50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-10-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
19 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liisukiizu
Õppematerjali autor
POLIITIKA riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. MAJANDUS tootmine ja kauplemine. KULTUUR mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused, teadmised ja tavad. ÕIGUS riigivõimu poolt kehtestatud kohustuslike käitumisnormide ja suhete kogum. MORAAL moraalinormide kogum, sisaldades üldtunnustatud põhimõtteid, käitumisnorme. KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja keelel. IN
tõkendeid · Kohtupidamise ajal süüdistav õigus nõuda kiiret ja avalikku kohtuprotsessi. · Kohtujärgsel perioodil Korduv süüdimõistmise välistamine, edasikaebamisõigus. Milleks vajab riik seadusi? · Riik vajab seadusi, et oleks midagi mille järgi õiglaselt tegutseda ja, et ei tekiks vaidlusi nagu võib tekkida tavadel Milliseid ülesandeid täidab riigis põhiseadus? · Paneb paika tähtsamad seadused ning punktid, mida tuleb järgida. Süütuse presumtsioon: 1. Inimene ei ole enne süüdi, kui kohus on teinud vastava otsuse. 2. Süüdistatava õigus end kaitsta kas ise või advokaadi vahendusel. 3. Poolte võrdsus ja mõlema poole ärakuulamine. 4. Enesesüüdistuse välistamine. Mõisted: 1. Advokaat Kohtualuse kaitsja. 2. Prokurör Riiklik süüdistaja. 3. Õiguse mõistja Kohtunik. 4. Arreteerimine Vahi alla võtmine. 5
Kommunikatsiooni arengutase mõjutab vahetult majanduse edukust ning seob riigi ühtseks tervikuks. Massikommunikatsioon e. massiteave on laiade rahvahulkade informeerimine (ajakirjandus, televisioon, internet). Avalik arvamus on küsitluste koostamine teatud probleemide kohta. Massiteabe ülesanneteks on rahvast harida ning teda riigis ja maailmas toimuvast informeerida. Õigus on suhteid reguleeriv normide kogumik. 1215 "Suur vabaduste kiri". Õigusriigi tunnused on seadused ja määrused (põhiseaduslik kord), kohus ning dem. valitsus, kodanike jaoks ning tagab avaliku korra. Tavad ja moraalinormid on sots. tõekspidamised ja harjumused, mis korrastavad inimkäitumist, kergendavad ja vääristavad ühiskondliku elu. 24. veeb. 1918 Eesti iseseisvus, 2. veeb. 1920 Tartu rahu, 15. juun. I Põhiseadus, 1934 Põhiseaduse muudatus, 1938 Põhiseadus, 20. aug. 1991 Eesti taasiseseisvus, 28. juun. 1992 Põhiseadus. Põhiseaduse e. konstitutsiooni
1.5 SOTSIAALSED NORMID MEIE KÄITUMISE REGULAATORID. LK 24 28 Seadused on vajalikud, sest need reguleerivad inimese käitumist ühiskonnas ning aitavad säilitada korda, on riigi tegutsemise aluseks. I seaduste grupp loodusseadused, mis eksisteerivad inimesest ja ühiskonnakorraldusest sõltumata. Nt Maa külgetõmbejõud ja aastaaegade vaheldumine. II seaduste grupp inimese loodud seadused. Inimese loodud seadused ehk sotsiaalsed normid liigitatakse kirjutatud (kirjalikeks) ja kirjutamata normideks. Kirjalike normide aluseks on õigusnormid, mis on kohustuslikud kõigile. Õigusnormid pannakse kirja ametlikult, spetsiaalset juriidilist väljendusviisi kasutades. Niimoodi saadud dokument on õigusakt. Kõige tähtsam õigusakt riigis on konstitutsioon (põhiseadus). Teised seadused reguleerivad ühiskonnaelu mitmesuguseid valdkondi
vastuväiteid. Sageli tuleb konsensuse saavutamiseks pidada pikki läbirääkimisi · Kes kaitseb Eesti kultuuri ja keelt ning eestlaste püsima jäämist rahvana? Iseseisev töö Küsimused 1.4. peatüki lõpus. Töövihik 14-15 1.5. Sotsiaalsed normid meie käitumise regulaatorid Iga inimene peab paratamatult arvestama teiste inimestega kombed, käitumine. Suhtlemisel on abiks reeglid/seadused Seaduste paradoks - seadused piiravad inimese tegutsemist / seadused kaitsevad inimest ÜKS ASI ON SELGE, et inimesed ei saa loota sellele, et saavad hakkama ilma reegliteta ja seadusteta. Möödunud ajad ja seaduste kujunemine Seadused on kujunenud aastasadadega Varasemal perioodil ja keskajal järgnes seadusest üleastumisele karistus: - kogukonnast välja heitmine - hukkamine, vangistamine - piinamine Need on ebainimlikud karistusmeetodid. Tänapäeva seadused reguleerivad
pöörduda õiguskantsleri poole. Õiguskantsler tegutseb Eestis ka kui õigusvahemees (ombudsman). Õiguskantsler pole seotud Justiitsministeeriumiga, vaid juhib iseseisvat ametkonda õiguskantsleri bürood. Õiguskantsler nimetab seitsmeks aastaks Vabariigi Presidendi ettepanekul ametisse Riigikogu, tagandada saab teda ainult kohtuotsusega. Igaühe õiguste piiramise seaduslikkusest Demokraatlikus ühiskonnas aitavad seadused ühest küljest kaitsta igaühe õigusi ja vabadusi, teisest küljest hõlbustavad indiviidi rahumeelset elu teiste inimeste hulgas. Seadused reguleerivad meie käitumist: nad aitavad inimestel omavahel suhelda ja lahendada nende võimalikke erimeelsusi, reguleerivad kodanike ja riigi vahelisi suhteid ning aitavad korraldada kooselu ühiskonnas. Mõnikord on väidetud, et seadused piiravad vabadust. Seadused panevad tõepoolest meie
võetakse vastu otsus, mida pooldab/mille poolt hääletab enamus Riigikogu otsuste vastuvõtmine * kompromiss ühe või mitme osapoole järeleandmine oma nõudmistes, eesmärgiga jõuda kokkuleppele Tartu rahuleping * konsensus üksmeel, vastuväidete puudumine otsustavas küsimuses Riigikohus võtab vastu otsuse, millega on nõus kõik kohtunikud * õigusnorm riigi kehtestatud reegel, mis on kohustuslik kõigile Põhiseadus * konstitutsioon põhiseadus; riigi kõrgeim seadus, mis sätestab valitsemiskorralduse, kodanikuõigused ja kohustused * seadus õigusakt, mille võtab vastu parlament ja mis reguleerib erinevate eluvaldkondade tegevust Eesti Vabariigi põhikooli ja gümnaasiumi seadus * moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Kristlik moraal (varguse hukkamõist, austus vanemate vastu, ligimesearmastus) * sotsiaalne norm suuline/kirjalik käitumisreegel; sotsiaalse normi liikideks on tava, moraalinorm ja õigusnorm
....................................10 Kasutatud kirjandus.............................................................................................11 2 Sissejuhatus ,,Aeg on näidanud, et meil on erinevaid otsustusviise, nendeni on jõutud erineval moel, kuid tulemus ei pruugigi olla erinev" E. Nestor. (Postimees 2015) Põhiseaduse § 65 kohaselt võtab seadusi vastu parlament Riigikogu -, kellele kuulub seadusandlik võim. Seadused võetakse vastu vastavalt põhiseadusele ning avaldatakse selleks ettenähtud viisil Riigi Teatajas. Täitmiseks on kohustuslikud vaid avaldatud seadused. Õigusaktidest on tähtsamad seadused, mida võtab vastu parlament. Seadusega korraldatakse kas mõnda avaliku elu valdkonda või reguleeritakse sotsiaalseid suhteid näiteks karistusseadustik. Seadus seletab kasutatavad mõisted ja sätestab üldised põhimõtted. Seadustest
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid