Imetletakse neid, kes on oma ühiskondliku positsiooni poolest kõrgemal, ja põlatakse neid, kes on madalamal. Eriti tugevalt on kirjanik romaanis "Isa Goriot" kritiseerinud Pariisi kõrgseltskonda. Mitmed pariislased, eriti auahned noormehed, müüksid kasvõi oma hinge, et sinna pääseda. Kuid kõrgseltskonna üritused, ballid, kus sõlmitakse tutvusi, nõuavad palju raha. Peab ju käima kaasas viimase moega, omama uhkeid sõidukeid ning käima teatris. Sisimas on kõrgseltskond, hoolimata uhkest fassaadist, täis pealiskaudsust ja kahjurõõmu. Inimesed on silmakirjalikud ning truudusetud. Autor jutustab lugejal krahvinnade ja hertsoginnade tegelikest kommetest, abieluvälistest armuseiklustest mitmete armukestega, edevusest ja kahjurõõmust ning kuulujuttude armastusest. Inimeste huvid on materiaalsed ning nad hindavad teisi pahatihti rahakoti paksuse järgi. Omavahelistes suhetes on nad silmakirjalikud ja armastavad valetada.
Eugene kohtus Delphine de Nucingeniga, Goriot'i noorema tütrega ning nad hakkavad hästi läbi saama.Samal ajal Vautrinil oli plaan kuidas rikastuda ja selleks tahtis ta ära kasutada Rastignaci ja Victorine'i. Eugene eiras Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kuna selle taga oli ainult Vautrini soov rikastuda ning tappa inimene. Hr Goriot hakkas Eugene'i suhtuma kui oma poega. Teose lõpus, kui Delphine pidas tähtsamaks balli, kui oma haige isa juurde minekut, avastas Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Kuid vaatamata südametule kõrgseltskonnale tahtis ta täita Gorioti'i viimase soovi, et tema tütred tuleksid teda vaatama. Kahjuks Eugene ei suutnud tema soovi täita,sest Delphine tunneb ennast halvasti ja Anastasie tülitseb mehega. Anastasia üritas jõuda oma isa juurde, kuid liiga hilja. Lõpuks Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i ning ta tütred ei tule matustele. Eugene on tegelane, kes õpib tundma erinevaid inimesi kihte. Ta tahab saada vaesest pansionist
Pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat Tegevus Eugene saab teada isa Goriot kurva eluloo Kaitseb teda tagakiusamise eest Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara Isa Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja, mees sureb enne Eugene ja ta sõber matavad Goriot'i (tütred ei tule matustele) Põhiidee Rahajanu teeb inimesed kurjaks ja südametuks Eugene de Rastignac Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha
tähtsamad aukandjad isegi ühes ruumis, et saaks hommikul kuningale sõrmeloputustopsi ulatada või aidata sukki jalga tõmmata. Elu uhkes Versailles’s oli väga kirev. Tihti toimusid seal peod, ballid ja teatrietendused, kuhu olid kutsutud kallite rõivastega mehed, keda kaunistasid veel suled ning naised, kes kantsid kõrgeid soenguid, mida kaunistasid kalliskivid või briljantniidid. Kõige selle suursuguse kauniduse taga pesitses aga suurel hulgal räpakust, sest kõrgseltskond pesi ennast harva. Kasutati ohtralt lõhnaõlisid, nägu puuderdati ja pika elevandiluust kepikesega sügati pead, et häirida sinna tulnud täide elu. Kõik see põhjustas Versaille lossi halva aroomiga õhku. Versaille oli tol ajal Prantsusmaa keskpunkt. Õukond ja selle elu andis tooni terves Euroopas. Suhtlemiskeeleks kujunes prantsuse keel, moemaailmas hakkas määrama Prantsusmaa kaunid nüansid riietes, köögikunstis hakati esimest korda valmistama jäätist ja kääritama vahuveini
Emad murravad pead laste mehelepaneku küsimusega ning löövad oma silmaterakesi võimalikult üles, et need ballidel kõige enam silma hakkaks. Krahvinna Stserbatskaja prentedeerib parima ema kohale, üritades oma tütart Kittyt linna ihaldatuimale poissmehele Vronskile mehele saada, ent sealjuures ilmneb, et Vronski nagu paljud teisedki moskvalased eelistavad pigem vabadust ning mitmeid afääre abielumehe seisusele. Kõrgseltskond kohtub üksteise juures lõuna- või õhtusöökidel, kus lahatakse maailma probleeme näitamaks oma informeeritust ning üritamaks võimalikult haritud paista. Enamus lahkhelisid ning kokkupõrkeid nii heas kui halvas mõttes toimubki justnimelt eelnimetatud õhtusöökidel, kus keegi korvi saab, sellega südameid murtakse ja keegi armuavaldusi vastu võtab. Tundub nagu pääseksid seal keelepaelad valla ning kõik oma südant puistavad. Konflikt tegelaste ja Moskva vahel on käegakatsutav
suunab ta kogu oma energia ja vara kahe kauni tütre, Delphine ja Anastasie, heaolule. Goriot' pere on rikastunud, kuid neil puudub seisus. Aadliseisuse saamiseks annab ta oma tütred aadlihärradele abikaasadeks. Diil näeb ette seda, et tütred saavad enda nime ette tiitli ,,de'' ja härrad saavad tütarde isalt raha ning kaisuloomad. Isa hoiab nüüd peale tütarde üleval ka kahte aadlihärrat ning tütardele heidetakse rohkem pilku ning kõrgseltskond võtab nad vastu. Ideaalne näide sellest, et rahaga jõuab elus edasi ja on võimalik saavutada midagi. Tänu sellele, et tütarde isa on neid niivõrd palju hellitanud, ostes ja muretsedes neile kõike ning täitnud kõik nende soovid, on tütred muutunud aastatega rahaõgijateks. Nad on harjunud vaid saama. See muudab nad niivõrd ülbeteks, et nad pigistavad oma isalt viimsegi penni välja, sest raha on ju maailmas esimesel kohal.
asemele ja algas urbaniseerumine. Riik küll siiski kontrollis majanduspoliitikat aga töölistel olid tohutult suuremad võimalused arvestades varemat aega. Absolutistlik õukonnaelu oli üsna erinev valgustatud absolutistliku omast. Kuningate lossid olid küll suured ning mahutasid ära mitmeid õukondlasi kuid siiski elu nendes lossides ei olnud mõlemal ajastul sarnane. Absolutistliku õukondlaste elu lossis oli väga kitsas ja halva õhuga, mis tähendas seda, et kogu kõrgseltskond pesi end harva pidades vett talupoglikkuks. Selles ei nähtud midagi häbiväärset. Kuid mis kõige rohem Versailles' õhku rikkus oli käimla, mida oli terve lossi ja nende kahe tuhande inimese peale ainult üks. Kuid siiski oli Versailles' õukond oma aja maailma hiilgavamaid. Toimusid peod, ballid, teatrietendused ja isegi kuningas Louis XIV osales tantsijana ballietenduses. Õukonnaelu soodustas kirjanduse, kunsti ja muusika edenemist ning teaduse arengut
toonides. Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat.Ta oli saanud küll pealiskaudse kuid üsna laia haardega hariduse,oskas laitmatult prantsuse keelt, tundis aadliseltskonna käitumisreegleid ning valdas hästi suht- lemiskunsti. Kuid ta oli tark noormees ja taipas peagi,pealinna kõrgseltskond ei paku talle midagi. Ta sai aru, et ei suuda end sobitada pealinna aadliseltskonda. Onegin hakkas palju lugema,kuid seegi ei andnud rahu. Siis avanes tal võimalus sõita maale pärandust vastu võtma, mille jättis talle tema äsja surnud onu. Romaanis on read, mis kirjeldavad Oneginit kui külma mõistusega inimest kuid samal ajal ka kui tahtmatult unistustele andujat. Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta kohe teha
ainult Rastignac, jooksupoiss Cristophe ja mõlema tütre toatüdrukud olid kohal. Lausega ,,Nüüd alaku võitlus" otsustab Eugene jõuda maailmas edasi teisi ära kasutades. Eugene Rastignaci esimene suurem pööre, mille ta tegi oli ülikooli pooleli jätmine. Ta oli otsustanud jätta mitmeaastased õpingud tahaplaanile, kuna leidis et ta ei teeniks niimodi piisavalt isegi kui ta kunagi saaks mõnele tähtsale ametikohale. Ta leidis, et just Pariisi kõrgseltskond on see, mille poole peab ta püüdlema. Ta saab teada, milline peab olema, et edasi jõuda Pariisis ning see on kohati vastuoluline tema endaga, sest Eugene mõtleb liiga palju teiste peale. Ta peaks olema ahnem, et olla edukas. Ta oleks peaaegu läinud kaasa Vautrini plaanidega, kuid isa Goriot' kingitud korter ning Delphine armastus viisid ta eemale Victorinest. Oleks ta võtnud kuulda Vautrinit, oleks kogu tema elu kulgenud hoopis teistmoodi
Senisest enam hakkasid va- litsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele, sobides selleks oma väljenduste peenuse, painduvuse ja täpsuse poolest. Siitpeale hakkab Prantsusmaa määrama muutusi moemaailmas. Euroopa köögikunstki võlgneb palju oskusi Päikesekuninga õukonnale. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Versailles' lossis oli halb õhk, sest kogu see kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju midagi talupoeglikku. Köögitüdruk, kes ei , olnud oma isandate eeskujul veel väga peeneks muutunud, pesi end veel veega, peenemad prouad ja preilid panid ihule üha uusi lõhnaõlisid, nägu mingiti ja puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hinge matvaks leitsakuks. Pesemata ihu oli soodne loomakeste levikuks, kuid selles ei nähtud mi dagi häbiväärset
Uued alusseelikud olid kergemad ja neis kasutati vähem pitsi,et hoida puusad moodsalt saledad. Paul Poiret´ õhtukleit,1912. Lühikesed juuksed ja rikkalikult ehitud pea- pael-1910.aastate ide- aalne väljanägemine. Vornon ja Irene Castle-nad tegid sagedasi,suure meediakäraga Reise Inglismaale,kus neid võtsid vastu nii kõrgseltskond kui teatrimaailm. Oma moepiltidel kujutas Poiret meiki glamuurse ja eksootili- sena. Aluspesu aastast 1917,Gerda Wegeneri illustratsioon. Hollywoody staar Theda Bara. Kasutatud teosed: · Raamat ,,Meie sajandi iluideaalid-Naiste imago 1890-1990"autor Kate Mulvey & Melissa Richard .Leheküljed 46-61
4. ,,Pidu katku ajal" - autor võtab vaatluse alla, kuidas katkuga hakkama saadakse Puskini värssmuinasjutud Muinasjutud värsivormis. ,,Kuldkalake" ,,Tsaar Saltaanist" - võimuvõitlus, vanemad õed ei kannata noorema õnne Mihhail Lermontov 1814-1841 Kuulus aadli suguvõssa. Ema suri, kui oli 2-aastane, põhikasvatajaks sai vanaema, keda kõrgseltskond hindas. Vanaema oli rikas daam. Lermontov harjunud heaolu ja hüvedega. Teda sallitakse vaid vanaema pärast. Lermontov saab sõjaväelise hariduse, ta on sõjaväeteenistuses. Sunnitud mitu korda paguluses olema. Peterburist saadetakse ära loomingi pärast. Kõige suuremat pahandust toob ,,Poeedi surm". Sureb duellil Looming algab luulega, temaatiliselt jaguneb kolmeks: armastusluule, filosoofilised värsid, ühiskonnakriitiline luule.
Indrek mõistab, et naine armastas teda. Põhiprobleem: Ühiskond kujundab inimestevahelised isiklikud suhted. Probleemid ühiskonnas siis ja praegu kõrgkihi rumalus; püütakse olla see, kes sa tegelikult ei ole; tähtis on, mis toimub välismaailmas; kõrgklassi pürgimine; korruptsioon ja äraostetavus; kuidas rikkamaks saada; põhimõteteta ja moraalitu elu. Kas ja kuivõrd mõjutas ühiskond abielu purunemist korruptsioon. Indrek nägi, et kõrgseltskond on pealiskadne ning tahtis Karinit sealt ära tuua. Karin aga tahtis tähelepanu, Indrekult seda ei saanud. Abielu päästmine teineteisega oleksid pidanud nad rääkima; suhtlemine; Karin oleks pidanud loobuma oma seltskonnast. Tiina ei andnud mõista Indrekule, kes ta tegelikult on, sest ei tahtnud Indreku olukorda veelgi keerulisemaks teha. 4 V osa. Resignatsioon. 20.sajandi 20-ndate aastate lõpp
*pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega *Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara *Hr Goriot suhtub Eugene’I kui oma poega *Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu *Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja *Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele- * kõigi kinnisideeks raha ning seltskonnaelu, siis mõjutas tegelasi raha ning kõrgemaklassi inimeste tegevused. *Looduskeskkond on asendunud suurlinnakeskkonnaga, kus teiste arvamuse nimel nähakse rohkelt vaeva. Maal elavad inimesed väljendasid oma tundeid vabamalt kui suurlinnadaamid (See väljendus ema kirjas Eugene’ile.)
heinakuhjast. 13. Eugéne on end seltskonda sisse söömas, mängib palju raha peale ja Sund kuuluda seltskonda st kui pole osa seltskonnast, ei ole sa on sunnitud Vautrinilt vastu võtma 3000 franki võlgade katteks. Vautrin mitte keegi. Rastignac pürgis seltskonda just selle tõttu, et edu käib enda plaaniga noormehele peale. Victorine'i vend tapetakse. saavutada, talle tundus Pariisi kõrgseltskond tõotatud maana. Sellele 14. Selgub, et Vautrin, ,,Surmanarritaa", on sunnitöölt põgenenud vang. lähedale jõudes taipas ta, et tegemist on vaid Püha Elmo tuledega. Salapolitsei räägib vanaproua Michonneau, pansioni elaniku, nõusse, et Ometi ei oleks olnud võimalik olla edukas ilma tutvusteta, pelgalt too Vautrini paljastaks. hariduse ja ambitsioonidega ei jõua kuhugi. Oli vaja eestkostjat ning 15
kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis. Tänu oma nõole hakkab ta paremini läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma lihasesse poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teose peategelas(t)e iseloomustus Eugene de Rastignac üliõpilane Eugene de Rastignac nägi välimuselt välja nagu lõunamaalane tal oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinakad silmad. Ta riietus oli talle väga tähtis kuigi ta kandis äripäevadel eelmise aasta ülikondi, võis ta vahest välja näha nagu elegantne noormees.
Emotsionaalse ja intiimse mälu kaudu meelelised aistingud,lõhn,maitse,nähtud ese,läbielatud olukord. Need äratavad terve pildi minevikust. Romaanil on algus ja lõpp, kõik vahepealne on emotsionaalse mälu abil taasloodud minevik. Marcel Proust->(1871-1922) Pariis. ,,Kaotatud aega otsimas" mitmeköiteline romaanisari. Virginia Woolf-> (1882-1941) Inglismaa. ,,Kew Gardens" Maagiline realism-> Tekkis Ladina-Ameerika maades. Vastandub kaks kihti: rikas ja haritud kõrgseltskond ning ebausklik kohalik kogukond. Reaalse ajaloolise tegelikkuse läbipõimumine fantastiliste ja üleloomulike kujunditega. Gabriel García Márquez-> Hispaania ,,Kadunud aja meri"- ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees" Filosoofilis-Ideoloogiline romaan-> tekkis 19. sajandi teisel poolel. Teostes püütakse küsimustele vastata mõistuse abiga. Thomas Mann(1875-1955) "Tobias Mindesniehel" inimene võib küll loodusele kahju teha,kuid tihti hävitab loodus end ise
Kui veel lisada vähemalt 12 aasta säilituskulud ja igal sügisel korduv ümbervalamine, siis ei tekitagi palsamiäädika kallis hind enam imestust. Vähemalt 12 aastat laagerdunud standardne Modena palsamiäädikas on tume, peaaegu must siirupitaoline vedelik, mille algne bukett on asendunud puutünni poolt antud maitse ja lõhnaga. Pool teelusikatäit seda imeainet on küllaldane, et maitsestada või marineerida portsjonit kala, salatit või lihasteeki. Itaalia kõrgseltskond tilgutab kõige kallimat palsamiäädikat maasikatele või joob lõuna lõpetuseks väikese lonksu seda palsamitaolist vedelikku. Kokkuvõte · kulgeb mikroorganismide toimel, · kulgeb enamasti ilma hapniku osavõtuta, · toimub väikeste energiahulkade eraldumisega, · muudab glükoosi etanooliks(etanoolkäärimine) · muudab piimasuhkru piimahappeks (piimahapekäärimine) On inimorganismile väga kasulik, osad inimesed ei või juua piima aga kääritatud piimatooteid
14. Absolutistlik Prantsusmaa: Louis XIV õukonnaelu. 17.saj lõpp - 18.saj. Louis XIV koondab võimu enda kätte ning kujuneb välja suur õukond. Versaille'i loss on tema esindusloss, seal elas u. 20 000 inimest ja 2000 ruumi ning loss oli suur ja luksuslik. Sealt kujunes välja vahuveini joomine ning tähtsaks sai mood, kogu õukond hakkas jälgima, mis Louis XIV kannab. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Balletietenduses esines ka Louis XIV ise. Lossis oli väga halb õhk, sest kogu kõrgseltskond pesi ennast harva, kuid see ei olnud midagi häbiväärset. Kuninga eest tegid teenrid kõik ära. Louis XIV sõnad olid: "Riik, see olen mina, ilma minuta riik ei saa olla." 15. Inimeste eellased: iseloomustada inimeste eellasi lühidalt. * Inimahvalsed (hominiidid) – 5-2 miljonit aastat tagasi assid elama lagedale maale ja kõndisid kahel jalal. * Lõunaahvalne (australopitekus) – väike aju, suur nägu, väike kasv (1.5m), suured käed, raipesööjad.
Õukondlased olid kogu aeg salapolitsei järelevalve all. Mitte olla Versailles, oli olla mittekeegi. Ka kõige tavalisemat toimingut saatis range tseremoniaalsus. Õukonnas oli muusikuid, teadlasi, intellektuaale. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Etendustes esines kuningas isiklikult. Õhtuti, kui süüdati tuhanded tuled ja need lossi peeglitelt ning kroonlühtritelt vastu särasid, näis see fantastilise vaatepildina, muinasjutuna. Samal ajal oli lossis halb õhk, sest tolleaegne kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju matslik ja talupoeglik. Võib liialdamata öelda, et tavaline teenijanna-köögitüdruk oli isikliku hügieeni poolest võrreldamatult parem, kui kuninganna. Kõrgseltskonna daamid panid ihule ainult uusi puudreid ja õlisid, vana kiht lihtsalt kaabiti maha. Kehal ja juustes sagisid ringi satikad, mida peene erilise kaunistusega kepikestega sügati. Versailles` lossi nõrkuseks oli ka see, et lossis oli üks peldik, mis pidi teenendama kogu seda seltskonda
· des- ja mata-vorm lühendi lõpus = koma ei panda: Reegleid tundes oskame kirjutada. Poiss läks peole vanemate keeluga arvestamata. Võõrnimede käänamisel: · ...arvestan nende hääldusega; ülakoma kasutatakse, kui hääldus lõppeb konsonandiga ja kirjapilt vokaaliga (või vastupidi). · Näide: Ma ei saa nõustuda prantsuse kirjaniku Camus` [kamüü] seisukohtadega. Tahaksin Camus` le [kamüüle] vastu vaielda. Tolleaegne kõrgseltskond tahtis Wilde`i [uaildi] hävitada. · ...tänu Shakespeare`le [seikspiirile]; ...sõitis Renault`ga [renooga] 5 Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 · Vahel kasutatakse ülakoma ka juhul, kui tekib eesti keeles segane vorm. Näide: Poe`s [põus] nägi ta enda eelkäijat. Sõnade poolitamine:
finantsalaseid kuritarvitusi. 1723.a. sai Louis XV täisealiseks. Riigivalitsemine teda aga ei huvitanud ja see jäi ametnike ja kuninga ametlike armukeste hooleks. Pikemat aega oli tema armukeseks daam, kes oli saanud markiis de Pompadouri tiitli. Ta korrldas teatrietendusi ja jahilkäike. Madam kutsus õukonda teadlasi, kirjanikke ja kunstnikke ning nautis võimu kindralite, ministrite ja teiste ametnike määramisel ja välispoliitika juhtimisel. Riigiasjad ununesid, kõrgseltskond keerles kõik naiste ümber. 18. sajandit on nimetatud naise sajandiks. Kuninga maitse lõi uue iluideaali nukunäoga naise, võimalikult lapseliku ona olemises. Louis XV aegse moe tippsaavutus oli daamide meetrikõrguseni ulatuvad soengud. Louis XV armastas öelda: "Pärast mind tulgu või veeuputus". Ühiskond oli ebaõiglane ja kõlvatu. Saksamaa ja Austria 17. sajandi II poolel ja 18. sajandi algul Kolmekümneaastase sõja jäljed
Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis
eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis
omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a) Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b) Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks
Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin’i soovitust abielluda Victorine’iga, kes peagi tänu Vautrin’ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene’i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. 2. Teoses esilekerkinud probleemid a)Milline inimene hülgab oma lapse ja vastupidi kes on nii tänamatu, et hüljata oma vanemad? (Probleemi näen inimestes, kes on sellise kohutava teo korda saatnud.) b)Raha või perekond? Kas raha teeb õnnelikuks? (Probleemi näen ühiskonnas, mis sisendab inimestele, et raha teeb õnnelikuks.)
ajaloolistesse tõsiasjadesse ning vaadete paradoksaalsust. Ametlik muusikaelu jaguneb Adorno arust rahvusvaheliseks ja kohalikuks ning nende tase on teineteisega võrreldes väga erinev. Rahvusvahelise muusikaelu raskuskese asetseb kõige suuremates linnades nagu New York v6i London, ajaloolistes muusikakeskustes nagu Viin. Kõike, mis nendes kohtades toimub, hoiab püsti kui just mitte vana kõrgseltskond, siis vähemalt tänapäeva ühiskonnas kõige maksujõulisemad kihid, kes naudivad oma ühekssaamist endisaegse soiciety riismetega. Kuigi reaalsuses ei ole põhjust kõnelda nende teravast eristumisest. Subjektiivsusele vaatamata käsitleb suurem osa Adorno kirjutistest küsimust, mis muusika olemuse mõistmise seisukohalt on eksistentsiaalse tähtsusega - muusika suhet ühiskonnaga. Adorno liigitab süvamuusika kuulajat
Tulemus: holland vististi Hugenottide sõjad Miks? Ajend: katoliiklaste kallaletung jumalateenistust pidavatele hugenottidele vallandas 1562 kodusõja. Põhjus: 3 perekonna võimuvõitlus: Valois, Guise ja Bourbon Millal? 15621598 Tähtsamad sündmused: 1562 algas hugenottidele kallaletung vassy veresaun 1572 tapatalgud hugenottidele 1593 katoliku usku lähen vlaitseja 1954 avatakse pariisi väravad 1598 nantes'i edikt 1570ndatel abiellusid Valois ja Bourbon. 72 koondus kõrgseltskond. Ööl vastu pärtlipäeva. Hooned, kus nad olid, märgiti ära.. nad tapeti suuremosas. Henri Bourbon hülgas usu, et ellu jääda, pärast hülas uuesti. 3 henri sõda.. Valoisid toetasid bourbone. Guise sai surma, III suri ise.. troon jäi tühjaks. Bourbon ei saanud alguses Pariisi sisse. Ta hülgas usu, siis sai linna , kuningaks. Tulemus: hugenottidel lubati teenida riigiametis, neile jäeti alles kindlused ja sõjaväed. Tegutsesid rohkem lõpra
Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni ametlikuks peetud ladina keele, sobides selleks oma väljenduste peenuse, painduvuse ja täpsuse poolest. Siitpeale hakkab Prantsusmaa määrama muutusi moemaailmas. Euroopa köögikunstki võlgneb palju oskusi Päikesekuninga õukonnale. Just Louis XIV aegsel Prantsusmaal hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Versailles' lossis oli halb õhk, sest kogu see kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju midagi talupoeglikku. Köögitüdruk, kes ei , olnud oma isandate eeskujul veel väga peeneks muutunud, pesi end veel veega, peenemad prouad ja preilid panid ihule üha uusi lõhnaõlisid, nägu mingiti ja puuderdati. Niisiis segunes pesemata ihu higi hais peente lõhnaõlide aroomiga hingematvaks leitsakuks. Pesemata ihu oli soodne loomakeste levikuks, kuid selles ei nähtud midagi häbiväärset. Peentel daamidel ja härradel olid
eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu Vautrin'ile saab suure kaasavara. Hr Goriot hakkab Eugene'i suhtuma kui oma poega. Kui Delphine peab tähtsamaks balli kui oma haige isa juurde minekut, avastab Eugene, et kõrgseltskond on südametu. Teine tütar Anastasia jõuab oma isa juurde liiga hilja. Eugene ja ta sõber matavad Goriot ning ta tütred ei tule matustele. Kokkuvõte nr 2 Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes läheb tütarde abikaasade survel pensionile. Ta on nimelt prantsuse vabariigi ajal saanud rikkaks. Ta on oma tütred suure kaasavara abil pannud mehele aadlikele. Kuna kuningriik on vahepeal taastatud, siis ei soovi väimehed enam, et ta
ning hiilgav ohvitser. Kuna tal olid tsaariga lähedalt seotud, siis andis ta keisrile lubaduse talle alati tõtt rääkida. Lisaks sellele oli Bock ka 1812. aasta sõjakäigu suur kangelane, mistõttu Aleksander I pakkus talle naiseks ühte enda vallastütart, et Timo õukonda meelitada. Ohvitser abiellus aga eesti talutüdruku Eevaga, mis kõrgemast soost isikute seas pahameelt tekitas. Vaatamata sellele, et Eeva ja ta vend Jakob olid saanud O. Masingu juures hea hariduse, ei võtnud kohalik kõrgseltskond neid esialgu omaks. Timotheus von Bock nägi Vene impeeriumis esinevaid ebakõlasid ja otsustas sellest kirjutada tsaarile. Ta koostas esimese konstitutsiooniprojekti. Keiser aga tunnetas oma võimu piiramist, mida ta aga ei tahtnud. Vaatamata sellele, et Bock oli Aleksander I hea sõber, ei soovinud keiser konstitutsioonist midagi kuulda ja ta laskis Timo üksikvangistusse määrata. Vabanes ta sealt alles üheksa aasta pärast. Tsaar püüdis
Võib nimetada polüfooniliseks ehk mitmehäälseks- igal tegelasel on oma iseloom ja karakter teose lõpuni. Peategelast vürst Mõskinit võib võrrelda Jeesus Kristusega. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 8 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda. Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Sveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on
,,Childe Haroldi palveränd" ,,Jevgeni Onegin" Romaani võib ju üldjoontes vaadelda,kui üht kurva armastuse lugu, kuid eelkõige on see tugevalt ühiskonnakriitiline teos. Romaani peategelane Jevgeni Onegin oli noor pealinna aristokraat.Ta oli saanud küll pealiskaudse kuid üsna laia haardega hariduse,oskas laitmatult prantsuse keelt, tundis aadliseltskonna käitumisreegleid ning valdas hästi suht- lemiskunsti. Kuid ta oli tark noormees ja taipas peagi,pealinna kõrgseltskond ei paku talle midagi. Ta sai aru, et ei suuda end sobitada pealinna aadliseltskonda. Onegin hakkas palju lugema,kuid seegi ei andnud rahu. Siis avanes tal võimalus sõita maale pärandust vastu võtma. Romaanis on read, mis kirjeldavad Oneginit kui külma mõistusega inimest kuid samal ajal ka kui tahtmatult unistustele andujat. Oneginit valdas ka suur vabadusearmastus. Maal püüdis ta kohe teha ümberkorraldusi pärisorjade elus asendades teoorjuse koorma kerge raharendiga,
kangelased teel 1805- sõda ei ole rahvale arusaadav. Ajalugu on eelkõige lihtinimeste elusündmused- valitsejad, väejuhid ja diplomaadid ei muuda ajaloos midagi (fatalistlik ajalookäsitlus). Rahvale mõistmatutes sõdades hukkutakse mõistmatult. 18. aastal, kui sõda kandus Venemaale, muutus see rahvasõjaks ja tekkis rahvalik ühtekuuluvustunne. Tolstoi arvab, et 1812. aasta sõda valmistas ette dekabristide ajajärku. Kangelased: Rostovide perekond Moskvas vs. Peterburi kõrgseltskond Kuraginid. Kuraginid on väga sõjakauged, ükskõiksed rahva vastu. "Parveteadvusega" inimesed- talupoegade nimetus teoses. Tolstoi elu traagika on see, et ta püüdis teatud mõttes elada nagu talupoeg, aga see jäi vaid väliseks. Talupoeg Platon Karatajev (sünnipärasteks omadusteks on headus, usklikkus. Läks vabatahtlikul venna eest 25 aastaks sõjaväkke) on nende etaloniks, temaga kohtub Pierre Bezuhhov- üks kangelastest, kes jääb äraantud Moskvasse (mis põleb)
valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda. Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Sveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on imelik
Opera seria kujunemine on tihedalt seotud Napoli koolkonna kujunemisega. Tähtsad keskpunktid opera seria arengus olid Napoli, aga ka Rooma. Opera seria't ei peetud tollal mitte ainult muusikaliseks vormiks, vaid ka kirjanduslikuks. Väga tähtsat rolli ooperi juures mängis järelikult libreto. Opera seria libretode eeskujuks sai prantsuse klassitsistlik tragöödia. Sellele suunale pani aluse 1690. aastatel Roomas tegutsenud Arkaadia Akadeemia (kõrgseltskond, õpetlased, kirjanikud, libretistid), juhtkujuks kirjanik ja libretist Apostolo Zeno. Prantsuse klassitsistlikust tragöödiast võeti: kolme ühtsuse (aeg, koht, tegevus) reegel; tõsised ja koomilised tegelased ei tohi esineda koos ühes ja samas teoses (koomilised tegelased "rändasid" intermezzo'desse, mida esitati opera seria vaheaegadel, intermezzo'd said üheks tekkeallikaks opera buffale 1730. aastatel); seisusliku segaduse vastu (jumalad, kuningad, ammed, teenrid jne.);
Maydell raamatugraafika arendaja ja Tartusse puulõiketöökoja asutaja. Eesti vaadete ja talupoja kujutamise õitseajaks olid 1830-40. aastad. Jõukamad aadlikud hakkasid kunsti kollektsioneerima, tekkisid kunstikogud. Esimene Eesti kunstnik Johann Köler (Viljandimaa), kes haris end välismaal ning oli Vene tsaari kunsti õpetaja. Teater: 19. sajandi I poolel ei kujunenud baltisaksa kultuuriruumis kohalikku loovkunstnike rühma. Teatrikunst arenes kõige rohkem Riias. Eestimaa kõrgseltskond armastas teatrit, näitlejaid imetleti, kutsuti külla ja hellitati, kuid ei peetud ikkagi täisväärtuslikeks kodanikes ja kaheldi nende moraalis. "Shakespeare". Populaarsed olid ooperid, operetid ja laulumängud. Tallinnas 19. sajandil mängiti Mozarti oopereid. Muusika: Kui varem muusika oli usutunnete väljendaja siis nüüd muusika ilmalikustus. Muusika oli nüüd inimvaimu enesetunnetuse vahendaja ning temast otsiti puhast ilu või hingeleevendust
valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogozini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Sveitsi. Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõskin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale. Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõskin mitte ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda. Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Sveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on imelik
Vahepeal võtab osa Sevastoopoli lahingutest, valmib kogumik "Sevastoopoli jutustused" .Tal on kõrged ootused, kuid mõistab, et lihtsõduri jaoks mõttetu, keegi ei hooli. Turgenev kirjutas talle sõjaväkke,mis pani Tolstoi sõjaväest loobuma. Kajastub "Sõjas ja rahus" vürst Bolkonski tegelaskujus.(pettumus sõjaväes)Rändas ka Euroopas, süvendas ebavõrdsuse suurust. Sai sealt soki , nägi Pariisis giljotineerimist pealt. Ühe Sveitsi mulje põhjal teos "Luzern" - kõrgseltskond ei taha lihtinimeste lõbustuste eest maksta.(Oli üks pillimees , kes tegi rikastele muusikat , kuid kui pillimees selle eest raha tahtis , ei tehtud temast enam välja. Tolstoi kutsus seepeale muusiku kohviku). Lõi pärisorjade lastele kooli ja abiellus, 13last. Armastasid teineteist , kuid naine ei armastanud Tolstoi põhimõtteid.Pereolu mõjutab Tolstoi kriitilisi teosed. Tolstoi pannakse kirikuvande alla, tema kodu otsitakse läbi
annaabi.ee 
