Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Raisjamatja ( Nicrophorus) (0)

1 Hindamata
Punktid
Raisjamatja ( Nicrophorus)
Raisamatja nimi utlebki sellest, et ta matab oma leitud korjused
maa alla, et tulevaseid vastseid toita. Raisamatja tunneb korjuste lõhna mitmesaja meetri kauguselt . Raisamatjal on tugevad lõuad, millega ta purustab toidu. Vastavalt eluviisile on raisamatjal kaevjajalad, millega ka kaevab oma saaki aeglaselt maa alla, et emane saaks sinna lähedale munad muneda ja siis on tulevastel väiksestel kohe süüa. Emane rajab muna ümber kaarja käigu mille seinte väikestesse koobastesse muneb . See järel toitub ise. Vastsed ei söö kohe korjust vaid algul toidab neid nende ema pruunikate toidutilgakestega. Korjuse matmisel töötavad koos nii emane kui ka isane raisamatja. Peale raipe matmist hakkavad emane ja isane putukas "rituaalitsema", mis võtab aega kuni 8 tundi. Nimelt nad eemaldavad raipelt karvad ja suled. See on selleks, et aeglustada mädanemisprotsetuuri. Raisamatja ema hoolitseb eest kuni nad on valmis ise elama hakkama. See võib kesta kuni poolteist nädalat. See on mardikate puhul suhteliselt haruldane , et mardikas hoolitseb poegade eest.
Raisjamatja- Nicrophorus #1 Raisjamatja- Nicrophorus #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Helina Hansalu Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Raisamatja
2
rtf

Raisamatja

Korralik ülevaade sellest putukast ja tema eluviisist.

Bioloogia
Taimekahjustajad- putukad
9
docx

Taimekahjustajad , putukad!

Välja on toodud kõik putukad koos kirjeldusega (valmik-vastne, talvitumine, mida söövad jne), mida taimekahjustajates õpitakse ning mida kontrollmääramises võidakse küsida.

Taimekahjustajad ja nende tõrje
Kapibaara ja ta käitume
16
doc

Kapibaara ja ta käitume

Tehtud etoloogia tarvis, uurib kapibaara käitumist looduses

Psüholoogia
Liblikad
6
odt

Liblikad

mitu erinevat liiki, nende iseloomustused

Bioloogia
Puisniitude loomastik
47
doc

Puisniitude loomastik

Referaat

Pärandkooslused
Eesti loomastik-Selgrootud
29
doc

Eesti loomastik. Selgrootud

Kokkuvõte Eesti loomastikust- pilte pole. Jääajast praeguseni. Eesti Maaülikooli konspekt. Konspekt selgrootutest. Mulle oli abiks igaljuhul,

Loodus
Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt
28
doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Abiks eesti linnulaulude õppimisel

Eesti linnud
Bioloogia arvestus 8-kl
21
doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? 4. Milline on alglooma ehitus? 5. Mille poolest silmviburlane erineb amööbist? 6. Millest kingloom toitub ja millega jääke eritab? 7. Millest nutthallitus koosneb? 8. Võrdle pärmseene ehitust ja paljunemist hallitusseente omaga. 9. Mis on käärimine? 10. Millest koosnevad kübarseente viljakehad? 11. Mis on mükoriisa? 12. Millised organismid on samblikud? 13. Kuidas nimetatakse vetikate keha? Sarnasused taimedega. 14. Üherakulised ja koloonialised rohevetikad. 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. 16. Milline on vetikate tähtsus looduses ja inimeste elus? 17. Kuidas taimed paljunevad? 18. Kas käsnad liigutavad ennast? Nende tähtsus looduses. 19. Kuidas hüdra kinnitub? Milline on keha? 20. Kus meduusid elavad? 21. Kuidas paeluss paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? 22. Kuidas solge paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? 23. Kuidas naaskelsaba paljuneb? Kuidas satub inimese organismi? 24. Maksakaani areng. 25. Vihmaussi kehaehitus ja paljunemine. 26. Millised lõuad on kaanidel? 27. Kes on limused? 28. Tigude närvisüsteem, seedeelundkond ja meeleelundid. 29. Karpide välisehitus, siseehitus. 30. Peajalgsete välisehitus. Näiteid peajalgsetest. 31. Kuidas vähid liiguvad. Nende meeleelundid. 32. Mis on rohelised näärmed? Selle ülesanne. 33. Milline on vähkide veri ja vereringe? 34. Vähkide paljunemine ja areng. 35. Millised loomad on ämblikud (välisehitus)? Kuidas saaki püüavad? 36. Ämblike toitumine ja seedimine. 37. Kuidas ja millega ämblikud hingavad? 38. Vähilaadsed 39. Ämblikulaadsed 40. Kuidas ja millega putukad hingavad? 41. Kes on kahetiivalised? Näited. 42. Rohutirtsu meeleelundid. 43. Liblikate meeleelundid 44. Millised putukad on sipelgad? 45. Milline on putukate veri? Ülesanne. 46. Kus arenevad parmude vastsed? 47. Kes on inimkaaslejad putukad? 48. Missugused on ühiselulised putukad? Näited. 49. Millised putukad arenevad täismoondega? 50. Toiduvõrgustik (mida näitab, millest koosneb)

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun