Kas aga kõigis riikides on tagatud inimõigused sarnaselt?Ei ole ,kuna kõik maad ei ole sarnased. Erinevates maades on erinevad inimõigused .See tuleneb kultuurilistest erinevustest,majanduslikust arengust ja eelkõige valitsemisreziimist. Kõige paremateks näideteks on kolmanda maailma riigid , Põhja-Korea ja Kuuba. Näiteks valitseb Põhja-Koreas diktatuur ja enamus inimõigused puuduvad kõige hullem on seal sõnavabaduse puudumine. Arenenud maades on palju inimõigusi mille rikkumise puhul on võimalik pöörduda kohtusse. Peamised inimõigused on õigus seaduse ja riigi kaitsele, õigus elule,õigus pöörduda kohtusse oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral, omandipuutumatus ja kodupuutumatus. Inimõiguste eesmärk on tagada inimetele elamisväärne elu ja kaitsata neid tagakiusamise eest. Ameerikas näiteks käivad põhilised vaidlused ümber diskrimineerimise ja vabaduse üle. Lääneriikides peetakse neid õigusi enesest
Inimõigused Inimõigusi rikutakse alatihti ebaseaduslikult nii, et keegi ei pööra sellele suurt tähelepanu. Näiteks võib tuua rassismi, julma ja väärikust alandava kohtlemise ning usuvabadusse suhtumist. On palju, kes eiravad neid reegleid üleolevalt teades, et sellel pole tagajärgi. Inimõigusi peaks minu arvates rangemalt kehtestama hakata andes rikkujatele suuremaid karistusi. Inimõigusi rikutakse kõikjal meie ümber ja me ei märka seda. Rassism on probleemiks just USA-s ja muudes välisriikides. Eestis see suurt probleemi ei tekita, sest Eestis on vähe mustanahalisi. USA-s algab kõik peale juba väiksest lapsest saati. Minu arvates on rassism täiesti põhjendamatu viha kellegi teise suhtes. Me oleme kõik inimesed ja ainus asi mis meid eristab on melaniini tase nahas ja see pole küll põhjus kellegi alandamiseks. Kunagi oli asi kordades hullem. Olid
2. SLAID Inimõigused on iga inimese moraalsed sünnipärased õigused, mis on üldised ja kehtivad kõigi kohta, õigused, mis kaitsevad inimest riigi vastu. Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. See tähendab, et neid ei saa kelleltki ära võtta, kuigi teatud juhtudel saab neid piirata. Inimõigusi saab teistest, nö tavalistest, õigustest eristada kolme asjaolu tõttu:
Artikli 5 kohaldamisala hõlmab vabaduskaotuse kriminaal-ja tsiviilmenetluses, mis hõlmab järgmisi teemasid: 1) isiku kinnipidamise ja tema vastuvõtul asutus (1. osa artikli 5); 2) põhjendus kinnipidamine (2. osa artikkel 5); 3) õigus asja arutamisele mõistliku aja jooksul (3. osa artikkel 5); 4) pöörduda kohtusse ja kohtu pädevust (4. osa artikkel 5) 5)õigus hüvitisele (5. osa artikkel 5). 2.Diskrimineerimise keeldus Alus inimkaubanduse tähendab rikkumise põhilisi inimõigusi ja alanduse inimväärikuse ekspluateerimise vorm inimesed (seksuaalne ärakasutamine, sunniviisiline töö või värbamine ja hoidmine, sisu orjuses või sarnases olukorras) või sunniviisiline elundite eemaldamist. Välisminister võrrelda kaubitsemine organiseeritud kuritegevus, mis ohustab nii rahvusvahelise kui ka siseriikliku julgeoleku. Inimkaubandus on mitmeid erinevaid vorme. Üks tuntumaid vorme - laste seksuaalne
- Võõrandamatud - Universaalsed Valik väärtustest Inimõigused ise pole väärtused Indiviidi õigused - Isikute kaitse - Õiguse kandja - Perekonna ’eristaatus’ Vastastikune sõltuvus ja lahutamatus Majanduslike ja sotsiaalsete õiguste staatus - Universaalsus - Olulisus - Praktilisus - Rakendamine Aktiivsed ja passiivsed õigused Riigi roll - Riik kui inimõiguste rakendaja – nt mõrvar ei riku teise inimõigusi - Riik kui peamine rikkuja - Inimõigused hoiavad riiki midagi tegemast või panna midagi tegema - Inimõigused annavad inimestele riigi üle kontrolli Rahvusvaheline rakendamine - I maailmasõja järel sõjakuritegude eest karistamine (ebaõnnestunud) - Nürnberg ja tokyo - Jugoslaavia ja rwanda - Rahvusvaheline kriminaalkohus II loeng Inimõigused kui moraalsed õigused
● tervisekaitsele ja arstiabile ● Kultuurilised õigused ● õigus haridusele ja kultuurile, ● teabele, ● õigus rahvuskultuuri ja –keele säilitamisele. ● Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste elluviimine sõltub iga maa arengutase-mest. ● Poliitilised õigused on seotud osalemisega poliitikas ning kehtivad enamjaolt nende inimeste kohta, kes on vastava riigi kodanikud. Millal võib inimõigusi piirata? ● Teatud juhtudel võib inimõigusi piirata – nt selleks, et tagada riiklik julgeolek, teiste inimeste õigused, avaliku korra ja liiklusohutuse tagamiseks, looduskeskkonna kaitsmi- seks, alaealiste ja vaimuhaigete järele valvamiseks, nakkushaiguste leviku tõkestamiseks. Inimõiguste rikkumiste juhtumid Holokaust ●õigus elada – st kedagi ei tohi meelevaldselt tappa, ● kedagi ei tohi piinata, julmalt ning inimväärikust alandavalt
Mustlased on Euroopas erinevatesse riikidesse hargnenud. Osa nende kultuurist on ennustamine ning sageli peetakse neid ka varasteks. Selline aegunud arvamus põhjustab näiteks selle, et mustlasi ei taheta eriti tööle võtta ning naabriteks jne. Diskrimineerimise tõttu peavadki nad enda elatamiseks hakkama tänavatel kerjama, varastama või muud taolist. Kui rahvuse tõttu diskrimineerimine oleks olemata olnud, ei peaks sellise probleemiga tegelema. Sarnaselt rikutakse inimõigusi iga päev Põhja-Iirimaal, kus kaks erinevat usulahku on jaoutunud erinevate linnaosade vahel ning inimesi tapetakse iga päev nende usutunnistuse tõttu. Seda teavad kõik, kuid probleemi ei lahendata, kuigi tegu on inimõiguste vastase tegevusega. Kuidas aga leevendada aastatepikkust konflikti? Minu igapäevaelus ei saa ma öelda, et minu inimõigusi on rikutud. Mulle ei ole ülekohut tehtud ja mind pole ka mitte mingil alusel diskrimineeritud. Seetõttu on mul keeruline mõista,
Inimõigused Referaat Juhendaja: Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks. Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi.
1.Demo laienemine. 1. MS ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadused, mis suurendasid demok. õigusi. naised said valimisõiguse,Suurendati valimisõiguslike kodanike arvu. 2. Iseloomusta demok. liikumisi: liberalism- uuenduste vastuvõtlikumad, kaitsesid isiksuse vabadusi ja vaba turumaj. Konservadid- vana korra järgi kõik,mitte midagi uut. Sotsid- kaitsesid tööliste huve. 3. Mitte demok.. Kommarid- töölised pidid olema õnneliku homse ehitajad. Fassid ja natsid- hirmuvalitsemine, tappa vaenlased. 4. FRA ja ENG riigikord- FRA vabariik, palju parteisid, poliitiline elu kirev, valitsuse eluiga lühike, asumaadega polnud probleeme. ENG- riigipeks kuningas või kuninganna, ei osalenud juhtimises, seadusi võttis vastu parlament ning nende täitmist korraldas valitsus eesotsas peaministriga 5. FRA maj. Reparatsioonimaksud, masinate, autode ja keemiakaupade tootmine, kalandus, moekaupade tööstus, arenes kiiresti võimsaks tööstusri...
- Eesti Vabariigi põhiseaduse II peatükk 2) 1950 a. Töötati välja Euroopa Nõukogu poolt Euroopa inimõiguste konvetsioon - on siduv dokument - õigused selgemalt lahti seletatud kui ÜRO inimõiguste deklaratsioonis 3) 1961 a. Euroopa sotsiaalharta - elanike sotsiaalsete õiguste kaitse - tõstaks elatustaset - suurendaks sotsiaalset heaolu - Eesti Vabariik pole täielikult käsitlenud seda 4) 1989 a. Lapse õiguste deklaratsioon - hõlmab traditsioonilisi inimõigusi (nt. Õigus enesemääramisele, kaitsele, puutumatusele, + veel õigusi, mis on mõeldud ainult lastele nt. Õigus olla koos vanematega, õigus mängule) Inimõiguste kaitse Inimõiguste kaitse tugineb demokraatlikule riigikorraldusele, õigussüsteemile ja inimeste teadlikkusele oma õigustest. Eestis Oma õigusi saab kaitsta: - Pöördudes õiguskantsleri poole. Õiguskantsleri (ombudsman ehk õigusvahemees) põhiülesanded
riikidele. Olles muutunud poliitilisest üha enam õigusorganisatsiooniks, on EN siiani eesrinnas uute rahvusvaheliste lepingute koostamisel, et võidelda nüüdisühiskonna probleemidega, nagu küberkuritegevus, tervishoiuteenuste kuritegevus, rahvusvaheline terrorism ja inimkaubandus. Seni viimane ENi riigipeade ja valitsusjuhtide tippkohtumine toimus 2005. aastal Varssavis. Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). ENi juhtorganid on ministrite komitee ja parlamentaarne assamblee. Organisatsiooni tööd korraldab sekretariaat, mida juhib peasekretär, kelleks on alates 1. oktoobrist 2009 Norra endine peaminister Thorbjørn Jagland. ENi ametlikud keeled on inglise ja prantsuse keel.
samad vajadused saaksid rahuldatud ka tulevastel põlvkondadel. Julgeolek – arenguvõimaluste vaba kasutamine kartmata, et need võimalused tulevikus kaoksid. Tootlikkus – inimeste täielik osalemine sissetuleku tootmises ja tasustatud töö võimalus. 4.5 Rahvusvaheline julgeolek Inimjulgeolek – see mõiste toob julgeoleku keskmesse indiviidi. ÜRO Arenguprogrammi definitsiooni alusel sisaldab inimjulgeolek elementaarseid inimõigusi, minimaalset sissetulekut ja vähemalt mingisugusegi toidu olemasolu. Samuti sisaldab see vähimat kaitset individuaalse ja kollektiivse vägivalla, haiguste ja looduskeskkonna ohtude eest. Kõigil inimestel on õigus oma kultuurilise elukeskkonna säilimisele. Poliitiline julgeolek – mõiste keskmes on riik ja selle eesmärgiks on elimineerida ohud, mis riiki nõrgestavad. See võib olla tihedalt
Referaat Koostaja:Jonafan Smirnov 12 klass Juhendaja:Saskia Sadrak Kohtla-Järve 2016 Sisukord Euroopa Nõukogu 3 Euroopa Nõkogude ajalugu 4 Kasutatud kirjandus 5 Euroopa Nõukogu Euroopa Nõukogu (EN) eesmärk on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet (seaduse ülimuslikkust) Euroopas. EN ei ole Euroopa Liidu institutsioon ning seda ei tohi segamini ajada Euroopa Liidu Nõukoguga (Council of the European Union). 2 ENi üheks olulisemaks saavutuseks on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine 1950.
Ka paljud rahvusvahelised inimõiguste alased lepingud põhinevad väärikusel. Inimõiguste fundamentaalsed tunnused o Universaalsus st et nad kuuluvad kõikidele inimestele, olenemata nende käitumisest, kus iganes nad ka poleks, mis iganes soost, rassist nad poleks. Universaalsus tuleneb sellest, et nad on inimesed. o Loomupärasus inimõigused on loomupärased, inimesed saavad need sünniga. Ei saa neid läbi mingi protsessi, nt taotleme endale inimõigusi. Vt ,,Vienna Declaration and Programme of Action" 1993. Dokumendis rõhutatakse, et inimõiguste universaalsus pole vaidlustatav. Samas on seda palju vaidlustatud. o Võõrandamatus inimõigused on võõrandamatud. Kelleltki ei saa neid ära võtta ja keegi ei saa neid ka ise loovutada, nt hakata orjaks, aga samas palju võlaorjust. Samas saab neid teatud juhtudel piirata.
juurde toimetamist, õigus saada ebaseadusliku kinnipidamise eest kompensatsiooni. Kohtujärgses: õigus nõuda kiiret ja avalikku protsessi; õigus süütuse presumptsioonile; õigus kaitsta end ise või advokaadi vahendusel; poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine; enesesüüdistuse välistamine. 4. Kodanikuõigused ja inimõigused Inimõigused peegeldavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale. Inimese rahvus, nahavärv, keel, usk, jõukus või kodakondsus ei piira tema inimõigusi. Vabadus, lugupidav suhtumine kaasinimestesse, normaalsed elutingimused, võimalus oma elu korraldada põhimõtted, mida hindavad kõik rahvad. Kõikjal ei tõlgendata inimõigusi täpselt ühtemoodi. Riigis valitsev ideoloogia, majanduslikud olud ja traditsioonid mõjutavad seda, kui palju riik pingutab inimõiguste tagamiseks. Inimõigused jaotuvad: Põhiõigused; poliitilised õigused; sotsiaalsed ja majanduslikud õigused; kultuurilised õigused
kehtestanud kindlad normid, mida kõik peavad järgima, eesmärgiga tagada nende riikide kodanike julgeolek ja hoida ära igasugused pinged, kriisid, sõjad ja muu taoline. Need üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise alustalad on välja kujunenud aastasadade jooksul ja põhinevad arusaamal, et erimeelsused tuleb lahendada rahumeelselt ja mitte relvajõudu kasutades. Kuid kas kõik riigid ka tegelikkuses neist põhimõtteist johtuvad? Üheks selliseks normiks on kohustus austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi. Eelmise aasta mais avaldati Euroopa Parlamendi poolt raport, milles käsitletakse inimõiguste tagamist maailmas. Raportis toodi välja Hiina kui riik, kus viiakse ellu enamik maailmas aset leidvatest hukkamistest. Venemaale heideti ette mitmeid murettekitavaid sündmusi, nende seas ka paari aasta tagune ajakirjanik Anna Politkovskaja mõrv, millele siiani lahendust pole leitud. Kas sellistes riikides, kus
nad ei tea ega oska midagi arvata näiteks valimistel hääletamisest ning valitakse huupi ilma tutvumata kanditaatide programmiga. Ning siis tuleb lihtsalt leppida valitud poliitikaga, mis ei vasta ootustele. Inimesed ei oska esitada omapoolseid argumente või ettepanekuid ajakirjanduses. Nii kritiseeritakse valitsust ja poliitikuid kuigi ei vaevuta isegi päevaprobleemidega ennast kurssi viia. 5. Mida nimetatakse inimõigusteks? Miks on neid vaja? Inimõigused on iga inimese põhiõigused. Inimõigusi on vaja kuna nende põhimõtete järgimine annab vabaduse, lugupidava suhtumine kaasinimestesse, inimväärsed elutingimused. Need annavad inimestele õigused. 6. Nimeta olulisemad (2-3) põhiõigused, poliitilised õigused, majanduslikud-sotsiaalsed inimõigused ja kultuurilised õigused. Põhiõigused: • Õigus elule. • Õigus perekonnale ja eraelule. • Õigus vabadusele, võrdusele ja isikupuutumatusele. Poliitilised õigused: • Usu ja mõttevabadus. • Sõnavabadus. •
Riiki, kus asjaajamine käib seadusi järgides nimetatakse õigusriigiks. Õigusriigis peavad seadused olema kõigile kättesaadavad. Eesti riigis avaldatakse kõik seadused ''Riigi teatajas''. Seadused jagunevad kirjutamata ja kirjutatud seadusteks ehk õigusnormideks. Et probleemideta suhelda on kasulik silmas pidada järgmisi põhitõdesid: 1. Käitu teiste suhtes nii, nagu tahaksid, et käitutaks sinuga. 2. Tunne peamisi inimõigusi ja vabadusi ja Eesti põhiseadust. 3. Oska leida vajaliku õigusakti teksti 4. Tea, kust saab õigusabi.
piirkonna elanikkond püüab majandustegevuses ja tarbimises säilitada või saavutada. 29) Sissetulek- Perekonna/leibkonna liikmete töötasud, pensionid ja sotsiaaltoetused. 30) ÜRO- Ühinenud rahvaste organisatsioon, asutatud 1945 aastal, peakorter New Yorkis, liikmeid 192, Peasekretär Ban Ki-Moon, eesmärgiga tagada rahvusliku rahu ja julgeoleku 31) EN- euroopa nõukogu- loodud 1949. Aastal, liikmesriike 47 Euroopast ja Aasiast, tegevuse eesmärgiga kaitsta inimõigusi, pluralistliku demokraatiat, teadvustada Euroopa kultuurilist identiteeti, leida lahendusi Euroopa riikide probleemidele. 32) Euroopa inimõiguste konventioon- leping, mis allkirjastati 1950 ja jõustus 1953, sellega liitunud riigid on kohustatud täitma inimõigusi. 33) Euroopa inimõiguste kohus- Euroopa Nõukogu juurde loodud kohus, kuhu võib iga isik või isikute rühm pöörduda inimõiguste rikkumise puhul sellekohase kaebusega (peale 3 esimese kohtuastme läbimist)
inimene ja oluline on riigi huvi mitte inimeste huvi. 3. Suur sõjaväestatudaste 4. Riigi suured kulutused sõjaliseks otstarbeks 5. Sõjavägi ei allu riiklikule juhtimisele 6. Pidev valmistumine sõjaks 7. Pidev vaenlaste otsimine Nõukogude riigi vaenlased olid kõik kapitalistlikud riigid. Saksamaa vaenlasteks olid juudid ja kommunistid. 8. Demokraatlike- ja inimõiguste piiramine või puudumine. Saksamaal oli juutidel ära võetud kõik inimõigused ja Nõukogude riigis rikuti pidevalt inimõigusi. 9. Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Nõukogude riigis oli kommunistlikparte ja kommunism, Saksamaal aga natsionaalsotsiaalpartei (?) ja natsionaalsotsialism. 10. Rahva hirmutamine ja ähvardamine. Saksamaal ei loodud kolhoose. 11. Vangi- ja koonduslaagrid 12. Sala- ja julgeolekuteenistused 13. Kogu elu oli allutatud partei kontrollile
Inimõigusi reguleerivad kokkulepped Hanno Küng Mis on inimõigused? · Inimõigused on igale inimesele kuuluvad kaasasündinud põhiõigused, mis põhinevad inimväärikusel ja mida seetõttu peetakse võõrandamatuteks. 1. Inimõigused on kõigil inimestel. 2. Inimõigused on kõigil inimestel võrdselt. 3. Inimõigustest kinni pidamist saab nõuda ükskõik kellelt. Rahvusvahelised lepingud? · Allkirjastamine · Aruanded · Komiteed Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1991. · Järelvalvet teostab Inimõiguste komitee Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt · ÜRO tasandil · 21.10.1992. · Järelvalvet teostab Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste komitee Piinamise ning muude julmade, ebainimlike või inimväärikust alandavate kohtlemis- ja karistamisviiside vastane konventsioon · ÜRO tas...
Rahvusvahelise suhtlemise üldtunnustatud normid on kujunenud aastasadade jooksul. Nüüdisaja üldtunnustatud rahvusvahelise suhtlemise normid nõuavad, et tuleb · hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest; · lahendada tülid rahumeelselt; · pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust; · austada riikide suveräänsust ning sellest tulenevaid õigusi; · mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse; · austada inimõigusi ja inimese põhivabadusi; · edendada koostööd riikide vahel; · järgida rahvusvahelise õiguse norme. Rahvusvahelised suhtlemise vahendid Nende põhimõtete täitmiseks kasutatakse mitmesuguseid vahendeid, millest peamised on diplomaatilised suhted, majanduslik koostöö ning rahvusvahelised lepingud. Diplomaatilised suhted saavad alguse, kui üks riik tunnustab teist diplomaatiliselt. Diplomaatiliste suhete katkestamine on rahvusvahelistes suhetes äärmuslik samm, mis
korral üksteist kaitsma NT NATO. 9. Kirjelda ÜRO, NATO, OSCE ja Euroopa Nõukogu tegevuse eesmärke ja toimimise põhimõtteid. *ÜRO- eesmärk tagada maailma rahumeelne areng ning vältida globaalsete konfliktide tekkimist. Toimib koordineerides ja soodustades riikide vahelisel koostöö alal. *NATO-organisatsioon. Mille eesmärk on kollektiivselt kaitsta liikmesriike. Toimib ülesandel üksteist kaitsta välisrünnaku eest. *OSCE- eesmärk kaitsta inimõigusi ning kriisiennetuse lahendamisega. Toimib oma otsuseid tegevate institutsioonide kaudu. *Euroopa Nõukogu- eesmärk euroopalike väärtuste toetamine ja kaitsmine. Toimib kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressil. 10. Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke ning iseloomusta selle toimimist ja tähtsamaid institutsioone EL-majanduskoostöö organisatsioon, millel on nii rahvusülesandeid kui ka valitsusvahelisi institutsioone.
Inimeste õigused ja vabadused Inimese õigused on õigused, mille kinni pidamiseks on vajalikud tingimusi, riik peab tagama ( valitsus). Inimestel on õigus nõuda nende austamist. Inimõigused on kirja pandud ÜRO deklaratsiooni. Teiste õigus liikide puhul kehtib olukord, kus riik nõuab ja kodanikud alluvad. Inimõigusi rühmitakse järgmiselt: 1. Isikuõigused e. Põhiõigused a) õigus elu le b) õigus vabadusele c) õigus võrdsusele d) isiku puudumatusele e) õigus eraelule ja perekonna elule f) õigus kodule ja omandi puutumatusele g) õigus inikliku kohtlemisele h) õigus seaduse kaitsele ( pöörduda kohtusse) i) õigus vaimsele ühte kuuluvus tundele 2. Poliitilised õigused a) õigus valida, hääletda ja olla valitud.
Tegevus, muudatused taunis terroristlike haiguseperiood raketitehnika arendamine meetodite karmust otsustas põhiliste riigi kaitsevõime võimaldas strateegiliste küsimuste üle kindlustamine mõningaid isiklikult inimõigusi võitluses saksa fasistlike võttis endale ise kõrgeima vallutajate vastu rindel vabastas sõjaväelise auastme poliitvange Suur Isamaasõda laiaulatuslikud näidiskohtuprotsessid
laienemisele. Ei anna laenu ega toetusi ! OSCE(Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon) peasekretär Lamberto Zannier ( Itaalia) Asustatud: 1.08.1975 Liikmeid: 56 Peakorter: Viin, Austria Suurim regionaalne julgeolekualase koostöö organisatsioon Eesmärk : rahu ja stabiilsuse tagamine. Euroopa Nõukogu Thorbjorn Jagland(Norra) Asustatud: 5.05.1949 Peakorter: Strasbourg, Prantsusmaa Liikmeid: 47 Eesmärk: edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet(Euroopas) WTO(Maailma Kaubandusorganisatsioon) Pascal Lamy(Prantsusmaa) Asustatud: 1995 Eesti liitus: 13.11.1999 Peakorter: Sveitsis Eesmärk: reguleerib riikide omavahelist kaubandust
Euroopa Nõukogu • Euroopa Nõukogu – EN Ajalugu • EN on vanim Euroopa institutsioon. • Asutati 5. mail 1949. aastal Londonis. • Loodi eesmärgil tagada see, et 20. sajandi maailmasõdade õudused ja kannatused enam kunagi ei korduks. EN • Eesmärgiks on edendada demokraatiat nind kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtet Euroopas. • Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni koostamine aastal 1950. Liikmesriigid • Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsogoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro,
· Arutelu · Õe eetikakoodeks ei jälgitud (isikuandmeid võib kasutada üksnes andmesubjekti nõusolekul või selleks pädeva organi loal). · See tegevus lisas stressi ja muret patsiendile ja tema perele. · Õde peab hoiama isikuandmete konfidentsiaalsust. Järeldused · Organiseerida järjepidevalt eetika-alaseid koolitusi. · Kasutada andmesalvestusja dokumendihaldussüsteeme, mis tagavad konfidentsiaalsuse. · Õendusabi osutamisel austada inimõigusi, inimeste väärtushinnanguid, avasid ja uskumusi. Kasutatud kirjandus Rahvushvaheline Õdede Nõukogu International Council of Nurses, 3 place Jean- Marteau, 1201 Genf, Sveits. (2006). https://www.ttk.ee/public/Eestikeelne_oe_eetikakoodeks.pdf (8.10.2018) Eetikakoodeksite käsiraamat. (2007). Tartu Ülikooli Eetikakeskus. Õdede koodeks lk 395- 397. Tartu. (8.10.2018) Soosaar, A. (2016). Meditsiinieetika. Tartu Ülikooli Kirjastus. https://www.digar
Kommunism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust tööliste valitsuse abil, eesmärk on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine Fasism e natsionaalsotsialism- poliitiline õpetus, mis väärtustab ainult oma rahvast, on rassistlik, juhikultusele ja militarismile orienteerunud Dominioon- BRÜ automaatne liikmesriik, millel on oma parlament, valitsus seadusandlus; BRÜ Briti Impeerium moodustasid Suurbritannia ja temast sõltuvad alad: Aafrika, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Lõuna- Aafrika Majanduslik liberalism- seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumi Isolatsionism- eraldumise ja erapooletuse taotlus välispoliitikas Maffia- organiseeritud kuritegevus Autoritaarne diktatuur- kogu võim koondu ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valitsemises Totalitaarne diktatuur- kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte; rahvas ei saa osaleda valimistes; rikuti demokraat...
Kuna Gulag oli mõeldud inimeste ümberkasvatamiseks, kinni hoidmiseks või kõrvaldamiseks paiknesid laagrid külmades ning enamasati elamiskõlbmatutes kohtades. Tänu vangide värvilise metalli kaevandamisele, kivisöe varumisele, matsatööstuses osalemisele ning muudes riigile vajalikes majandusharudes tegutsemisele muutus Stalinile Gulagi tegevus oluliseks. Kuna sunnitöölaagrite vangide elu- ja töötingimused väga ebainimlikud ning peaaegu olematud ja eirati elementaarseid inimõigusi suri laagrites palju vange. 13 aasta jooksul (1930-57) käis sunnitöölaagritest läbi 5-9 miljonit inimest. Pärast Stalini surma lasti vabadusse 1,2 miljonit Gulagi vangi. 1960. Aastal saadeti Gulag lõplikult laiali. Maarja Lumiste
tema rassist, soost ega usutunnistusest. Need õigused on sellepärast, et tagada maailmas kord ja rahu. Näiteks mitte kedagi ei või tappa nende nahavärvuse, usu või orientatsiooni pärast. Kedagi ei või nii kui nii tappa aga mis tahan sellega öelda on, et inimõigused on meile selleks,et me teaks kus on piir, mida võib teha ja mida ei või teha. Ei kujutaks isegi ette mis maailmas saaks kui neid inimõigusi poleks. Ka igal naisel on sama suur õigus minna vahetundi kui mehel. Mina arvan, et kui neid ei oleks siis enamus maailmas olevaid inimesi elaksid orjuses ja vaesuses. Igas riigis valitseks sotsialislik riigikord, mis ei oleks väga mitte kellegile hea. Lõpetuseks tahan öelda, et kõik olendid, kes tunnevad valu, väärivad inimõiguseid. Need õigused tagavad kõigile inimväärse elu, sealhulgas ka arengumaades. See kõik on väga tähtis, see toob rahu ja ühtsuse kogu maailmas.
Majanduses tekkisid ebakõlad, tavaliseks said häired varustamises ehk defitsiit. Breznev elas üle mitu rabandust, kuid et riigis säiliks stabiilsus, sunniti teda NLKP peasekretärina jätkama. Breznevi võimuperioodi lõpus muutus stabiilsuse hoidmine üha keerukamaks. Nõukogude Liit pidas 1975. aastal Helsingis lääneriikidega saavutatud kokkulepet suureks võiduks, kuna sellega tunnistati Euroopas maailmasõja järel toimunud territoriaalseid muutusi ega pööratud tähelepanu inimõigusi käsitlevatele punktidele. Helsingi kokkulepete järel aktiviseerus dissidentide liikumine. Breznevi juhtimisel oldi rahul sellega, et õnnestus vältida Novotserkasski probleemide tõsisemat kordumist. Kreml 1973. aastal lõikas kasu nafta hindade järsust tõusust maailmaturul. USA-ga oli saavutatud enam vähem võrdne seis. Majanduse tootmisvõimsuse kitsaskohad olid endiselt alles. Põllumajandustootmise toetused olid maailma suurimad. Rahulolematus võimudega ühiskonnas levis sügavamale
o Konsulaar- ja välissuhete alase info kättesaadavus o Toimetulek piireületavate probleemidega. 5.4 Eesti mõjukus ja hea maine Alameesmärgid: o Algatuslikkus rahvusvahelistes organisatsioonides o Innovaatilise riigi kuvand o Asjatundlikkust jagav ja globaalteemades kaasarääkiv riik o Eesti hea maine o Rahvusvahelist vastutust jagav ja panustav riik 5.5 Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtuste ruum. Alameesmärgid: o Demokraatiat ja õigusriigi põhimõtteid taotlevate rahvusvahelise õiguse normide edendamine o Inimõigusi kaitsvate rahvusvahelise õiguse normide edendamine o Pressivabaduse toetamine o Väärtuste ruumi arengu ja kasvu, majandusliku vabaduse ja vabakaubanduse toetamine
Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine Vahendada võimudele kodanike nõudmisi Harida kampaaniaperioodil tarbivaid inimesi poliitiliste teavetega. 3.Millised on demokraatlike valmiste tunnused? Valimised on vabad, kuid valimist korraldamisel ning valimisõiguse andmisel järgitakse teatud põhimõtteid. Reeglid tähendavad paraku ka teatud piiranguid. 21.saj. Omavad hääleõigust pea kõik täiskasvanud elanikud. Enam ei rakendata inimõigusi rikkuvaid piiranguid, mis tuleneksid soost, usust või rassist. Nüüdisajal ei määra inimeste valimisõigust tema rahakoti paksus ega saadavad sotsiaaltoetused. Kodakondsuspiirang. Vanusepiirang. 4. Iseloomusta majoritaarset ja proportsionaalset valmissüsteemi. Majoritaarne valimissüsteem ehk enamusvalimised on valimissüsteemi liik, kus enim hääli saanud rühmitus ehk partei saab kindlas ringkonnas koha ja vähemusse jäänud rühmituse hääled
Suureks tunnustuseks Montesquieu´le oli tema valimine Prantsuse Akadeemia liikmeks. Charles Montsquieu esimene ühiskondlik-poliitiline teos oli 1721. aastal ilmunud Pärsia kirjad. Raamat räägib kahest mehest, kes tulevad kaugelt idast Euroopasse, kes näevad kohalikku eluolu oma vaatenurgast. Romaan põhineb kirjaniku enda päevikul. Montesquieu peateos on 1748. aastal avaldatud, millest juba kahe aasta jooksul ilmus 22 trükki. Selles raamatus kaitses Montesquieu inimõigusi ja sallivust, kritiseeris absolutismi ja tõstis esile Suurbritannia riigikorralust (konstitutsioonilist monarhiat). Püüdes leida vastust küsimusele, milline peab õige riik ja õige valitseja olema, rõhutas Montesquieu, et tark riigipea on parem kui rumal ja harimatu ning riigi eesmärgiks olgu tagada inimestele isikuvabadused ja kaitse mis tahes omavoli eest. ,,Seaduste vaim" sattus keelatud raamatute nimistusse. Raamat tõlgiti
Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos Minu arvates oli Napoleoni tähtsus euroopa ajaloos suur. Tema tegudel oli Euroopale suur mõju. Ilma Napoleonita poleks Euroopa praegu see mis ta on. Napoleoni tsiviilkoodeks on üks tähtsamatest reformidest euroopa jaoks, kuna selle mõju ulatub tänapäevani. See sisaldas näiteks isikuvabadust, ususvabadust ja inimeste võrdsust seaduste ees, ehk põhilisi inimõigusi tänapäeval. Tsiiviilkoodeks oli Euroopale suureks eeskujuks ning sellepärast see neid nii palju mõjutaski. Napoleon mõjutas Euroopat ka hariduse vallas.Tänu temale tekkis Euroopas riikliku koolikorraldusega riigid. Haridusasutused jagati ühtluskooli süsteemi alusel alam-, kesk- ja kõrgema astme koolideks, allutati riiklikule kontrollile ja juhtimisele. Rõhku pandi
järgiksid. Viimase aja maailmas toimunud sündmuste põhjal võib öelda, et just rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis täidab eelpoolmainitu rolli meie rahvusvahelisel areenil. Iga inimene peaks olema kursis rahvusvahelise õiguse olemusega ning üldiste põhimõtete ja peamiste valdkondadega. Inimõiguste üleüldine kehtimine on just rahvusvahelise õigusega tagatud ning hõlmavad ka kodanikuõigusi, mida mõistetakse kitsamalt kui inimõigusi ja kaitstakse riigisiseselt näiteks põhiseaduse abil. Lisaks ei piirdu rahvusvahelise õiguse mõistmine ainult riigi tegevusega, ka indiviidid vastutavad rahvusvahelise õiguse ees. Samuti on oluline teada Organisatsioon? Rahvusvahelise õiguse tagamine Rahvusvaheline õigus on õigus, mida rahvusvahelise õiguse subjektid peaksid vabatahtlikult järgima, kuid ka selles õiguskorras välja kujunenud meetodid, mis aitavad rahvusvahelise õiguse tagamist järgida
Klassitsism 1770-1820-eitab vana ühiskonda, Hakati väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. Kõik sellised uued tuuled viisid lõpuks Suure Prantsuse Revolutsioonini (1789-1799) ja kuninga Louis XVI võimu ja feodaalkorra kukutamiseni. Arhitektuur- lihtsus, rangus, reeglipärasus, suurejoonelisus, eeskuju antiikehitistest, esmaklassiline Põhimõte: idealiseeriv, tasakaalukas ning sümmeetriline, Algas täielik antiigivaimustus. Võlus tolleaegne kunst oma reeglipärasuse ja harmooniaga. Kunst pidi olema õpetlik ja näitama inimestele, millline peab olema ühe tubli
koos parlamendiga - Vabariik – riigivalitsemisvorm, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament - Siirderiik – üleminekuriik, läheb diktatuurist demokraatiasse - Siirdeperiood – periood, mille jooksul toimub totalitaarse ühiskonna kujundamine demokraatlikuks - Autoritaarsed riigid – diktatuuri tunnustega riik - Totalitaarsed riigid - diktatuuri tunnustega riik kuid rikuti ka inimõigusi - Võimude lahusus – võim on lahutatud. Võim kuulub erinevate ühenduste kätte - Seadusandlik võim – ülesanne on seaduste vastu võtmine ja organiks on parlament - Täidesaatev võim – ülesanne on seadusi täide viimine ja organiks on Vabariigi valitus - Kohtu võim – ülesanne on õigust mõista ja organiks on kohus - Parlametaarne demokraatia – demokraatia vorm, kus parlament ja valitsus on omavahel tihedas sõltuvuses
Vaskpillirühma hakkas julgelt kasutama alles Beethoven, kes liitis rühmaga ka tromboonid. Berliin. Mannheimi kõrval oli 18. saj. keskel ka teine tähtis muusikakeskus Preisi kuninga Friedrich Suure õukond Berliinis. Valgustatud monarhina (valgustusajastu oli ajajärk 18. sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonilistesse religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratsionaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust) oli ta kuulus oma hiilgava kontserdielu poolest, milles osalesid Euroopa parimad muusikud ja ka kuningas ise oli virtuoosne flöödimängija. Õukonnas tegutses Johann Joachim Quantz (1697 1773). Ta kirjutas kuningale (ja ainult temale, sest trükis ei tohtinud neid noote avaldada) 300 flöödikontserti ja 200 sonaati. Ajalukku on ta pigem läinud oma flöödiõpikuga.
Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsiooniga
ühe partei süsteemi. Diktatuurid Autoritaarne, totalitaarne Autoritaarsed Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. ( Eesti, Läti, Leedu, Soome enamik euroopa riike) Totalitaarsed Kogu võim koondus ühe isiku või kitsa ringkonna kätte. Rahvas ei saa osaleda valitsemises. Rikuti demokraatlike inimõigusi. Tegemist oli hirmuvalitsusega. (Itaalia[fasism], Saksamaa[natsism], NSVL[kommunism]) Vastused: 3. Rahvas toetas karmikäelist juhti, sest see lubas, et kui võimule pääseb, läheb elu paremaks. 5. Totalitaarses diktatuuris rikuti inimõigusi tegemist oli hirmuvalitsusega. 6. Juhukultuse kujundamine elulugu, välimus, harjumused, puudused. Juhi eluloos rõhutati päritolu, rasket lapsepõlve, kangelaslikke tegusid. 7
..................................................................3 KOKKUVÕTE...................................................................................................................... 10 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................................ 11 SISSEJUHATUS 2 Et ühiskonnas eksisteerida, on vältimatuks eelduseks mõista inimõigusi ning seepärast on vaja erinevatel eluetappidel neid korduvalt teadvustada. Praktika näitab, et inimesed ei tea, millised on nende õigused. Seega ei mõisteta inimõiguste tähendust ega nende sisu. On kujunenud illusioon, et inimõigused on midagi kauget ja eemalseisvat ega tajuta, et need õigused puudutavad iga ühte. Õppijale või noorele tihtipeale ei anta vabadust vastutada, ning juhul, kui tema inimõigused
Inimese loomulikke õigusi ei ole keegi talle andnud, kinkinud, võimaldanud või lubanud, vaid need õigused on inimesele ürgomased ja loomupärased, need on kujunenud inimese loomulikus looduslikus arengus. Seepärast ei saa keegi inimeselt talle olemuslikult kuuluvaid õigusi ka meelevaldselt ära võtta või piirata. Seda saab teha üksnes juhtudel ja viisil, milles inimesed ise demokraatlikul moel kokku on leppinud. Suhtelised inimõigused on siis kõik teised õigused. Enamik inimõigusi on suhtelised. Kui on vastuolulisus kahe suhtelise inimõiguse vahel, siis tuleb neid tasakaalustada. Suhteline inimõigus on selline, mida on võimalik piirata seadusest tulenevalt, kuid piirang peab olema vajalik demokraatlikus ühiskonnas ning teatud eesmärkidel kasutatav, näiteks teiste isikute õiguste kaitseks. Kõik inimõigused on välja toodud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis. Inimõigusi on võimalik kategoriseerida ka generatsioonide kaupa
uimasti-, relva-, antiigiärist ning ohtlike ainetega kaubitsemisest. Turistid peavad tundma õppima külastatavat sihtkohta ja käituma nõnda, et tavaoludest eemal minimeerida tervise- ja muid ohte. 2. Turism kui individuaalse ja kollektiivse rahulolu allikas Turism on asendamatu puhkuse- ja lõõgastumisvõimalus, kultuuri- ja loodusväärtuste tundmaõppimise ja enesetäiendamise vahend. Lähtuda tuleb meeste ja naiste võrdõiguslikkusest, propageerida inimõigusi ja kitsamalt kõige kaitsetumate inimrühmade - laste, vanurite, puuetega inimeste, vähemuste ja põlisasukate õigusi. Turismiga ei sobi kokku inimese ekspluateerimine mis tahes vormis, kitsamalt laste ärakasutamine, seksuaalne ahistamine; selle vastu peavad täie otsustavusega võitlema kõik asjaosalised riigid, ka juhul, kui ahistamine leidis aset välismaal. Soodustada tuleb usurännakuid, tervise-, haridus-, kultuuriturismi, samuti tutvustada igati turismivahetuse võimalusi. 3
· Pettumine Versailles' süsteemis · Pettumine demokraatias (võimuvõitlus, ebastabiilsus) tõi kaasa igatsuse kõva käega valitsuse järele · Majandusraskused Autoritaarne valitsemine- võim ühe isiku käes, rahval puudub võimalus poliitikas osaleda, pole reeglina vägivaldne. Totalitaarne valitsemine- võim on koondunud ühe isiku või partei kätte, kontroll inimeste mõtteavalduste ja tegevuste üle, massirepressioonid, rikutakse inimõigusi. Fasistlik diktatuur Itaalias Fasistliku diktatuuri kehtestamise põhjused · Rahulolematus Versailles' rahu tulemustega · Majandusraskused · Kommunistide väljaastumised ja streigid · Fasistlik partei lubas taastada korra ja taltsutada kommuniste ja töölisi Fasistliku õpetuse põhiseisukohad: · Muuta Itaalia suurriigiks · Rahvuse huvide esiletõstmine Diktatuuri kujunemine Itaalias · 1922 määrati Mussolini peaministriks
Valuutafond on nimi Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon MILLAL 1945. a 5. mai 1949 1995 LOODUD 10.-14. Sept 1960 EESMÄR- Kuni 1970. Kaitsta inimõigusi, Kordineerida ja GID Aastateni oli pluralistlikku ühtlustada naftapoliitikat Reguleerida põhieesmärk demokraatiat ja liikmesriikides ja tagada riikidevahelist säilitada õigusriigi põhimõtteid, stabiilne naftaturg, kaubandust kullastandard. tõsta teadlikkust kindlustamaks tõhus,
• Levis 18.sajandil pärast reformatsiooni. • Peamiselt Prantsusmaal, Itaalias ja Saksamaal. • Valgustuse põhiidee oli usk mõistusesse kui maailma tunnetamise allikasse. • Leidis toetust ka ratsionalismist ( mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsus) ja empirismist ( kõigi Tuntud valgustajad • Immanuel Kanti võib lugeda valgustuse rajajaks. • Thomas Hobes väitis, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. • John Locke tutvustas esimest korda inimõigusi. • Montesquieu lõi võimude lahususe põhimõtte • Voltaire-i arvates on valgustatud monarhia parim • Rousseau väitis, et ka demokraatia pole täiuslik. Kameralistid • Saksamaalt pärit idee • “Üksik isik saab elada heaolus ja õnnes vaid ühiskonna poolt toetuna.” • Toetasid absolutismi • Andsid valitsejale vabad käed, aga ootasid heaolu ja õnne Christian Wolf Füsiokraadid • Prantsusmaal levinud idee • “Laske minna!”
Mihail Lustin Ühiskonnaõpetus Milleks meile inimõigused? Inimõigused on iga indiviidi sünnipärased õigused, mis ei sõltu tema rassist, soost ega usutunnistusest. Need on iga inimese heaolu saavutamiseks loodud õigused, mida ei saa lihtsalt ära võtta. Need õigused kehtivad mitte selle pärast, et inimene on need ära teeninud, vaid ainult selle pärast, et ta on samasugune inimene, nagu kõik meie. Inimõigusi ei saa inimeselt ära võtta, kuid teatud juhtudel saab neid piirata. Ning nende piiramine on väga suur probleem tänapäeval. Nende õigustega püütakse kaitsta inimesi ebainimlikust ning ebaausast käitumisest ja kohtlemisest mitte ainult riigi poolt, näiteks kui riik ei taga üksikemale piisavalt toetusraha, kui ka inimeste endi poolt. Näiteks seesama koolikiusamine on inimõiguse rikkumine. Inimõiguste rikkumine on meie ühiskonnas üheks olemasolevaks probleemiks
Muusika kõlaideaal lähtus tertsi ja seksti intervallidest, muusika oli järjest enam seotud tekstiga ning lähtus teksti rütmist. Ideaaliks sai lihtne, kuid tundeliselt väljenduslik ja laulev meloodia. Tähtsaimad heliloojad oli Palestrina ja Monteverdi. Tänapäeva muusika on renessanssiga üpris sarnane: inimesed riietusid linnade kultuuri järgi ning loomeinimesed kogunesid suurlinnadesse, nagu tänapäevalgi. Nii siis kui ka praegu peetakse tähtsaks inimlikkust ning inimõigusi, väärtustatakse igat inimest, tema õigusi. Tänapäeval on väiksem osa religioonil kuid ka see pole kuhugile kadunud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
