Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IrfanView". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
slaidishow, kõivupuu, koostamiseks, vabavara, ühesuguste, salvestada, efekte.................................................8 Panoraampilt...............................................................................................................................9 Kokkuvõte.................................................................................................................................10 Kasutatud allikad.......................................................................................................................11 Sissejuhatus IrfanView on vabavara (mitte äriliseks kasutamiseks) piltide töötlemiseks ning slaidshow-de koostamiseks. Sobib Windows 9x, ME, NT, 2000, XP, 2003, 2008, Vista, Windows 7. IrfanView on üle ehitatud pluginate peale ning need kõik on DLL laiendiga failid, millel on oma kindel funktsioon, mida IrfanView kasutab (impordib). IrfanView loojaks on on Irfan Skiljan ning tarkvara avaldati esimest korda aastal 1996. Uurimistöös on info kuidas alustada ning peamiste tegevuste kohta.
lõppformaadina. Kuna faililaiendid on reeglina kolmetähelised, siis tuntakse seda ka kui JPG formaati. JPEG kasutatakse enim fotode salvestamiseks. GIF - selle formaadi puhul kasutatakse kadudeta kokkupakkimist, kuid on piiratud 256 värviga. Väiksem värvide hulk hoiab pildi mahtu väiksena ning sellepärast võib seda enim kohata veebis. Kindlasti ei saa selle formaadi puhul mainimata jätta võimalust salvestada läbipaistvana ning animatsioonina. PNG - väga sarnane formaat GIF'ile. Kuigi see ei võimalda salvestada animatsioone, lubab see salvestada rohkem värve ja mängida läbipaistvusastmetega. BMP - tegemist juba päris vana formaadiga, mille puhul ei pakita kokku mitte midagi ja see hoiab pildi mahtu väga suurena. TIFF - pildiformaat, mis lisaks tuntusele võimaldab suurt eraldusvõimet ja värvisügavust
menüü alt: Control Panel/System/ Advanced System Settings/ Seejärel ülevalt vaheleht "Advanced" ning vajutage vahelehe all olevale nupule "Enviroment Variables". Siis sealt ülalt nupp "New..." ja sisestage "Name" väljale "LANG" ja "Value" väljale soovitud keele lühend. Inglise keele puhul on selleks "eng". Vajutage "OK" ja GIMP on inglisekeelne. GIMPi töökeele vahetamine Windows 7 operatsioonisüsteemis. Vabavaralise graafikatöötlustarkvara plussid ja miinused Plussid · vabavara (tasuta) · suur kasutajaskond ning väga palju arendajaid · mitmekeelne ja avatud lähtekoodiga · palju pilditöötlusvõimalusi ja lisapluginaid · toetab (GEGL) pilditöötluse raamprogrammi · töötab Linux, Windows ja Mac operatsioonisüsteemidega. Miinused · kasutamine vajab harjutamist. Mida GIMP võimaldab? Vabavaraline rastergraafikaprogramm pakub laialdasi võimalusi digitaalse fotomaterjali renoveerimiseks, muutmiseks, kiiruga tehtud
IKT haldamise ja administreerimise eriala Raido Rinaldi IT-1-Q-E-vil Google Docs Õppematerjal Juhendaja: Kalev Avi, MSc Viljandi 2010 SISUKORD Google Docs SISSEJUHATUS Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada, faile Google'i serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docsi keskkonda. Sellisel moel on kasutajal virtuaalne kontor, millele pääseb ligi igast Interneti-ühendusega arvutist, milles on Google Docsi toega veebibrauser (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari, Google Chrome). 3
visuaalsete efektide (nt sära, peegelduse ja varjude) abil on võimalik luua dünaamilisi tiitellehti ja pealkirju. Sobib hästi õpilastööde vormistamiseks. PowerPointiga saab luua esitlusi millele lisatud pilte ja videosid on võimalik redigeerida otse esitluses. Videoklippidele saab lisada mitmesuguseid huvitavaid effekte. OneNote2010 programm on mõeldud märkmete tegemiseks. Ühe hiireklõpsuga saab lingitud märkmete funktsiooni abil veebilehed jms märkmikku salvestada. Excel 2010 programmi abil saab tabelitele ja andmetele lisada värvilisi diegramme ja graafikuid. Seda programmi on tavakasutajal lihtne kasutada. Windows Live SkyDrive'i abil saab vastloodud dokumendid mugavalt internetti üles laadida ning edaspidi pääseb neile juurde enamike veebibrauserite kaudu 1.2 MS Office Kodu ja äri 2010 Sellel paketil on rohkem rakendusi ja tööriistu kui eelpool kirjeldatud ,,Kodu ja kool" paketil, (Word, Excel, PowerPoint, OneNote ja Outlook)
Klõpsake lehel Mida soovite muuta? käsku Muuda pilti. Klõpsake mõnda pilti lehel Uue kontopildi valimine või linki Sirvi veel pilte. Klõpsake pilti, mida soovite oma konto jaoks kasutada, kaustas Minu pildid või mõnes muus loendi Vt kaustas ja seejärel klõpsake nuppu Ava. Pilt kuvatakse valituna lehel Uue kontopildi valimine. Klõpsake linki Muuda pilti. Internetist leitud pildi kuvamine tervituskuval Pildi salvestamine ja kuvamine Liikuge hiirega pildile, mida soovite salvestada. Paremklõpsake pilti ning käsku Salvesta pilt nimega (salvestab pildi kausta Minu pildid). Tippige väljale Faili nimi pildile pandav nimi ning klõpsake nuppu Salvesta. Klõpsake nuppu Start ja seejärel käsku Juhtpaneel. Klõpsake ikooni Kasutajakontod ning seejärel käsku Muuda kontot. Klõpsake aknas Muudetava konto valimine oma kasutajakontot. 13 Klõpsake kuval Mida soovite oma konto puhul muuta? linki Muuda mu pilti.
Järgnevad versioonid olid hiljem kirjutatud mitmete teiste platvormide sealhulgas IBM PC töötab DOS (1983), Apple Macintosh töötab Klassikaline Mac OS (1985), AT & T UNIX PC (1985), Atari ST (1988), OS / 2 (1989), Microsoft Windows (1989), SCO Unix (1994), ja mācos (2001). Commercial versioonid Word on litsentseeritud eraldi tootena või osana Microsoft Office, Windows RT või lõpetati Microsoft Works Suite. Microsoft Word Viewer ja Office Online on vabavara väljaanded Word piiratud funktsioone. 1.Joonis 1.2 Failivormingud Wordi dokumendid on faililaiendiga .doc või .docx. Viimane tähistab Office Open XML standardile vastavat vormingut, mida kasutatakse Office'i uuemates versioonides. 1.3 Ajalugu Algne programm Multi-Tool Word toodi avalikkuse ette 1983. aastal Xenixi platvormile
püütakse parandada Platvormist sõltumatu - kuna kood genereerib lõpptulemusena HTML'i, siis ei puutu see kokku kasutaja seadete või programmidega Suurepärane suhtlusoskus vabavaralise andmebaasiga MySql OOP tugi, mis lubab suurendada funktsionaalsust ja arendada modulaarsust Redaktorid PHP koodi saab kirjutada täiesti tavalise Notepad'iga, kuid tunduvalt mugavam on kirjutada seda programmidega, mis kuvab koodi värvilisena, lubab salvestada koodijupikesi, käivitada php koodi jne. Notepad++ Sublime Text 2 Adobe Dreamweaver CS6 (30 päeva tasuta) Kordamine Mis ülesannet täidab veebiserver? Milline on kõige populaarsem veebiserveri tarkvara? Põhiline erinevus staatilisel ja dünaamilisel kodulehel? Mis on PHP ja miks see on nii populaarne? Milline on php süntaks? 03 - PHP - Ettevalmistused koodiga töötamiseks Teemad Mis on WAMP
Sissejuhatus – MS Word 2003 Jüri Kormik Sissejuhatus Alustamine Microsoft Office (edaspidi MO) Wordi käivitamiseks on mitmeid võimalusi, kuid enamlevinud viis on Start > Kõik programmid (ingl. All Programs) > Microsoft Office > Microsoft Office Word 2003 (või muu versioon). Sulle avatakse tühi dokument. Menüüriba – kõik programmi käsud Kollasega värvitud alad – nupuread: üleval Standard ja Vorming (ingl. Formatting), vasakul Juhtriistakast (ingl.
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Teenindusosakond Graafika lisamine teksti ja selle töötlemine Referaat Koostaja: Tomas-Daniel Naanuri Juhendaja: Maire Pruus Vana-Võidu 2010 2 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 3 Graafika lisamine teksti...............................................................................................................4 Graafika vormindamine tekstis................................................................................................... 4 Pildi suurus..................................................................................................................................5 Paigutus ja tekstiga mähkimine.........
versioonid. · "Tuum-JavaScript", kirjeldab JavaScript'i keele süntaksit. · "JavaScript veebibrauseris e. kliendipoolne JavaScript", annab ülevaate, kuidas JavaScript töötab veebibrauseris. Selgitatakse, kuidas töötab veebibrauseri programmeerimiskeskond, kuidas JavaScript'i lisada HTML dokumenti ning kuidas toimib JavaScript'i programmi täitmine. Sissejuhatus JavaScript'i Esimene lahendus veebilehekülgede koostamiseks oli HTML (HyperText Markup Language ). HTML võimaldas veebilehekülgede autoritel koostada struktureerituid lehekülgi tekstiga, piltidega ja linkidega, staatilise informatsiooni edastamiseks. Kuna veebi populaarsus kasvas, ei piisanud enam tava-HTML'st, tekkis vajadus suurema dünaamilisuse järele - vajadus interaktiivse suhtlemise järele klientidega. Üks lihtsamaid programmeerimiskeeli interaktiivse veebilehe koostamiseks on kliendipoolne JavaScript (client-side JavaScript).
Klahvikombinatsioone on mugavam kasutada kui hiirt (eriti märgatav on see sülearvutil). Analoogselt võid infot kopeerida ka ühest dokumendist teise, näiteks Exceli diagrammi Wordi tekstidokumenti või PowerPointi slaidile. Töö salvestamine Olemasolevasse dokumenti tehtud muudatused salvesta menüü File korraldusega Save. Uue dokumendi või muudetud dokumendi uue nimega salvestamiseks kasuta failimenüü korraldust Save As, mis avab samanimelise dialoogiakna. Vali kaust, kuhu fail salvestada, tipi väljale File name faili nimi ja klõpsa nupul Save. Dokumendi printimine Dokumendi printimiseks veendu, et arvuti on ühendatud kohaliku või võrguprinteriga. Seejärel vali menüüst File korraldus Print. Kui programmi failimenüüs on prindivaate korraldus Print Preview, siis on enne printimist soovitatav kontrollida, kuidas dokument prinditult välja näeb. Vajaduse korral võib enne printimist, korraldusega Page Setup avanevast aknast, lehe ääriste laiust muuta.
Rastergraafika (raster graphics) Raalgraafika, mille puhul pilt koosneb ridade ja veergudena paiknevate pikslite massiivist. Vektorgraafika (vector graphics) kuva esitatakse vektorkogumina; graafilise teabe esitus objektihulgana. Rastergraafika pildi põhiparameetrid Resolutsioon/tihedus/eraldusvõime Resolutsiooni mõõtmise ühikuks on punktide arv tolli ehk dpi, dots per inch. Mida suurem on resolutsioon, seda kvaliteetsem pilt. Samas aga suureneb resolutsiooni tõustes pildifaili suurus. Resolutsiooni vaadeldakse tavaliselt skaneerimise ja printimise juures. Suurus pikslite arvuna Pildi suurus ekraanipikslite arvuna. Tavaliselt esitatakse see parameeter pildi küljepikkuste korrutisena, s.t kui pildi ühe külje pikkus on 80 pikselit ja teise külje pikkus 600 pikselit, siis suurus pikselite arvuna on 800x600. Värvisügavus Näitab seda, mittu bitti graafikamälu on vajalik ühe pikseli värvi kirjeldamiseks. · 1 bit-2 värvi · 2bit-4 värvi · ... · 8bi
keerukama ja võõrama poole. Andmebaaside juures alustamiseks on baasi ja tabeli loomine hädavajalik tegevus. Lihtsama ülesehitusega päringud kuuluvad iga rakenduse juurde ning sageli saab nendega küllalt palju ära teha. Kui aga andmed keerukamad, siis paratamatult tuleb tabeleid siduda ning sobivate väljavõtete saamiseks ka ridu grupeerida ning nende pealt tulemusi kokku arvutada. Praktiliste andmebaasirakenduste koostamiseks võiks siinne materjal päris hea aluse anda. Kui aga peetava kursuse eesmärgiks on anda ka andmebaaside projekteerimise põhialused (nagu kõrgkoolides kombeks), siis on vaja lisaks tutvuda veel andmemudelite, normaalkujude jm. andmebaasiteooria alla kuuluvate teemadega. Iga osa lõpus on ülesanded. Neid on püütud sättida nõnda, et keskmisel õppuril oleks paras jutt läbi lugeda, läbi mõelda, mõni näide ka järele proovida. Ning siis ülesanded ette võtta ja nende abil
illustraatorit ning küljendajad kasutavad InDesign'i. Photoshopi kasutamiseks on mitmeid põhjuseid, kõige arvestatavam neist on ehk see, et photoshopil on väga palju erinevaid võimalusi. Näiteks võib tuua selle, et tavaliselt kasutavad pilditöötlejad ainult ühte kümnendiku photoshopi võimalustest. Kuid photoshopis on kasutamis võimalusi palju rohkem. 1. Photoshopi paneelid 1.1 Tools presets Kõiki tööriistu tööriistaribal saate salvestada eelseatud tööriista sättetes. Seadeid ei pea seadistama siis uuesti vaid on kasutamiseks kohe valmis. Kui kasutate teatuid toiminguid korduvalt siis see on hea võimalus kuna säästab aega. 1.2 History Te saate vaadata varem teostatud toiminguid ning kustutada iga konkreetse tegevus või tagasi võtta toimingud teatud tegevuseni. Näete täielikult teostatud toiminguid. Photoshop salvestab vaikimisi ajaloos ainult 20 toimingu sammu, kuid seda on võimalus suurendada kuni 1000
Turbo Projecti sai alla laadida interneti vahendusel. Tänasel päeval (2003) ei õnnestu kumbagi prooviks hankida. Microsoft nõuab kirjasaaja asumist Põhja Ameerikas. Turbo Projecti looja IMSIsoft ei paku seda programmi enam oma veebilehel. Pakett on siiski kättesaadav tarkvaraserveritest. 18 Siit järeldub, et konspekti näiteid pole mõtet üles ehitada vabavara põhjal. Olukord tarkvaraturul muutub väga kiiresti ja näidete ringitegemine on väga tülikas. Harjutusülesandeid tuleb luua kõige enam levinud tarkvara – MS Project – põhjal. Ajutise lahendusena võib konspekti lugejatele pakkuda ka Turbo Project alla laadimise võimalust, kuid pikemas perspektiivis ei ole mõtet levitada programmi, mida edasi ei arendata. 19 2 Planeerimine
Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga. Tabelitöötluse õppevideosid saab ka vaadata siit ning lahendada õppeülesandeid siit . 2.3.3 Esitlus Õppeprogramm tutvustab MS PowerPointi programmis presentatsiooni loomist, vormindamist ja ettevalmistamist kasutades erinevaid slaidi kujundusi ning paigutusi. Samuti demonstreeritakse teksti, piltide, kujutiste ja diagrammide kopeerimist ning teisaldamist esitluses ja mitme esitluse vahel. Oskate lisada piltidele, diagrammidele ja kujutistele efekte ning neid välja printida. 16 Esitluse lehel saab valida kahe õppeprogrammi vahel: 1. MS PowerPoint 2007, otselingina vajuta SIIA . 2. MS PowerPoint 2003, otselingiga vajuta SIIA . Avanevas aknas vali kasutaja „Kasutaja“ ning kliki valikut „Sisene“. Koolitusülesanded on eestikeelse tekstiga. Esitluse õppevideosid saab ka vaadata siit ning lahendada õppeülesandeid siit . 2.3.4 Internet
distributsiooni .iso fail, kõrvetada see CD või DVD-le või USB-le, et sellest bootida. Selle mooduse heaks küljeks on, et juba installida operatsioonisüsteemi failid on väga väikese riski all, sest Linux laetakse üles CD/DVD pealt, jättes kõvakettal oleva operatsioonisüsteemi puutumata. Selleks peab arvuti BIOS toetama draivilt bootimist. Samuti tuleb BIOS menüüst muuta bootimis järjekorda, et boot toimuks draivilt. Selle mooduse miinuseks on nõrk jõudlus ning ei ole võimalik salvestada tehtud tööd, kui just USB pealt ei ole bootitud. 2) Dual-boot ehk süsteemi on paigaldatud 2 operatsioonisüsteemi. Dual-booti on võimalik saavutada mitut moodi, kuid neist lihtsaim on kõvaketta partitsioneerimine Linuxi paigaldamise ajal. Sel viisil on bootil alati võimalik valida 2 operatsioonisüsteemi vahel. Enamik Linuxi distributsioone toetavad 2 operatsioonisüsteemi üheaegset olemasolu, kuid
...............20 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................21 2 3 1 Sissejuhatus GIS on kiiresti kasvav tehnoloogia, mis sisaldab graafilisi kujutisi tabelandmetega, hindamaks reaalse maailma probleeme. See, mida praegu tuntakse GIS'i all, sai alguse 1960. aastal, kui avastati, et kaarte saab programmeerida lihtsate koodidega ja salvestada arvutisse, mis lubab teha edaspidiseid muudatusi, kui vajalik. See oli teretulnud nn. "käsi" kartograafiasse. Varem joonistati iga kaart käsitsi - isegi väikesed muudatused kaardil nõudsid uue kaardi loomist. Esialgne GIS'i versioon on tuntud kui "arvuti" kartograafia, mida kasutati lihtsamate maakaartide esitamiseks. Arenguga kaasnes võimalus määrata ja asetada kaardile kihte, luues koha interaktiivsuse.
nime ja samas muutuksid ka kõik teised andmed antud raamatu kohta. 10 4. Päringud Päringud on grupp andmebaasi objekte. Päringute olemust ja vajadust saab edasi anda järgmiste märksõnadega: koondaja, filtreerija-sortija, arvutaja, tegevuspäringute spetsiifilised võimalused. Päring on põhivahend vajaliku info väljastamiseks ühest või mitmest tabelist. 4.1 Päringute koostamine Päringu koostamiseks on soovitatav kasutada päringu loomist kujundvaates (Design view). Antud võimalust kasutasingi oma andmebaasis. Koostasin kaks update queryt linna ja maakonna koodide vahetamiseks javeel laenutuste päringu, tagastamata raamatute päringu ja päringu parameetri järgi, mis otsib üles raamatud märksõnade järgi. Päringu koostamiseks aktiveerisin andmebaasi aknas Queries ja andsin korraldus New > Design view. Avanevas aknas määrasin: · Valisin tabelid
1.2 Pistikprogrammide lingid http://sketchuppluginreviews.com/ http://sketchupplugins.blogspot.com/ http://sketchup.google.com/download/plugins.html http://sketchuptips.blogspot.com/ http://www.scriptspot.com/sketchup/plugins http://www.tensile-structures.de/sb_software.html http://wparena.com/how-to/google-sketchup-plugins-extensions-and- resources-must-have/ 1.3 LayOut LayOut on programm tasapinnaliste (2D) plaanide koostamiseks. Kahjuks tuleb see kaasa vaid tasulise SketchUp Pro versiooniga. Antud programmi abil on sul võimalik kokku panna plaanid, lõiked, vaated ja 3D-pildid, siduda need kirjanurgaga projektijoonisteks nagu mis tahes teine projekteerimisprogramm. Nii saab võimalikuks professionaalsete jooniste väljatrükk ja nendest PDFide väljutamine ilma CAD-programmidesse eksportimata. Samuti mõistab LayOut mudeli muudatusi, presenteerides neid automaatselt ka n-ö 2D-lehekülgedel.
o Joonestada kaks ringjoont läbimõõduga 8 mm, paigutatuna kõrguse suunas detaili keskele, auto esiotsast 15 mm kaugusele, avade tsentrite vahe on 105 mm. [joonis 3-7;c] o Valida Close Sketch o Määrata pikkuseks 27 mm ning näidata lõikamise suund. a b c joonis 3-7 o Salvestada loodud detail nime alla ,,Kere" 22 3d modelleerimine 3.2 Nina Detail ,,Nina" [joonis 3-9] paigutatakse koostu luues ,,Kere" esiotsa külge. Et juhendis kirjeldatud moel tegevus õnnestuks, peaks kasutatavad mõõdud olema samaväärsed. Võtted detaili loomisel on sarnased ,,Kere" loomisel kasutatutega.
lihtsalt leidnud võimalusi, kuidas võimalikult mugavalt lehtedel olevad andmeid määrata vastavalt kasutaja soovidele. Lihtsaim HTMLi reeglitele vastav veebileht näeb aga välja järgmine:
võimalused internetis, mida paljud kasutavad igapäevaselt. Näiteks on veebilehtede loomine lihtsam ja otsingumootorid võimaldavad erinevatelt veebilehtedelt sobivat informatsiooni leida (Kusmin, 2007). Sotsiaalne järjehoidja on veebipõhine rakendus, mis võimaldab kasutajal luua online keskkonda oma veebilinkide kogumiku (Kusmin, 2007). Selle asemel, et erinevaid linke veebibrauserisse salvestada, saab neid veebi salvestada. Sotsiaalseid järjehoidjaid seletatakse ka kui veebilehtede märgistamist ja salvestamist hilisemaks kasutamiseks. (Nations) Leidmaks endale just selle õige sotsiaalse järjehoidja, tuleks erinevaid lehekülgi uurida ja proovida. Nii on kõige parem viis avastada just enda jaoks kõige sobilikum. Olulisteks punktideks võivad osutuda välimus, võimalused, lihtsus, kasutusmugavus ja kas lehekülg on tasuta või mitte.
Kasutajaliides Office Fluent pakub õigeid tööriistu just siis, kui neid vajate. Koosteüksused. Valmis sisu koosteüksuste lisamine aitab vähendada vigu, mis muidu sisu kopeerimisel ja kleepimisel tekkida võivad. Kiirlaadid. Kiirlaadid säästavad teie aega, aidates teil terve dokumendi ulatuses kiiresti teksti ja tabeleid vormindada. Dokumendi kujundused. Kujunduste abil saate dokumentidele ühtse ilme tagamiseks samu värve, fonte ja efekte rakendada. Kiirlaadid võimaldavad Wordi dokumentides hõlpsalt uut laadi valida ja rakendada. Kuva pilt suuremalt. SmartArt-diagrammid ja uus diagrammimootor. Nende abil saate dokumendi ilmet professionaalsemaks muuta. Ühine diagrammide loomine arvutustabelite loomise tarkvaraga Microsoft Office Excel 2007 ja esitluste loomise programmiga Microsoft Office PowerPoint 2007 aitab tagada ühtse ilme kõikide dokumentide, arvutustabelite ja esitluste piires.
Töö lõpetamine
Mingi programmiga töö lõpetamiseks tuleb valida töö lõpetamise käsk. Programmis MS Word on
olemas menüüvalik File ja seal käsk Exit või Close vms. See käsk on File menüü lõpus.
Peale selle saab programmi töö lõpetada selle programmi akna sulgemisega akna parempoolsest
ülaservast. Kui avatud dokumendi muudatused on salvestamata, annab programm sellest märku.
Saate valikuaknal valida, kas soovite viimased muudatused salvestada või mitte.
Word-i programmiaken
Nimeriba
Microsoft Word
hiireklõps ja avanevas editoris saate muuta teksti ja teksti kujundust. Malli kujunduse muutmine Malli kujunduse muutmiseks valige menüüst View -> Master või valige moodulilehe all olevatest ikoonidest teine. Malli kujunduse lehel on teil võimalik muuta lehe kujundust, mis jääb igal lehel paika. Näiteks, kui soovite lisada sisupaketi igale lehele kooli logo, siis tuleks kooli logo lisada kujunduse malli. Kujunduse mall on taustapilt ning selle ei saa lisada efekte ja animatsioone. Lehe sisu muutmine Sisupaketi lehe sisu muutmiseks valige menüüst View -> Normal või valige moodulilehe all olevatest ikoonidest kolmas, st viimane. Lehe pealkirja muutmine Lehe pealkirja näidatakse mooduli sisukorras ning vaikimisi on lehe nimeks Untitled. Lehe pealkirja muutmiseks tuleb aktiivse mooduli aknas minilehel teha parem hiireklõps ja valida avanevas kiirmenüüs korraldus Rename. Sisu lisamine lehele Lehele võib lisada nii tekste, pilte kui objekte.
versiooni kättesaadavusega veebruaris 2007, sai Google Docs kõigile Google konto omanikele kättesaadavaks. (GoogleDocs 2009) Google Docs on veebipõhine kontoritarkvarapakett, mis sisaldab tekstiredaktorit, tabelarvutust ja esitlustarkvara. Google Docsi kasutab väikeformaadina failide salvestamisel standardset ISO/IEC 26300 ODF OpenDocument failivormingut. Google Docs võimaldab kasutajatel veebibrauseri kaudu Internetis dokumente koostada (vt. joonis 1), faile Google serveris salvestada ja teiste kasutajatega jagada. Võimalik on ka muu kontoritarkvaraga tehtud failide import Google Docs keskkonda. Sellisel moel omab kasutaja "virtuaalset kontorit", millele pääseb ligi igast Internetiühendusega arvutist, tingimusel, et selles on mõni Google Docs toetatud veebibrauseritest (näiteks Mozilla Firefox, Opera, Internet Explorer, Safari vm.). (Sealsamas) Joonis 1. Ülevaade dokumentidest, mida on võimalik Google Docsis luua (Google Docs Home 2009).
Igal real on samuti päis. Reapäised on numbrid, 1-st kuni 1 048 576-ni.Tähestikulised veerupäised ja numbrilised reapäised näitavad teile, kus te töölehel asute, kui lahtrit klõpsate. Päised moodustavad kombineerudes lahtri aadressi, mida nimetatakse ka lahtriviiteks. Tabeli salvestamine Kui Te sisestate Excel-is tabelit, siis see tabel paigutatakse arvuti operatiivmällu. See on aga ajutine andmete hoidmise koht. Et Teie poolt sisestatud tabel säiliks, tuleb ta salvestada arvuti kettale. Dokumendi salvestamiseks on File menüüs kaks käsku: Save ja Save As. Valides käsu Save (sama funktsiooni täidab nupp Save nupuribal) on kaks võimalust: 1. Kui tegu on uue tabeliga, mis ei eksisteeri arvuti kettal (mida varem ei ole salvestatud), siis avatakse aken Save As 2. Kui tegu on tabeliga, mis juba eksisteerib arvuti kettal, siis lihtsalt kirjutatakse Teie poolt tehtud muutused kettal olemasolevasse tabelisse juurde.
üles leida. Seepärast talletavad inimesed sageli pabertoimikuid kaustades dokumendikapis. Teie arvutis toimivad kaustad samal viisil. Kaustad võivad sisaldada ka teisi kaustu. Kausta sees olevat kausta nimetatakse tavaliselt alamkaust. Te võite luua ükskõik millise arvu alamkaustasid ja iga selline võib talletada faile ja täiendavaid alamkaustasid. …………………………………………………………………………………………. Kaust on koht, kuhu saab salvestada faile. Kaustas on alamkaustad ja failid. Otsetee (Shortcut) Otsetee on link faili või programmi juurde, mida esindab ikoon. Kui topeltklõpsate otseteel, siis avaneb vastav fail või programm. See on suurepärane moodus hoida sagedasti kasutatavad failid ühes kergesti juurdepääsetavas asukohas, nagu kaust või töölaud. Otseteed näevad tavalistest failidest erinevad välja. Otsetee ikoonil on all vasakus nurgas nool, nagu selles näites: Ribade nimetused
KUI OLED OMA ARVUTI PAROOLI UNUSTANUD VÕI TAHAD NIISAMA HÄKKIDA I. Kõigepealt proovi süsteemi sisse saada tavaliste meetodite abil Parool (password) on tähtis turvamehhanism ja ta on vajalik selleks et takistada häkkerite ja muude taoliste tegelinskite mitteautoriseeritud juurdepääsu Sinu süsteemi. Kuid ta võib põhjustada ka üleliigset peavalu ja muid probleeme juhul kui Sa unustasid või kaotasid oma parooli ning seda just administraatori parooli suhtes. Ilma paroolita ei saa Sa oma Windows'isse sisse logida ja Sul tuleb kas oma opsüsteem ümber installeerida või siis kõvaketas formateerida, mis põhjustab aga suurt ajakulu ja olmasolevate andmete kaotsiminekut. Kus hoitakse Sinu paroole ja mis need Windows SAM ja Syskey on? (See osa on infoks ainult). SAM: Niinimetatud SAM (Security Account Manager) on registrifail ja tas asub Windows NT/2000/XP/2003/Vista registri "HKEY_LOCAL_MACHINESAM" harus. Füüsiliselt on tema asuk
TARKVARAUURING Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 1. Microsoft Office .................................................................................................................. 3 2. OpenOffice.org.................................................................................................................... 7 3. Google Veebipõhised rakendused...................................................................................... 8 4. Google grupid...................................................................................................................... 9 5. Projektijuhtimise programmid............................................................................................ 10 6. Web Calendar................................................................................................................... 11 7. Märkmete tegemise programm.........
Arvuti tark- ja riistvara Arvuti (PC, raal, kompuuter ...) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti osad on: · tarkvara (software) kõik arvutis infot töötlevad programmid · riistvara (hardware) -nn. "käegakatsutav" osa : monitor, hiir, korpus jms ... Riistvara liigitakse otstarbe põhjal *sisendseadmed -> nendega sisestatakse andmed arvutisse klaviatuur, hiir, skänner, mikrofon *väljundseadmed -> nende kaudu väljastatakse andmed monitor/kuvar, printer, valjuhääldid *töötlusseadmeteks -> paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega keskseade, välismälud Töötlemine = mingi programmi täitmine Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Ülesanne: 1. usb juhe 2. printer
annaabi.ee 
