Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Internet". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, netis, seletama, kusimustele, tahtma, passiv, aktiv, oiget, kodulehe, saatsin, voib, otsin, kasutan, panen, tahad, jalutama, tanainimesest, kellega sa suhtled, vale arusaam. Kas näiteks kujutad ise endale selle inimese teistmoodi ette, täpselt nii, nagu sa tahaksid, et ta oleks, või siis võib ka see teine sulle endast meelega vale mulje jätta. Et peita oma vigu ja esitada ennast kellegi teise, parema inimesena. On ju küllalt palju neid, kes ei ole endaga rahul. Ja internetis saad ju ennast rääkida selliseks nagu ise tahad. Ja siis ongi nii, et kui saadakse kokku, siis pettutakse teineteises, sest netis ideaalsena tundunud inimese asemel on keegi teine. Paljud aga elavad litsalt ennast internetis välja või siis näitavad oma vaimuvaesust, kasutades mingit ananüümset nime, ning rääkites nilbet juttu. Veel otsivad interneti kaudu omale ohvreid igasugused perverdid ja muud kõrvalekalletega inimesed. Enamasti otsitakse lapsi, sest neid on lihtsam petta ja ära kasutada. Ning osadele meeldib ennast lihtsalt veebikaamerast näidata. Veel on suureks probleemiks internetis leviv pornograafia
Loksa Gümnaasium Arvuti ja interneti kasutamine 8.a klassis III. kooliastme loovtöö
kõigist teistes, talle saab endast kõike rääkida, ta mõistab sind ja sina teda. Kuidas suhelda virtuaalselt nii, et see oleks ka ohutu? 1.1. Turvalisus Internet ei saa olla turvaline ega ebaturvaline, vaid käitumine selles on kas rohkem või vähem turvaline," möönab koolitaja Kalev Pihl. ,,Täiskasvanud õpivad asju teisiti kui lapsed ning meie mõtlemine on täiesti erinev. Seetõttu ei saa me ka lapsele üheselt öelda, kuidas peab netis käituma või millised leheküljed on kasulikud. Tähtis on vaid Pihli sõnul meeles pidada, et internet on suhtluskeskkond. ,,Laps kohtub seal väga erinevate tegelastega, suhtleb nendega ning arvab, et tunneb neid. Loomulikult on täiskasvanud paremad inimestetundjad ning saaksid last võimaliku probleemi korral aidata. Kuid laps peaks seda teadma? Tihti kaotavad lapsevanemad oma ,,krediidi" ülistades laste netikasutuse oskusi ning korrates: ,,Sa oled arvutis minust targem"
aastaseid. Sugu Diagramm 1 Sooline jaotus Tabel 3 uuritavate sooline jaotus Mees 25 vastanut 50% Naine 25 vastanut 50% 9 Küsimustiku saatsin täpselt 25-le poisile ja 25-le tüdrukule. Andmete analüüsiks kasutasin GoogleDocs vahendeid ja ka Exeli tabeleid. 3.1 Uuringu tulemused Kas sul on kodus internetiühendus? Diagramm 2 Internetiühenduse olemasolu Tabel 4 Internetiühenduse olemasolu Jah 45 vastanut 90%
Kohila Gümnaasium Sinu nimi 8. a INTERNETI KASUTAMINE 8. A KLASSI ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Juhendaja: Kohila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. INTERNETI KASUTAMINE NOORTE SEAS.......................................4 2. TULEMUSTE ARUTELU................................................................6 2.1 Valim ja meetod..........................................................................6 2.2 Tulemuste analüüs........................................................................6 2.3 Järeldused.................................................................................8 KOKKUVÕTE................................................................................9 ALLIKMATERJALID.....................................................................10 LISA 1.
Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni- kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat sormedeta kaekonti. Helistamisest vottis osa kogu keha. Koigepealt tousis pea kohale vasest kell, mille tilast Helmi oma terve kae sormedega osavalt kinnihoidis, et kell ei saaks enne oiget aega, tunni voi vahetunni algust voi loppu haalt teha. Seejarel, iihteaegu pikema jala valjaastega viskas Helmi kellakae kaugele elfe, nii et keha pídí nagu noori otsa seotud kivi paratamatult jargnema.Kupli alt valjuv heli Dli terav ja tugev.SeeDli Helmi helin, hoopis erlnev teise koolitadi omast. Helmi olihelistamise jaoks justkui lo:odud: ta hiiples piki koridore nagu lind mooda oksa, vaid vaevu suutsid tuhvlites jalgade tatsuvad sammud leda kaaksuva poranda kiiljes kinni hoida.
tekkiv suhtlusringkond, kes mängib kursusekaaslaste kõrval tähtsat rolli vaadete ja väärtushinnangute kujunemisel. Need väärtushinnangud, tegevusmallid ja normid moodustavad põhiliselt minu teabevälja spetsialiseeritud kihi (S kihi), mis on fundamentaalsest kihist veidi suurem. Dimensioonide lõikes on minu spetsialiseeritud kihis võrdselt teadmisi ja tegevusjuhiseid, veidi vähem väärtusi. Paljud mind ümbritsevad teabeallikad on koondunud internetti. Näiteks käib operatiivne suhtlemine peamiselt interneti kaudu. Postkastina kasutan Gmaili kontot. Sellelt saadan ja sinna laekuvad nii ametlikud kui ka mitteametlikud kirjad. Tihti saan/saadan vajalikke dokumente, pilte, muusika- või videofaile. Erinevate meilinimistute ehk listide kaudu tuleb huvipakkuvatel teemadel ka palju reklaamilaadset teavet. Pikema ja mitteametlikuma jutu rääkimiseks sõprade ja tuttavatega kasutan MSN Messengeri, mille abil saab samuti huvipakkuvaid faile vahetada
Uuring koostati, et saada ülevaade 7., 8., 9., 10., 11. ja 12. klasside õpilaste kokkupuudetest küberkuritegudega. Uuringus osales 113 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilast. Uurimuse andmekogumise meetodina kasutati ankeetküsitluse meetodit, mis seisnes küsimustiku koostamisest, õpilaste vahel Interneti teel laialisaatmisest ja saadud vastuste analüüsimisest. Kogu see protsess võttis aega ca. 4 päeva. Küsitluse koostasin ma leheküljel docs.google.com ning laiali saatsin suhtluskeskkonnas Orkut.com. 1. Palun märkida vahemik, kus klassis käite 113-st õpilasest 65 märkis oma klassivahemikuks 7.-9. klassid ja 48 10.-12. klassid. 2. Milliste küberkuritegevusliikidega olete kokku puutunud? Ei ole kokku puutunud Kelmus Kiusamine Identiteedivargus Interneti teel narkootikumidega kauplemine
Estonian Business School Turundus ja kommunikatsiooni õppetool ARVUTISÕLTUVUS Kursusetöö *** Õppejõud Jaan Ennulo Tallinn 2013 Sisukord 1. Sissejuhatus Raal või kompuuter, kuid siiski tuntuma nimetusega arvuti, on oma otstarbelt tehete sooritamiseks. Arvutit võib kirjeldada kui masinat, mille abil on võimalik arvutada ning teha seda kordades kiiremini kui inimene suudaks. Arvutit võib ka nimetada elektroonika seadmeks, mille ülesanne on tehete sooritamine, olgu selleks taskukalkulaator, nutitelefon või ka tahvelarvuti. Raal on tavakasutaja, ehk inimese jaoks midagi palju enamat kui lihtsalt tehete sooritaja. Arvuti kaudu me tõhustame oma suhtlemist ja õppimist, ka tööd, lahutame meelt, kogeme emotsioone. Kõik see muudab elu lihtsamaks ja mugavamaks. Kogu selle mugavusega kaasnevad ka omad ohud, varjatud ohud, millest inimesele ots
tihti. Kui vaadata interneti halbu pooli, siis tulevikus võib kübersõda omandada ka suuremaid mõjusid. Mida suurem on riigil arvutite vajalikkus, seda efektiivsemaks läheb küberrünnaku võimalik tekitatav kahju. 9 Kokkuvõte Internet on kasvanud uueks massimeediumiks ja seda vähese aja jooksul. Internet on meie igapäevaseks tööks väga vajalik. Pakub palju erinevaid võimalusi. Väga lihtne on kõik netis ära teha. Internet on kasulik, kuid samas ka kahjulik. Igaüks saab oma infot üles riputada. Kõike ei saa jälgida, mis üles pannakse. Kohati võib olla see ebaseaduslik. Viirused, mis võivad palju kahju tuua, levivad internetis väga kiiresti ning on üha enam ohtlikumad. Leitakse küll uusi võimalusi, kuidas arvuti turvaliseks teha, kuid samal ajal leiavad ka nn häkkerid võimaluse, kuidas sellest turvalisusest läbi tungida.
Sihtasutuse Meie Inimesed koostöös. Erialatoimetaja: Merike Kravets Keeletoimetaja: Kaidi Vahar Retsensent: Olesja Ojamäe Küljendaja: Riina Orumaa Tõlkijad: Marina Sarri, Marina Kopti, Olesja Ojamäe Helilindistus: Argo Ilves, Riina Orumaa, Kateriina Rannula, Siret Piirsalu, Liisa-Marie Ilves Helirezissöör: Argo Ilves Projekti koordineerija: Siret Piirsalu Tellija: Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed SISUKORD 1. SUHTLEMINE Dialoog 1 Ülemõe kabinetis. Vestluses osalevad haigla ülemõde Tiina Parik ja Malle Soo. Malle: Tere hommikust! Olen Malle Soo ja kandideerin teie haiglasse hooldustöötaja ametikohale. Ülemõde: Tere hommikust! Ülemõde Tiina Parik. Võtke istet, palun! Malle: Tänan. Ülemõde: Niisiis, teie olete Malle Soo. Palun rääkige kõigepealt endast ise. Malle: Olen sündinud 15. juunil 1964. aastal. Seega olen 48 aastat vana. Olen
Alljärgnevalt mõned 1. ja 2. pöördkonna sõnad: 1. pöördkond 2. pöördkond mõtlema käima avama helistama aru saama kiirustama kutsuma paluma pakkuma rääkima parandama vaatama seletama sõltuma Erandid: Järgmised tegusõnad kuuluvad 2. pöördkonda: hoidma hingama kuulma w Olevik Oleviku kasutamine Olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub kas kõnelemise hetkel või jooks val perioodil. Samas kasutatakse olevikuvorme ka seisundi, oleku, oskuste ja või- maluste väljendamiseks. Olevikus on võimalik kasutada ainult imperfektiivset aspekti ( ), kuna olevikus on tegevus tavaliselt lõpetamata.
**Koool** INIMESED JA INTERNET Uurimistöö **** 8b Juhendaja: ******** Pärnu 2009 SISUKORD Sissejuhatus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ajaloost . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .1 Interneti ohutus nõuded . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .2 Kaupade ostmine Interneti vahendusel . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .3 Tulemuste analüüsimine . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .4 Viited . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .5 Kokkuvõte . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6
vältida või vähendada. Samuti on hulgaliselt materjali internetis, mis tutvustab turvalise käitumise reegleid. Antud asjaolust lähtudes püstitatakse hüpotees, et õpilased oskavad internetis turvaliselt käituda, oskavad riske vältida ja teavad, kust vajaduse korral abi saada. Antud uurimistöö eesmärkideks on välja selgitada, millised on õpilaste käitumisharjumused internetis ning kui teadlikud ollakse riskidest ja nende vältimise võimalustest netis. Uurimistöö koosneb kahest peatükist. Esimeses peatükis antakse ülevaaade interneti tähtsusest kaasaja inimese elus. Teises peatükis analüüsitakse küsitluse tulemusi ja tehakse järeldusi õpilaste teadmiste kohta ohutust käitumisest internetis. Andmed analüüsiks saadi küsitluse teel. Uurimistöös küsitleti kokku 111 inimest (õpilased ja täiskasvanud) Rakke ja Väike-Maarja gümnaasiumist . Ankeet sisaldas küsimusi järgmiste teemad kohta:
on kasutanud internetti viimase seitsme päeva jooksul. Ainult umbes 316 000 inimest on 2007.aasta seisuga TNS Emori hinnangul interneti mittekasutajad (Pruulmann-Vengerfeldt & Kalvet 2008). 2009.aastal oli Eestis ainult 13% selliseid ettevõtteid, kus ei olnud ühtegi arvutit (Arvutite hulk ettevõtetes). 2009.aastal kasutas interneti püsiühendust arvutit omavatest ettevõtetest 99%, kodulehekülge omas 60% internetiühendust omavatest ettevõtetest, kodulehe vahendusel toote või teenuse müümise kavatsus oli 25 protsendil internetiühendust omavatest ettevõtetest (Internet). Nagu ülaltoodud faktidest näha, ei ole internet enam ammu ei maailmas ega Eestis vaid IT- meeste pärusmaa – seal veedavad iga päev aega miljonid tavalised inimesed. Internetis toimuv mõjutab poliitikat, majandust ja ühiskonda ning vastupidi. Paljusid töid ja asjatoimetusi saab kõige lihtsamalt, mugavalt ja kiiremini teha interneti kaudu ning turundajatel ja
heal eesmärgil, siis jah. Elektrooniline jälgimine võib aset leida ka näiteks asutusesiseselt, kui soovitakse hoida silma peal töötajate tegemistel ja harjumustel ning mõõta nii ettevõtte produktiivsust. Kas tööandja peaks tundma huvi millega tema alluvad tegelevad lisaks tööajal või peale tööd? Minu arust, kui töötaja eraelu segab tööd tegemist, siis tööandja võiks sellest töötajaga rääkida. Kui 6 omavaheline suhtlemine ei too tulemust ja paranemist, siis loomulikult tööandja võiks huvi tunda, millega tema alluv tegeleb peale tööd. Aga tööandja peab korralikult analüüsima kas see tegevus segab töötaja põhitööd. Kui jah, alles siis võib töötajale teada anda, et keegi veel teab tema privaatelust midagi. Töötaja töö- ja eraelu sotsiaalsetes võrgustikes Tööandjatel on raske sammu pidada virtuaalsete sotsiaalsete keskkondade arenguga. Pidevalt
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 1.MIS ON INTERNET?........................................................................................................4 1.1 Interneti ajaloost................................................................................5 1.2 Interneti kasutusvõimalused..................................................................6 1.3 Interneti ohud....................................................................................7 2.UURIMISE LÄBIVIIMINE.........................................
Kõige raskem oli kirjutada sissejuhatust ja kokkuvõttet. Raske oli ka seesama teooria osa. See töö väga raske polnudgi aga lihtsalt sihuke õudne, ja natuke raske. Kõige raskem luuletus mis ma tegin oli õnnelikus. Seal ma proovisin kõike kuidagi imelikult riimi panna, et tuleks nagu professionaalse kirjaniku tehtud. Töö käigus oli mõni asi väga raske, kuna mõistus enam hästi ei võtnud ja läksid üleridaliselt riimi. Seda töö käiku tehas ma olin ka netis, aga siis vaatasin muid videosid, või kuulasin mida videos räägitakse. Kokku öeldes, ma arvan, et ma tegin selle hästi, kuna pole kunagi nii pikka tööd teinud. Pole iialgi nii kaua aega ühte asja kirjutanud, alati on kiiremini valmis tehtud, alati on töö kähku tehtud. Seda tööd ma tegin sellepärast kaua, kuna siin oli vaja sissejuhatust, kokkuvõttet ja töö käiku. 2 Luuletused
KEILA KOOL REAALSUUND Loodusharu INTERNETI KASUTAMINE KEILA KOOLI 5ndate KLASSIDE HULGAS Autor: Tanel- Mairo Sildnik Juhendaja: Anneli Vallaste Keila 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tänapäeval on internet võtnud üle erinevad rollid, nagu trükimeedia, post, telefon, televisioon, muusika jne. Tänu interneti laiadele kasutusvõimalustele kasutab tänapäeval pea iga inimene internetti. Enamasti juba alates 7ndast eluaastast on lapsed tuttavad internetiga, aga kõige populaarsem on interneti kasutamine 10-50 aastaste elanike seas. Kuna eriti oluline on interneti kasutaja harjumuste väljakujunemine, mis toimub juba varases teismeeas, siis olen oma uuritavaks sihtgrupiks valinud 5.klassi õpi
Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail................................................................................................................................... 13 Interne
Ollakse kindlad, et tehnoloogia kasutamine toob kaasa muutused ajus. Sa oled see, kes oled, kuna su aju tahud reageerivad ümbruskonnale ja asjadele, millega sa tegeled. Kui sa muudad ühendatust, siis muudad sa seda, kuidas sa mõtled. Kuidas on muutumas ühendatus? Mõned ütlevad, et saame targemaks, kuna videomängud muutuvad keerulisemaks ja viis, kuidas meediat edastatakse mitme kihiliseks, mis nõuab eelplaneerimist ja probleemi lahendust rohkem kui varem. (Philips, 2007) Sotsiaalne suhtlemine on üks peamisi põhjuseid sellise meedia vahendi nagu internet kasutamiseks. Kuidas aga interneti kasutaja iseloomuomadused mõjutavad ,,päris elu" ja ,,näost näkku suhtlemist" võrreldes interneti sotsiaalvõrgustiku suhtlusega? (Amichai- Hamburger, Wainapel, Fox, 2002) 1. MEELT-MÕJUTAV MEEDIA Dmitri Williams leidis, et küberruum võimendab meie olemust. Introvert muutub aina rohkem introverdiks ja ekstravert rohkem ekstraverdiks. Televiisoris näidatavad halvad uudised
eelistusi ja arvestavad sellega millist infot ja mismoodi seda meile kuvatakse. Näiteks uudisteportaalid oskavad kuvada just neid uudiseid, mille kohta on teada, et see meid huvitab. 3 6. Mis omadused iseloomustavad head kodulehte? 1) lihtsalt leitav 2) esteetilise eesmärgipärase disainiga 3) kasutajasõbralik 4) loob interaktiivse suhte kasutajaga 5) suudab genereerida müügikontakte kodulehe külastajatest ning hiljem muuta need kontaktid klientideks. Hea koduleht on: 1) Sihtgrupikeskse ülesehitusega, vajadusel segmenteeritud 2) Maitseka kujundusega, mis toetab lehel navigeerimist 3) Ekraanilt lugemist soodustava tüpograafiaga 4) Hästi struktureeritud, milles orienteerumine on igale kasutajale jõukohane 5) Usaldust tekitav ja ettevõtte kaubamärki ning tegevust toetav 6) Autentse ja täpse sisuga, keeleliselt korrektne
nupuvajutus kogu tellimuse kohta. Üks meist on suur fotograafiahuviline ja selline fakt tegi natukene nalja. Kuid see on vaid müügistrateegia- esitleda hindu võimalikult odavana, kuid seejärel väikeste asjade eest siiski raha juurde küsida. Pilte me kahjuks sellelt ketilt tellida ei jõua, kuid otsustame katsetada nende teadlikkust oma teenuse kohta. Ettevõttega suhtlemine telefoni teel Ülesandeks on suhelda ettevõttega telefoni teel. Helistan hommikusel ajal, eeldades et poes on kliente vähem ja aega minuga tegeleda. Telefonile vastab naisterahvas. Enne kui jõuan midagi öelda, ütleb ta, mis poodi ma helistan ning mis on tema nimi. Küsin viisakalt, et kas tal oleks natuke aega, et vastata paarile minu küsimusele. Sõbralikult on ta väga koostööaldis. Soovisin infot, kuidas saaksin tellida fotot interneti teel
Kontakti hüpotees. Homogeensuse efekt. ????? Võrdne staatus Ühise eesmärgi nimel kooperatsioon rivaalide vahel Intiimne kontakt kaaslase paremaks tundmaõppimiseks Autoriteetide toetus loob positiivsed ootused kontaktist Homogeensuse efekt- 13. Gruppide vahelise kontakti platform (NIC), selle eesmärgid ja tegutsemine. Veebileht rivaalsetele gruppidele: Kontaktieelne protsess ja uurimine Andmete kogumine Kontakt ja suhtlemise protsess NIC täiustumine, uuringud Näost-näkku suhtlemine F2F kontakt 14. Internet, kui meedium (vahend) sex aktiivsuseks Küberseks on sünkroonne tegevus kus kaks või enam inimest on haaratud ja toimub masturbatsioon. Potensiaalne meedium sekstegevuseks. ,,kuumad" jututoad flirditasandil ,,kuulutustahvel" Pornograafia mahalaadimine Erootiliste materjalide otsimine Seks info ja nõuannete küsimine (psühhiaatritelt ja psühholoogidelt Seksiga seotud koolitused
Mis on internet Internet on ülemaailmne väiksemate arvutivõrkude ühendus, mis andmeedastuseks kasutab ühist protokollistikku. Arvutivõrk (computer network) on vahend arvutite omavaheliseks ühendamiseks, nii et oleks võimalik andmeid vastastikku vahetada ja arvutiressursse (näiteks välisseadmeid printer, välismäluseadmed jms) ühiselt jagada. Arvutivõrk jaguneb kohtvõrkudeks ja laivõrkudeks: · kohtvõrk (LAN Local Area Network) on mingil piiratud alal paiknev arvutivõrk (näiteks ühes ruumis või majas); · laivõrk (WAN Wide Area Network) laia geograafilist piirkonda kattev arvutivõrk, mis seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtt
sured !!!" "Minuga on kõik korras ära muretse,lähme viime pildid ära jh siis elame oma elu edasi! "Ok" Hiljem siis saimegi vennaga kodus kokku ning läksime autobussiga Estonia ette. Märkasin kohe mingit kahtlast vananaist kes kandis parukat. Eks siis viskasingi pildid prügikasti ning läksime vennaga koos koju.Hiljem tuli mulle jälle sõnum: Sõnum: Ära anna talle neid pilte!!! Ei tea kes see veel on ? Kuid saatsin sõnumi vastu: Sõnum: Juba andsin ! Kes sa oeld muidu? Ning kohe tuli ka vastus: Sõnum:Oi ei ..(su elupäästaja) Oeh jh .. *** Täna on nädalavahtus ning me lähme (mina Marko ja Kairi ning tema poiss) Pärnusse. Jh Kairi sai terveks! Pärnus me süvitame ning mu vanavanematel on seal suvila, kus oleks ennast hea sisse seada. Esimesel päeval me lihtsalt käisime ujumas ja lõbutsesime niisama teisel päeval käisime me Tivolis . Irw nii jube oli ikka. Kui jh Marko kaitses mind
Tallinna Sikupilli Keskkool JAN UUSPÕLD Uurimistöö Martin Kristerson 11. klass Tallinn 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Idee uurida lähemalt Jan Uuspõldu ja tema elukäiku tuli peamiselt tänu sellele, et pean teda kõige silmapaistvamaks ja üheks parimaks eesti näitlejate seas. Olen ka ise käinud teda teatris vaatamas, näinud teda televiisoris ja kuulnud teda raadios. Võin enam kui kindlalt oletada, et suurem enamus eestlasi teavad seda nime ja tunnevad ta näo ära. Kui koolis kohustusliku uurimustöö teemaks öeldi ''Eesti näitlejad või muud kuulsused'', siis tema nimi hüppas esimesena pähe. Tegemist on vaieldamatult ühe tuntuima inimesega, kes on korda saatnud nii mõndagi ja pääsenud lugematutel kordadel meedia huvivaldkonda. Ta on olnud ajalehtedes, raadios, uudistes ja
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Mis on arvutiviirused ja millist kahju need arvutile tekitavad?.................................................. 4 Kuidas arvutiviirused levivad?....................................................................................................4 Peamised arvuti viirusega nakatumise tunnused on järgmised:..................................................5 Viiruste ehitus ja talitlus............................................................................................................. 5 Nakatamissüsteem .................................................................................................................. 5 Päästikumehhanism.................................................................................................................6 Toimelaeng ...................................................
Milleks FORMAT C: ? Sõna FORMAT tuleb Inglise keelest ning tähendab Eesti keeles FORMAATI. Format ketta puhul tähendabki ketta seadmist töökorda, ehk siis tühja ning puhta ketta seadmist windowsi installiks(ka linuxi ja muude op süstemide installiks). Miks aga FORMAT C: ? Miks mitte D, E jne? C tähistab arvuti ESIMEST ning PRIMAARSET ketast! Kui arvuti kõvaketas on jagatud mitmeks või on tal neid mitu, siis tähise C saab IDE0 kaabli MASTER ketas, D saab IDE0 otsas SLAVE või IDE1 otsas olev MASTER ketas(samuti võib selleks olla CD/DVD seade). Milleks see hea on? Kui ostad poest uue ketta, kui on vaja windows uuesti "puhtana" peale panna, kui soovid installida windowsi asemele linuxit või vastupidi, siis selle jaoks tuleb teha FORMAT, ehk siis ketta ümber seadistamine uue operatsiooni süsteemi jaoks. Siit tuleneb ka veidike väär väide, et FORMAT kustutab ketta tühjaks, tegelikult tehakse ketas puhtaks enne formaatimist ning selle käigus siis kustuvad kõik andmed
ja mis kogemus? midaajaks teosed peab teevad Põhjenda. tehtud klassis Jah, ei pea olema. oli mul, tassimakes on haiglas materjale meeletult võimalik e-õppe vahendusel koguaeg kaasas, ka kaasakõik teha. on netis Nii üleval on väiksem On Minu Ei,
ajad on LAMBAKARJUS JA AEG* aotame Kui see etajatel, vadiile ) k5lab. !e enam li iiks lambakarjus, nagu síle ja jumekas, ilma iihegi kortsuta. Inimestel 1gejale, tema iimber olid koikidel kortsud. Mone vanakese nagu oli kortsudest krabe kui nartsinud Dun vDi kuivanud kaalikas. Aeg oli monessegi nas on luitunud raugalaupa kiindnud siigavad vaod, mis konelesid aastate britseb karmist koormast. Seevist ei saanudki teisiti olla, sestinimesed kiilas olid e pole vaga toimekad, nende paevad moodusid igapaevastesaskeldustes,ja kui le tum- neil aega iile jai, siis nad motlesid. Nad motlesid iiksteisele valja nimed, endist. motlesid nimed valja ka koige muu tarvis ja armastasid seda maailma, mis koosnes paljudest nimedest ja milles oli seeparast hea elada. Nad elasid oma kiilas, kasvasid seaLsiinnitasid lapsi, tegid palju tood, ajasid juured alla ja surid, ilma et kellelgi oleks kordki tulnud tahtmist oma k
..................................... 17 Müügi prognoosimine....................................................................................... 17 Turunduse eelarve.............................................................................................17 Turunduse riskianalüüs....................................................................................18 Lisa 1. Pressiteade............................................................................................. 19 Lisa 2. Kodulehe analüüs..................................................................................20 2 Kokkuvõte Plaanime müüa AXBO äraruskella meie valitud sihtgrupile, kelleks on 20-45 aastased inimesed. Peamiselt on nendeks keskmise või keskmisest kõrgema sissetulekuga inimesed, kes kasutavad aktiivselt internetti ning sooritavad oma osate internetipoodides. Leiame, et meie toode on väga innovaatiline
sellega ka äärmusese. Mul on üks tuttav, kunagi käis suhtlemise koolitusel. Nüüd käib asi temaga umbes niimoodi, et kui ma ütlen talle, et palun pane see laptop kinni. Siis ta vastab, et kas sa mõtled seda laptopi, mis asub õpetaja laual. Seda ikka. Kas ma pean ainult kaane sulgema või pean ma päris kinni panema? Ja nii lõpmatult. Ärge minge nende tehnikatega liiale! Peegeldamise koha pealt ültes Mark, et ma ajasin ta päris segadusse. Ehk Marki jaoks muutus suhtlemine raskeks. Tegelikult me kasutame neid tehnikaid täiesti alateadlikult kogu aeg. Kaja. Mida sa tegid nädalavahetusel? Sporti tegin. Sportisid? Mis sporti sa tegid? Jooksin. Jooksid? Pikka maad? Ei, lühikest. Lühikest? Kas sul oli tunne, et ma sind kuulasin? Panite tähele, mis ma tegin? Ma kordasin kogu aeg. Ja kui ma oleks seda niisama jutu käigus teinud, enne kui teie tähelepanu sellele juhtinud, et see on tehnika, siis oleks see tundunud täiesti loomulik. Paus.
annaabi.ee 
