Rastignac saaks jätkata oma õpinguid. Kui ta saadab oma õdedele kirja, paludes raha linnaeluga toime tulemiseks, on teised kohe nõus oma viimased säästud loovutama ning õmblema uhkeid riideid. Esimesed aastad Eugene pingutab nagu iga teine üliõpilane, ta loodab saavutada hariduse ja päästa niimoodi oma pere vaesusest. Kuid ta näeb, et ainult sellest ei piisa. Selleks, et edukas olla, on tal vaja pääseda Pariisi kõrgseltskonda. Ta saab teada, et Proua de Beauseant on see, kelle poole ta peab pöörduma, et alustada oma teekonda kõrgema klassi poole. Nüüd, kus Beauseant oli niidid Rastignacile kätte andnud, võis üliõpilane alustada oma pürgimist kõrgemale. Beauseant õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt ning neid tuleb käsutada. Oma tunded tuleb kõrvale jätta ning välja ei tohi näidata emotsioone. Ta juhatab poisi isa Goriot' tütardeni ning Eugene kohtub teatris noorema tütre Delphinega,
surmanarritajaks (J.Collin) (136) Dolphine kingib Eugenele korteri, Goirot soovib endale pööningut Michonneau kallab Voitrini joogi sisse miskit ja tõestavad Poiretiga, et Voitrin on surmanarritaja Victorine vend Frederic saab kahevõitluses surma ja Victorine kolib koos Couturega ta isa juurde Politsei võtab Voitrini kinni, ta tunnistab kõik üles ja ähvardab reetureid, Eugenele jättis raha ja mehe Dolphine on sillas, sest Beauseant soovib temaga kohtuda IV Isa surm Dolphine kurdab Goriotile muresi, Eugene kuulab pealt (186) Anastasie tuleb ka kurtma, Eugene pakub raha aga põhjustab õdede vahel hoopis tüli Goriotile on see liiast ja ta valmistub surema, Bianchon tunnistab seda (200) Anastasie läheb järgmine hommik veel külla, see teeb olukorra hullemaks, Goriot käis veel viimaseid asju müümas Anastasie heaks
· Couture ja Victorine käisid Victorine'i juures, kuid too oli nendega ikka veel ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i kohta, kuid too üritas teemat vältida, Rastignac lahkus, läks oma nõbu,vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid viimased olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. Nõbu õpetas Rastignacile kõrgklassi käitumismaneere. · Ta läks tagasi pansioni ja rääkis juhtunust. Ta ütles : ,,Kes narrib isa Goriot'd, sellel on tänasest peale tegemist minuga
mõistagi,kuid varem või hiljem hakab ta tagasi mõeldes end haletsama ja väärtusetuks pidama.Äärmuslikel juhtudel müüvad inimesed endeid ja tegelevad narkoäriga,see mõjub aga laastavalt nende inimeste eneseväärikusele,mis on aga ere näide sellest, et alati ei ole materiaalsed väärtused need mida tuleb tähtsaks pidada. Näiteid võib tuua ka kirjandusest, kus raamatu ,,Isa Goriot" tegelane Rastignac üritas rikkust taga ajada.Teda õpetasid Vautrin ja Beauseant, kes olid materiaalseid väärtusi taga ajades jäänud üsna üksikuks.Mõlemi õpetuse kohaselt tuli rikkuse saamiseks rikkastuda käiesa üle laipade ja vaimsed väärtused unustada.Nii Vautrin kui Beauseant tegid seda küll omal moel, kuid põhimõte jäi samaks. Rastignac üritaski rikastuda naisi ja ka oma lähedasi ärakasutades. Ise pean ma aga väga tähtsaks vaimseid väärtusi ja seda peaksid tegema ka teised.Kuigi ma ei
tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!" Peale seda muutsid paljud oma suhtumist Goriot'sse. Nad tundisid Goriot'le kaasa, sest pansioni elanikud nägid nüüd kui palju vaeva tegelikult Goriot nägi nende nimel ja mida kõike ta oli valmis tegema nende jaoks, aga tütred ei teinud sellest põhimõtteliselt väljagi 3. Kelle soovituse ja miks otsustab Rastignaq tutvuda Nucingen´ide perega? Rastignac läks oma nõbu, vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid nad olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. De Beauseant soovitas Rastignac'l tütardega suhtlema hakata, sest nende kaudu võib Rastignac pääseda kõrgseltskonda. 4. Millise plaani koostab Vautrin Rastignaqi ja preili Victorine suhteks ja miks ta seda teeb?
tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, “Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid. Vaadake meestele ja naistele nagu posthobustele, keda lasete kärvata igal vahetusel, nõnda jõuta oma soovide tipule.”. Lisaks on see Claire’i mõte, et Eugene leiaks endale noore, rikka, elegantse naise, kes tunneks mehe vastu huvi.
tänavatelt pori. Ühel päeval sattus Proua Vauquer´i pansioni üks vaesunud aadlipere võsuja üliõpilane Eugene de Rastignac, kes hakkas tolles elus seal pansionaadis suurt rolli mängima. Rastignac tuli Pariisi sellepärast, et seal õppida. Tema pere tegi kõik selleks, et ta saaks seda ka teha. Kuid Rastignac sai aru, et oma eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saades teada, et see on Proua de Beauseant, asub ta trügima kõrgseltskonda. Ühel peol kohtus ta ühe Goriot´i tütrega Anastasie de Restaud´iga. Kuid, kui Anestasie sai teada, et Rastignac elab ta isa Goriotiga ühe pansionis, ei tahtnud ta temast enam midagi kuulda. Ta vihastas. Kui Goriot sai teada, et Rastignac suhtleb ta tütre Anastasiega, oli ta väga elevil ja talle meeldis see. Kui Rastignac ütles Goriot´le, et Anastasie vihastas selle peale, kui
Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda. Ta üritab oma positsiooni parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta ühega isa Goriot' tütardest, Anastasie de Restaud. Talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot" nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda aitaks. Proua de Beauseant seletab, mida ta valesti tegi ja nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, neid nagu posthobuseid ara käsutades. Ta juhatab Rastignaci Goriot" teise tütre Delphine juurde, kes on ka aadlik, kuid madalamal astmel kui ta õde. Proua de Beauseant lubab Rastignacil Delphine oma seltskonda tuua, millega ta võidaks Delphine toetuse. Proua de Beauseant viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub Delphinega
Rahaga saab kõike.” (Hr Goriot) “Kuldsed ahelad on kõige rängemad.” (pr de Nucingen) “Säärane on poole Pariisi naiste elu: väline luksus, hinges aga julmad mured.” (Pr de Nucingen) “Surm ei küsi meie nõusolekut.” (Pr Vauquer) “Kaunid hinged ei või jääda kauaks sellesse maailma.” (Eugene de Rastignac) 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant ? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon ?kuhu läksid kõik pansionärid,miks? 1. Mis oli kirjutatud Vauqueripansioni sildile? Kes oli papa Gobseck? 5. Kes avas Rastignacile isa Gorioti saladuse? 6. Kes keda õpetab? „ Ilusast proua Nucingenist saab teie lahingulipp. Kui tema väljavalituks, hakkavad naised teid kirglikult armastama “.9. Millest unistas Vautrin ? 11. Kuidas aitas Rastignac Delphine , kui viimasel oli vaja 6000 fran
muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab selgeks, et eduks on vaja sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda. Ta üritab oma positsiooni parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta Anastasie de Restaud, talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kohe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde paludes, et proua de Beauseant teda aitaks, proua nõustub teda aitama. Ta õpetab, et inimestega tuleb
Ta oleks pidanud ise oma rahaasjadega hakkama saama, mitte isalt nuiama. Ta pidi ka valima, kas minna ballile või jääda isa juurde, ta valis aga balli kuna tema jaoks oli seisus tähtsam (kui perekond. Delphine läheb koos Rasticnagiga proua de Beauseante ballile ja ta oli sellest vaimustuses. Kuna ta tegi vale otsuse, siis ei näinudki ta oma isa surma. Eugene ja Delphine said omavahel lähedasemaks ja isa goriot ostis neile ka korteri. 4. Pr. Beauseant – hoolimata sellest, et pr.oli aadlik, aga rastignac mitte kutsus ta mehe ikka uuesti omale külla ja võttis alati lahkesti vastu ning abistas ja andis nõu ka mida eugene tegema peab, et delphine endale võita.Ta õpetas, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt. Ta viib Rastignaci teatrisse, kus ta tutvub delphinega. Rastignav vajab raha, et osta riideid ja seda küsib ta oma õdedelt ja emalt, kes talle selle ka annavad.
Probleemküsimused 1) Oma romaanis '' Isa Goriot '' on Honore de Balzac armastust käistlenud mitmel moel. 19 sajandil väljendati oma tundeid teisiti, kui tänapäeval. Proua vikontess de Beauseant õpetas Rastignacile, et ärge oma tundeid nii avalikult välja näidake; mida külmema südamega te ette arvestate seda kõrgemale tõusete; kui teil peaks tekkima tõeline tunne kellegi vastu, siis varjake seda nagu kallist vara, ärge sellest kuidagi märku andke, muidu olete kadunud; inimestega tuleb käituda külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. külmavereliselt, nagu postihobuseid käsutades. Romaani lugedes saame aru, et armastati ilusamaid, jõukamaid, tuntumaid
kohta. Talle õpetati, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt ning neid tuleb käsutada. Oma tunded tuleb kõrvale jätta ning välja ei tohi näidata emotsioone. Eriti hoolsalt peab ta varjama armumist, seda ei tohi kellelegi öelda ega välja näidata, sest seda võidakse kurjasti tema vastu ära kasutada. Beausant ütles: ,,Mida külmemalt te kalkuleerite, seda paremini jõuate edasi. Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid". Eugene'i mõjutasid isa Goriot ja proua de Beauseant: · Beauseant õpetas talle kuidas käituda kõrgseltskonnas ning kuidas seal ellu jääda. Sega oli proua väga mõjukas isik Eugene elus. · Isa Goriot'iga ei saanud Eugene alguses väga läbi. Hiljem nende suhted aina paranesid ning Goriot aitas Eugene'i rahaliselt ning isegi ostis talle korteri. Üks päev läks tütar isalt raha küsima, kuid tal ei olnud midagi anda, sest oli oma raha korteri peale kuluanud. Kui ta nägi
Isa Goriot Tegevus toimub Pariisis 1819 a Tegelased: *Proua Vaquer Pansionärid: *pr couture *Victorine *hr Poiret *Vautrin *pr Michonneau *Goriot *Eugene de Rastignac *Delphine *Anastasie de Restaudi *Maxime de Trailles *Pr Claire de Beauseant *Sylvil,Christophe Politseinikud: hr Gondureau Bianchon Miljöö kujutus Kujutab kriitiliselt,seletab väga täpselt,põhjalikult,pikalt kõike,et tekiks lugejale pilt silme ette.Kujutab kõike realistlikult.Toob välja kõik halva,et ühiskond oskaks end parandada ja sellest õppida. Isa Goriot 1) töötas kompaniis,omanik suri,ostis ise firma.Prantsuse revolutsiooni ajal näljahäda.Müüs vilja palju kallimalt,sest hinnad olid laes,selle tagajärjel rikastus. 2)Oli energiline,täpne,taiplik
,,Isa Goriot" ( Rühm II ) 1. Mis aastal algab teose tegevus ? 2. Kui palju maksis lõuna pansionis ? 3. Kes oli Jack Collin ? 4. Millal hakkas proua Vaquer Goriot härra asemel isaks kutsuma? 5. Kellega ja kuidas on teoses seotud vikontess de Beauseant? 6. Kuidas oli Goriot rikkaks saanud? 7. Miks oli õdede vahel rivaalitunne? 8. Kes oli Bianchon? 9. Kes oli olnud Gorioti abikaasa, tema nimi ja päritolu? 10. Milleks oli Rastignac Pariisi tulnud? 11. Kellega ja miks soovitas Vautrin Rastignacil abielluda ? 12. Kes oli Vautri tegelikult? Millega ta oli ära teeninud saatusekaaslaste austuse? 13. Mida kujutas endast Kümne Tuhande Ühing? 14. Miks kaotas proua suurema osa oma pansionäridest
suursugused tütred olla. Rastignac pingutab esimesel aastal ülikoolis, kuna loodab hariduse abil perekonda vaesusest päästa. Varsti jõuab ta selgusele, et eduks on vaja ka tutvusi kõrgetel kohtadel ja sidemeid. Rastignac püüab oma positsiooni ühiskonnas parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta ühe isa Goriot' tütrega- Anastasiega. Ta külastab Anastasied, kuid seal teeb ta end lolliks, kuna mainib isa Goriot nime. Peale seda rohkem teda Anastasie juures vastu ei võeta. Proua de Beauseant juhatab Rastignaci isa Goriot' teise tütre juurde (Delphine). Rastignac hakkab elama aktiivset seltskonnaelu. Oma elu rahastamiseks ta mängib õnnemänge, kus tal algul veab. Rastignac suhtleb üha enam Delphinega ning hakkas isa Goriot'ga ka aina paremini läbi saama. Isa Goriot ja Delphine ostavad Rastignacile korteri. Vahepeal on Anastasie müünud maha oma meh perekonna juveelid ning ta läheb oma isalt raha küsima, kuid isal pole talle raha anda
armukestele ja ta muutub naerualuseks. Rastignac on vaesunud aadliperekoona liige, kelle pere pingutab kõigest väest, et Rastignac saaks Pariisis ülikoolis käia (talle saadetakse raha). Esimesel aastal Rastignac pingutab õppides, kuna loodab oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid talle saab varsti selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta küsib oma vanaemalt, kellega oleks tal kõige parem sidemeid luua. Saanud teada, et see on proua de Beauseant, asub Rastignac trügima kõrgseltskonda. Ta üritab oma positsiooni parandada naiste kaudu. Ühel peol kohtub ta ühega isa Goriot' tütardest, Anastasie de Restaud. Talle hakkab Anastasie meeldima. Ta külastab teda, kuid teeb ennast lolliks ja ütleb lisaks isa Goriot" nime. Rohkem teda enam Anastasie juures vastu ei võeta. Rastignac saab kõhe aru, et on teinud suure vea ja läheb proua de Beauseanti juurde, et küsida kuidas selliseid vigu vältida ja palub, et proua de Beauseant teda
allilma rahadega mehkeldab. Delphine de Nucigen - isa Goriot" tütar ja Rastignaci armuke Anastasie de Restaud - isa Goriot" tütar. Proua Vauquer - pansioni omanik. Sylvie - köögitüdruk. Proua Couture - lesk ja Victorine hooldaja. Victorine Taillefer - tüdruk, keda rikas isa keeldub omaks tunnistamast. Poiret - endine ametnik. Preili Michonneau - vanatüdruk. Christophe - jooksupoiss. Proua de Beauseant - Rastignaci nõbu ja toetaja. 3) Tegevuse aeg ja koht: 19.sajandi I pool, Pariis. 4) Miljöö: Proua Vaqueri pansionaat on räämas ja vana, tekitab sellist vastikust. Esindab selle aja kõige viletsamaid elutingimusi. Kuid salongid, kus Rastignac käis on luksuslikud ja ilusad ning tekitavad tänu sellele positiivseid meeleolusid. Raamatu tegevus toimub põhiliselt pansionis ning sellepärast on raamatu miljöö on kuidagi kurb.
Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58 Lk 59 Krahvinna (Goriot kohta): "Ei ole olemas inimest, keda armastaksin rohkem..." Lk 59 Lk 60 Krahv ütleb teenrile, et Eugene ei ole enam oodatud nende kodus oodatud. Lk 60 Lk 63/4 Pr (Claire) Beauseant (Eugene nõbu) süütu vahekord markii d'AjudaPintoga Lk 63/4 Lk 69 Clara'le räägitakse jälle, et hr d'Ajuda abiellub teisega, kuid naine ei usu. Lk 69 Lk 71 Isa Goriot'l on kaks tütart, kes on mõlemad mehe maha salanud. (Isa Goriot lugu Lk 71 algab...) Lk 75 Goriot tütred võistlevad Restaud on aristokraat ning ta naist esitleti õukonna ringis, Lk 75 teine õde on aga rikas (ta mees de Nucingen on rahamees), kuid teine õde soovib ka kõrgemal õukonnas ringi liikuda
peamiselt oma peigmeeste tõttu - Sai veel teada, et goriot jumaldas oma tütreid, andis neile enamuse oma rahast, aitas neile leida rikkad ja head mehed. Tütred häbenesid isa seltskonda, üritades temaga kokku puutuda vaid omavahel olles, goriot läks maapakku oma tütarde nimel. Omavahel neiud aga konkureerisid, tegid üksteist maha, toimus omavaheline võistlus - Proua de Beauseant soovitas Eugenel gorioti teine tütar Delphine endasse armuma panna, saavutades niiviisi menu, mis olevat Pariisis võimu võti, õppides tundma seltskonda (lollide ja kelmide ühingut) - Eugene hakkas Gorioti teiste pansionäride eest kaitsma, kes viimast pidevalt pilkasid - Eugene kirjutas emale kirja, milles küsib 1200 franki, kirjutab samal eesmärgil ka kahele õele (et osta kõrgseltskonnale vastavad riided, kirjas seda ei maini)
Angoulème'i ümbrusest ning tal oli suur perekond isa, ema, kaks venda, kaks õde ja tädi. Kuigi ta perekond elas väikeses mõisas ning nad omasid viinamarjakasvatust, ei olnud nad rikkad, perekond nägi palju vaeva, et Eugene'ile saata 1200 franki aastas. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid. Vaadake meestele ja naistele nagu posthobustele, keda lasete kärvata igal vahetusel, nõnda jõuta oma soovide tipule.". Eugene'i ema armastas teda väga ning suutis talle saata suure summa raha, tema isa teadmata. "Ma ei taha varjata Sinu eest seda valulist muljet, mis Sinu kiri mulle valmistas." Ta ema muretses Eugene
Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid. Vaadake meestele ja naistele nagu posthobustele, keda lasete kärvata igal vahetusel, nõnda jõuta oma soovide tipule.". Lisaks on see Claire'i mõte, et Eugene leiaks endale noore, rikka, elegantse naise, kes tunneks mehe vastu huvi.
tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene'i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, "Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid. Vaadake meestele ja naistele nagu posthobustele, keda lasete kärvata igal vahetusel, nõnda jõuta oma soovide tipule.". Lisaks on see Claire'i mõte, et Eugene leiaks endale noore, rikka, elegantse naise, kes tunneks mehe vastu huvi. Eugene'i ema armastas teda väga ning suutis talle saata suure summa raha, tema isa teadmata
Marcillac, keda oli kunagi esitletud kuningakojas, tundis tähtsamaid aristokraate. Pr de Marcillac otsustas, et parim tema vennapoega aitama oleks proua vikontess Claire de Beauséant, kes kuulus Pariisi aristokraatliku maailma koorekihi tippu. Eugene ei teadnud paljusid kombeid ega etikette Pariisis. Ta ei teadnud, et ei tohi iialgi kellegi juurde minna, enne kui ollakse lastud majasõpradel jutustada külastavate inimeste kohta. Eugene võitis vikontessi poolehoiu. Pr de Beauseant õpetas Eugene’i kuidas edu saavutada julmas maailmas. Ta õpetas talle, et inimestega tuleb käituda külmavereliselt, “Lööge pihta kaastundeta, siis kardetakse teid. Vaadake meestele ja naistele nagu posthobustele, keda lasete kärvata igal vahetusel, nõnda jõuta oma soovide tipule.”. Lisaks on see Claire’i mõte, et Eugene leiaks endale noore, rikka, elegantse naise, kes tunneks mehe vastu huvi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
