Käies Venemaa Riiklikus Tretyakovi Galeriis ei näinud ma kahjuks ühte tuntuimatest Vene futurismi maalidest Kazymir Malevichi ,,Musta ruutu". Lähemal uurimisel selgus, et maali Tretyakovi Galerii peahoones ei eksponeeritagi, see pidavat olema Galerii teises hoones Krimski Val'i peal. Järgmisel päeval läksime sinna uude galeriihoonesse ning sealt ma selle ,,Musta ruudu" avastasingi. Tunne, mis mind valdas, oli omapärane. Lisaks imetlusele oli ka äratundmisrõõm ning ka teadmine, et nägin seda maailmakuulsat maali oma silmaga. ,,Must ruut" kujutab endast 79,5cm x 79,5cm suurust maali. Sellel on kujutatud must ruut valgel foonil. Kazymir Severinovich Malevich (23 veebruar 1878 15. mai 1935) maalis seda 1915.aasta suvel ja sügisel. Tema kinnitusel ta maalis seda mitu kuud. Maal oli olnud viimasel futuristlikul näitusel ,,0.10", mis oli avatud Sankt-Peterburis alates 19.detsembrist 1915.aastal.39 Malevichi välja pandud maali hulgas, mis o...
valdkon pärast. Hoolivus on sisalda kontekst“, mis teadusli da, mis inimsuse tuum, des sisaldab sündmusi ke keskend kõigile kultuuridele endas ja neile antud alustel ub ja ühiskondadele nii interpretatsioone põhinev maailma omane. heaolu konkreetse disipliin eri kui ka füüsilise ning kultuurid haigust majandusliku, professi ele ja , sotsiaalpoliitilise oon.
spordist, aga kui nad satuvad Olümpia või Delfi suurele staadionile, siis tunnevad nad loomulikku uudishimu selle vastu, mis seal kunagi toimus. See uurimistöö on esmajoones mõeldud just teist ja kolmandat liiki lugejate jaoks. Sellesse uurimistöösse olen toonud Kreeka ajalugu ja -kirjanduskommentaare, mis on elementaarsed igaühele, kes omab antiikmaailma kohta kas või pealiskaudseid teadmisi. Oma uurimistöös olen söandanud pakkuda mõningaid uusi interpretatsioone kreeka ja rooma kirjandusest pärinevate tekstilõikudele, mis puudutavad sporti, ning millest minu arvates, pole varem päris õigesti aru saadud. Et akadeemilistel ringkondadel on mõningate spordiga seonduvate väidete juures abi tarvis, tuleb ka välja ühe ameerika arheoloogi 1962. aastal avaldatud raamatus. Kus ta oli kirjutanud järgmiselt: <<Üks agoraa raidkiri ülistab thasoslast Theogenest, kes saavutas 1300 Olümpia võitu.>> Aritmeetikas olid kreeklased
John Hinnellsi artikkel uurib tauroktoonia stseeni Mithrase päritoluga seoses. Nimelt on teada, et Pärsias kummardati jumalat nimega Mithra või Mithra-Ahura, kes oli kokkulepete jumal. Sarnase nimega jumaluse leiab ka hetiidi tekstidest. See annab alust eeldada, et Rooma Mithrase kultus on seotud mõnega neist kultustest või isegi neist pärinev. Mithrase päritolu on üks suuri Mihrase müsteeriumitega seotud mõistatusi. On erinevaid tauroktoonia-reljeefi interpretatsioone, mis pakuvad välja teooriaid Mithrase päritolu kohta. Tauroktoonia stseeni üks tuntuimaid interpretatsioone kuulub Belgia ajaloolasele Franz Cumont'le. Seda interpretatsiooni kritiseeribki oma artiklis John Hinnels. Hinnels võtab Cumont' käsitluse lühidalt kokku järgmiste sõnadega: ,,Ta (Cumont) kirjutab, kuidas Mithras võtab vastu pulli tapmise ,,julma kohustuse", ,,suuresti enda tahte vastaselt", kuid ,,Taevasest kohusest tulenevalt", ta allutab olendi oma jõule ja ,,torkab oma
vaasdeldavate suuruste järjekorra äravahetamisel. Aastal 1927 sõnastasid Bohr ja Heisenberg Kopenhaageni interpretatsiooni, mida nimetatakse ka kvantmehaanika ortodoksseks interpretatsiooniks. See tugines Borni ettepanekule võtta süsteemi olekut kirjeldava olekufunktsiooni ehk lainefunktsiooni väärtuse mooduli ruutu tõenäosustihedusena (Borni interpretatsioon). Kuigi vahepeal on ilmunud arvukalt muid kvantmehaanika interpretatsioone, pooldab seda tänini enamik füüsikuid. 4 Umbes 1927 hakkas Paul Dirac töötama kvantmehaanika ja erirelatiivsusteooria ühendamise kallal. Samuti võttis ta 1930 ilmunud raamatus kasutusele bra-ket- tähistuse. Samal ajal formuleeris John von Neumann kvantmehaanika range matemaatilise baasi, mida ta kirjeldas 1932 ilmunud raamatus. Ta kasutas muu hulgas lineaarseid operaatoreid Hilberti ruumidel.
oskus vajalikul hetkel esile tuua erinevaid identsuse aspekte, mis tasakaalustab indiviidi enda ja teiste inimeste ootusi. Minakäsitus – kontseptsioon, mis on välja kujunenud nägemus iseendast ja oma mina seotusest keskkonnaga, sisaldades nii indiviidi reaalset mina kui ka ideaalmina, mille poole pidevalt püüeldakse. Minakäsitus vahendab inimese ja keskkonna suhet, olles keskne tegur, mis mõjutab indiviidi hoiakuid, faktide interpretatsioone, mäluprotsesse, enesele seatud eesmärke, interpersonaalset interaktsiooni ning tegevuste valikut. Minapilt - aluseks inimese tegutsemisele ja interaktsioonile ühiskonnas, väljendades seda, kuidas indiviid ennast kirjeldab, hindab ning kuhu ta pürgib. Minapilt on osa isiksuse minakäsitusest. Motivatsioon - indiviidi sisemusest tulenev mõju. See on inimesele iseloomulik jõud, mis avab piiramatud arenguvõimalused. Motivatsiooni allikaks on inimese usk oma suutlikkusse saavutada eesmärk
ka teadlikke täiendusi ( nt. jalad ). Kirjanduses on toodud näiteid kavatsuste püsimatusest lastel, kes on üleminekul sihiteadlikule kujutamisele. Laps on otsustanud joonistada kassi. Ta kannab paberile mõned jooned, mis kutsusid esile assotsiatsiooni torniga ja joonistabki torni edasi. Hiljem lisab sinna mõned kolmnurgad ( aknad ) ja kuulutab et see on tore maja jne. Sellised kavatsuste muutumised ei ole mitte erandid vaid pigem reeglid. Kui analüüsida erinevate autorite interpretatsioone joonistamisfunktsiooni arengul, siis võib täheldada mõningast etapilisust, millest võiks välja tuua kuus arenguetappi 1.Võõra joonistuse arusaam, kui pilt tegelikkusest 2. Üldise kavatsuse arusaam joonistustest 3. Sidemete leidmine juhuslikult kritseldatud eseme ja selgelt äratuntava vahel 4. Joonistamise sulandamine liikumismängu, mis omandab eluliste situatsioonide kujutamise funktsiooni 5
foonil. 4.loomult sümboolne: sümbolid on kultuuri peamisteks väljendamise ühikuteks, milles üldistatakse väärtusi, mida kooslus peab ebakindluse ennetamiseks ja toimetulekuks oluliseks. Ühesugused tähendused ja saranane tõlgendamine on org.kultuuri toimemehhanismiks 5.dünaamiline:sest nad on pidevas muutumises. Muutused on tingitud inimsuhtlemise ebatäiuslikkusest,mis tekitab uusi interpretatsioone, mille variatiivsus sõltub individualismi määrast ühiskonnas. Dünaamiliseks teeb kultuurid ka see,et nad püsivad, vaatamata liikmete või põlvkondade vahetumisele. 6.loomult ebatäiuslik:seda tingib monoliitsete ideede kogumite puudumine. Kultuuri tagajärjed: ¤Kollektiivse ebakindluse juhtimine ¤Sotsiaalse korrastatuse loomine ¤Järjepidevuse loomine, milles kooslusse tulija pannakse või suunatakse teiste vajadusi märkama ja arvestama ¤Identiteet ja üksmeel
toimuvatele sündmustele. • Küva uudise juhtlõik võib esitada spndmuse põhjusi, kuid ainult fakte. Ei esitada arvamusi selle kohta, mis võiks olla mingi sündmuse põhjus. Alguses tuleb anda faktid ja lasta neil lugejal hinnata ning alles siis pakkuda teiste arvamusi põhjuste kohta. • Kõva uudise juhtlõik ei esita ajakirjaniku hinnanguid, arvamusi, tundeid, interpretatsioone. uudis ei esita üldse ajakirjaniku arvamusi. • Kõva uudise juhtlõik ei esita tavaliselt ka mõne uudistegelase hinnanguid, arvamusi, tundeid, interpretatsioone. Neid kasutatakse ainult teatud tüüpi uudistes: 1. Kõneuudistes, mille sisuks ongi kellegi kõne edastamine või mis annavad edasi poliitilisi või majanduslikke avaldusi. 2. Pehmetes uudistes. 3. Jätkulugudes jooksvate sündmuste kohta.
Guido Leibur ITIL'i poolt ja vastu Kasu Puudused · standardiseeritud protsessi keel; · juurutamine sõltub väga palju · ühtlustab firma tööprotsesse; inimeste töötegemise oskusest ja · võimaldab kasutada teiste kogemust tahtest; (säästab oma aega ja raha); · ITIL'i interpretatsioone on palju; · võimaldab tõsta teenuste kvaliteeti ja · ITIL ei kata kõiki protsesse; alandada hinda; · ITIL ei kata organisatsioonilisi · äri ja IT poole eesmärkide küsimusi; sünkroniseerimine; · ettevõtte edukus ei ole määratud · kerge juurutada; ainult protsessidega · võimaldab selgelt esile tuua IT rolli ja
Torque- kaelavõru kangid. Kasutati rahana. Seotud Kesk- ja Lääne-Euroopa tavaga. Tuledeposiidid-tuleohvrid. Levinud alpide põhjajalamil, kus on leitud mitme ruutmeetri suuruseid põlenud alasid, kuhu on deponeeritu põlenud loomaluid ja metallesemeid (sarnades veekeskkonda ohverdatud esemetes) -sulendikud (Viereckschanze)- Salapärased muistised. Nelinurksed alad, pole seotud looduslikke kaitsefunktsioonidega. Palju erinevaid interpretatsioone-rituaalsed? Suletud talukohad?. Tegelikult võivadki olla erineva funktisooniga. Üks ja see sama koht võis omada erinevat funktsiooni. -rituaalid asulates Kõik praktiga on seotud läbi nelja kategooria 12. Prantsusmaa sulendikest on välja tulnud palju inim-ja loomaluudest ohverdusi. Tintigniak- sulendikust Prantsusmaal tuli välja hunnik pronksesemeid-pooleks murtud mõõku, trompetiosi, inim-ja loomakujuliste pronksfiguuride osi.
8.Miks on võimalikud kirjandusliku teksti erinevad tõlgendused? Sisuliselt samal põhjusel, miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted. Tõlgendada saab mitmest süsteemist lähtudes (nt võrdlev kirjandusteadus, strukturalism, autorist lähtuv tõlgendamine jne); kasutatav meetod sõltub kirjandusliku teksti kontekstist, millal see on kirjutatud ja millal loetakse, autorist, isiklikust hinnangust jne. Kirjandusteadus on küllaltki subjektiivne, ning selle otsuseid/interpretatsioone on raske lõplikult tõestada. 9.Miks on oluline eristada teksti ja autori läkitust? See, mida autor on tegelikult tahtnud tekstiga öelda, ei pruugi vastata sellele, mida lugeja konkreetses ajahetkes tekstist mõistab. ,,On ootuspärane, et autor võib jätta kunstilise teksti otstarbe (sihi, ülesande, eesmärgi, vajaduse) üsna üldiseks, ebamääraseks ja lahtiseks: "kõigile ja ei kellelegi" (Nietzsche), "tulevase inimkonna mõjutamiseks" (Beethoven), "maarahva rõõmuks ja õpetuseks"
sealseid fenomene (kuna ilukirjanduse puhul on ju tegemsit kunstilise fenomeniga) ning samuti uuritakse retseptsiooniesteetikat. Tähtsamateks nimedeks on Edmund Husserl (fenomenoloogilise filosoofia rajaja) c. Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). 35. Uuskriitika ja tekstikeskse vaatenurga võidulepääs 20. sajandi kirjandusteaduses. 36. Strukturalismi kujunemine: Genfi koolkond, vene formalism ja Praha lingvistikaring. a. Strukturalism sai alguse Saussure lähenemisest keelele, kui ta eristas keele
umbusaldust avaldada. Seevastu valitsusel on mehhanism, et tasakaalustada riigikogu seeläbi, et presidendile teha ettepanek, et laiali saata riigikogu. 4. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? PS KUI REGULATSIOON:(6) põhiline, ülimuslik seadus formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi palju muudatusi legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele PS KUI INSTITUTSIOON: (5) 1 Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt
hoolitsemise õpetuse kaudu, olles vastutusvõimelised, otsides teid õenduse tegevuse ja ideede elluviimiseks ja rõhutades õenduse professionalismi on õed saavutanud oma praeguse kõrge taseme. Paljud kujundid ja mudelid annavad õenduse le palju erinevaid võimalusi taseme tõstmiseks, kuigi kõik me omame isiklikku ettekujutust õenduse kvaliteedist. Vastupidi, need individuaalsed kujutlused mõjutavad meie interpretatsioone andmetest, meie otsustusi ja meie tegevusi. Aga kas saab areneda amet, kui tema esindajatel on nii palju erinevaid lähenemisi ? (Reilly, 1975: 567). Elav Puu on üks sümboolne võimalus kujutada õendust. Nii nagu puu vajab vett, päikesepaistet ja väetamist, et kasvada, vajab ka Elav Puu õendusteoreetikute uuringuid, professionaalseid õdesid, kes teooria praktikasse rakendaksid, tagasisidet patsientidelt ja perekondadelt ja õenduskoole, kes õpetaksid
sümbolitega või juhuslike mõttevälgatustega ning missuguse järelduse peaks nendest tegema. Postmodernistliku laine harjal sõites püüab ta olla maksimaalselt pluralistlik, fragmentaarne, pakkudes võimalikult palju lahenduskäike ning jättes "otsi lahti". Maire Jaanus täheldab Undi seisukohavõttude tõlgendamise kohta, et "kahtlemata on võimalik esitada mitmesuguseid kitsaid ja seetõttu piiravaid poliitilisi ja ühiskondlikke interpretatsioone, kuid ainult teatud piirini, sest Unt ei anna mingeid lõplikke vastuseid. Ta kõrvaldab kõik selged eristused, et näidata, kui võimatud on vastused ja kui palju neid on." (Jaanus, 1993) Kombineerides ta siiski muundab, taandab absoluutset, kahandab väärtust. Kui "kuuekümnendate Unt" on avameelne ning vahetu, siis üheksakümnendate Unt on võlts, riukalikult lugejat eksiteele ajav, ilutsev, enesekeskne. Hüvasti, kollane kass on realistlik: see taotleb teatavat üldistust
ametisse nimetamine (riigikogu tasakaalustab valitsust sellega, et tagandab ja avaldab umbusaldust). Valitsuse mehhanism tasakaalustada Riigikogu: ettepanek Presidendile riigikogu tagandada. 3. Mis vahe on põhiseadusel kui institutsioonil ja põhiseadusel kui regulatsioonil? Osata selgitada põhiseaduse muutmise viise ja protsessi. Põhiseadus kui regulatsioon: põhiline, ülimuslik seadus; formuleerivad juristid - korrektne juriidiline dokument; võimalikult vähe interpretatsioone - annab konkreetsed juhised tegutsemiseks; detailne - püüab näha ette kõiki võimalike olukordi. Palju muudatusi: legitiimseks teeb ratsionaalne lähenemine ühiskonna probleemidele. Põhiseadus kui institutsioon: Konstitutsioon: formuleerib rahvas või esindajad arusaadavalt ja vastuvõetavalt; võimalikult üldine, et oleks pikemas perspektiivis aktuaalne; võimalikult vähe muudatusi, et püsiks legitiimsena, arusaadavana, läbi põlvkondade akumuleeruks respekti
Näidendi lõpus läheneb keegi, kuid keegi ei tea, kas see on teine preester või surm. Ainus tõelus on sümbol, mille tähendus oleneb tõlgendusest. Draama põhiidee rõhutab inimese üksildust ja kaitsetust saatuse ja surma ees. Saatuse võim inimese üle iseloomustab ka Maeterlincki teisi tolle aja teoseid. Üks Maeterlincki tuntumaid draamasid on ,,Pelléas ja Mélisande", mis on inspireerinud mitmeid muusikuid oma interpretatsioone tegema (Debussy, Sibelius) Sümbolismi kunstilised võimalused küündisid siin täiuslikkuseni. Esimesse perioodi kuulub ka veel lühidraama ,,Tintagiles'i surm". Seda perioodi iseloomustavad saatus, armastus, surm. Õnnel ja lootusel pole neis kohta. XX sajandi esimesel kümnendil muutusid Maeterlincki näidendid optimistlikumaks. Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne
Hüpoteetiline sellepärast, et tegelikult ei saa me 100% kindlad olla, mida autor teosega mõtles. 6. Analüüsige konventsionalismi ja relativismi erinevusi. Konventsionalism: tähenduse allikaks on teos ise. Tähendusi omistame lähtudes teose loomise ajal valitsevatest keelelistest, kunstilistest ja kultuurilistest konventsioonidest. Monistlik. Relativism tavatsetakse liigitada pluralistlike vaadete hulka, mille järgi eksisteerib mitmeid aktsepteeritavaid interpretatsioone, mida ei ole vaja või ei saa omavahel siduda, s.t need on omavahel ühildamatud. Tähendus muutub vastavalt tõlgendajale. 7. Milles seisneb valiidsusdeterminismi ja instrumentaaldeterminismi erinevus? Valiidsusdeterminism – tõlgendus hinnangu kvaliteedi, väärtuse näitajana. Peamine idee: „sel suurepärasel impressionistlikul maalil on kujutatud värelevat järvepinda“. Oletame, et
Kuid preester sureb, pimedad aga jäävad teda ootama. Näidendi lõpus läheneb keegi, kuid keegi ei tea, kas see on teine preester või surm. Ainus tõelus on sümbol, mille tähendus oleneb tõlgendusest. Draama põhiidee rõhutab inimese üksildust ja kaitsetust saatuse ja surma ees. Saatuse võim inimese üle iseloomustab ka Maeterlincki teisi tolle aja teoseid. Üks Maeterlincki tuntumaid draamasid on ,,Pelléas ja Mélisande", mis on inspireerinud mitmeid muusikuid oma interpretatsioone tegema (Debussy, Sibelius) Sümbolismi kunstilised võimalused küündisid siin täiuslikkuseni. Esimesse perioodi kuulub ka veel lühidraama ,,Tintagiles'i surm". Seda perioodi iseloomustavad saatus, armastus, surm. Õnnel ja lootusel pole neis kohta. XX sajandi esimesel kümnendil muutusid Maeterlincki näidendid optimistlikumaks. Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente
Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (19211997) uurisid autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulaminest või dialoogi tekstis, ("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum). Ning Stanley Fish (Kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone. Ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on v äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja
Ingarden. Wolfgang Iser (19262007), saksa kirjandusteadlane ja Hans Robert Jauss (1921 1997) uurisid autori ja lugeja "ootushorisontide" kokkusulaminest või dialoogi tekstis, ("ootushorisont" - ajalooliselt kujunenud kultuurikonventsioonide väärtuste kogum) ning Stanley Fish (kui teksti tähendus luuakse teksti ja lugeja vahelisel kokkupuutel, siis miks on nii palju sarnaseid interpretatsione, kui aga tekst ise kannab tähendust, siis miks on olemas nii palju erinevaid interpretatsioone, ka - pole olemas objektiivset teadmist, teadmine on alati sotsiaalselt konstrueeritud) 34. Psühhoanalüüs ja autorikeskse kirjanduskäsitluse teisenemine võrreldes positivismiga (Sigmund Freud, Jacques Lacan jt). Freud on äraleierdatud; seega põnevamad nimed Jacques Lacan (kujundas oma-nimelise psühhoanalüüsi suuna, mida ta pidas erinevalt paljudest teistest toona levinud tõlgendustest Sigmund Freudi autentseks tõlgenduseks, see sisaldab endas Saussure ja Jakobsoni
Samas ei tasu arvata, nagu oleks tõsiste filosoofide seltskonnas jõutud Nietzsche tähenduse osas ühtsele seisukohale. Nietzschet on peetud nii viimaseks suureks metafüüsikuks (Heidegger) kui ka postmetafüüsilise ja postmodernse mõtlemise algatajaks (Vattimo), nii varjatud kristlaseks (Jaspers) kui aaria rassi eelise põhjendajaks (Baeumler). Lootusetu oleks siinkohal kõiki käibivaid interpretatsioone üles lugeda -- igal koolkond leiab Nietzsche pärandist oma tõlgitsust toetavaid fragmente. Lühidalt kokku võttes käivad põhilised vaidlused kahes küsimuses. Esiteks: kas Nietzsche kirjeldab pelgalt kultuurikriitikuna teda ümbritsenud nähtusi, jäädes rangelt fenomenide tasandile või peitub tema mõtlemises metafüüsiline pretensioon, soov oleva kõiksust seletada. Teiseks: millisest alusmõistest lähtudes tuleks Nietzsche filosoofiat kui tervikut interpreteerida (kui ta
Kuid preester sureb, pimedad aga jäävad teda ootama. Näidendi lõpus läheneb keegi, kuid keegi ei tea, kas see on teine preester või surm. Ainus tõelus on sümbol, mille tähendus oleneb tõlgendusest. Draama põhiidee rõhutab inimese üksildust ja kaitsetust saatuse ja surma ees. Saatuse võim inimese üle iseloomustab ka Maeterlincki teisi tolle aja teoseid. Üks Maeterlincki tuntumaid draamasid on ,,Pelléas ja Mélisande", mis on inspireerinud mitmeid muusikuid oma interpretatsioone tegema (Debussy, Sibelius) Sümbolismi kunstilised võimalused küündisid siin täiuslikkuseni. Esimesse perioodi kuulub ka veel lühidraama ,,Tintagiles'i surm". Seda perioodi iseloomustavad saatus, armastus, surm. Õnnel ja lootusel pole neis kohta. XX sajandi esimesel kümnendil muutusid Maeterlincki näidendid optimistlikumaks. Nendes ei olnud saatus enam kõikvõimas ja ka surm ei välistanud õnne. Üha rohkem tungis tema loomingusse muinasjuttude ja legendide elemente. Tuntumad
või mitu?), kunstiteose hindamine (mis hinnangute loogiline staatus?). 8. Iseloomustage kunstifilosoofia erinevust teistest kunsti uurimise valdkondadest! Erinevate kunstidistsipliinide võrdlus: 1. Interpretatsioon: "Kunstiajalugu ja kriitika on mõlemad olemuslikult spetsiifilistele kunstitoestele, kunstnikele, stiilidele ja vooludele suunatud interpreteerivad tegevused. Esteetiline uurimus kasutab sageli kunstikriitikute ja kunstiajaloolaste interpretatsioone, ent filosoofilise esteetika probleemid on ... üks samm edasi: Mis teeb ühe interpretatsiooni teisest paremaks? Kas kunstniku kavatsuste mõistmine on tarvilik või kasulik selleks et interpreteerida teost korrektselt? Kuidas me otsustame võistlevate interpretatsioonide vahel." 2. Kujutamine: kunstilooming pliiatsiga joonistatud naisekujutis; kunstiajalugu uurib viise, kuidas on erinevatel perioodidel naisi kujutatud; kunstipsühholoogia mis toimub naise
olla ideaalne. Kas see on üldse hea, et uus probleem tekkis, kas see, et ta lahendati, teeb ta ideaalseks? Nagu näha, oli võimalik väide ümber lükata nii ajalooliselt kui filosoofi- liselt. Hegeli teooriad olid spekulatiivsed, Toynbee oli empiiriline. . . lisame veel ühe empiirilise teooria. . . 1.9 Karl Marx Tema puhul on probleem, et keegi ei tea enam täpselt, mida Marx tegelikult ütles, sest sellest on lihtsalt liiga palju interpretatsioone. Kindlasti oli Marxi loomingus mingeid arenguetappe ja see teeb asja veel keerulisemaks. Meil on harjutud Marxi loomingut käsitlema ühtse tervikuna. On siiski ajalooline sotsioloogia, mida võib Marxi puhul suhteliselt sel- geks teemaks pidada. Isegi külma sõja ajal pidasid ameeriklased Marxi üheks sotsioloogia rajajaks. Marxil oli üks suur pluss — tuhanded ajaloolased said pikka aega pal- ka Marxi teooriate kontrollimise eest läbi terve ajaloo. Loomulikult ei ela-
3) eesmärgi saavutamiseks vajalike sammude tegemine; 4) sotsiaalsete põhjuste tuvastamine (nt konkreetne aktuaalne situatsioon on seotud varasemate sündmustega); 5) sotsiaalsete aktide tagajärgedega arvestamine; 6) pikaajalise perspektiivi tajumine. Sotsiaalne kommunikatsioon ja keel Intelligentsusel on oluline verbaalne komponent, sest keele abil kujuneb välja maailmapilt, formuleeritakse konkreetseid ja abstraktseid interpretatsioone maailmast. Samal ajal on tähelepanu, mälu ja sotsiaalne kommunikatsioon ning samuti eesmärgipärane käitumine lahutamatult seotud keelega. Seetõttu pole üllatav, et keelelise võimekuse ja kriminaalse käitumise seostele on pööratud suurt tähelepanu.Dunedini kestvusuuringus tehti kindlaks indiviidide vähene verbaalne võimekus kui kriminaalset käitumist pikaajaliselt ennustav faktor.Rootsis läbi viidud kestvusuuringus, kus vaadeldi 14 000 last kuni nende
toimet, ei saa see normisüsteem või norm ka juriidiliselt kehtida. Õigusliku kehtivuse mõiste sisaldab ka sotsiaalse kehtivuse elemente". Nagu märgitud, väljendub normi sotsiaalne kehtivus tema järgimises või mittejärgimises normi adressaatide poolt. Norm kehtib sotsiaalselt, kui teda kas järgitakse või tema mittjärgimisele reageeritakse sanktsiooniga. Samas tuleb tõdeda, et normi sotsiaalse kehtivuse mõistel on palju interpretatsioone, mille põhjused on järgmised. - Normi järgimine ja sanktsiooni rakendamine on paljutähenduslikud mõisted. Eriti kehtib see normi järgimise mõiste kohta. Nii võidakse küsida, kas normi järgimiseks piisab sellest, kui inimene viib oma käitumise vastavusse normi ettekirjutustega, või eeldab normi järgimine ka kindlaid teadmisi ja käitumismotiive. Kui lähtume mõiste laiemast määratlusest, tekib küsimus,
¬ p ¬p ehk ¬Np P¬p mitteparatamatul lausel on võimalik olla väär ja kui on võimalik, et lause on väär, siis pole see paratamatu lause. Definitsioonist 11.1 järelduvad seosed: p p ehk p Pp iga tõene lause on võimalik lause. p p ehk Np p iga paratamatu lause on tõene lause. Nii kvantorite kui ka operaatorite all võidakse mõelda kas sümboleid või siis sümbolite interpretatsioone, mõnikord võib see põhjustada arusaamatusi. Paratamatult tõese lause puhul on loogiliselt paratamatu, et see lause on tõene. Sama kehtib samaselt tõese lause kohta. Seega on paratamatult tõene lause ka samaselt tõene lause. Loogiline järelduvus (p q või p q) on meil defineeritud nii, et kui p on tõene, siis on alati tõene ka q. Seda on võimalik defineerida ka modaalse loogika abil. D11.2. Lausest p järeldub lause q parajasti siis, kui implikatsioon p q on paratamatult
annaabi.ee 
