks. 1. Millised riikidevahelised liidud kujunesid välja esimese maailmasõja eelõhtuks ? 1)Kolmikliit. 1882 a. 2)Antant. 1907 a. -Saksamaa. -Venemaa. -Itaalia. -Prantsusmaa. -Austria-Ungari. 2. Miks teravnesid riikidevahelised suhted 20.sajandi algusel ? -Kõik suurriigid olid huvitatud asumaade haaramisest, oma mõju tugevndamisest ja teiste nõrgendamisest riigis. 3. Milliste riikide vahel toimusid Balkani sõjad ja millised olid tagajärjed ? -Esimene Balkani sõda toimus Balkani riikide(Serbia, Bulgaaria ja Montenegro) ja Türgi vahel, teine Balkani sõda toimus esimese sõja võitjate vahel. Balkani sõjad tugevndasid Serbia positsioone, millega kaasnes suhete pingestumine Austria-Ungariga. 4. Esimese maailmasõja algus(aeg ja sündmus), põhjused ajend ja lõpp(aeg ja sündmus). 1)Algus - 28.juuli 1914 a. - Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. 2)Põhj...
Rahvasteliit (RL) (tänapäeva ÜRO eelkäija) loodi Pariisi rahukonverentsi otsustega Rahvasteliidu ülesanne oli ära hoida sõdu ja lahendada rahvusvahelisi tülisid rahumeelselt. 2 organisatsiooni *täiskogu kõikide liikmseriikide esindajad *nõukogu kes juhtis rahvasteliidu tööd +Inglismaa, Prantsusmaa, USA, Itaalia ja Jaapan. +neli tähtajalist liiget (valiti igal aastal) Rahvasteliit ei lubanud Saksamaad ja tema liitlasi ning Venemaad RL-i. Rahvasteliitu keeldus astuma USA, sest riik arvas, et RL ei suuda rahu tagada ja sellepärast, et neil ei olnud head sõjaväge. Isolatsioonipoliitika. Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja k...
Rahvusvahelised lepingud ja konverentsid pärast I MS Alanud perioodi nim. patsifistlikuks perioodiks. Patsifism sõjast hoidumine, püüd vägivalda vältida. I MS hinnati kui suurt eksimust. Patsifismi ajastul arvati, et sõda enam ei toimu ja konverentsid aitavad seda ära hoida. 1) Washingtoni konverents 1921-1922 osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan, Hiina. Tulemus oli see, et otsustati merelaevastikku piirata. Merelaevastiku piiramise leping. Vaikse ookeani saarte, välja arvatud Hawai, demilitariseerimisleping. Jõuti kokkuleppele, et Jaapan viib väljaoma väed Vene kaug idas. USA sõlmis eraldi rahulepingu Saksamaa liitlastega. 2) Locarno konverents 1925 sellel konverentsil oli esimest korda peale I MS osalenud Saksamaa võrdsena. Loodi Reini tagatispakt Prantsusmaa ja Belgi üheltpoolt ja Saksamaa teiselt poolt kohustusid säilitama nendevahelise piir...
Rahvusvahelised suhted maailmasõja teel Bosnia kriis- 1908. Bosnia ja Hertsegoviina jäid Türgile, provints allutati AustriaUngarile. Tagajärjeks okupatsioon ja anneksioon. Olemus: kuulutati Bosnia ja Hertsegoviina liidetuks AustriaUngariga, välispoliitiline kriis. Maroko kriis 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa. Teine Maroko kriis 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid) 1882 Saksamaa, Itaalia, Austria-Ungari Antant- Saksamaa vastu 1907-1917 1904 Inglismaa, Saksamaa, Venemaa Balkani sõjad- esimene toimus 1912. aastal oktoobris. Türgi sai lüüa ning Balkani sõjad võtsid osa (Serbia, Bulgaaria, Montenegro). Sõlmiti 191...
Vana-Rooma 1. Iseloomustage Itaalia geograafilisi olusid ja võrrelge neid Kreekaga. Kaart! · Itaalia oli vähem mägine · Tegeldi rohkem põlluharimisega · Rannajoon pole niivõrd liigendatud · Sõitsid rohkem mööda maismaad · Itaalia polnud etniliselt ühtne itaalikud, -latiinikud. +KAART 2. Kes olid etruskid? Milline oli nende tähtsus Rooma ajaloos? Etruskid elasid Itaalia põhjaosas, asustatud piirkond Etruuria. Päritolu tundmatu. Hauakambrid, usk hauatagusesse ellu, ennustuskunst, linnade planeerimise kunst. On olnud ka kõige mõjuvõimsam rahvus Itaalias. Kunst ja teise eluvaldkonnad on etruskidega väga tihedalt seotud. 3. Legendid ja lendlaused. Mida tähendasid, kuidas tekkisid? a) "Haned päästsid Rooma" tähendab seda, kui miski päästab sind päästmatust olukorrast, antud juhul äratasid haned oma kisaga gallialaste...
1. Kapitalism- aluseks on kaubalisrahalised suhted, on toimunud tööstuslik revolutsioon, seal on olulisel kohal eraomandus ja kasu saamine.(on kaks klassi-kodanlus ja töölisklass). Imperialism- monopolistlik kapitalism, kapitalismi arenenud staadium. Impeerium- maailmariik. Koloonia- paik, mis on kaotanud oma iseseisvuse ja on muudetud sõltuvaks mõnest teisest riigist. Koloniaalimpeerium- emamaa ja tema kolooniad kokku. Koloniaalsüsteem- kõik koloniaalimpeeriumid kokku, kujunes välja 20sajandi alguseks ja lagunes pärast Teist maailma sõda. Monopol- püsiv turuseisund, kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Imperialismi 5 tunnust: *on tootmise ja kapitali kontsentratsioon, mille tulemuseks on monopolide tekke. *tööstuskapitali liitumine pangakapitaliga, tekib finantskapital, tekib ka monopol.(tööstus ette võtete omanikud omavad ka panku, finantsoligarhia-väheste rikaste võim) *kapitali väljavedu *maailma majanduslik jaotami...
Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus- Toodangumahult, Koloniaalimpeerium oli suurim, kui ühelgi teisel riigil, sufrozetid-naisõiguslased, Naiste valimis õiguse seadus , Inglise Buuri sõjad 1899-1902 ,Iirima nõuab home rule e. Omavalitsust, Kõige esimesena sai valima naine Uus-Meremaal 1893 .1902 austraalia, 1905 Soome, 1918 Inglismaal , 1928 üldine valimisõigus, 1918 Eesti, 1971 Sveits .Vene impeerium : Nikolai II võimuletulek 1894-1917, isevalitsus-mittevenelaste rõhumine, venestamine- eriti Poolas, Soomes ja Baltimaades.Vene revolutsioon:1905-1907 .Põhjused: Jaapani sõjas lüüasaamine teravdas Venemaa riigi teravaid siseprobleeme, Verine pühapäev 9.Jan 1905 sellega algas revoluts , kadus usk tsaarisse,17.okt 1905 manifest millega tsaar lubas kokku kutsuda riigituuma,lubas rahvale anda demokraatlikud vabadused sõna ja koos- olekute vabadus,lubas laiendada valim...
Vanaaeg eksam 2020/2021 1) Vanaaja ajaloo allikad – üldiseloomustus 1. Idamaase allikad: Vana Testament, kreeka allikad (Herodotos) ja originaaltekstid: originaaltekstide avastamine ja dešifreerimine: Champollion, Rawlinson. 2. Klassikaline antiik: antiiktekstide säilimine läbi kesk- ja uusaja; raidkirjad, papüüruseleiud. 2) Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal 1. Geograafilised ja looduslikud olud. 2. Tsivilisatsiooni kujunemine: Uruk. 3. Sumeri linnriigid varadünastilisele perioodil: sumeri küsimus; kiilkiri; tähtsamad linnriigid (Uruk, Ur, Kiš, Eridu, Lagaš); linnriikide sotsiaalne ja poliitiline korraldus. 4. Akadi riik: Sargon ja Naram-Sin; Akadi langus. 5. Uri III dünastia: riigi administratiivne ja majanduslik ülesehitus; riigi langus. 6. Etnilised ja sotsiaalsed muutused 2. aastatuhandel eKr. Amoriidid. Suurriikide uus esiletõus: Mari; Assur. 7. Vana-Babüloonia impeerium: Hammurabi (vallutused ja seadusandlus); Vana-Babülo...
S.P.Q.R- "Senatus populusque Romanus" ("Rooma senat ja rahvas") ja oli Rooma valitsuse ametlikuks signatuuriks ning Rooma vabariigi rahvusterviklikkuse sümboliks Akvedukt- sildveejuhe on sillataoline rajatis, mis kannab üht või mitut veekanalit. Gladiaator- elukutseline võitleja, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitles teiste gladiaatorite või metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale Kolooniad- asumaa on mingist poliitiliselt ja majanduslikult sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. RES PUBLICA- Vana-Rooma riigikord, kus valitsemisest võttis osa peaaegu kogu rahvas Apenniini poolsaar- saapakujuline poolsaar Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Romulus ja Remus- Rooma mütoloogias kaksikvennad, Rooma linna asutajad, Rhea Silvia ja Marsi pojad. Imikutena hüljatud vennad kasvatas üles Kapitooliumimäel elanud emahunt. Konsulid- Vana-Roomas täidesaatva võimu teostaja. Igaks aastaks valiti kaks konsulit. 12 Tahvli seadus-Vana-Rooma vanim...
AJALOO KT LK 84-97 PTK 16-18 Mõisted. koalitsiionisõda- mitme riigi liidusõda ühe vaenlase vastu vasallriik-mõne suurriigi sõltlasriik, mis on säilitanud vormilise iseseisvuse Reini liit- 1806. Aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevatest Saksa riikidest Reini liit, mille eestkostjaks sai Napoleon. Pärast reini liidu loomist kadus riik nimega Püha Rooma riik. Kontinentaalblokaad- kauplemise keeld Inglismaa vastu Marseljees- Prantsusmaa hümn Tilsiti rahu- Venemaa ja Prantsusmaa vaheline rahulepe mil Venemaa tunnistab Lääne-Euroopa tegevusvabadust Tsiviilkoodeks- sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse, ning kiriku lahutamine riigist. Sõjad ja aastaarvud 1792- Prantsusmaa vastu hakati sõda organiseerima, algas sõda, Prantsusmaal pöörduti rahva poole üleskutsega et isamaa on hädaohus. Toimusid Saksamaa ja Itaalia allutamine Prantsusmaale ...
VANA-ROOMA I OSA Õpik Inimene, ühiskond, kultuur I osa Vanaaeg I Looduslikud olud ja rahvastik Apenniini ps. Kliima soe ja niiske. Viljakas maa, sobib põlluharimiseks. 8.-6. saj eKr tekkisid Kreeka kolooniad. Itaalia keskosas asus Latiumi maakond, seal elasid latiinid, rääkisid ladina keelt. Seal tekkis ja hakkas esile kerkima Rooma linn. NB! Teha vahet: 1) Rooma linn, 2) Rooma riik. Rooma kultuuri tähtsus: roomlased võtsid üle kreeka kultuuri, neist omakorda kasvas välja keskaegne Euroopa kultuur. II Rooma ajaloo põhietapid 8.-5. saj. eKr etruskide aeg. Kesk- ja Põhja-Itaalia olid etruskide võimu all 1) 753-509 eKr kuningate aeg. Rooma linna tekkimine (Romuluse ja Remuse müüt). 7 kuningat 2) 509-265 eKr varane vabariik. Perioodi lõpuks oli kogu Itaalia Rooma võimu all 3) 264 -133 eKr Rooma ülemvõimu kujunemine Vahemerel Puunia sõjad: roomlaste...
RENESSANSS SAKSAMAAL, MADALMAADES, EESTIS JA PRANTSUSMAAL. 1. Iseloomusta madalmaade kunsti 15.-16. saj. Väljapaistvaid saavutusi oli maali alal. Madalmaadest on pärit maalitehnilised uuendused: Hubert ja Jan van Eyeck viisid tempera-ja õlivärvide üheskoos kasutamise tehnilise täiuslikkuseni. Madalmaadest sai alguse õlivärvidega maalimine. Alles 16. sajandil hakkas renessanssi stiil Madalmaadesse jõudma. Itaalia kunstis nähti vormi ühtse tervikuna. 2. Kes oli see see madalmaade kunstnik, kellest said inspiratsiooni hilisemad sürrealistid ja kes oli see madalmaade kunstnik, kellele ta veel eeskujuks oli? Rogier van der Weyden. Ta oli eeskujuks Hans Memlingile, keda peetakse ka tema õpilaseks. 3. Nimeta maalide autorid. Jan van Eyeck ,,Arnolfini kihlus" Albrecht Dürer ,,Autoportree" Pieter Brueghel "vanem" 4. Nimeta vähemalt 2 Loire'i oru lossi. Millistest eeskujudest lähtuti Prantsusma...
ROOMA KEISRIRIIK · Kuningate ajajärk (753510 eKr) · Vabariigi ajajärk (51030 eKr) · Itaalia alade allutamine · Puunia sõjad · Idaalade vallutamine · Impeeriumi sünd · Esimene keiser · Varase keisririigi ajajärk (30 eKr 284 pKr) · Hilise keisririigi ajajärk (284 476 pKr) · Impeeriumi jagunemine Roomlased vallutasid kõigepealt Itaalia ning seejärel enamiku teisi Vahemere äärseid alasid. Rooma riigi territoorium oli suurim Traianuse valitsemisajal (98117), mil impeeriumi alla kuulusid peale Itaalia ja Vahemere saarte ka Britannia (Inglismaa), Gallia (Prantsusmaa, Belgia, Holland, Luksemburg, Sveits, osa Saksamaast), Hispaania, alad lõunapool Doonaud (Baieri, Austria, Ungari, Albaania, Bulgaaria, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ), Daakia (Rumeenia), Makedoonia, Ahhaia (Kreeka), Väike Aasia , Mesop...
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
Ristiusk Varakeskaeg · Ristiusk sündis Rooma impeeriumis. Alguses kiusati kristlasi taga, sest juudid keeldusid allumast Rooma impeeriumiga. · Katoliku kirik tahtis ühendada kõiki ristiusulisi endise impeeriumi alal · kirikust sai antiikkultuurihoidja ning püüti seda sobitada ristiusu põhitõdedega Katoliku kiriku õpetus · 381 aastal kuulutati kristus Rooma riigi usuks · patt jumalale meelevastane tegu · saatan kurjuse kehastus, oli endine ingel. Oli sõnakuulmatu ja heideti paradiisist välja. · Paradiis taevane jumalariik · Põrgu Saatana elupaik · Nõid Eri inimene, kes on astunud saatana kehastusse · Deemon saatana käsilane · 7 surmapattu 1. uhkus, 2. kadedus, 3. viha, 4. laiskus, 5. kitsidus, 6. liiderdamine, 7. eksimused katoliku kirik oli keskajal väga rikas 1. suured maatükid 2. annetused 3. kirikumaks 4. kiriklik ametlik müük Kirik keskajal Varakeskaeg kujunes kirikuorg va...
Küsimused Rooma kohta Iseloomusta Rooma geograafilisi tingimusi, võrdle Kreekaga . Itaalia oli Kreekaga võrreldes vähem mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidus seal rohkem. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem, kui kreeklased. Itaalia terviklikkus lõi ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. Kes olid vanemad asukad? I aastatuhandel eKr elas seal päritolult, keelelt ja kultuurilt erinevaid rahvaid. Poolsaare kesk- ja lõunaosa asustasid peamiselt itaalikud- arvatavasti põhjapoolt sisserännanud indoeuroopa hõimud. Nad jagunesid mitmeks keelelt lähedaseks rühmaks. Kesk-Itaalias Latiumi maakonnas elas üks itaalikute haru latiinid. Eeskätt nendest pärisneski hilisemad roomlased ja nende keelest sai Rooma riigi ametlik ...
Imperialismiajastu Imperialismiajastu ( suurriikide ajastu ) iseloomulik vallutuspoliitika, kolooniate hõivamine, püüd maailma valitseda 19. saj. II p XX saj. algus. Imperialismiajastule eelnes tööstuslik revolutsioon, mis oli alguse saanud 1770-80 Inglismaal kalevitööstuses. Järgnenud Suur Prantsuse Revolutsioon kaotas seisused, privileegid, tegi lõpu vanale sotsiaalsele korrale. Algas kapitalistlike suhete areng, mis puudutas eelkõige tööstust. 19. saj. lõppu iseloomustas: kiire tootmise kasvutempo monopolide tekkimine (hiigelettevõtted ja nende ühendused, mis püüdsid endale haarata kogu tootmisharu kapitali väljavedu (eesmägiga saada suuremat kasumit ja leida kapitalile paremaid kasutamisvõimalusi) asumaadesse tööstuslikuks tootmiseks (odav tööjõud!) ja maavarade väljaveoks; - kapitalistid laenasid teise maa ettevõtetele,...
Maailm I maailmasõja eel 1. Perioodi üldiseloomustus 19. saj lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Eelneval sajandil levis jõudsalt rahvuslus ja tekkisid uued, mõjukad rahvusriigid nt. Saksamaa ja Itaalia. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, kui sajandi teisel poolel hakkas suuremate rahvuste hulgas tõusma sovinism e. marurahvuslus. See tähendas, et enda rahvust peeti paremaks kui teisi. See andis tõuke imperialismile e. suurriikide püüdele saavutada võimalikult suur mõjuvõim maailmas. Lisaks koloniaalvallutustele sooviti suurendada ka majanduslikku mõjuvõimu. Nii muudeti vähem arenenud maad 19.sajandi jooksul tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning üha enam ka turuks. Suurriigid põhjendasid oma käitumist Euroopa tsivilisatsiooni levitamisega. Kuna nende arust oli selline ühiskondlik ning poliitiline kord isikuvabadus, eraomand ja demokraatia ainuv...
Vana-Rooma 1.Itaalia geograafilised olud ja rahvastik Suurt osa apennini poolsaarest tunti juba vanaajal Itaalia nime all;küllaltki mägine piirkond; Tegeldi valdavalt põlluharimisega; geograafilised olud lõid ka paremad eeldused ühtse riigi tekkeks; Itaaalia keskosas Latiumiu maakonnas hakkas VIII saj ekr esile kerkima Rooma linn. Rahvuselt Latiinid ja kõnelid ladina keelt. Roomlased võtsid palju üle Kreeka kultuurist: kujundasid Kreeka alfabeedi põhjal oma tähestiku, olid tugevalt mõjutatud nende jumalatest ja müütidest. Rooma tsivilisatsioon pani omakorda aluse keskaegse Euroopa arengule. KRONOLOOGIA: Kuningate aeg roomas 753-509 aastat ekr (esimene kuningas Romulus; hiljem kehtsetati vabariik) Varane vabariik 509-265 a ekr (eesotas senat ja riigi ametnikud; sõjad etruskidega) Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264-133 a ekr (Kartaagogoa sõjad; Puunia sõjad) Kodusõdade periood ja vabariigi langus 133-30 a ekr (Caesar;Pompeius) ...
Euroopa varauusaja algul Lääne- ja Kesk-Euroopa Lääne-Euroopa Kesk-Euroopa Rahvusriikide Poliitiliselt killustatud tekkimisega tugevnes Saksa Rahva Püha kuningavõim Rooma riik-mitmesaja Inglismaal kuningavõimu väikriigi ühendus alusepanijaks Jenry Valitsejaks piiramatu Tudor võimuga keiser Prantsusmaal tugevndas Riiki hakati nimetama Francois I Austriaks Hispaania Hispaania Euroopa võimsaim suurriik Sai alguse Kastiilia ja Aragoni ühendusest Kuninganna Isabell abielus Aragoni troonipärijaga, 1494 sai Fernando II Katoliiklane pani aluse Hispaania riigile Kuningatele kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia Maadeavastustega sai hiigelavastused Ameerikas Ida- ja Põhja Euroopa vaheline võitlus Eesti ja Läti alade pärast, nimetati Liivi sõjaks (1558-1583) Venemaa alustas Vene väed...
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
Itaalia geograafilised olud, rahvastik Apenniini ps. Lombardia mk. jäi piiridest välja. Mägine, kuid põllumajanduseks sobivam kui Kreeka. Rahvas tegeles põlluharimisega, sõitsid merd vähem kui kreeklased. 7-6 saj rajasid kreeklased linnu: Tarentum (Itaalias) ja Sürakuusa (Sitsiilia). Latiumi mk. 7 saj Rooma linn- latiinid ja kõneldi Ladina keelt. Roomlased võtsid üle palju kreeka kultuurist. Kronoloogiline ülevaade -II at. Tungisid Itaaliasse itaalikud -1000 eKr tekkis vanim asula Rooma kohale - 7-5 saj. Etruskide linnriigid - Kuningate aeg Roomas 753-509 Esimene kuningas oli Romulus, 7 kuningat, millest 3 viimast olid etruskid. Ostia sadam. -Varane vabariik 509-265 Riigi eesotsas seisis senat ja igal aastal valitavad riigiametnikud (2 konsulit). Rooma laiendas järk-järgult oma võimu Itaalias. 390- tungisid gallid, kuid roomlased taastasid oma võimu kiiresti ning vallutasid kogu Itaalia täielikult. 265- kogu Itaalia Rooma võimu all. -Ro...
1. Euroopa Liit – Majanduslik ja poliitiline ühendus. 1951,1957,1993/Eesti 2004 27 liikmesriiki - Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Malta, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Taani, Tšehhi, Ungari 7 institutsiooni: 1. Ministrite Nõukogu – EL-i õigusaktide vastuvõtmine, seadusandlik funktsioon, minister igast liikmesriigist, esindab liikmesriikide valitsuste huve. 2. Euroopa Komisjon – koostab seaduseelnõude ettepanekud, EL-i poliitika elluviimine, esindaja/volinik igast liikmesriigist nimetab valitsus ja kinnitab Europarlament, kaitseb EL terviku huve (Siim Kallas) 3. Euroopa Parlament – hääletab ametisse Euroopa Komisjoni liikmed, liikmesriikide kodanike valitud ...
Roomlased esialgu Itaalia keskosas Latiumi maakonnas seitsmele künkale rajatud rooma riigi elanikud . etruskid vanaajal Apenniini poolsaare põhja- ja keskosas elanud rahvas , kelle järgi piirkond sai nimeks Etruuria . foorum turuplats Roomas , mis rajati pärast küngastevahelise soo kuivendamist . patriits rooma riigi kodanik , kes võis astuda riigi ameteisse ja pääseda senatisse . pleibei kõige arvukam ja vaesem osa rooma riigi elanikest , kes moodustasid suurema osa rooma sõjaväest , kuid kellel puudusid patriitsidega võrdsed õigused . vabariik riigikord , kus riiki valitsevad ametnikud valib rahvas . senat suursugustst meestest koosnev nõukogu , mis otsustas kõiki tähtsamaid asju Rooma vabariigis ja mille otsused olid kõikidele kohustuslikud . konsul kõrge riigiametnik ( roomas oli neid 2 ) , kes lisaks senaatoritele juhtis ka Roomavabariigi elu rahvatribuun rahvaesindaja , kelle pleibeid oma huvide kaitsmiseks igal ...
Ristisõjad kasvasid välja sellest, et katolik kirik püüdis haarata enda kätte kristliku maailma juhtohje. Ristisõdu oli kokku kaheksa ja need toimusid aastatel 1096-1291. Need olid katoliku kiriku poolt organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt organiseeritud sõjakäigud väljaspoole Rooma Katoliku kiriku kristlikku kultuuriruumi kaitseks. Eesmärgiks oli Palestiina vabastamine islami võimust. Sõjad pidid suurendama paavsti ja Püha Peetruse mantlipärija autoriteeti ning suunama kristlikust maailmast ja kirkiku valdustest eemale ühiskonna kõige agressiivsema kihi. Ristisõdadel oli suur tähtsus. Suurendasid need Euroopa tähtsust majanduses, ning tõi kaasa suuri muudatusi, nimelt levisid Lääne-Euroopasse paber ja araabia numbrid, Idamaadelt võeti üle saunas käik ning tapeet ja sepistamine. Ka oli oluliseks sammuks see, et kristlased tutvusid teiste usunditega sõdade käigus ning nad said aru sellest, et ka teiste uskudega saavad ini...
Sisukord Sisukord...........................................................................................1 Napoleon Bonaparte.............................................................................2 Napoleoni keisriks loomine.....................................................................3 Napoleoni sõjad..................................................................................3 Kokkuvõte.........................................................................................4 Kasutatud kirjandus...............................................................................5 Napoleon Bonaparte Sündis 15. augustil 1769. aastal Ajaccios, Korsikal. Ta oli pärit vaesunud aadliku perekonnast. Napoleon õppis 1779- 1784 Brienne sõjakoolis ja 1784-1785 Pariisi kõrgemas sõjakoolis, ning astus 1792 Jakobiidide Klubisse. Napoleon ülendati inglaste käest Touloni vallutamise eest 1793. aastal brigaadi-kindraliks ja teenete ees...
Rahvusvahelised suhted 19. sajandi II poolel. Uusaeg § 15-21. ülevaade Ühiskonna mõtestamine • Konservatism – alalhoidlikkus E.Burke (aadel, maaomanikud) • Liberalism – vabameelsus poliitikas: usu, sõna, trüki- koosolekute vabadus; võrdsus seaduse ees ( kodanlus)- • Liberalism majanduses –A.Smith vabaturumajandus • Rahvuslus, rahvusriikide teke, rahvuslik ärkamisaeg • Romantism • Sotsialistid-utopistid (utoopia- unistus ideaalsest riigist) R.Owen • K. Marx – kommunistliku õpetuse rajaja: töölisklassi, proletariaadi diktatuur; ettevõtted riigi omandusse „Kapital“ „Kommunistliku partei manifest“. • Sotsialism, sotsiaaldemokraadid- tööliste huvide kaitse seaduslikult. 1848.a. revolutsioonid Euroopas • Revolutsioonisündmuste mõjul olid Euroopa valitsejad sunnitud tegema poliitilisi ja majanduslikke järeleandmisi: • Kehtestati põhiseadus või hakati seda välja töötama • Valitsemisse kaasati liberaalse kodanluse esind...
1. Millal sai Napoleonist Prantsuse keiser? Kuidas oli keisririik korraldatud? (lk 90) 1804. aastal. Prantsusmaast sai taas monarhistlik riik, tugevnes isevalitsuslik võim, kõik olulisemad otsused kehtestati keisri korraldustega või Senati otsustega. Võeti vastu ,,Tsiviilkoodeks", mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. 2. Miks jätkusid Napoleoni ajal Prantsusmaa sõjad teiste Euroopa riikidega? (lk 91) Nimeta Napoleoni suurimad sõjalised saavutused! (lk 90-92) Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu, nad tahtsid taastada seadusliku monarhia ja vana korra, sellepärast jätkasid Prantsusmaa vastu sõjategevust. Ka kardeti oma võimu pärast. Suurimad sõjalised saavutused: 1. Prantsusmaa kontrolli alla läks Lääne-Saksamaa 100 väikeriiki, moodustati 16 Saksa riigist Reini Liit 2. purustas Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus 3. alistas Preisimaa 4. alistas Ven...
Ajalugu Rooma ItaaliaApenniini ps. Keldid(galjalased) Sitsiilia Etruskid Latiinid, itaalikud Kreeklased Liguurid Illüürlased Etapid: Kuningate aeg Roomas(753-509 a. eKr) · Langeb kokku etruskide hiilgeajaga Itaalias · Esimene kuningas Romulus · Kokku 7 kuningat viimased 3 etruskid. · Rooma muutus tõeliseks linnaks. · 510. aastal kuningavõim kukutati. Varane vabariik(509-265 a eKr) · Eesotsas senat ja iga aasta valiti riigiametnikud sh 2 konsulit. · V saj. eKr Rooma võimsaim Kesk-Itaalias. · Sõjad etruskidega · Laienes võim Itaalias · 390 aastal tagasilöök lunaraha. · 265 a. kogu Itaalia Rooma võimu all. Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks(264-133a. eKr) · Konflikt Kartaagoga 3 sõda, tuntud kui Puunia sõjad. · I...
5.RAHVUSVAHELISED SUHTED 20.SAJ.ALGUL 1.Millised kaks sõjalist liitu kujunesid välja 20.saj.alguseks? Kolmikliit ja Antant 2.Millal? 1882 Kolmikliit, 1907 Antant 3.Nimeta osalevad riigid. Kolmikliit : Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia; Antant- Venemaa, Inglismaa, Prantsusmaa 4.Kes olid valitsejad? Saksa keiser Wilhelm II, Vene tsaar Nikolai II, Austira Frace Joosep, Inglismaa Edward VII 5.Mida tähendab pr.keeles Entente Cordiale? Südamlik liit 6.Mis keel on diplomaatia keel? Prantsuse keel 7.Kuidas suhtuti sõtta? Euroopa tahtis sõda, romantiline 8.Mis soodustas sõda? Sõjatehnika areng, võidurelvastumine, sõjalised liidud õhutasid sõda 9.Millised sõjad toimusid enne 1.ms (5)? 1. Inglise-Buuri, 2. Vene-Jaapani, 3. Itaalia-Türgi, 4. I Balkani, 5. II Balkani 10.Mille leiutas Hiram Maxim? raskekuulipilduja 11.Keda nimetati Saksamaal kahurikuningaks? Krupp 12.Milline väeliik muutus väheefektiivseks? ratsavägi 13.Millega põhjendas kantsler Bü...
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lään...
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
2) VALITSEJA VALITSEMISE VALITSEMINE SÕJAD AEG Aleksander Suur 5.saj.lõpp-6.saj. Võimu tugevdamiseks Vallutas alad Gallias algus ei valnud vahendeid Karl Martell 714-741 Mimajordoomus; Poiters lahing(peatati sõjaväe arendamine araablaste vallutused) Pippin 741-768 Kirikuringi teke. 754-756 Karolingide dünastia 2 Itaalia sõjakäiku algus Karl Suur 768-814 Sisemiselt killustunud Vallutas Itaalia, suur impeerium Saksimaa, Põhja- Karolingide renessanss Hispaania, Bal...
Koostanud: Margit Mölder Raimond Ilves Avinurme 2010 Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Kolmikliit e. Keskriigid Saksamaa AustriaUngari Itaalia Antant Inglismaa Venemaa Prantsumaa Saksamaa ja Prantsumaa tüli ElsassLotringi pärast. Venemaa ja AustriaUngari konkurents Balkani PS'il. Kolooniate ümberjagamine. Uute relvade testimise soov. Imperialism Saksamaal soov laieneda, eriti kolooniates, ja saada võimsaks merel. Katsetada uusi relvi (tank, käsigranaat, zeppelinid, allveelaev, torpeedod, lennukid jne) Venemaa soov saada enda võimu alla Konstantinopol ja Must meri. Marne'i lahing (5.6. september 1914) Tannem...
1 VARAUUSAJA (15.-17.saj) SÜNDMUSTE KRONOLOOGIA: SÜNDMUSED 15.sa 1453 – Türklased vallutasid Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli. 1492 – Christoph Kolumbuse avastusretk Ameerikasse. j 1492 – Araablaste lõplik väljaajamine Pürenee poolsaarelt. 1494 – 1559 – Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. 1498 – Vasco da Gama juhitud portugali meresõitjad jõudsid Indiasse. 16.sa 1517 – Martin Luther algatas oma 95 teesiga usupuhastuse Saksamaal. j 1519 – 1521 – Hernán Cortése juhitud Hispaania konkistadoorid vallutasid asteekide riigi Kesk-Ameerikas. 1519 – 1522 – Esimene ümbermaailmareis Fernão de Magalhãesi juhtimisel. 1524 – 1525 – Talutahvasõda Saksamaal. 1531 – 1534 – Hispaania konkistadoorid Francisco Pizarro juhtimisel alistasid inkade riigi ...
Kodutöö 10. klass 1. Kirjeldage keskaegset ülikooli (õp lk 180-187), kasutage kirjeldamisel järgmiseid märksõnasid Kõige esimesed sellised õppeasutused tekkisid Itaalias. Salernos oli X saj arstide kool. Bolognas tekkis XI-XII sajandi vahetusel õigusteaduse ülikool. Pariisi ülikool tekkis XII saj ning sellest sai tähtsam Euroopa teoloogia uurimise ja õpetamise keskus. U sellel ajal pandi alus ka Oxfordi ülikoolile Inglismaal, mis sai kuulsaks matemaatika ja loodusteadusega. Cambridge'i ülikool asutati natukene hiljem, XIII saj algul. Hispaania ülikoolide seas sai tuntuimaks arstiteaduse keskus Salamanca. Ülikoolid olid olemuselt õppejõudude ja üliõpilaste ametiühendused. Õppejõudu nimetati magistriteks, professoriteks või doktoriteks. Üliõpilasi kutsuti scolarius või studiosus. Õppetöö ja suhtlemine käis ladina keeles, mis võimaldas erirahvusest inimestel hakkama saada. Ül...
1.Millal algas ja lõppes uusaeg? Paljude humanistide arvates algas uusaeg siis, kui türklased vallutasid Konstantinoopoli 1453. aastal. Uusaja lõpuks loetakse Esimese maailmasõja algust või lõppu (1914/1918). Marksistlikus ajalookirjutuses peetakse selleks Vene Oktoobrirevolutsiooni (1917). 2.Nimeta varauusajale iseloomulikke jooni. Varauusaega iseloomustas erinevates maailma piirkondades eemaldumine keskaegsetest institutsioonidest, mõnikord poliitiliselt ja teinekord majanduslikult. Euroopas levis sel perioodil kristliku teokraatia, feodalismi ja pärisorjuse langus ning toimusid reformatsioon, katastroofiline Kolmekümneaastane sõda, kaubandusrevolutsioon, Euroopa kolonisatsioon Ameerikas ja piraatluse kuldajastu. 3.Iseloomusta peamiste Euroopa riikide arengut varauusajal. Prantsusmaa Kuningas Henri IV valitsemisajal olid Prantsusmaal lõppenud ususõjad ja trooni ümber käiv võimuvõitlus. Uueks valitsejaks sai Louis XIII. Tema võimulol...
Rahvusvaheline olukord 1918 – 1939 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed Reini demilitariseeritud tsoon – piirkond, kus sakslased ei tohi omada sõjaväge ega kindlusi c) Versailles´ süsteem – Pariisi rahukonverentsil loodud uus poliitiline korraldus: Versailles´ diktaat – Saksamaale ja tema liitlastele (Austria, Ungari, Bulgaaria ja Türgi) tundus võitjate käitumine ebaõiglane ja nad soovisid kaotust tasa teha Prantsusmaa - Mandri Euroopa sõjaliselt tu...
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja tõid vilja kolooniatest sisse, kõrged sadamad, paljude lisajõgedega,soosib põlluharimist,teravilja mäed igalpool,Pärsia sõjad, etniliselt sõjad, saarte kasvatus. Kõrged Alpi mäed pidasid külma õhu ühtne. olemasolu, kinni,Puunia sõjad kartaagolastega(suurimad ...
Väätsa Põhikool Referaat Friedrich 2 Margus Lille 8. Klass Friedrich II XII sajandi lõpul õnnestus tulevasel Püha Rooma keisril Heinrich VT-1 sõlmida abielu Sitsiilia printsessiga. Nende poeg ja järgmine keiser Friedrich II päris oma vanematelt seetõttu suurema riigi, kui oli ta eelkäijatel. Tema valdused ulatusid Saksamaalt kuni Itaalia lõunatipuni ja Sitsiiliani. Paavstiriik Itaalia keskosas oli nüüd igast küljest piiratud keisri valdustega. Kuna Friedrich II oli üles kasvanud Sitsiilias, siis Saksamaa asjad teda ei huvitanud. Keisri peamiseks sihiks sai kogu Itaalia, sealhulgas paavstiriigi alistamine oma kindlale võimule. Tulemuseks olid lakkamatud sõjad keisri ja paavstide vahel. Mõlemad pooled kuulutasid teineteist korduvalt troonilt tagandatuks. Paavst nimetas Friedrichit isegi antikristuseks ja mürki pritsivaks skorpioniks. Otsu...
USUSÕJAD PRANTSUSMAAL Inngery & Terje 16. sajandi II poolel ja 17. sajand François I (1515-1548) Tähtsam parlament ehk Pariisi parlament Suurenesid röövsõjad Itaalia sõjad lõppesid 1559. aastal KUNINGAS JA KIRIK Martin Luther (1483-1546), saksa kristlik teoloog ja augustiini munk REFERMATSIOONI ALGUS Piibli prantsuse keelde tõlkimine (1523-1528) Kuninga bibliotekaar ja printsi kavataja Pariisi Sorbonne`i ülikool HUGENOTID Hugenotid Usulised kalvinistid Poliitilised kalvinistid Sinod TEEL KODUSÕDADELE Katoliiklaste ja protestjate vahel tekkis konflikte Prantsusmaal koondus tähelepanu siseprobleemidele Prantsusmaad hakkas valitsema leskkuninganna Katariina di Medici USUSÕDADE ALGUS 1562 1570 Saint-Germaini Südametunnistuse vabadus PÄRTLIÖÖ Navarra kuninga Henri de Bour...
Rooma ja Kreeka asusid Vahemere kaldal ja läestikku, Rooma asus Apenniini poolsaarel Itaalia nime all. Maa oli põlluharimiseks sobivav kui Kreekas ning merd sõideti kreeklastest vähem. Rooma tekkis Latiumi maakonda, elanikud (roomlased) olid latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Vabariigi ajal oli Roomas eesotsas senat ja riigiametnikud (konsulid). Vabariik oli võimsaim V sajandil. 390. aastal tabas Roomat suur tagasilöök ning roomlased said hävitavalt lüüa itaallaste käest. Vabariigi ajal pidasid Rooma ja Kartaago omavahel kolm sõda, mis on tuntud kui Puunia sõjad. Sõjavägi asendati palgaväega, algasid kodusõjad. Esile tõusid Antonius ja Octavianus, kelle vahel sai alguse kodusõda. Vabariigi lõpuks võib lugeda seda, kui Octavianus vallutas Egiptuse ja ühendas kõik maad oma ainuvalitsuse alla. Keisririigi ajal võttis Octavianus endale nimeks Augustus. Tema valitsusajal oli rahuperiood ja majanduslik õitseng. Ta pühendus riigi sisemisele...
UUSAEG Sissejuhatus: mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud jooned Uusaja mõiste ja ajalised piirid · Millal ja kelle poolt võeti kasutusele keskaja mõiste? 15.-16. sajandil Itaalia humanistid · Millal lõppes keskaeg? e. millal algas uusaeg? millal lõppes uusaeg? 1453 1900 1492 1914/1918 Umbes 1500 1517 1917 1648 1642 1789 Uusaja periodiseerimine · VARAUUSAEG: 15.-16. sajand Euroopa domineerimine maailmas Kolonialismi kujunemine Absolutismi kujunemine Kiire majanduse areng · KLASSIKALINE UUSAEG: 1600-1789 nn. vana korra (ancien regime) aeg Absolutism valitsemises (17. saj.) Valgustus 18. sajandil ja ilmaliku ideoloogia esiletõus · 1789-1815 Suur prantsuse revolutsioon ja Napoleoni sõjad · 1815-1900/1914 rahvuslik liikumine konstitutsiooniline monarhia (ja parlamentarismi areng) tööstuse kiire areng, industriaalüh...
Renessanss muusikas Muusikaloo puhul kasutas renessansi-mõistet esimesena August Wilhelm Ambros (1816 1876), kes ei seostanud selle ajastuga muusikat enne 15. sajandit. Temast alates sai tavaks kasutada nimetust `renessanss' eelkõige muusika puhul, mis on pärit umbes ajavahemikust 14301600; paralleelmõisteks on sel puhul kujunenud ,,franko-flaami vokaalpolüfoonia ajastu". 14. sajandil muutus Euroopa kultuur põhjalikult. Roomakatoliku kirik, millele toetus keskaegne kultuur ja maailmapilt, elas läbi tõsist kriisi. Euroopa kultuuripilt ilmalikustus, kiriku suhtes oldi kriitilised. Ilmalikkus muusikas väljendas eelkõige ilmalike anride ilmumisega vaimulike kõrvale. Kõik uus muusikas ilmub nüüdsest ainult ilmalikus muusikas. Kirik hakkas väljendama oma tõrjuvat hoiakut moodsa kunstimuusika vastu. Uue muusika ja kiriku vastasseis oli tugev. 14. sajandil muutus ka Euroopa poliitika pikka aega oli tähtsaim keskus Prantsusmaa. Inglismaa j...
Rahvusvahelised suhted XX saj. Algul 19. saj lõpul kujunesid välja peamised poliitikajooned(selgepiirilised ja vastandlikud). Kõigi suurriikide soov oli oma mõjusfääri suurendada ja teisi nõrgendada. Suurriikidest jõuavad üksteise vastu Sakamaa(hilinenud riik 1871 Saksa keisririik, kõik alad olid juba ära vallutatud ning seepärast oli sõda vältimatu) ja Suurbritannia (suurim impeerium, üle 30 mil ruutkilomeetrit, suurim laevastik). Keskriigid(Central Powers)/ Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia (hiljem ühinesid Türgi ja Bulgaaria) oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu. Tekkis 19. saj lõpus. Saksamaa eesmärgiks oli saada liitlasi ning võidelda oma loomuliku vastase Prantsumaa vastu. Itaalial on probleem Austiaga, kes okupeeris Põhja- Itaaliat pikka aega ning sellepärast oli ebakindel partner. Antant oli 1907. aastal sõlmitud liit Prantsuse, Venemaa ja Suurbritannia vahel vastukaaluks Keskriikidele....
annaabi.ee 
