Interneti toimimine ,,kaadri taga", mõisted Nimi Klass Sisukord Mis on internet? Interneti tööpõhimõttest Interneti teenused Mõisted Internet on võrkude kogum Internet on moodustis, kus suuremaid ja väiksemaid kohtvõrke moodustavad arvutid omavahel infot vahetavad Arvutid on ühendatud kohtvõrku, millel on juurdepääs Internetti Interneti tööpõhimõttest Kahe Internetti ühendatud masina vahel toimub infovahetus pakettide kaupa. Arvutid tükeldavad edastatava informatsiooni väiksemateks sõnumiteks, mida siis üle võrgu kohale toimetatakse. Kohaletoimetamisest annab saaja omakorda märku vastava sõnumiga. See tagab, et kõik infopaketid ikkagi sihtkohta jõuavad ning vahepeal teel kaduma ei lähe. Interneti teenused E-mail FTP Telnet WWW Lisaks veel mitmed tugiteenused, mis on vajalikud võrgu toimimi...
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näi...
Interneti ajalugu ja teke Ave Tüür 10.klass Kärdla Ühisgümnaasium Mis on internet? Ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku - TCP/IP protokolli Interneti ajalugu 1. september 1969 Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Interneti ajalugu 1. september 1969 Kandis nime ARPANET 1987. a. avati kõikidele kasutajatele ja nimetati Internetiks 199395 tekkis WWW Eestis ühendati esimesed arvutid Internetti ...
INTERNET 20. sajandil leiutatud kommunikatsioonivahend ja selle mõju majandusele, inimestele ja ühiskonnale Mis tahes arvutivõrkude võrgustiku üldnimetus on internet. Ülemaailmse TCP/IP protokollistikku kasutava arvutivõrkude võrgu nimetus on Internet. AJALUGU Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati välja paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk, et tagada töökindlus ka suurte purustuste (näiteks tuumasõja) korral. 1969. aastal toimusid esimesed õnnestunud katsed pakettedastusprotokolliga California Ülikoolis Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid Vint Cerf ja Robert Kahn välja TCP/IP protokolli. Aastal 1983 käivitati esimene TCP/IP arvutivõrk 200 hos...
Tallinna polütehnikum Interneti ajalugu ******* ******* Juhendaja: ***** **** Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus On vähe inimesi planeedil maa, kes ei teaks mis on Internet. Kuid selguse huvides: Internet on ülemaailmne miljoneid arvuteid ja servereid ühendav masinapark, mis võimaldab ligipääsu digitaalsel kujul asuvale informatsioonile. Teke Interneti sünniks võib pidada aastat 1969, mil USA kaitseministeeriumi osakond ARPA (Advanced Research Projects Agency) ühendas omavahel informatsiooni vahendamiseks mõningad arvutid. Interneti eellane sai nimeks ARPAnet ja tema loomise põhjuseks ei olnud levinud müüdi kohaselt arvutivõrgu ehitamine, mis elaks üle tuumapommi rünnaku. ARPA-t aastail 19651967 juhtinud direktori Charles Herzfeldi sõnul oli ARPAneti loomise põhjuseks pigem frustratsioon, et USA-s oli piir...
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas töö...
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969. aastal olid pakettedastusprotokolliga esimesed õnnestunud katsed California Ülikoolis, Los Angeleses (UCLAs) prof. Kleinrocki juhtimisel ning 1970. aastate alguses töötasid TCP/IP protokolli Vint Cerf ja Robert Kahn välja. Esimene TCP/IP käivitati 1983. aastal installatsioon 200 hostarvutiga ja järgmisel aastal alustas ...
Interneti head ja vead Tänapäeva ühiskonnas on internetil aina suurem tähtus inimeste elus.Interneti kasutatakse igapäev, kas siis selleks, et saada informatsiooni, maksude maksmiseks või lihtsalt ajaviitmiseks. Internet kujunes välja 1960. aastal USA Kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. 1987. aastal avati internet kõigile kasutamiseks, aastatel 1993.aastal hakkas pihta interneti laialdane kasutamine. Eestis ühendati esimesed arvutid internetiga 1990-1991 aastal. Laialdasem kasutamine algas 1996. aastal, kui loodi Tiigrihüppe programm. Mis on interneti halvad ja head küljed? 2007. aasta teiselpoolel läbiviidud uuring näitab, et Eestis, 15-74 aastaseid internetikasutajaid, on 687 000. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguse informatsiooni leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eestis on kõrgelt arenenud e-riik. Olemas on E-kool, e-pank, e-r...
Tartu Kutsehariduskeskus Erkki Mägi ATP08 INTERNET Referaat Juhendaja: Marko Taremaa Tartu 2008 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................................2 Mis on internet?.......................................................................................................................................3 Interneti struktuur....................................................................................................................................4 Interneti ajalugu.......................................................................................................................................7 Interneti teenused...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutiteenindus 1 Andres Nurk Intranet,extranet, internet, WAN, LAN Referaat Juhendaja: Marko Kõrv Uuemõisa 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 1. Intranet.......................................................................................................................3 1.1Intraneti ehitus...................................................................................................... 3 1.2Intraneti eelised.....................................................................................................3 1.3Intraneti paigaldamine.......................................................................................... 4 2.Ekstranet................................................................
Arvutivõrgud 1. Mida tähendab digitaalne, analoogne? Juba skaneeritakse raamatukogutäite viisi infot laserplaatidele, paljud ajalehed pannakse täies mahus üles Internetti. Fotod, filmid, videod kõik muudetakse digitaalseks infoks, kantakse laserplaatidele. Kui didgitaalne info on juba kord salvestatud, pääseb igaüks sellele personaalarvuti abil ligi. 2. Arvutivõrgud Laivõrk ja kohtvõrk vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks 3. Mida tähendab klient/server? Kaheastmeline võrk 4. Loetle arvutivõrkude eelised! Selle kaudu on võimalik faile vahetada kiire ja mugav andme edastus 5. Loetle arvutivõrkude puudused! Kontakt inimesega puudub andmete hävimine muutmine ja volitamata juurdepääs. 6. Mis on LAN? kohtvõrk 7. Mis on WAN? laivõrk 8. Millist arvutivõrku kasutab firma, mille harukontorid on üle maailma? laivõrku 9. Millist arvutivõrku kasutab firma, mis asub ühes majas? ...
Meedia 25.09 Internet Ülemaailmne arvutivõrkude võrk Eestis on umbes 969,700 Interneti kasutajat Internet hakkas kujunema 1960. Aastatel Populaarsemad teenused on e-post, kiirsuhtlus, veeb, failide jagamine. Praegu on Internetil kogu maailmas juba ligi sada miljonit kasutajat ja see arv kasvab pidevalt tohutu kiirusega Internetil pole kindlat keskust ja ühest arvutist teise võib info vajadusel liikuda paljusid erinevaid teid pidi Internetti ühendatud arvuteid nimetatakse tihti ka Interneti serveriteks Arvutimäng mängitakse arvuti poolt simuleeritud mänguuniversumis mängija ülesanne on täita mingeid eesmärke Tüübid: Tulistamismäng, Platvormimäng, Rollimäng, Strateegiamäng, Arkaadmäng, Simulatsioon, Seiklusmäng, Mõistatus On arvutimänge mis on kui ohtlik sõltuvus, kuid on ka lapsi arendavaid mänge Massimeedia suure levialaga kommunikatsioonivahendite r...
kool nimi INTERNET Referaat Juhendaja: -- koht 2014 Sisukord Ajalugu....................................................................................................................................................3 Mis on internet?.......................................................................................................................................4 Struktuur..................................................................................................................................................5 Teenused..................................................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................................8 ...
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus. E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu vastava seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Järjest enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. E-teenustel võib olla nii häid kui ka halbu omadusi. Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk? Kõige suuremaks negatiivsuseks e-riigi teenuste kasutamise juures võib pidada selle usaldatavust. Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja teadmatust, võidakse inimese isiklikku infot kuritahtlikult kasutada. Uuringud näitavad, et kuigi Eestis on loodud kümneid ja kümneid e-teenuseid, ei tea ega kasuta neid enamik inimesi. Õigemini kasutatakse väga ...
Praktika: süsteemide integratsioon ja liidestamine. Teema: X-tee. Infosüsteemide andmevahetuskiht (X-tee) on Eesti riigi põhilisi andmebaase ühendav andmevahetuskiht. • Infosüsteemide andmevahetuskiht on asutuste ja isikute vahelist turvalist ja tõestusväärtust tagavat internetipõhist andmevahetust ning riigi infosüsteemile turvalist juurdepääsu võimaldav tehniline infrastruktuur ja organisatsiooniline keskkond. X-tee on: •Eesti avaliku sektori olulisemaid andmebaase ja infosüsteeme ühendav andmevahetusteenus •Ühtne standardne andmevahetuskeskkond •Ühtne kasutajaliideste kogum •Ühtne audentimissüsteem X-tee võimaldab: •Erinevatel andmebaasidel turvaliselt andmeid vahetada •Seadusejärgset ligipääsu andmebaasidele X-teega liidestumine hoiab kokku vahendeid: •Puudub vajadus projekteerida unikaalset lahendust •Piisab universaalsest lahendusest ja liidesest •Andmebaaside liidestamisel standardne turvaserver - X-tee -sse kohe sisse p...
Internet pakub mitmekesisemat materjali kui teised meediumid. Tänapäeva ühiskonnas on internetil suurem tähtsus inimeste elus. Interneti kasutatakse igapäev selleks, et saada infot, maksude maksmiseks või aega veetmiseks. Mulle tundub, et Internet pakub mitmekesisemat materjali kui teised meediumid. Internetti kasutatakse peamiselt mitmesuguste infode leidmiseks, e-posti kasutamiseks ja ka pangatehingute tegemiseks.Eesti on kõrgel tasemel arenenud e-riik. Meil on olemas E-kool, e- pank, e-riik ja teised e- teenused. E-teenused annavad meile võimaluse e-valimise ja digitaalkirja andmiseks. Mulle näib, et see väide on õige, sest kui on kiiresti vaja mingeid andmeid, nt bussiaega, piletihindu siis on võimalik info paari nupulevajutusega kätte saada. Minu arvates, ei saa seda teisest meediumitest. Lühikese ajaga leiad Internetist palju rohkem, kui raamatukogus istudes. Samuti saab Interneti kaudu teha makseid, mis vähendab pangas käimise va...
Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Üha enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. Kuid millised on e-riigi tugevused ja nõrkused? Üheks tugevuseks on kindlasti tema mugavus. Tänu e-riigi olemaasulule saab interneti kaudu osa võtta näiteks valimistest. Enam ei pea seisma pikkades järjekordades ja ootama, seda saab teha mugavalt läbi interneti. Õpilaste jaoks on e-riigi üheks plussiks kindlasti e- kool. See annab nii õpilastele endile kui ka lapsevanematele hea ülevaate näiteks hinneteseisust, puudumisest ja kodustest töödest. E-riigi tugevusteks on kindlasti veel ka e-pank ja e-post. Tänu e-panga olemasolule saab näiteks int...
Muutused Maailmamajanduses. · Toimub pidev teaduse tehnika areng.Tänu sellele tekivad uued tehnoloogiad ja üha vähem kasutatakse inimtööjõudu, masin teeb asjad odavalt ja paremini. Tootmist püütakse Automatiseerida , tootmine kolib kas arengumaadesse (odav tööjõud) või tarbijale lähemale eesmärgiks tootmiskulude vähendamine. · Suured firmad (nokia) need kelle tootmine on mitmes erinevas riigis. Kui firmas on erinevad rahvused kõik koos. · Turismitööstus on üks kiiremaid arenevaid tööstusi.Kõik areneb (tehnika jne) Üha rohkem on inimestel võimalusi Liikuda igalepoole. Seosed on mida rohkem turiste, seda rohkem raha toob sisse loob infrastruktuuri ehk taristu. Mida aktraktiivsem on koht, seda rohkem on turistil soov sinna minna. Toitlustus, majutus, suveniirid jne Turist tekitab kaudset tulu(ka kulu), need ongi need seosed tuleb luua turvaline keskkond. Keskond...
Tartu kutsehariduskeskus Kaubanduse ja ärinduse osakond Karmen Lillepõld LAOMAJANDUSE PORTAAL lõputöö juhendaja:Lidia Feklistova Tartu 2009 Sisukord Tartu kutsehariduskeskus................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 ......................................................................................................................................3 Millise info leiad portaalist.............................................................................................4 Ettevõtted..................................................................................................................4 Uudised.....................................................................
Side- ehk kommunikatsiooniteenused Keila Kool 2012 Juhendaja: Eve Torv Autor: Alesja Zuk Sisukord. · Side e kommu- · Satelliitside vajadus nikatsiooni teenus · Satelliitside: GPS · Side · GPS kasutusalad · Sidevahendite · GPS kasutusalad tehnoloogilised · Satelliit, GPS uuendused. · Telegraafside · Side jaguneb · Telegfraafside · Sidevahendite ajajoon · Telefoniside · Postiside · Telefoniside · Postiside Eestis · Telefoniside · Postisid...
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski koosneb nimi kolmest või enamast sõnast, näiteks tehnika.eau.ee. Neist esimene sõna on arvuti enda nimi, järgmine määrab alamvõrgu ja ee tähendab riiki, kus arvuti asub. Kuna tegelikult käib võrgus arvuti...
Internetiga seotud mõisted otsida vastused järgmistele küsimustele: 1. Abiks on internet (peatükkid 2,3,8 ) http://et.wikipedia.org/wiki 2. Mis aastal hakati kasutama väljendit Internet? Väljendit Internet hakati kasutama aastal 1973. aastal. 3. Mis on Internet? Internet on 70.ndate aastate lõpus loodud andmesidevõrk, mille funktsiooniks on ühendada erinevaid arvutivõrke ja arvuteid. 4. Mis on KKK(FAQ)? Tooge näide. KKK tähendab korduma kippuvaid küsimusi. 5. Millist protokolli kasutatakse infovahetuses? http (Hypertext Transfer Protocol) 6. Milleks on vaja IP aadressit? IP aadress identifitseerib Internetti ühendatud seadme. 7. Mis on DNS ülesanne? DNS tõlgib domeeninimed Internetis kasutavateks IPaadressiteks. 8. Mille abil saab luua In...
Praktikum 6 TIIM A YouSolution muudatusehalduse kord: EESMÄRK Muudatuste halduse kord määrab muudatuste halduse protsessi ja vastutuse. Korra eesmärk on tagada, et kõik ettevõttes tehtavad muudatused on registreeritud ning läbivad standardiseeritud protsessi minimiseerides sealjuures võimalikke IT-teenuste katkestusi. DEFINITSIOON Antud ettevõte hõlmab kõiki juhtumite/probleemide lahendamiseks ette võetavaid erakorralisi lahendusi. Nendeks on riist- ja tarkvara muudatused/lisamised, olemasolevate veebilehtede/ veebirakenduste hooldus ja arendustegevusest tulenevad muudatused. PROTSESSI KIRJELDUS 1. Muudatuse soovi esitamine - leitakse parem viis süsteemi toimimiseks ning muutuse ellu viimiseks on vaja esitada soov arendajale 2. Muudatuse plaani loomine - muudatuse esitaja ja muudatuse looja arutavad läbi kõik võimalikud variandid ja kaasnevad oh...
Pilvetehnoloogia Mis on pilv? · Pilvetehnoloogia on virtuaalsed serverid, mis on saadaval interneti vahendusel. · Interneti vahendusel IT-põhiste teenuste pakkumine on toonud turule uued ärimudelid, mille eesmärk on jagada veebi kaudu ressurssi (tarkvara, riistvara või nende kombinatsioon). Sellist lahendust nimetatakse pilvetehnoloogiaks. Nimetus tuleb algselt telefonivõrke kirjeldavatelt skeemidelt, kus teenusepakkuja vastutusalasse jäävat võrgu osa oli tavaks kujutada pilvena (ka internetti kujutatakse võrguskeemidel sageli pilvena). Pilvetehnoloogia on juba hoogsalt levimas ja toob kohati kaasa küllalt järske muutusi ning võimalusi mitte ainult IT-ettevõtetele. · Kui kasutad tavakasutajana mingi teenusepakkuja (näiteks Google või Microsofti) veebile või Internetile baseeruvat veebipõhist rakendust (tarkvara), siis juba reaalselt kasutad ka pilvetehnoloogiat - ole...
hakkab ka Euroopas oma kohta leidma nn Lissaboni-järgse tegevuskava raames. See potentsiaal hõlmab: tootlikkuse tõusu, mis on vajalik majanduskasvu ja jõukuse säilitamiseks, hoolimata globaalsest konkurentsist, tööjõu vananemisest ja keskkonnasäästlikkuse saavutamise kuludest, ning paljusid sotsiaalse iseloomuga uuendusi, mille abil saab eurooplaste elukvaliteet jätkuvalt paraneda. Internet Euroopas Eurooplased on lairibaühenduse ja Interneti-teenused laialdaselt kasutusele võtnud. See muudab majandust ja meie elustiili. Kasu saame me nendest olulistest muutustest Euroopa majanduses aga ainult juhul, kui asume lahendama mitmeid nendega seotud probleeme. Esiteks peab Interneti-põhine majandus jääma avatuks, eelkõige innovaatilistele ärimudelitele. Selleks tuleb jätkata ja tugevdada praegust elektroonilise side turgude reguleerimist konkurentsi toetaval viisil ning tagada asjakohased tarbijakaitsemeetmed. Teiseks nõuab võrkude
Võrgud Tumerohelises olevaid lauseid ja lõike peab kindlasti teadma. Arvutivõrgu moodustab vähemalt kaks omavahel kokkuühendatud arvutit. Ühe asutuse või maja piires olevat arvutite võrku nimetatakse kohtvõrguks ehk lokaalvõrguks. Erinevad kohtvõrgud kokku ühendatuna moodustavad laivõrgu ehk Interneti. Interneti ajalugu · Interneti võrgustik hakkas välja kujunema 60-ndatel aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET. · ARPANET jaotati kaheks: tsiviilkasutusega ARPANET ja mittesalastatud sõjaväeline MILNET. · Sõnumite edastamisel kasutati pakettedastuse põhimõtet, mille puhul pikad sõnumid tükeldatakse kindla pikkuse ja koosseisuga pakettideks, mida on võimalik teisaldada mitut eri ühendusteed mööda ja eri aegadel. · Pakettide edastusprotokolli ennast hakati nimetama IP-ks (Internet Protocol). · Sõnumite tükeldamise ja kokkuliitmise eest vastutav kõrgema taseme protokol...
Eurobaromeeter 381 Margit Metsma Tartu Ülikool 2014 Sissejuhatus 2012 aasta juunis avaldati järjekordne Eurobaromeeter Special aruanne, milles on juttu ligipääsust internetiühendusele, mobiili- ja lauatelefoniteenustele ning televisioonile. Samuti on kaardistatud, millist tüüpi lepinguid ja ühendusi kõige enam kasutatakse. Detsember 2011 on tehtud välitöö. Varasemalt on samal teemal uuringud tehtud veebruar/märts 2011, november/detsember 2009, november 2007/jaanuar 2008, november/detsember 2006 and detsember 2005/jaanuar 2006 Mobiiltelefonile ja lauatelefonile ligipääs Uuringust selgub, et 46%-il Eesti leibkondadest on nii mobiiltelefoni- kui ka lauatelefoniühendus, 5%-il on ainult lauatelefoniühendus ja 47%-il leibkondadest on ainult mobiiltelefoniühendus. Riigid, kus on kõige rohkem levinud ainult mobiiltelefoniühenduse omamine, on Soome (80%) ja Tsehhi (78%) . Neid leibkondi, kellel on ainult ...
* * * Tärni Hotell Mõiste ** * tärni hotell on keskklassi hotell, kuhu kuulub : 1. Ööpäevaringne vastuvõtuteenus 2. Arvuti kasutamise võimalus koos interneti- ühendusega 3. Televiisor kõikides numbritubades 4. Restoran 5. Hommikusöögi numbrituppa serveermise võimalus 6. Soojade toitude numbrituppa serveerimine 7. Toateenindus, minimaalne 12 tundi 8. Ühene numbrituba on min. 10 m2 ja kahene 14m2 Hotell Susi * * * Kaasaegse sisustusega 3* Click to edit Master text styles Second level hotell Tallinnas Third level Hotellis on 99 tuba, neist 4 Fourth level Fifth level saunaga sviiti On olemas toad ka allergikutele ja erivajadustega inimestele Pakutavad teenused Toitlustus (kohvipausid, lõunad,...
Arvestuse küsimuste vastused: Egne Marmor (D12) I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, mil...
Küsimused : 1. Mis on URL ? 2. Def . mõiste ISP. 3. Otsingmootori ning veebibrauseri kasutamine. 4. Mida tähendab termin RSS-materjalid? 5. Nimeta turvalise veebisaidi tunnuseid 6. Kuidas kasutada digitaalsertifikaati 7. Mida tähendab termin trükkimine 8. Nimeta 5 turvaohtu veebisaitidel 9. Mille poolest erinevad üksteisest järgmised asjad : trooja hobune ; arvuti viirus, uss, nuhkvara ja õelvara 10. Mis on tulemüüri ülesanne ? 11. Kui kellegi arvutist leitaks temapoolt sinna mitte paigaldatud tarkvara siis millised 2 turva sammu on ta jätnud tegemata? 12. Nimetage 5 võrgu tegevusega seotud ohtu (aktiivne võrgu tegevus) 13. Veebilehe kuvamine vahekaardil 14. Veebilehe värskendamine ja allalaadimesi peatamine 15. Peate oskama kasutada kõiki spikri funktsioone mida pakub veebibrauser või otsingmootor ( neti.ee ; google.ee ) 16. Brauseri avalehe seadmine ...
EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Turunduse ja müügijuhtimise alused Reimo Sälik KODUTÖÖ Ainetöö Aet Kull, lektor 1 Tallinn 2015 SISUKORD: 1. Tooted ja teenused...................................................................................................3-7 2. Eesti ettevõte............................................................................................................8-9 3. Näited turunduskommunikatsioonist...................................................................10-12 4. Segmendid.................................................................................................................13 5. Kliendikogemus........................................................................................................
Infoühiskonna plussid ja miinused Me elame infoühiskonnas. Sellest annab tunnistust infotehnoloogia laialdane kasutamine kõigis eluvaldkondades. Info on kõigile kiiresti kättesaadav, ole sa kodus, tänaval, tool või kohvikus. Infoühiskonnal on omad eelised ja puudused, mida toon selles töös välja. Infoühiskonnal on üsna palju plusse, sest teabevahendus on kiire ja uudiseid saab jagada reaalajas. Tehnoloogia mugavdab elu, näiteks kino- ja teatripileteid saab osta otse internetist, dokumente saab allkirjastada digitaalselt, riigiga saab asju ajada e-teenuste kaudu. E-teenused vähendavad ettevõttete aega suhtlemaks riigiga. Interneti kaudu on võimalus leida tööd kiiremini. Saab koguda infot erinevatest allikatest: ajalehtedest, telekast, internetist, raadiost. Kasutatakse vähem loodusressurrse (näiteks paberit, millest tehase raamutuid ja ajalehti), sest nüüd on info paigut...
Uus, teadmistepõhine majandus Uue majanduse fenomen · 20. sajandi lõpus hakkasid riigid ja rahava oma arengu ning kasvutempolt üksteisest kaugenema. Mahajäämuse peamiseks põhjuseks oli vanade käitumismallide ja majandusmudelite endine rakendamine. · Enamus majanusteadlasi usub, et globaalses majanuduses on majanduslik kasv seotud riskivalmidusega, dünaamilise ettevõtlusega ja agressiivsema konkurentsiga. · 4 põhitrendi, miks vana kasvumudel ei toimi: Tehnoloogilise innovatsiooni struktuurimuudatused Suurem globaalne kaubanduslik konkurents Konkurentsi soodustav deregulatsioon Korporatiivne restruktureerumine Teadmistepõhine majandus on väga erinev ja pakub väga palju erinevaid võiamlusi. See põhineb inimkapitalil ja oskusel selle väärtust süstemaatiliselt tõsta. Inimpotentsiaal seotakse majandusliku efektiivsusega. Et kogu majanduslik efektiivsus kasvaks, on vaja ka konkurentsile avatud majanduskes...
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogi...
Ülesanne ...... PÄEVARAAMAT Jrk. Kuu- Summa Kontode nimetused ja operatsioonisisu nr. päev Deebet Kreedit Lk. kokku: PEARAAMAT Ülesanne ...... Rea Kuu- Dok. Kirjendi sisu Käive nr. päev Nr. Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit Deebet Kreedit 1 Algsaldo 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 25 26 ...
Turunduse kordamine Turundus tarbijate vajaduste rahuldamine ja tulutoov lahendamine, arvestab kliendi ja turu vajadustega, tänapäeva turundusideeks on muutuda tootekesksest organisatsioonist turu- ja kliendikeskseks. Turunduse protsess toimub müratingimustes. McCarthy 4 p-d ettevõttes kaardistatakse täpselt ära toode, see tagab üheseltmõistmise. PRODUCT e. toode, näitab ära, milline on toode, tema kvaliteet, omadused ja iseärasused, pakkumine, sortiment, milliseid lisandeid koos tootega pakutakse, millist teenindust müügi eel ja ajal vajatakse, instruktsioonid ja garantiid. PRICE e. hind on rahasumma, mille tarbija peab maksma toote omandamiseks, milline peab olema hinnaskaala, alghind, millised võivad olla hinnasoodustused, millist hinnakujundusmeetodit kasutatakse. PLACE e. turg, on müügikoht, firma tegevus tarbijale toote kättesaadavaks tegemiseks, milliseid vahendeid kasutatakse selleks, milliste kanalite kaudu toode ta...
EMT Valge 16, 19095, Tallinn Aktsiaselts Ajalugu: Aastal 1991, 28. aprillil alustas Eesti-Rootsi-Soome ühisettevõttena tegevust EMT. Juunis sai Eestis mobiiltelefoniga rääkida esimene NMT 450 klient. 1993. aasta Käiku rakendati esimesed GSM-tugijaamad Tallinnas, mis toimisid Soome TELE 1994.aasta EMT reorganiseeriti kolme aktsionäriga aktsiaseltsiks. Novembris saavutas EMT 1997. aasta majandustulemuste põhjal 3. koha Eesti majandusliidrite konkursil TOP 100. Detsembris tõi EMT turule ettemaksuga kõnekaardi Simpel. 1999. aasta alguseks oli EMT klientide arv 152 500 ning esimese kvartali jooksul Tegevusvaldkond: mobiilsidevõrkude ja - süsteemide loomine ja haldamine ning nendega seotud teenuste tootmine Kaubad ja teenused: Mobiilid, kõneteenused, sõnumid, internet, helistamine välismaal, lisateenused. Sülearvutid, digikaamerad, lcd-telerid, videokaamerad, hooldus, lauatelefonid, kullerteenus, interne...
Mongoolia arengutaseme iseloomustus 1. Riikide inimarenguindeksi ja selle osakomponentide võrdlus Riik IAI indeksi koht IAI väärtus Oodata Keskmine RKT (GNI) elaniku eluiga õpinguaastate arv kohta (USD PPP 2012) Rootsi 12 0,898 81,82 11,74 43201,35 Venemaa 57 0,778 67,98 11,83 22616,58 Indoneesia 108 0,684 70,83 7,51 8970,35 Mauritaania 161 0,487 61,55 3,74 2988,15 Mongoolia 103 0,698 67,5 8,31 8,465,76 Eesti 33 0,84 74,44 12,01 23387,24 Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendidAllikas. The 2014 Human Development Report. Mongoolia kuulub kesk...
Rapla Ühisgümnaasium Mariliis Lepikult 11R Arhitektuuribüroo Majandusõpetuse koolieksam Juhendaja: Tarmo Peterson Contents 1 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2 Tootekirjeldus.......................................................................................................................... 4 3 Finantsarvestus.........................................................................................................................5 3.1 Põhivahendid.....................................................................................................................5 3.2 Väikevahendid.................................................................................................................. 8 3.3 Materjalid.....................
1. Nimetage dokumendihaldust reguleerivaid õigusakte (7) Arhiiviseadus Arhiivieeskiri Avaliku teabe seadus Digitaalallkirja seadus Asjaajamiskorra ühtsed alused Isikuandmete kaitse seadus Äriseadustik, mittetulundusühingute seadus 2. Nimetage Eestis kasutusel olevaid elektroonilisi dokumendihaldussüsteeme (6) Livelink - maailma maastaabis turuliider organisatsiooni teabehalduslahenduste hulgas (Gartner Group). Samuti enimlevinud maailma suurlahendus Eesti turul (11 installatsiooni). Tegu on veebipõhise lahendusega, mis ühendab kogu funktsionaalsuse, mis on vajalik organisatsiooni ressursside ja kollektiivse teabe veelgi tulemuslikumaks kasutamiseks. DocLogix - üle Baltikumi arendatav dokumendihaldussüsteem, millega saab hallata kogu asutuse dokumente alates nende saamisest/loomisest kuni nende arhiveerimiseni. Samuti võimaldab tarkvara hallata asutuste partnerite kontaktandmeid, teostada otsinguid süsteemis ja genereerida aruandei...
Digikogud ja digitaalraamatukogud Mõisted, tähendused ja tüübid Kaasaja raamatukogu · Tänapäeva raamatukogud osutavad traditsiooniliste teenuste kõrval üha rohkem elektroonilisi teenuseid. Inforessursside uute vormide arenguga ja infovahenduse uute võimaluste tekkega on raamatukogude kogud ja teenused põhjalikult muutunud ning elektrooniliste raamatukoguteenuste (eriti veebipõhiste) kasutamine kiiresti kasvanud. · Hoolimata jätkuvatest muutustest infomaailmas ei saa raamatukogud jääda ootama protsessi stabiliseerumist, vaid peavad püüdma oma tegevust selles valdkonnas mõõta ja sellest aru anda. Kogude kujundamist ja kasutamist peegeldav traditsiooniline statistika iseloomustab ainult osa raamatukogu jooksvast tegevusest. Kaasaja raamatukogu · Kui enamiku traditsioonilist statistikat saab raamatukogu koguda iseseisvalt, siis elektroonilisi teenuseid ja eelkõige nende kasutamist ...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Sigrid Piiri AÜTH-4 KOOLITUSPLAANI JA KOOLITUSLEPINGU KOOSTAMINE Iseseisev töö Juhendaja: lektor Liina Puusepp Pärnu 2015 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ..........3 1. Asutuse personal..................................................................................4 2. Koolitusplaan......................................................................................6 3. Koolitusleping....................................................................................14 Kokkuvõte..........................................................................................12 Kasutatud allikad...............................................
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Infokorralduse õppekava Riina Udovenko EESTI RAAMATUKOGUD JA E-TEENUSED Referaat Tartu 2015 1 Sisukord 2Sissejuhatus...............................................................................................................................3 3Raamatukoguvõrk.....................................................................................................................4 3.1Riik ja raamatukoguvõrgustik............................................................................................4 3.2Raamatukogud Eestis.........................................................................................................4 3.2.1Eesti Rahvusraamatukogu...........................................................................................4 3.2.2Eesti Hoiur...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARUTID JA ARVUTIVÕRGUD Oliver Kikas ARVUTIVÕRGU DIAGNOSTIKASEADMED Referaat Juhendaja: Silver Silluta Pärnu 2013 2 SISUKORD Sisukord....................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................ 4 1. Erinevad ohuallikad................................................................................................................. 5 1.1 Võrguründed...................................................................................................................... 5 1.2 Passiivsed võrguründed...........................................
Mobiilside Mobiilside Alguse sai mobiilside 1930 aastal kui mobiilside tugijaamad võtsid enda alla terve auto pakiruumi. Seda kasutasid politsei ja sõjavägi. Üks tugijaam suutis korraga teenindada 25 kõnet. Sellised saatjad olid suure võimsusega. Mobiilside 2 1981 tutvustati juba uut kärgsidel põhinevat tehnoloogiat NMT (Nordic Mobile Telephone). See baseerus analoogsidel, kuid tänapäeva kasutatakse digitaalset sidet. Ameerikas võetakse kasutusele aga AMPS- süsteem Advanced Mobile Phone Service Mobiilside 3 Tänapäeval kõige kiiremini arenev valdkond on mobiilside. Telefoni abil mitte ainult ei helistata vaid ka teostatakse muid operatsioone. Hetkel kasutatakse GSM telefone. Need töötavad tavaliselt sagedusel 900/1800/1900 MHz. Mobiilside 4 Eestis on kasutusel vaid 900/1800 MHz sagedused. Telefoni abil saab lisaks rääkimisele ka Interneti külastad...
SMART(TELE2 sinised reklaamid), SIMPEL(EMT enamus punaste kirjadega reklaamid) Neid kõnekaarte kasutavad need kliendid, kes ei soovi end lepinguga siduda. Simpeli ja Smarti peamine sihtgrupp on noored(RÄÄGI PALJU JAKSAD!, NOORED ON HUKAS!, TOPELT SIMPEL!, SUVEL ON EMT INTERNET SULLE POOLE SOODAM!, SURFA PALJU JAKSAD!, VÕTA INTERNET KÕIKJALE KAASA! Jne). Sellel sihtgrupil on oluline kulude hoidmine kindla kontrolli all kui lapsevanem annab lapsele kuuks ajaks 100kroonise kõneajakaardi, ei saa laps "kogemata" rääkida 300 krooni eest. Argument on ka kuumaksu puudumine maksad ainult kõnede eest. Kliendile on tähtis kuumaksu puudumine ja võimalus tasuda vaid tehtud kõnede eest. TELE2 (ülejäänud loosungid) Ülejäänud loosungid on mõeldud peredele(PERE SEES SAAB TASUTA!), kus on mitu mobiilikasutajat või suunatud kõikidele inimestele(RÄÄGI SUVE LÕPUNI TASUTA!, MEIE MAKSAME SINU ARVED!, MILLEKS MAKSTA ROHKEM!, SUPER SALE!, JÕULUHINNAD!, ...
1. Mida kujutavad endast massikommunikatsioon, massimeedia, interaktiivne meedia ja sotsiaalmeedia? Massikommunikatsioon ehk massisuhtlus on teabekorraldus, mille käigus tehniliste vahenditega levitatakse teavet laiadele rahvahulkadele. Massimeedia - vahendid, mis võimaldavad edastada infot üheaegselt või lühikese ajavahemiku jooksul väga paljudele inimestele, massidele. ( Massimeedia vahenditeks on raadio, televisioon, trükiajakirjandus.) Sotsiaalmeedia on meedia, kus inimesed suhtlevad, loovad, jagavad teavet ja ideid virtuaalsetes kogukondades ja võrgustikes. 2. Iseloomusta meedia rolli ühiskonnas. Meedia abil informeeritakse inimesi kodukohas, oma riigis ja välismaal toimuvast; uudiste ja nende tõlgendamise kaudu kujundab avalikku arvamust ja juhib tähelepanu teravatele probleemidele. Massimeedia suudab teavet levitades mõjutada rahva meelsust ning käitumist. Ühiskonnas leviv teave (ka kuulujutt) võib kutsuda esile rahutusi ja ...
EAKATE HOOLDUSVORMID SISSEJUHATUS Elanikkonna vananemine on üks suuremaid ja majanduslikke väljakutseid Euroopa ühiskonnas. Seega on ka Eesti riigis eakate osakaal rahavastiku keskmine või pisut üle selle, aga samas jälle on eakate tervis üks kehvemaid Euroopas. Tänu sellele oleks meil vaja rohkem tähelepanu pöörata ka eakate hooldusele. Levinumad eakatele pakutavad hooldusvormid oleks Ööpäevane hooldamine hoolekande asutuses Eakate abistamine kodus Abivahendite võimaldamine Lisaks on kohalikud omavalitsused loonud vanurite maju, kus siis eakad saavad tubades või korterites omaette elada ja kasutada vajalikke teenuseid Hooldusvormid Eesti Vabariigis pakutakse eakatele järgmisi hooldusteenuseid ja vorme. Tervishoiuteenuste seaduse järgi: Statsionaarset hooldusravi Koduõendus - hooldusteenust Vähihaige kodust toetusravi Geriaatrilist hindamist Sotsiaalhoole...
Kordamine geograafia tööks TÖÖSTUS! 1. Nimeta vanu, uusi ja uusimaid tööstusharusid! o Vanad harud- toiduainete ja tekstiilitööstus o Uued harud- auto- ja keemiatööstus o Uusuimad harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin 2. Võrdle fordismi ja toyotismi! Fordism Toyotism Suured laoseisud Väikesed laoseisud Kontroll väike Kontroll suur Tooraine sisse ja valmistoodang välja Paindlik masstootmine 3. Nimeta kõrgtehnoloogilisi harusid ja tooteid! o Kõrgtehnoloogilised harud: mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin o Kõrgtehnolooglised tooted: arvutid, kosmeetika, autod, mobiiltelefonid, mobiilijaamad 4. Too näiteid valitsuse rollist elektroon...
Küsimustik Lugupeetud ankeeditäitja, Olen Paide Kustsekeskkooli laomajanduse 4 kursuse tudeng. Kirjutan oma lõputööd teemal ,,Laoteenust pakkuv ettevõte Põltsamaal" Seoses sellega palun Teie abi, et analüüsida inimeste huvi turule tulija kohta. Iga arvamus on oluline ja olen väga tänulik, kui leiate aega küsitluse täitmiseks. Vastamiseks märkige rist Teie arvates sobilikuma variandi/variantide ette, vajadusel lisage punktiirile täiendus. Küsitluse eesmärk: Selgitada välja, inimeste huvi potentsiaalse uue laokeskuse vastu, mille asukoht on Kesk-Eestis, Jõgevamaal. Keskus rajatakse endisesse, pika ajalooga laoplatsile. Ladu on mõeldud neile, kes soovivad mõnda aega ladustada omi asju. 1. Sugu Mees Naine 2. Vanus Alla 18 18-25 26-35 36-45 46-60 Üle 60 3. Elukoht Eesti (mis maakond?) Välisriik 4. Millise lao kasuks otsustate? ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
