isikuandmete töötlemise lõpetamist ning isikuandmete parandamist, sulgemist, kustutamist; juhud, millal isikul on õigus saada juurdepääs tema kohta töödeldavatele isikuandmetele. _____________________________________________________________________________________ Andmesubjekt (allkiri) Lisa 1 nõusolekule isikuandmete töötlemiseks ja avalikustamiseks lähtudes isikuandmete kaitse seadusest § 4. Isikuandmed (1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. (2) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
nõuded ja töötlemisele kohaldatavad turvameetmed ning Europoli ja Schengeni lepingutest tulenev järelevalve. 2. Valdkonna mõisted (isikuandmete kaitse seaduse legaaldefinitsioonid) selgeks. (Seletuskiri aitab. Seletuskirja leiate Riigikogu kodulehelt). Põhimõisted: Isikuandmed – tavalised ja delikaatsed; on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. Delikaatsed isikuandmed: - poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; - etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; - andmed terviseseisundi või puude kohta; - andmed pärilikkuse informatsiooni kohta; - biomeetrilised andmed (eelkõige sõrmejälje-, peopesajälje- ja silmaiirisekujutis ning geeniandmed); - andmed seksuaalelu kohta
taotlus teabe saamiseks. Juurdepääs teabele võimaldatakse teabevaldaja poolt: 1) teabenõude täitmisega; 2) teabe avalikustamisega. Asutuse dokumendiregister on digitaalselt peetav andmekogu, mida asutusse saabunud ja asutuses koostatud dokumentide registreerimiseks ja neile juurdepääsu tagamiseks peab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus või avalik-õiguslik juriidiline isik. Dokumendiregistris registreeritakse: 1. asutusele saabunud dokumendid ja asutusest väljasaadetud dokumendid hiljemalt saabumise või väljasaatmise päevale järgneval tööpäeval; 2. asutuses koostatud ja allkirjastatud õigusaktid hiljemalt nende allakirjutamise või sellele järgneval tööpäeval; 3. sõlmitud lepingud nende allakirjutamisele järgneval tööpäeval. Juurdepääsu dokumendiregistris registreeritud ja asutuse dokumendihaldussüsteemis sisalduvatele juurdepääsupiiranguta dokumentidele peab dokumendiregistri pidaja tagama hiljemalt 2009. aasta 1
................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Isikuandmed............................................................................................................................ 4 Isikuandmete liigitus............................................................................................................ 4 Delikaatsed isikuandmed ................................................................................................4 Kuidas sai alguse isikuandmete kaitsmine ?...........................................................................5 Isikuandmete kaitse algus Eestis.........................................................................................5 Andmete umbisikustamine...................................................................................................6 Isikuandmete töötlemine....
1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE JA ANDMEKAITSE 1 ÕIGUS PRIVAATSUSELE Ühiskonna ja isiku individualismi arenedes jäi tavaõigusest ja käibivatest moraalinormidest inimese privaatsuse kaitsmisel väheks. Lisaks moraalsele hukkamõistule privaatsusõiguse rikkumisel tekkis vajadus ka efektiivsete õiguskaitsevahendite järele. Üldiselt on levinud arusaam, et privaatsus on hüve, mille kaitset õigussüsteemist otsivad peamiselt nn kuulsad inimesed. Õiguslikult ei ole õigus eraelule sugugi
05.2016 Tehing Poolte kohustused võivad olla määratud lepingus või seadusega. Kohustused peab täitma lepingu või seadusega ettenähtud kvaliteediga. Kohustused peab täitma ettenähtud tähtajaks. Tehing Kohustuse rikkumine on kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. Tehing Rikkumise korral võib: 1. nõuda kohustuse täitmist 2. oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3. nõuda kahju hüvitamist 4. taganeda lepingust või öelda leping üles 5. nõuda viivist 25 5.05.2016 Tehingu vorm Tehingu võib teha mis tahes vormis. Seadusega võib sätestada tehingu kohustusliku vormi. Tehingut saab muuta selles vormis, milles ta algselt tehti. Tehingu vorm Kohustuslikust vormist mitte kinnipidamine toob kaasa tehingu tühisuse.
INTELLEKTUAALNE OMAND JA ANDMEKAITSE Autoriõigus: Tanel Õunapuu 2008 Viimati muudetud 02.09.2008 Tähelepanu! Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks Tallinna Ülikooli üliõpilastele 2008. sügissemestril õppeaine ,,Intellektuaalne omand ja andmekaitse" raames. Materjal annab ülevaate põhilistest teemadest, kuid ei sisalda näiteid, põhjendusi ja kaasuseid, mida käsitletakse vahetult loengutes ja seminarides. Õppematerjali tohib levitada üksnes tervikuna ja säilitades viite autorile ning käesoleva hoiatuse. INTELLEKTUAALSE OMANDI MÕISTE, LIIGID, PRINTSIIBID Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks
sätestatu järgi avaldamist esitada kohtusse hagi patenditaotleja või patendiomaniku vastu. · Patendi vaidlustamine: Isik, kes leiab, et patendiga kaitstud leiutis ei vasta PatS §-s 8 (patentsuse kriteeriumid) sätestatule, võib esitada patendiomaniku vastu kohtusse hagi patendi täielikuks või osaliseks tühistamiseks. Patendiomanik võib hagi menetlemise käigus piirata patendikaitse ulatust, kui selle tulemusel leiutis vastab §-s 8 sätestatule. 33. Mis on isikuandmed? + Isikuandmed on mis tahes andmed füüsilise isiku kohta, mis võimaldavad isikut tuvastada otse või kaudselt. Isikuandmeteks on näiteks inimese nimi, pilt, sõrmejäljed, perekonna andmed, elu- ja töökoht. 34. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsuse kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. + Delikaatsed isikuandmed on isikuandmed, mille avalikustamine võib
Tartu 2014 Tänapäevaste kommunikatsioonilahenduste kiire areng on viinud selleni, et igapäevaselt tekib üha enam töödeldavaid andmeid, mistõttu puututakse järjest aktiivsemalt kokku näiteks isikuandmete töötlemisest tulenevate riskidega. Seadus annab üldjuhul inimesele küllaltki suured õigused enda privaatsust kaitsta, kuid teatud juhtudel võib see olla keeruline või on isikuandmete avaldamine koguni põhjendatud. Sellele, mis on üldse isikuandmed ja millised riiklikud või rahvusvahelised seadused või normid tegelikult inimese privaatsust kaitsevad, otsib vastuseid käesolev essee. Millised on inimese võimalused oma privaatsust kaitsta? Esiteks on igaühel võimalus küsida mistahes andmetöötlejalt, kas ja milliseid isikuandmeid tema kohta omatakse, milleks neid kasutatakse, kust need andmed on saadud, kes neile ligi pääsevad ja millistele kolmandatele isikutele on andmeid edastatud. Teiseks on inimesel õigus
1. Mis on intellektuaalne omand? Intellektuaalne omand on õigus inimese loometöö tulemusele. Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) defineerib intellektuaalset omandit kui inimesele antud õigusi tema loometegevuse tulemusele, see õigus kaitseb “loojat” selle eest, et keegi teine ei saaks kasutada tema leiutisi, disaine või muud loomingut ilma loa andmiseks õigustatud isiku nõusolekuta. 2. Kuidas on intellektuaalomandi kaitse seotud põhiõigustega, mis on puutumust omavad põhiõigused ja miks? (Vaata PS kommenteeritud väljaandest). (essee küsimus) Eesti Vabariigis põhineb intellektuaalse omandi kaitse põhiseadusel. Põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud, omandit võib omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses sätestatud juhtudel j
7. Teabevaldaja kohustused. 8. Teabenõude kohta kehtivad nõuded. 9. Teabenõude täitmise tähtaeg. 10. Teabenõude täitmise kulude katmine. 11. Teabevaldaja kohustuse teave avalikustada. 12. Kellele AvTS on teinud kohustuseks veebilehe pidamise? 13. Mis on andmekogu? Mõiste. 14. Juurdepääsupiirangu tähtajad. 15. Kes teevad järelevalvet avaliku teabe seaduse (AvTS) täitmise üle? 16. Mis eesmärki teenib isikuandmete kaitse seadus? 17. Millised on delikaatsed isikuandmed? NB! Vaja kõiki täpselt teada! 18. Kes on andmesubjekt? 19. Mida tähendab seaduslikkuse põhimõte? 20. Mida tähendab eesmärgikohasuse põhimõte? 21. Mida tähendab minimaalsuse põhimõte? 22. Mida tähendab andmete kvaliteedi põhimõte? 23. Mida tähendab turvalisuse põhimõte? 24. Mida tähendab individuaalse osaluse põhimõte? 25. Kelle nõusolekul on lubatud isikuandmete töötlemine? 26. Digitaalallkirja mõiste. Vajalik normatiivmaterjali: 1. Avaliku teabe seadus 2
viivitusintressi kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kahju hüvitamine - Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Taganemine ja ülesütlemine - Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist - Kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. 4
Hagi rahuldamisel on isikul õigus: patenditaotluse korral o kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, o patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus o või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus o kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele o või patent tühistada. 32. Mis on isikuandmed? On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 33. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 34. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. 35. poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, va.
Privaatsusest tulenevad küsimused: Millisel juhul on kolmandal isikul õigus sekkuda inimese eraellu? Kus lisaks kodule võib inimene oma eraelu kaitstust eeldada? Millisel juhul oleksite teie valmis leppima kolmanda isiku sekkumisega teie eraellu? Näiteid koodeksitest Raamatukoguhoidjate eetikakoodeks: Raamatukoguhoidja tagab andmete privaatsuse, juhindudes oma tegevuses isikuandmete kaitse seadusest ning vastutab selle eest, et isikuandmed, mida raamatukogu töötleb, oleksid kaitstud Arhivaari eetikakoodeks: Arhivaarid arvestavad nii teabele juurdepääsu kui salajasuse nõudeid ja tegutsevad vastavalt kehtivale seadusandlusele. Arhivaarid seisavad head selle eest, et nii organisatsioone kui ka üksikisikuid puudutava informatsiooni salajasus, samuti rahvuslikud julgeolekuhuvid oleksid kaitstud, ilma et informatsiooni hävitataks, seda eriti elektrooniliste arhivaalide puhul, kus teabe ajakohastamine ja kustutamine on tavaline.
eelkõige õigust eraelu puutumatusele. Põhiseadus: - Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. - Igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Seda õigust võib seadus piirata avaliku korra, kõlbluse, teiste inimeste õiguste ja vabaduste, tervise, au ning hea nime kaitseks. Andmete töötlemise nõuded: 1) eesmärkide saavutamiseks mittevajalikud isikuandmed viivitamata kustutama või sulgema, 2) tagama, et isikuandmed on õiged ja, kui see on eesmärkide saavutamiseks vajalik; 3) mittetäielikud ja ebaõiged isikuandmed sulgema ning nende täiendamiseks ja parandamiseks võtma viivitamata kasutusele vajalikud abinõud; 4) ebaõiged andmed säilitama märkusega nende kasutamise aja kohta koos õigete andmetega; 5) isikuandmed, mille õigsus on vaidlustatud, sulgema kuni andmete õigsuse kindlakstegemiseni või õigete andmete väljaselgitamiseni;
Hagi rahuldamisel on isikul õigus: patenditaotluse korral o kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, o patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus o või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus o kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele o või patent tühistada. 32. Mis on isikuandmed? On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 33. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 26 Igaühel on õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda
Hagi rahuldamisel on isikul õigus: patenditaotluse korral o kas jätkata patendi taotlemist oma nimel, o patenditaotlus tühistada ja esitada sama esitamise kuupäevaga sama leiutise kohta uus patenditaotlus o või patenditaotlus tühistada. Patendi korral on isikul õigus o kas registreerida patent muutmata kujul või muudatustega oma nimele o või patent tühistada. 33. Mis on isikuandmed? On mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. 34. Millised põhiõigused omavad puutumust andmekaitse valdkonnas (eraelu ja privaatsus kontekstis), vaata põhiseaduse kommenteeritud väljaannet. 35. Millised on delikaatsed isikuandmed, nimeta vähemalt 6. poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, va.
seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Volitatud töötleja on kohustatud täitma vastutava töötleja juhiseid andmete töötlemisel ja andmekogu majutamisel ning tagama andmekogu turvalisuse. Andmekogu põhimääruses sätestatakse andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Järelevalve seaduse täitmise üle. Andmekaitse Inspektsioon ja tema õigused. Digitaalallkirja seadus Sätestab digitaalallkirja ja digitaalse templi kasutamiseks vajalikud tingimused ning sertifitseerimisteenuse ja ajatempliteenuse osutamise üle järelevalve teostamise korra. Digitaalallkirjal on samad õiguslikud tagajärjed nagu omakäelisel allkirjal Sertifikaat käesoleva seaduse mõistes on dokument, mis on välja antud, võimaldamaks digitaalallkirja
ole ehitist piiranud või tähistanud viisil, millest ilmneb tahe piirata ehitise kasutamist võõraste poolt, või kui tahe piirata kasutamist ei ilmne muudest asjaoludest. Omanik peab lubama ehitise kasutamist, kui see on vajalik kallasrada mööda liikumiseks. 20. Milliste punktidega isikuandmete kaitse seaduses on vajalik arvestamine laagri registreerimislehte koostamisel? Isikuandmete kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/12909389 (kehtetu) § 4. Isikuandmed (1) Isikuandmed on mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on. (2) Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute liikmeks olemise kohta; 2) etnilist päritolu ja rassilist kuuluvust kirjeldavad andmed; 3) andmed terviseseisundi või puude kohta;
1) krediidi ülempiirist 2) teatamise ajal kehtivast intressimäärast ja selle muutmise tingimustest 3) lepingu lõpetamise tingimustest (§ 407 lg 2) Tarbijakrediidilepingu sõlmimisel peab kaupleja teavitama lepingudokumendis tarbijat kõigist VÕS § 404 lg 2 toodud asjaoludest. Kinnisasja, ehitise või selle osa (ehitis) ajutise kasutamise lepingu korral peab kaupleja igale ehitise ja kasutusõiguse kohta teavet soovivale huvitatud isikule väljastama ehitise ja kasutusõiguse kirjelduse. Kirjelduses peavad sisalduma vähemalt VÕS § 380 lg 1 sätestatud andmed. *Tarbimisalane teave Tarbijal on õigus saada tarbijaõigus- ja tarbimisalast teavet (TKS § 3 p 3). See hõlmab muuhulgas teavet lepingu objektiks oleva kauba või teenuse ja selle märgistuse kohta. Tarbijale kauba või teenuse kohta edastatava teabega ei tohi kaubale või teenusele omistada
piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. Maksuhaldur selgitab vajaduse korral maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. Maksuhaldur on kohustatud maksukohustuslase taotlusel väljastama talle kirjaliku tõendi või tegema elektrooniliselt kättesaadavaks andmed maksukohustuslase maksuvõlgade suuruse, samuti tema tasutud, temale tagastatud või tasaarvestatud maksusummade ja intressi kohta, mille sundtäitmise aegumistähtaeg (§ 132) ei ole möödunud. Maksuhalduri poolt maksukohustuslasele või kolmandale isikule õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitatakse vastavalt riigivastutuse seaduses sätestatule.
Pääsupoliitikapõhiselt antud õigused. Kui kasutaja üritab faili poole pöörduda, toimub volituste kontroll. Authorization = "volitamine", "volituse kontroll" Mitte kasutada sõna "autoriseerimine", kuna on olemas täpsemad vasted. Autentimismeetodid · Teadmuspõhised - saab meelde jätta; võimalik neid andmeid kellelegi teisele edasi anda. Luku kombinatsioon - mehaaniline lukk Parool PIN-kood Krüptovõti - pikk ja keeruline kombinatsioon, tavaliselt pähe ei õpita Isikuandmed - nõrk autentimismeetod; kasutatakse harva, kuna neid andmeid teavad teisedki ning eeldab, et ründaja ei tea isiku kohta midagi ... · Esemelised - kloonitavad, lihtsasti edasi antavad Luku võti Magnet- või kiipkaart Infrapunamärk - RFID tag · Biomeetrilised - ei saa mugavalt edasi anda, sobib ainult vahetu kontakti korral, üle võrgu saab võltsida Sõrmejälg - tänapäeval piisab fotoaparaadiga eemalt pildistamisest Silma iiris Hääl DNA
Aineprogramm Dokument, elukäik ja omadused DOKUMENDIHALDUS Organisatsiooni kultuur asjaajamiskultuur Dokumendihalduse õiguslik keskkond Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Dokumendid (elemendid, plangid, liigid, loomine) 2008/2009 Dokumendiringlus, dokumentide menetlemine Dokumentide hoidmine, säilitamine, hävitamine
väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme. 81 7 Autoriõiguste ja autoriõigustega kaasnevate õiguste tsiviilõiguslik kaitse (1) Autor või autoriõigusega kaasnevate õiguste omaja võib teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral muu hulgas nõuda: 1) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1043; 2) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise lõpetamist ja edasisest rikkumisest hoidumist vastavalt võlaõigusseaduse §-le 1055; 3) teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise teel saadu väljaandmist vastavalt võlaõigusseaduse §-dele 1037 ja 1039. (2) Kui teos või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekt on autoriõigusakte rikkudes
Esindaja kohtu määrusel Kohus määrab advokaadi. Advokaadi nimetab kohtule Eesti Advokatuur. Advokaat saab tasu riigi arvel vastavalt seadusele. Isik, kellele advokaat määrati, võib kohustada advokaadile tasutu riigile tagastama juhul, kui ta ei kasuta mõistlikku võimalust kaitsta oma huvisid menetluses teisiti kui kohtu määratud esindaja kaudu. Kohus võib määrata esindajaks ka muu pädeva isiku, kui advokaadi, kes võib nõuda oma kulude hüvitamist menetlusosaliselt. 5. Menetluskulud mõiste ,liigid. Millest sõltub summa suurus. Menetluskulud on tsiviilkohtumenetluses seadusega kehtestatud rahalised maksed, mis kaasnevad tsiviilasja läbivaatamisega ning mis seaduses sätestatud juhtudel ja korras jäävad poolte kanda. Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud: · Riigilõiv on rahasumma, mis tasutakse riigile menetlustoimingu tegemise eest.
AS 9. ptk juurdepääsupiirangute 2 olulisemat printsiipi 1) piiranguid saab kehtestada ainult tähtajalistena 2) salastatud arhiivimaterjalide nimistud ja salastamise põhjus (seaduslik alus) peavad olema avalikud. Isikuandmed on andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta, mis väljendavad selle isiku füüsilisi, psüühilisi, füsioloogilisi, majanduslikke, kultuurilisi või sotsiaalseid omadusi, suhteid ja kuuluvust. Eraelulised isikuandmed on: 1) perekonnaelu üksikasju kirjeldavad andmed; 2) sotsiaalabi või sotsiaalteenuste osutamise taotlemist kirjeldavad andmed; 3) isiku vaimseid või füüsilisi kannatusi kirjeldavad andmed; 4) isiku kohta maksustamisega kogutud teave, välja arvatud teave maksuvõlgnevuste kohta. Delikaatsed isikuandmed on: 1) poliitilisi vaateid, usulisi ja maailmavaatelisi veendumusi kirjeldavad andmed, välja arvatud andmed seadusega ettenähtud korras registreeritud eraõiguslike juriidiliste isikute
kui seadusest ei tulene teisiti; 14.5. Seadma Lepingu täitmise tagamiseks Laenuandja nõudmisel täiendavaid tagatisi Laenuandja või Aktsiaseltsi Era Liisingu Inkassoteenused või Nord Collect Osaühingu kasuks. 14.6. Juhul, kui Laenusaaja rikub punktist 14 tulenevaid teavituskohustusi, siis käsitlevad Pooled seda olulise rikkumisena, mis annab Laenuandjale õiguse öelda Leping üles ning nõuda Laenusaajalt viivitamatult Laenu, Intresside ja leppetrahvi tasumist, samuti kahju hüvitamist, mis olid tekkinud seoses Laenusaaja rikkumisega. 15. LEPINGU LÕPPEMINE 15.1. Leping lõppeb eelkõige kohase täitmisega. 15.2. Laenuandja võib Lepingu Laenusaaja olulise rikkumise tõttu üles öelda. 15.3. Laenuandja võib Lepingu Laenusaaja makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kuiLaenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja Laenuandja on
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�
6) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse nimi, kus pangakonto on avatud; 7) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht. §21 (3) 12. Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb? Ravikindlustuse seaduse § 17 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel ravikindlustuse andmekogusse kantud isikuandmed ning kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed kantakse töötamise registrisse 2014. aasta 1. juuli seisuga. §168,6 13. Mis on maksusaladus? Maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsuses, aktid, teated ja muud dokumendid) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate
TREENING JA SOOLISED ISEÄRASUSED 1. Kirjeldage lühidalt soolisi erinevusi maksimaalses hapnikutarbimise võimes ning selgitage nende füsioloogilisi põhjusi. Seega on terve, kuid treenimata naise VO2max väiksem kui mehel. See tõsiasi on vaid osaliselt seletatav sugudevaheliste erinevustega kehakaalus ja keha koostises. Naise maksimaalset hapnikutarbimise võimet piiravad veel südame ja vereringening hingamissüsteemi tagasihoidlikumad funktsionaalsed näitajad, vere väiksem hemoglobiinisisaldus ning väiksem hapniku arteriovenoosne diferents. 2. Milline hormoon mõjutab kõige enam lihaskoe arengut ja põhjustab soolisi erinevusi lihasmassi osakaalus keha koostises? Lihaste hüpertrofeerumine jõutreeningu mõjul tuleb meestel selgemini esile kui naistel seoses meesuguhormooni testosterooni kümneid kordi kõrgema tasemega meestel. 3. Selgitage lühidalt, miks peaksid naissportlased vältima rasvkoe osakaalu langust keha koostises alla 17–12% piiri. Suur risk am
Alkoholiseadus Vastu võetud 19.12.2001 jõustumine 01.09.2002 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab erinõuded alkoholi käitlemisele, piirangud alkohoolse joogi tarbimisele, erinõuete ja piirangute järgimise üle teostatava järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest. § 2. Alkohol (1) Alkohol on toidugrupp, mille moodustavad piiritus ja alkohoolsed joogid. (2) Piiritus on põllumajandusliku päritoluga toorainest kääritamisel ja sellele järgneval töötlemisel saadud vedelik etanoolisisaldusega alates 96 mahuprotsendist. (3) Alkohoolne jook on õlu etanoolisisaldusega üle 0,5 mahuprotsendi ja muu joomiseks mõeldud vedelik etanoolisisaldusega üle 1,2 mahuprotsendi. (4) Õlu on linnastest või linnastest ja linnastamata materjalist, humalatest ja veest pärmi abil kääritamise teel valmistatud jook, mis võib olla pastöriseeritud. (5) Kange alkohoolne jook on alkohoolne jook etanoolisisaldusega üle 22 m
Haldusmenetlus I 10.04.2010 loeng aines “Haldusõigus” 1 Eesti Vabariigi põhiseadus § 14 “Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.” StPõhiseaduses ei ole ühtegi õigust ega vabadust, mida ei saa teostada või kasutada – just menetlus peab aitama õigusi ja vabadusi kasutada, kaitsma riigi õigusvastase tegevuse või tegevusetuse eest. 2 Eesti Vabariigi põhiseadus § 13 “Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Seadus kaitseb igaühte riigivõimu omavoli eest.“ Kaitseõigus riigi ja kolmanda isiku tegevuse eest. Seos PS §-ga 14 – “[r]iigil on PS § 14 järgi kohustus luua põhiõiguste kaitseks kohased menetlused” * * RKPJKo 14.04.2003, 3-4-1-4-03, p 16.
1. ÜLDOSA 1.1. Kriminaalmenetlus, selle allikad ja reguleerimisala ning ülesanded Kriminaalmenetlus on eeskätt karistusõiguse normide rakendamisega seonduv ja kohtuvõimu teostamisele suunatud riiklik tegevussüsteem. Kriminaalmenetlusõiguse allikad (KrMS § 2): * Eesti Vabariigi Põhiseadus, * rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid ning Eestile siduvad välislepingud, * kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ja kriminaalmenetlust sätestavad muud õigusaktid, * Riigikohtu lahendid küsimustes, mida ei ole lahendatud muudes kriminaalmenetlusõiguse allikates, kuid on tõusetunud seaduse kohaldamisel. Kriminaalmenetluse seadustikuga reguleeritakse (KrMS § 1) kuritegude kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse korda ning kriminaalasjas tehtud lahendi täitmisele pööramise korda. Samuti reguleeritakse jälitustegevuse aluseid ja korda. Kriminaalmenetluse ülesanne on kuritegude kiire ja täielik avastamine, süüdlase välja selgitamine ja seaduse õige kohaldami
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
