© Robert Kitt Rahavood ajas · Kaks sama suurt, kuid erinevatel ajahetkedel toimuvat rahavoogu ei ole võrdsed · Erinevatel ajahetkedel toimuvaid rahavooge saab võrdustada, kui neid korrigeerida intressiga · Intressi nimetatakse ka raha ajaväärtuseks. © Robert Kitt Mõisted intressiarvutuses · Põhiosa (principal) on summa, millele arvutatakse intresse. Üldreeglina on see ka investeeritav summa · Intress (interest) on tasu raha kasutamise eest ehk summa, mida teenib põhiosa · Intressimäär (interest rate) on suhtarv (protsent), mis näitab kui palju teenib ajaühikus (peaaegu alati 1 aasta) 1 rahaühik © Robert Kitt Mõisted võlakirjadega · Kupong (Coupon) võlakirja intress. Nimetatakse kupongiks, kuna vanasti olid paberist võlakirjad, kust sai intresse ära rebida
Kahe arvu suhe Selleks, et leida, mitu % on b suurem kui a, tuleb tuleb kõigepealt leida muut, seejärel arvutame, mitu % moodustab see muut suuruse lähteväärtusest. Palk TÖ - 2% KP 2% MT 144 Lihtintressid Algsumma Laenu lõppsumma= laenu algsumma + intressid P laenu algsumma S laenu lõppsumma i intressimäär ( 1 a) n laenu kestvus I teenitav intress arvestatakse, et igas aastas on 365 päeva ( ka liigaasta) Liitintress Liitintresside puhul ei maksta intresse arvestusperioodi lõpul välja, vaid need lisatakse lähtesummale. Järgneval perioodil on intresse kandvaks summaks juba lähtesumma koos eelmise perioodi intressiga. Jaanuar 31 Juuli 31 Veebruar 28 August 31 Marts 31 September 30 Aprill 30 Oktoober 31 Mai 31 November 30
Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega. Raha stabiilsusena käsitletakse hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni, mis näitab ka raha ostujõu säilimist. Rahapoliitika teostamine on majanduspoliitikast institutsiooniliselt eraldatud ning tavaliselt keskpanga ülesanne. Keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka; tulemusena hindade kasvutempo alaneb) või raha hinda (intresse). Rahapoliitika eesmärk on ka soodustada riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse ning intresside tase määrab investeeringute mahu. Keskpangal tuleb tihti lahendada dilemma: kas piirata inflatsiooni ning leppida majanduse madalama kasvutempoga või soodustada majanduse kiiremat arengut kõrgema hindade kasvutempoga leppides. Selle vältimiseks kehtib keskpangal majanduspoliitiliste eesmärkide hierarhia (esmalt hindade stabiilsus).
väljaminek -5017 -5017 -5017 -15051 II INVESTEERIMINE osteti tootmisvahendid -2400 -2400 sissetulek 0 0 0 0 väljaminek -2400 0 0 -2400 III FINANTSEERIMINE saadi laenu -4200 -4200 tasuti intresse laenujäägilt -490 -595 -1085 Kokku sissetulek 0 0 0 0 Kokku väljaminek -4200 -490 -595 -5285 ALGJÄÄK 1200 kokku VÄLJAMINEKUD -11617 -5507 -5612 -22736 kokku SISSETULEKUD 11520 10880 11160 33560
Page 2 3 Ma laenan 3 aastaks 10 000 €. aastaintressiga 12%. Kui palju mul tuleb tagasi maksta, kui maksmine toimub ühekorraga 3. aasta lõpus? Vastus: -13600 € Page 3 4 Isa paneb panka A 2000 € intressimääraga 5% aastas. Perepoeg paneb 3 aastat hiljem panka B summa, mis kannab intresse 8% aastas. Kui suur on poja algkapital, kui 10 aastat pärast isa raha hoiustamist on nende lõppkapitalid võrdsed? Mõlemas pangas tehakse intresside juurdearvestus iga aasta lõpul. Vastus: -1900,89 € Page 4 4 B summa, mis t on nende Page 5 5
Kas intresside, lepingutasu jmt kulude võrra kallimaks läinud ost on seda väärt? Kas pead millestki edaspidi loobuma, et igakuiseid laenumakseid tasuda? Kui laenuotsus on kindel, arvuta, kui suurt summat vaja oleks ning milline oleks sinu jaoks optimaalseim laenutähtaja pikkus ja kuumakse suurus. Arvesta, et tähtajaga on otseses seoses sinu igakuine laenumakse. Mida pikemaks ajaks laenu võtad, seda rohkem maksad intresse ning laen on lõppkokkuvõttes kallim kui lühemaajaline laen. Teiselt poolt võib pikemaajalise laenu puhul olla igakuine tagasimakse väiksem, kuna laenusumma jaotub pikemale perioodile. Uuri, kui suur on laenu intressimäär? Kas intressi arvutatakse laenujäägilt või laenusummalt? Kui intressi arvutatakse laenusummalt, tähendab see sinu jaoks suuremaid kulusid, sest hoolimata sellest, et oled laenuperioodi
ödumisel, kui intressi arvestatakse: intressi arvutan eelmise ülesande valemi järgi;) staks liitintressimääraga 10% aastas. Leida investeeringu väärtus 2 aasta pärast. ev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% 1221 fvshedule ül1 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Intresse arvestatakse üks kord aastas. pv funtksioon ül2 1. 17 aasta pärast tahetakse saada 45000 eurot. Investeeringu oodatav tulusu Milline peab olema täna investeeritav summa, kui intresse arvestatakse: a) üks kord aastas? int. 0.11 -7 633,47 kr b) kaks korda aastas? 0,055 -7 288,34 kr c) neli korda aastas? 0,0275 -7 112,92 kr d) igakuiselt? 0,00916667 -6 994,90 kr
n TVn = PV * (1+i) Lahendus: 1) i =5/100=0,05 PV = 25 000 EUR n=4 TV = 25 000* (1+0,05)4 TV= 30387,66 EUR 2) i =7/100=0,07 PV = 25 000 EUR n=4 TV = 25 000* (1+0,07)4 TV= 32769,9 EUR 3) i =12/100=0,12 PV = 25 000 EUR n=4 TV = 25 000* (1+0,12)4 TV= 39337,98 EUR 5. Panga A deposiitide intressimäär on 9% aastas ja intresse arvutatakse kord aastas. Pangas B on intressimäär 8% aastas ja intresse arvutatakse kord kvartalis. Kumma panga valiksite 30 000 euro hoiustamiseks 6 aastaks ja miks? NB! Esiteks arvutage antud summa tulevikuväärtus mõlemal juhul eraldi, seejuures ärge unustage, et tegemist on erineva intressi arvestamise perioodiga. n TVn = PV * (1+i) Pank A: i =9/100=0,09
operatsioonid, pöörd ja otsetehingutena teostatavad operatsioonid Vabaturu operatsioonid Valitsuse väärtpaberite ost ja müük, mida teostab tüüpiline keskpank Müües eemaldatakse sularaha ringlusest väheneb pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Ostes pannakse raha ringlusesse suureneb pankade (finantsvahendajate) võime raha luua Seega, valitsuse väärtpabereid... müües majandust jahutatakse ning intresse tõstetakse ostes toetatakse majanduskasvu ning alandatakse intresse Diskontomäär Diskontomäär keskpanga poolt kommertspankadele ja teistele finantsvahendajatele antavatele laenudele kehtestatud intressimäär Diskontomäära muutused Keskpank tõstab diskontomäära see mõjutab kommertspankade laenuressursi hinda pangad tõstavad laenuintressi Keskpank alandab diskontomäära pangad
pensionikindlustus 5240 1700 52 105 3383 (kr) 4) Kui suur on tulumaks? 0,24 · 3382,8 = 811,92 812 (kr) 5) Kui suur on netopalk? Netopalk = brutopalk töötuskindlustus pensionikindlustus tulumaks 5240 52 105 812 = 4271 (kr) Vastus. Töötaja saab palgapäeval kätte 4271 krooni (netopalk). Intressid Intress on tasu raha kasutamise eest. Kui me pangas raha hoiustame, maksab pank meile intresse. Kui me pangast raha laename, peame maksma pangale intresse. Intresse maksame rahas. Intressi suurus sõltub kokkulepitud intressimäärast. Intressimäär on protsentides laenusummast tavaliselt 1 aasta kohta. Sellisel juhul näitab intressimäär, mitu protsenti laenusummast aasta jooksul laenule lisandub. 6 6. klassis kasutame ülesannete lahendamisel lihtintressi, st eelmise aasta intressi uue aasta intresside arvutamisel ei arvesta. Näide 1.
Tartu Ülikool MJJV.10.002 Rahandus Kodutöö I Karmen Piirsoo Tartu 2013 Ülesanne 1 Eesti residendist füüsiline isik otsib võimalusi investeerida kuueks aastaks € 100 000. Tal on valida kahe variandi vahel. Esiteks võib ta paigutada € 100 000 pangaarvele, millelt makstakse aastas intresse 4%. Teine võimalus oleks osta € 100 000 eest 1000 AS XYZ lihtaktsiat, kusjuures prognoositakse, et nende aktsiate turuväärtus kasvab 6% aastas ning iga aasta makstakse ühelt aktsialt netodividende €5 (järgmise dividendimakseni on täpselt 1 aasta). Saadud dividendid paigutab investor pangaarvele (intressimäär 4%). Kui suur oleks kuue aasta möödudes investori maksudejärgne rikkus kirjeldatud kahe investeerimisvõimaluse korral. Lihtsuse mõttes eeldame,
Kui intressimäär on erinevatel perioodidel erinev, siis kasutatakse tulevikuväärtuse leidmiseks funktsiooni FVSHEDULE 5. Leida 1000 euro tulevikuväärtus, kui esimesel aastal on intressimäär 10% ja teisel 11% Üksiksumma nüüdisväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone Kasutame PV funktsiooni Rahanduse kategooriast. 1. Intressimäär on 20 %. Viie aasta pärast loodetakse saada 125 000.- eurot. Kui suur summa tuleb investeerida? Intresse arvestatakse üks kord aastas. 2. 17 aasta pärast tahetakse saada 45000 eurot. Investeeringu oodatav tulusus on 11% aastas Milline peab olema täna investeeritav summa, kui intresse arvestatakse: a) üks kord aastas? b) kaks korda aastas? c) neli korda aastas? d) igakuiselt? 3. 4 aasta pärast peate te maksma 10 000 eurot. Mis on selle väärtus täna, kui intressimäär on 7%? Annuiteedi tulevikuväärtuse arvutamine kasutades Exceli funktsioone
Majanduspoliitka Eesmärgid: · Kõrge tööhõive ehk võitlus tööpuudusega · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute kasv Rahapoliitika( institutsionaalselt eraldatud täitevvõimust, teostab sõltumatu keskpank) Raha väärtuse säilitamine( raha stabiilsus= hinnataseme stabiilsus=madal inflatsioon) Kuidas see toimib: keskpank reguleerib raha pakkumist (käibeloleva raha hulka) või raha hinda(intresse) Soodustada majanduse kasvu( võime mõjutada intresse tagab selle, et suudetakse mõjutada ettevõtteid) Eesti rahapoliitika baseerub VALUUTAKOMITEE SÜSTEEMIL, mida iseloomustab: · Fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes · Eesti panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla- ja välisvaluutareservidega · Eesti valuutat on võimalik vahetada igal ajal välisvaluutavastu Fiskaalpoliitika
muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income -muutuvkulud VC variable cost -püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I =tulu enne makse EBT
Põhisumma täna saadud või investeeritud rahasumma. Intress- rahasumma, mis tasutakse või saadakse raha kasutamise eest Intressimäär laenuks saadud või antud raha hind (väljendatakse %-des) Liitmakse rahasumma, mis tasutakse või saadakse tagasimaksmise tähtajal (sisaldab põhisummat kui ka intresse) intress= liitmakse- põhisumma intressimäär=intress/põhisumma*100% nüüdisväärtus- PV-tulevikus tehtavate maksete arvutuslik olevikuväärtus tulevane väärtus- FV- olevikus investeeriutud rahasummade väärtus tulevikus. [1000*(1+0,05)2=1102,5] oleks: NV*(1+i)n= TVni ja (1+i)n ei pea arvutama tabel "üksiksumma tulevase väärtuse.." Kui (1+i)n=tTV, siis NV*tTV= TVni , kus tTV tulevase väärtuse tegur tabelist NVni=TV/ (1+i)n või NVni= TV* 1/ (1+i)n , tegurit 1/
,,Raha hoidmis võimalused" Hoidmis koht,- + - võimalus Pank See on kindel koht, kust ei Tekib mingi ülemaailmne saa vargad sinu raha kätte,sul katastroof,kus tehnoloogia lõpetab on võimalus seal ka intresse tegevuse , siis sa oma raha ei näe teenida kui sa hoiustad teatud sest sinu andmed on kõik arvutisse summa teatud ajaks. sisestatud mitte paberkandjal, ning nii võid sa oma rahast ilma jääda. Hoiupõrsas Sul on võimalik iga kell sinna Varastele kergesti kätte saadav raha juurde panna, võid iga kell sealt raha võtta. Väga
Hõbe Kristiina Moosel Janar Saar Raul Kallasmaa Miks ostetakse hõbeehteid ja hõbemünte? Ilus Ravivad omadused Väike allergia võimalus Uhke metall Hea investeerimiseks Ajalugu Münt säilib paremini kui paberraha Kus kasutatakse hõbedat? Elektrisüsteemid Elektroonika Meditsiin Ehete valmistamine Müntide vermimises Materjali tööstuses (rõivad) Kumba eelistada, kas investeerimist hõbedasse või hõbedaaktsiatesse? Investeering hõbedase: Ei maksa intresse Lihtsam müüa kui osta Väärtustatud igal pool Hõbeda hinnagraafik Kuidas on aegade jooksul hõbedat kasutatud? Mõõkade valmistamine Ehete valmistamine Hõbe kui raha Hõbevesi ravitsemises Milline maailmariik on saanud oma nime hõbeda järgi? Argentiina Argentum hõbe Rio de la Plata Ühendprovintsid Kuni 1836.a.Lõuna-Ameerika Ühendprovintsid 1826.a. Argentiina Vabariik 1832.a. Argentiina Konföderatsioon 1860.a. Argentiina Vabariik Hõbeda varud, hind ja roll tulevikus
makse- ja arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine sularaharingluse korraldamine mitmesugused teenused valitsusele mitmesugused muud funktsioonid 5 11.02.13 Roll majanduses Ringluses oleva raha suurendamine ja laenude intressi alandamine valitsuste võlakirjade ostmine ja teised valuutad Inflatsiooni vähendamine- võlakirjade müük, suurendab intresse ja vähendab laenamist Vabaturu tehningud on põhilised meetmed, millega hoitakse kontrolli all inflastsioonitaset, raha pakkumist ja hinnastabiilsust 6 11.02.13 Kasutatud materjalid http://www.eestipank.ee http://www.ecb.int http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_22pangandus.html#funktsioonid http://money.howstuffworks.com/fed.htm http://www.investopedia
aeg 5 aastad algsaldo 9551,454 lise lõppsumma saamiseks deposiitarvele hoiustama, kui intressimäär on 6%? SUM = X * (1 + %)n Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal aastal ja ettevõte neid vahepeal välja ei võta. lõppsaldo 1000000 eur SUM = X * (1 + %)n aeg 10 aastad intressimäär 10 % algsaldo 62745,395 sustatud teha raha etmakse suurus, et hul. Eeldame, et pank välja ei võta. Kinnisvara ostmiseks võetakse laenu 44 738 eurot intressimääraga 11%. Seitsme aasta jooksul tehakse tagasimakseid (laen koos intressidega) seitsmes võrdses osas. Maksete suurus?
intressimäär on 6%? Kasutan järgmist valemit: K=k(1+i)n K= 12 782 i = 0,06 n=5 12782 = k(1+0,06)5 12782=1,34 k k = = 9539 Eur Vastus: Deposiitarvele peab hoiustama 9539 Eurot, et 5 aasta pärast oleks deposiitarvel 12782 eurot 3.Kümne aasta pärast on ettevõttel vaja 1 miljon eurot. On otsustatud teha raha kogumiseks annuiteetmakseid. Milline peab olema annuiteetmakse suurus, et selline raha 10 aasta pärast kontol 10%-lise intressimäära puhul. Eeldame, et pank arvestab intresse igal aastal ja ettevõte neid vahepeal välja ei võta. Vastus: Annuiteetmakse suurus peab olema 62774,6 Eurot 4.Kinnisvara ostmiseks võetakse laenu 44 738 eurot intressimääraga 11%. Seitsme aasta jooksul tehakse tagasimakseid (laen koos intressidega) seitsmes võrdses osas. Maksete suurus? Eurot Vastus: Iga makse suurus on 9203,3 eurot.
müüakse investoritele nominaalväärtusest odavama hinnaga. Reeglina on diskontovõlakirjad lühemaajalised, alla üheaastase tähtajaga. Võlakirjade puhul on määravaks võlakirja nimiväärtus, kustutustähtaeg ning kupong. Nimiväärtus ehk põhiosa (Par Value) on algsumma, mis kuulub kustutamisele võlakirja tähtaja möödumisel. Kupongimäär (Coupon Rate) on nominaalmäär, mis kehtestab nimiväärtuse alusel makstava intressi suuruse. Võlakirju, millelt intresse ei maksta, nimetatakse kupongideta võlakirjadeks ja nendest saadav kasum moodustub nimiväärtuse allahindamisel. Lõpptähtpäev, kustutustähtaeg, lunastustähtaeg (Maturity Date) on võlakirja nimiväärtuse väljamaksmise tähtaeg ehk kuupäev, millal võlakiri ostetakse emitendi poolt tagasi. Üldjuhul toimub võlakirjade tagasiostmine investoritelt nominaalhinnaga ehk nimiväärtusega. Vahel võib ettevõte oma
· Hinnadiskriminatsioon (äripäev.ee) (price discrimination) ühe ja sama toote müümine ühele ostjale kallima hinnaga kui teisele. · Hüperinflatsioon (äripäev.ee) (Hyperinflation) ehk ülikiire inflatsioon, reeglina 50% aastas ja rohkem. Tekitab majanduslikke probleeme, raha väärtus väheneb väga kiiresti. · Hüpoteegivõlakirjad (äripäev.ee) (Mortgage-Backed Bonds) - võlakirjad, mis on tagatud erinevate kinnistute ja kinnisvaraga. Intresse makstakse kinnisvaralt laekuvatest tuludest. · Interdistsiplinaarne kooseis (Kuura 2008) projektigrupi koostamine eri valdkondade töötajatest, et nende erinevaid oskusi ja kogemusi rakendada projekti eesmärkide saavutamiseks. · Investeerimisfond (äripäev.ee) (Mutual Fund) on ühisteks investeeringuteks moodustatud vara kogum või asutatud aktsiaselts, vastavalt mida või mille vara valitseb riski hajutamise põhimõttest lähtudes fondivalitseja
c) panga omanikud peavad paigutama ettevõttesse oma raha; d) panga omanikud on aktsionärid - võõrad. 2) Mis asi on kapitali adekvaatsus? a) Koheselt väljamakstavate summade osakaal panga hoiustest; b) Kohustuslik osa hoiustest, mida ei tohi välja laenata; c) Panga omakapitali ja varade suhe; d) Pangaomanike investeeringud . 3) Kuidas suurendavad pangad rahapakkumist? a) trükivad raha juurde; b) lastes ringlusesse tsekke ja elektroonilist raha; c) alandades hoiuste intresse; d) vahetades tsekke sularahaks. 4) Millist laenu nimetatakse hüpoteegiks? a) tagatiseks on kinnisvara; b) garanteerijaks on teine inimene; c) pandiks on ostetud auto; d) tagatiseks on teise inimese hoius. 5) Kuidas nimetatakse teenust, kui kauba eest tasub pank ja inimene hakkab väiksemate summade haaval pangale maksma? a) Laen; b) Liising; c) Järelmaks; d) Rent. 6) Mis on keskpanga ülesanne? a) Raharingluse korraldamine; b) Raha usaldatavuse säilitamine;
SEB pangas on selline tingimus, et saab olla ainult ühe pangaga õppelaenuleping, et kui on võetud kuskilt teisest pangast siis SEB-st ei saa võtta. Kuid selle jaoks on SEB-l olemas õppelaenu ülekandmise teenus SEB panka, mis on olemas ka Swedbangas. Selliseid tingimusi, mis oleks mõlemal pangal väga erinevad pole. Kuid SEB õppelaenuge seotud teenuste hinnakiri on soodsam ning tudengisõbralikum, kui Swedbangas. Samuti on Swedbangal omad plussid. Minule näiteks meeldiks rohkem maksta intresse mitu korda aastas, kindlatel kuupäevadel, kuna siis on intressisummad väiksemad. SEB-s maksa tudeng kord aastas terve aasta intressid, mis on küllaltki suur väljaminek õppelaenu maksimumsumma pealt. Samuti kui on võetud igal aastal laenu ning siis on summa suurem ning kord aastas maksad intressi veel suuremalt summalt on väga kulukas.
tagataskust.See on muutnud laenamise tnapeva elustiiliks. Laenata tuleb, see on loomulik, aga mistuse piires, et mitte kohustada end rahapuuduse tttu lisatle nind end sellega le koormata.Samuti ei arvestata pahatihti riskidega, mis laenu vtmisega kaasnevad.Lisaks oma isiklikule sissetulekule ja maksevimekusele peaks inimene laenude vtmisel arvestama ka kaudsemate riskide ning keskkonna vlisteguritega. Suur konkurents pangandusturul on soodustanud suures osas madalaid intresse, mis teevad laenamise niliselt kergeks ja muretuks.Hsti lbimeldud ja kalkuleeritud laenamine on Eesti arenevas majanduskeskkonnas igati mistetav ning priski lihtne ettevtmine.Keeruliseks ja tlikaks muutub see aga siis, kui laenuvtja pole oma vimaluste ja riskide piire tunnetanud ega ratsionaalselt hinnata osanud. Paljud arvavad sgavast nukogudeajast tnini, et laenamine on halb.Sel ajal ju pangalaenusid ei antud. laenati ainult oma lhedastelt-tuttavatelt ning
Seega näeme, 20 et piisav vaid päranduse investeerimisest ning sedagi mitte täies mahus. Piisaks 1 363 728 PV5 = = 141 373 krooni investeerimisest, et soovitav summa pensionilemineku (1 + 12% ) 20 alguseks kätte saada. 2. (Võlakirjad) Sul on 20 AS Surra Murra ja Vant võlakirja mille nimiväärtus on 100 000 eurot. Võlakirja kustutustähtaeg on 5 aasta pärast ning intresse makstakse kord poolaastas. Võlakirjadelt nõutav tulu (efektiivne intressimäär EAR) on 8% ning kupongintressimääraks 12% nimiväärtusest aastas. Selline oli seis täna hommikul. Päeva jooksul saite aga teada ärevakstegeva uudise. Nimelt tekkis ettevõttel probleeme intresside maksmisega ning võlakirjaomanikud (sh Teie) leppisid situatsiooniga kus esimese kahe aasta intressimaksed makstakse välja võlakirja kustutustähtajal,
Võlakirjade puhul on enimlevinud kaks järgnevat lunastusmaksete skeemi: · Laenuperioodi jooksul makstakse võlakirja pealt kupongimakseid, koos viimase maksega tasutakse ka võlakirja nimiväärtus (kupongvõlakirjade puhul) · Võlakirja pealt teostatakse üks makse nimiväärtuses lunastusmakse lunastuskuupäeval (diskontovõlakirjade puhul). Diskontovõlakiri. Diskontovõlakirja puhul jooksvalt intresse ei maksta. Kogu tulu võlakirjast tekib ostuhinna ja nominaalväärtuse vahest. - Nimiväärtus/nominaalväärtus (nominal, principal) summa, mis tuleb tagastada võlausaldajale võlakirja lunastuskuupäeval; nimiväärtuse pealt teostatakse ka kupongimakseid. -Väljalaskeväärtus (issue price) hind, mille alusel investorid soetavad võlakirju -Aegumistähtaeg (maturity date) kuupäev, millal võlakirja emitent on kohustatud võlakirja nominaalväärtuses välja ostma
Lihtaktsia ja eelisaktsia võrdlus Lihtaktsia: omanikul on hääleõigus, saab dividende, suurus ei ole kindlaks määratud. Pankroti korral saab raha tagasi viimases jrk. Eelisaktsia: Hääleõigus puudub, dividendid kindlad. Vähem, kallimad. Pankroti korral raha tagasi eelisjrk. Mis on dividend ja millest see sõltub? Dividende makstakse ettevõtte aktsionäridele, sõltub ettevõtte kasumist. Võlakirjad on leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule. Tagatisega võlakiri: hüpoteegid, obligatsioonid. Tagatisega debentuurid. Optsioonid Annab õiguse osta või müüa väärtpaberit mingi perioodi jooksul kindlaks määratud hinnaga. Futuurid Olemas kindel tähtaeg, mil tehing sooritatakse, hind ette teada, taganeda ei saa. Optsiooni ja futuuri peamine sarnasus Tähtaeg või periood, millal tehing toimub on ette teada. Hinnad on varem kokku lepitud.
Näiteks: 1) laenutaotleja ja panga suhe, kus pank peab välja selgitama taotleja krediidivõime, 2) juhtkonna ja omanike vahel on konflikt seoses ettevõtte projektide, toimisega. 5. Miks on raha ajaväärtuse arvestamine rahanduses/ettevõttes oluline? Põhjendage. Iga rahasumma väärtus on erinevatel ajahetkedel oluline, kuna esineb nii inflatsiooni kui deflatsiooni, ning samuti toodavad rahasummad intresse väljalaenatult/investeeritult. Inimesed kipuvad eelistama praegust tarbimist tulevasele tarbimisele. Ebakindlus ehk risk rahasumma saamisel tulevikus vähendab selle raha väärtust täna. Raha ajaväärtuse kontseptsioon võimaldab võrrelda omavahel erinevatel ajahetkedel tekkivate ja erineva riskitasemega rahavoogude väärtust investori jaoks. 6. Olge valmis selgitama mõisteid lihtintress, liitintress, efektiivne (tegelik) intressimäär, intresside
veksli nimiväärtus. Veksli eest tasumisel peab ta aga maksma veksli nimiväärtuse. Näide 1. Olgu veksli nimiväärtus 1000 krooni tähtajaga 3 kuud lihtintressimäärajaga 8% aastas. Sel juhul saab võlgnik oma kasutusse summa, mis on nimiväärtusest väiksem selle intressi võrra, mille veksli nimiväärtus annask 3 kuuga. Siin on ühe kuu intressimäär ja kolme kuu oma järelikult 2%. Seega 1000 krooni annaks kolme kuuga = 20 (kr.) intresse. Järelikult saab võlgnik oma kasutusse 1000 20 = 980 (kr.). Üldistame seda näidet. Olgu vekseli nimiväärtus V, lihtintressimäär p% = mingis ajaühikus ja t vekseli kehtivusaeg nendes ajaühikutes. Sel juhul on võlgniku kasutusse minev rahasumma v = V Kui vekselivaldaja (võlausaldaja) soovib saada võlga tagasi enne maksu tähtaega, siis ta võib vekseli üle anda panka või kolmandale isikule (viimase nõusolekul kindla korra kohaselt).
Tuuleenergia Tuumaenergia Peamisteks probleemideks tuumajaamade ohutuse tagamine, tuumajäätmete ladustamine ning oma kasutusaja ületanud jaamade likvideerimine. Tuumajaama ehitamine Eestisse on ulmeliselt kulukas. Üks kaasaegne tuulik maksab 1,5 miljonit eurot /MW. Võttes arvesse tuumajaama pikast ehitusperioodist tulenevaid intresse ja pidevalt suurenevaid kulutusi ohutustehnikale on tuumajaama lõppinvesteeringu kulu ligikaudu 7 miljonit euro/MW kohta. Majanduslikku otstarbekust silmas pidades tuleks tuuleenergeetikat eelisarendada neis piirkondades, kus aasta keskmine tuulekiirus 10 m kõrgusel on üle 5 m/s. Suuremal osal Eesti saarte rannikualadel ületab aasta keskmine tuulekiirus 5 m/s, mõnes piirkonnas aga isegi 6 m/s. Seepärast on Eesti saared Euroopa üks tuulisemaid
kasum muu Varade väärtus ettevõtte väärtus Vahendite kasutus vahendite allikad Kasumiaruanne: Ettevõtte tulud income -muutuvkulud VC variable cost -püsikulud FC fixed cost =tulu enne amortisatsiooni, intresse ja makse EBITDA earnings before intrest, taxes, depreciation and amortization -amortisatsioon D depreciation, A amortization =tulu enne intresse ja makse EBIT -intressid I
Tulemus näitab, et AS LMV kasutab oma raha efektiivselt. Arvelduskonto ja kassa jäägid on minimaalsed, kogu vaba raha kasutatud firma teisteks finantseeringuteks. Üldine võlasuhe = võlad * 100 / koguvara = 12457143 *100 / 20138254 = 61,86 %. 61,86 % AS LMV varast finanseeritud võlgadega. Võlad omakapitali suhtes = võlad * 100 / omakapital = 12457143 *100 / 7681111 = 162,18 % on AS LMV võlausaldajate riskimäär. Intressikulude kattekordaja = kasum enne makse ja intresse / intressikulud= 3992529 / 514849 = 7,75 Raha kasutamise aeg päevades = ( raha ja väärtpaberid + ostjate võlgnevus ) / keskmised kulud müüdud toodangu päevas = ( 55726 + 3875749 ) * 360 / 40557405 = 34,90 päeva. Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg - ostjate avansid ) / müüdud toodangu netokäive päevas = ( 3875749 50000 ) * 360 / 38519434 = 35,76 päeva ehk aeglane, peaks olema alla 30. Finantsiline seisund ja varade liikviidsus on rahuldav.
1. Leidke järgmistest maksetest koosneva maksete seeria praegune ja tulevane väärtus. Diskontomäär on 10% ja maksed tehakse aasta lõpus. Aastate lõikes maksete summad on järgmised: 1 - 10 000; 2 - 20 000; 3 - 20 000@; 4 - 20 000; 5 - 15 000. FVIFn=PV(1+i)^n 10000(1+0,1)^1=11000 20000(1+0,1)^2=24200 20000(1+0,1)^3=26620 20000(1+0,1)^4=29282 15000(1+0,1)^5=24157,65 2. Kui suur on Teie hoius 20 aasta pärast, kui te deponeerite 1000 eurot aasta intressimääraga 10% ja intresse arvutatakse pidevalt. NB! Lahendage valemiga, mis on antud pideva intressi arvutamiseks. Tvn=PV(E^i*n) E=2,71 TV=1000(E^0,1*20)=7389 eur 3. Teil on võimalik osta 10 000 eurone võlakiri kustutamistähtajaga 10 aastat. Milline on selle väärtpaberi tulunorm, kui on teada, et tähtaja lõpus Te teenite 28 390 eurot. NB! Arvutage tulevikuväärtuse intressitegur ja kasutage tulunormi leidmiseks tabeli abi. TVn=PV*(1+i)^n 10000*(1+i)^10=28390 (1+i)^10=2,839 1+i=102,839 1+i=1,109 i=0,109=10,9% 4
maist 8% viivist maksma hakkama. Ostu-müügi lepingut ei toimunud, seepärast tasub Kruuda väitel Alta Capital Partners Kalevile hüvitist. Rahumaa aga lükkab tehingu edasi ebasoodsate tingimuste tõttu finantsturgudel. Juuni lõpuks nõuab AS Kalev Altalt tehingu luhtumise eest 14,8 miljonit eurot. Kuna Kruuda on laene võtnud pangalt ja veel mõnelt firmalt, on ta suurtes võlgades ning pangad ei anna talle enam laenu ning nõuavad , et Kalev vähendaks oma intresse kandvaid kohustusi. Novembri lõpus esitab Alta Stockholmi arbitraaziinstituudile arbitraazitaotluse Kalevile tasutud 6 miljoni ettemaksu tagastamiseks. Samal päeval, 24.novembril arstib harju maakohus selle summa tagatiseks Kalevi müügis olnud üksuste aktsiad. Mina arvan, et selline käitumine Indrek Rahumaa ja Alta Capital Partnersi poolt polnud eetiline. Lepingu algne tähtaeg oli 2007. aasta november, mil majanduslik olukord ei olnud veel kriisini jõudnud
Liitintress: K=k(1+r) astmel n, Perioodiliste sissemaksete korral: K=px(1+r)astmel n-1/r, Kui kantakse ühekordselt algkapital: K=k(1+r)astmel n+px(1+r)astmel n-1/r Kui sirge läbib punkte (x1,x2) ja (y1,y2), siis sirge tõus on a=y2-y1/x2-x1, Eelarve kitsendus avaldub võrrandina pxx + pyy = C Keskmine kulu tooteühiko kohta: AC=C(q)/q, Optimaalne arv : n=ruutjuur b/a, Eksponentfunktsioon: f(x)=a astmel x Pidev juurdekasv: K=k(1+r/m)astmel mt, m-intresse arvestatakse m korda aastas, Intresside pideva juurdearvestusemeetodi korral lõppkapital: K(t)=ke astmel rt, k-algkapital, r- aastane intressimäär, t- arvestatavate aastate arv. Pidevat kasvu kirjeldab funktsioon: y(x)=y0e astmel kx, Y0 ja k on parameetrid, Suhteline sagedus: pi=fi/f (kõik f-id kokku) Aritmeetiline keskmine: x(kriips)= x1+x2+....xn/N N-kogumi maht, Kaalutud aritmeetiline keskmine: x=f1x1+f2x2+fnxn/fi (kõik fi-d
viivituste puhul arvete laekumisel, käibevara soetamisel ja ettenägematute kulutuste katmisel. 4.Väärtpaberid. Väärtpaberite liigitus. Aktsiad, võlakirjad ja tuletisväärtpaberid. Väärpaber - dokument, mis tõendab nõude-, omandi- või osalemisõigust Liigid: tuletisväärpaberid (sisaldavad endas õigusi või kohutusi mingi vara ostuks või müügiks), võlakirjad (leping, mille alusel võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule), aktsiad (väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi) 5.Ettevõtete finantseerimine. Investeerimine ja säästmine. Aktsiad. Eelis- ja lihtaktsiad. Võlakirjad ja tuletisväärpaberid. Börs. Börsil noteerimise tingimused. Börsil kasutatavad strateegiad. Kapitaliturg ja rahaturg. Esmasturg ja järelturg
Tüüpilised olid kerjusmunkade vastuolud kogudusevaimulikega, millele on mitmeid analooge Lääne-Euroopas. Mendikantide populaarsus erinevatest kihtidest pärit rahva hulgas viis mõnikord ägedamate konfliktideni, millest tuntuim on näiteks Tallinna koolitüli, kus dominiiklased ja toomkapiitel vaidlesid aastakümneid koolipidamise õiguse pärast. Kiriklikud asutused täitsid linnades ka pankade ülesannet – annetuste või deposiitidena kirikule laekunud kapital pandi intresse teenima. Sageli kasutati intresse kapitaliannetaja määratud otstarbel – vaimulike ülalpidamiseks, kirikuvara soetamiseks, mõne kapitaliannetaja perekonnaliikme elatamiseks vms. 1407. aastal Piritale oma kloostri asutanud birgitlased olid viimane keskaegne vaimulikuordu, kes oma misjonitööd Eestimaal läbi viisid. Kasutatud kirjandus Kala, Tiina “Linnade edenemine 14.–15. sajandil. Kirikuelu linnades” 2002 Külastatud
Väike edasijõudnud arenenud maade hulka kuuluva Eesti mured on samahästi kui ka minu mured. kuid mis on siis Eesti mured? Antud hetkel on minu jaoks kõige aktuaalsemaks mureks Eestis majanduskriis ning liig alkoholi tarbimine. Vaadates praegust ühiskonda ja kogu maailma milles on ka Eesti osakaal, on selgelt näha, et tulevik on kalju ääre peal. Eestis on hetkel majanduse ülekuumenemine. Majanduskriis tähendab laenuvõtjaile suuri intresse pankade poolt, palkade külmutamist, töötute protsent Eesti rahvastikust on ka prognoositud tõusujoonena, noored lahkuvad kodumaalt otsides mujal endale tasuvat elu- ja töökohta. Sissetulekut pole, kuid maksud jäävad alles. Räägitakse küll palgatõusust ja keskmise sissetuleku suurenemisest , kuid siiani leidub tööjõudu kelleni palgatõus pole jõudnud. Ja see mure on ka minu mure. Nimelt on mu isa
Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. 13,1 b. ei üksk c. ei ole võimalik määratleda d. 11,9 e. 13,2 Küsimus 5 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 52 b. 60 c. 80 d. Ei ükski e. 40 Küsimus 6 Küsimuse tekst Paekivitoodete tehas toodab 4 liiki killustikku 20 tonniste partiidena, milles 5 on dekoratiiv-, 8 teeehitus, 4 kõnnitee ja 3 tonni ehituskillustik.Iga liigi piirkasum moodustab vastavalt 50, 40, 60 ja 75%. 20 tonnise partii keskmine piirkasum on: Vali üks: a. 75%
Küsimuse tekst Kasumilävepunkt on iseloomustatav: Vali üks: a. tootmismahuga, mille saavutamisel ettevõte töötab ilma kahjumita b. hinnaga, mille järel ettevõtte teenib kasumit c. õige vastus puudub d. kõik õiged vastused e. kulude tasemega, mis on tootmiseks vajalikud Küsimus 8 Küsimuse tekst On teda järgmised planeeritud sündmused. 1) Müük sularahas 380 2) Rahajääk perioodi algul 30 3) Kulud summas 420, mis sisaldavad kulumit summas 20 ja intresse summas 12 4) Perioodi lõpu kohustused maksmata kulude eest summas 20 5) Laen 50 Oodatav kassajääk perioodi lõpul: Vali üks: a. 60 b. 52 c. 40 d. 80 e. Ei ükski Küsimus 9 Küsimuse tekst Müügiplaan näeb ette järgmised müügimahud: Kuu 1 2 3 4 Müük, t. 12 13 15 10 Kuu lõpu ülemineku kaubavaru peab moodustama 10% järgmise kuu müügist.2.kuul tuleks toota: Vali üks: a. ei üksk b
Näide! Näitena toodud graafikutes on mõlemas kasutatud sarnaseid laenu parameetreid: laenusumma 1 000 000 krooni; intressimäär 5% aasta baasil (ehk perioodi kohta); laenu pikkus 10 aastat (ehk 10 perioodi). 14 15 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Toodud näidete puhul tasub annuiteetlaenu maksja kokku 1 000 000 krooni laenu põhiosa ja 295 000 krooni intresse. Fikseeritud põhiosaga laenu puhul on vastavad summad 1 000 000 ja 275 000 krooni. Kas siis fikseeritud põhiosaga laen on parem (odavam?) kui annuiteetlaen? 16 Kas üks laen on parem/odavam, kui teine? Mõlema laenu puhul tuleb tasuda laenuraha kasutamise eest. Annuiteetlaenu kõrgem tasutud intressisumma on põhjendatud asjaoluga, et annuiteetlaenu puhul toimub laenu põhiosa tagastamine aeglasemalt
skeem 2 aga kulude funktsiooni järgi ettevõttes (müüdud toodangu kulu, turustuskulud, üldhalduskulud) s.t osa kuluartikleid jagatakse eri kulukohtade vahel laiali. 15. Mis on rahavooaruande eesmärk? Mida see näitab? Rahavoogude aruande eesmärk et hinnata ettevõtte võimet genereerida raha ja raha ekvivalente, mis on omakorda aluseks ettevõtte väärtuse hindamisel. Rahavoogude aruanne näitab ettevõtte võimet – maksta dividende ja laenude intresse. Valikvastustega küsimused: 16. Seadme soetusmaksumus on 100 000 eurot ja akumuleeritud kulum 20 000 eurot. Seadme jääkmaksumus on a) 100 000; b) 20 000; c) 120 000; d) 80 000. 17. Amortisatsioonikulu kajastub: a) bilansis (finantsseisundi aruandes); b) kasumiaruandes; c) bilansis (finantsseisundi aruandes) ja kasumiaruandes; d) rahakäibe aruandes; e) omakapitali muutuste aruandes.
Globaliseerumine · On ülemaailmne majanduslik ja kultuuriline läbipõimumine: riikide ja kontinentide integratsioon, kaubavahetus, infovahetus, inimeste liikumine · Globaliseerunud on eelkõige inforiigid, vähem tööstusriigid, kuid vaesed riigid (Aafrika) ei ole globaliseerunud Näide globaliseerumisest praegune globaalne finantskriis · USA elanikud on võtnud eluasemelaene üle maksejõu --> inimesed ei jaksa pankadele võlgu ja intresse maksta --> pangad võtavad eluasemed käest ära ja panevad need müüki --> pankadel ei õnnestu kinnisvara maha müüa --> USA pankade tulud vähenevad --> USA pangad satuvad makseraskustesse --> USA pangad jäävad võlgu Euroopa pankadele, sh SEB ja Swedpank --> Euroopa pankade rahavood vähenevad, osad pankrotistuvad --> pangad ei raatsi / ei suuda madala intressiga laenuraha väljastada --> Euroopa, sh Eesti inimesed ei saa soodsalt laenu võtta --> inimeste elujärg
Prognoositakse, et 2060. aastaks moodustub USA võlg 600% SKP-st, see aga tähendab riigi pankrotti. Hetkeolukorras on Hiina oma muret võlakirjade ja valuuta osas täheldanud, pakkudes USA-le reservvaluuta idee, samuti nõuti Hiina ligi triljoni dollari suurusele võlakirjainvesteeringule garantiid. Hiina andis lubaduse Ameerikale ka edaspidi võlgu anda, kuid pidevalt võlakirja väärtusel silma peal hoida. Hiljuti üritas USA intresse alla viia ja usaldust suurendada ostes ise riigi võlakirju, aga see pole just eriti kindlust tekitav, kui võlakirjade müügiga saadud ja juurde trükitud raha eest ostetakse sarnased instrumendid tagasi. Mõni aeg tagasi oli Briti valitsusel plaanis müüa suures mahus võlakirju, kuid oksjonil jäi müümata 100 miljoni naela eest, see viis Briti võlakirjade hinna langusse. Mis meenutas 2002. a juhtunut, kui valitsuse korraldatud oksjon läbi kukkus. Suurbritannia turul toimuvas
Likviidsussuhe (QR)= Käibevara Kauba ja tootmisvarud / lühiajalised kohustused QR = (1345252-256044)/6391182 = 0,17 Rahaliste vahendite tase = raha ja väärt paberid / Lühiajalised kohustused 513281/6391182 = 0,08 Üldine võlasuhe = Võlad*100 / koguvara 9517883/11437557*100 = 83,2% Võlad omakapitali suhtes = Võlad*100 / omakapital 9517883/1919674*100 = 495,8% Intressikulude kattekordaja = Kasum enne makse ja intresse / intressi kulud -179714/520757 = -0,34 Raha kasutamise aeg päevades = (raha ja väärtpaberid+ostjate võlgnevus) / keskmised kulud müüdud toodangule päevas (513281+165914) / (360/3458633) = 70,6 päeva Keskmine raha laekumise aeg = (ostjate debitoorne võlg ostjate avansid) müüdud toodangu netokäive päevas (165914-1697388) * (360/ 513281) = 0 päeva Mis tähendab seda,et toodete tellijad maksavad väga kiirelt ära
Rahapoliitika: a)Raha väärtuse säilitamine ehk rahalise stabiilsuse mõte kokku ühisraha kontseptsiooniga (nt tagamine ehk madala infaltsioonitaseme hoidmine. euro)? Euro tähistab seda, et riik on euroala liige ja Riigi majanduskasvu soodustamine. on iseseisev. Kuna riik on selles euroalas, siis ta on b)Riigi keskpank – hoiab madalat inflatsioonitaset. käitunud targalt, sest ühine valuuta toob palju Reguleerib intresse ja käibeloleva raha hulka. hüvesid ning annab väikestele riikidele võimaluse Fiskaalpoliitika: suuremas maailma majanduspoliitikas kaasa rääkida.
laekunud rahasummast maksta iseendale ja seejärel kanda teised kohustused. Isik peab ise piiranguid seadma. Tekib reserv, mis osutub vajalikuks näiteks töökoha kaotamisel. Inimene ei peagi meeleheitlikult minema laenu võtma, vaid suudab elada mõnda aega tagavaradest. Siis kui rahaline puhver on olemas, tuleb langetada otsus, kas säästud investeerida või maksta tagasi eluasemelaenu ja liisingut. Kui persoon ei ole valmis teenima senisest kõrgemaid intresse, siis võib laenu tagasi maksta. Olen kindel, et iseenesestmõistetavalt ei kao pidevalt laenamise ringis olevad inimesed kuhugi. Nad olid, on ja jäävad. Tõepoolest on laenamine tänapäevane elustiil, kuid kahjuks enamjaolt absoluutselt arutu ning rikub nii mõnegi elu. Tuleb meeles pidada, et enamikul meist on võimalus vajutada pidurit ja oma elutempot reguleerida. Otsus on meie teha.
Kreeditorid peaks jälgima, et firma juhid oleks võimalikult kõrgelt motiveeritud, näiteks et nende tulud sõltuks ettevõtte edukusest. Kapitaliseerituse kordaja = pikaajalised kohustused / (pikaajalised kohustused + omakapital ) Kordaja iseloomustab pikaajaliste kohustuste osatähtsust ettevõtte kogukapitalis. Intresside kattekordaja = ärikasum / perioodi intressikulu See kordaja mõõdab ettevõime võimet maksta ärikasumi arvelt intresse. Kattekordajad näitavad kui mitu korda aastased sissetulekud katavad kohustusi, näiteks intresse ja makse. Kui kordaja väärtus on kõrge siis sel juhul pole ettevõttel raskusi intressikulude tasumisega. Kui kordaja väärtus on madal siis on see riskantne kreeditoridele. Kui kordaja väärtus pole kreeditoridele vastuvõetav, siis võib ettevõttel tekkida tõsiseid raskusi krediidi saamisel. Rahavoo üldine kattakordaja ehk fikseeritud kulude kattekordaja = ( ärikasum +
· Hindade stabiilsus ehk võitlus inflatsiooniga · Kõrge ja püsiv majanduskasv · Õiglane sissetulekute jaotus Rahapoliitika tegeleb raha väärtuse säilitamisega ehk rahalise stabiilsuse tagamisega. Raha stabiilsusena käsitatakse enamasti hinnataseme stabiilsust ehk madalat inflatsiooni. Riigi keskpanga majanduspoliitiline ülesanne on madala inflatsioonitaseme hoidmine. Keskpank reguleerib raha pakkumist või raha hinda ehk intresse. Rahapoliitika soodustab riigi majanduse kasvu. Keskpank mõjutab intresse( kui intressid on madalad võetakse rohkem laenu). Eesti rahapoliitika baseerub valuutakomitee süsteemil. Valuutakomiteed iseloomustab kolm tunnust: 1. fikseeritud vahetuskurss ankurvaluuta suhtes. Eesti kroon on fikseeritud euroga. 2. kogu Eesti Panga poolt emiteeritud raha peab olema tagatud kulla ja välisvaluutareservidega. 3. valuuta on täielikult konventeeritud. Seda on võimalik vahetada.
annaabi.ee 
