Milleks meile religioon? Religioon on olnud inimese elu üheks peamiseks kujundajaks juba aastatuhandeid. Religioon on justkui omalaadne mõtteviis või maailmavaade, millel on olnud läbi aegade väga suur roll tänapäeva inimese väljakujundamisel. Religiooniks üldiselt nimetatakse uskumust mingisse teatud üleloomulikku jõudu, mis on omane ja vastuvõtlik suurele inimgrupile, kes on sellele truud ja seda austavad. Religioon on tõekspidamine, mille hulka kuuluvad ka teatud käitumisnormide ja tavade täitmine. Kõige peamine norm, mida religioosne inimene täidab, on kinni pidamine üleloomuliku jõu esindaja poolt seatud reeglitest. Religioon loob inimese ellu teatud korrapärasuse, mis nii vabastab kui ka kammitseb inimest. Religioonid on peamiselt põhimõttega, et elu on kannatus ja peale selle kannatlikku ja uskumustele truud läbielamist saabub paradiis
perspektiivist. Väga põnev kultuuri osa on pärandkultuur. See hõlmab kõike, mis on siiani säilinud meie esivanematest ja vanadest rahvastest. Nemad ongi tegelikult pannud aluse praegusele kultuurile. Ei oleks õige mõelda, et vanaaja ja praegune kultuur on erinevad. Need on omavahel tihedalt seotud, ilma esimeseta poleks teist ja teine eksisteerib ainult tänu esimesele. Kui poleks (olnud) inimesi, poleks ka kultuuri. Võib juhtuda, et ühesuguse kultuurilise taustaga inimgrupile ei sümpatiseeri teine kohe üldse - tekib kultuuride konflikt. See aga ongi normaalne kuid tegelikult on need inimesed siiski ka sarnase kultuurilise taustaga ühendatud. Eesti riigis elavad inimesed oma huvide pooles eri kultuurigruppidesse kuuluda (näiteks balletitantsu kultuur ja tänavatantsukultuur) ja seetõttu mitte üksteist sallida, kuid samas on nende juured samast kohast pärit ja nende rahvuskultuur on sarnane, mistõttu peaks ikkagi ka ühtekokku hoidma.
Inimesed praegusel ajal , 21. Sajandil, kes ei ole osa massikultuurist on justkui eraklikud või on ise teadlikult eemalehoidvad. Massikultuurist eemale hoidmine on väga raske, inimesed elavad üksteisele nii lähedal, tahes tahtmata ollakse massikultuuri osa. Olenemata kas sa loed näiteks viimast Harry Potteri saagat, käid kinos või kuulad raadiot, isegi su töö võib olla osa sellest. Nimelt massikultuuri vastand on eliitkultuur - kultuur mis on mõistetav vaid kitsale inimgrupile. Aga kui palju on olemas inimesi kes ei nõustu üldiste masside arusaamadega ja tõekspidamistega? Julgen väita , et vähe, aga kui ei oleks üldse sellist olemust ja elamismalli kui massikultuur, kas me tuleks toime? Kui vaadelda seda terves maailmapildis siis sellisel elutasemel nagu praegu ilma massikultuurita ei toimiks midagi. See on miski, mida tarbivad kõik ühiskonnas massiliselt. Mingil moel on massikultuur seotud igapäevaeluga. Minu meelest on sõnadel massilisus,
Kultuur on elu üks osa ja iga üks meist on sellega seotud. Kuna elan väikeses linnas, siis otsustasin uurida millised on Kundas kultuuri tarbimise võimalused ja millist kultuuri tarbivad gümnasistid. Mind huvitas ka see, et kui palju tarbitakse massikultuuri ja kui palju tarbitakse eliitkultuuri. Siin kohal defineeriksin need mõisted ära ka.Massikultuur- Keskmise tarbija maitsele vastav kultuur. Eliitkultuur -kultuur, mis on mõistetav vaid kitsamale inimgrupile. SLAID 3. Eesmärk: Peamiseks eesmärgiks oli teada saada, et millega tegelevad Kunda gümnasistid vabal ajal ja kas Kunda linn pakub neile seda, millega nad tegeleda tahaksid. Seega oli üks eesmärkidest ka teada saada ,et kui mitu gümnasisti peab oma hobidega tegelemiseks sõitma Kundast kaugemale. SLAID 4. Põhiallikad: Uurimistööd tehes oli põhiliseks abiliseks küsitlus, mille korraldasin ,et teada saada millega noored tegelevad. SLAID 5
loodussäästlikumalt. Aegade vältel on inimesed teinud palju vigu, tootes ressursse raiskavalt ja loodust saastavalt. Teaduse arenedes õpiti vigadest ning tehnoloogiat täiustades pidevalt, et säästa loodust ning kaitsta elusolendeid. Üha rohkem moodustatakse rahvusvahelisi organisatsioone, mille tegevusse kaasatakse kõik vabatahtlikud inimesed. Kehtestatakse piirangud saastuskoormusele ning loodetavasti tulevikus tehakse suuremale inimgrupile selgeks, kuidas keskkonna hävingut takistada. Praegu tundub, et saeme oksa, millel istume.
tööd, saavad vähe palka, nende haridustase ja kultuursus on madalamad kui selles ühiskonnas kombeks. Sotsiaalsed rollid Tõsiasi, et eliidist räägitakse alati positiivselt, massist aga sageli negatiivselt (nt hall mass), näitab, et staatus on inimeste poolt kujundatud ja hinnanguline. Staatused on alati sotsiaalsed, sest nad omandavad tähenduse vaid ühiskonnas ja inimestevahelises suhtlemises. Samas ei anna staatus hinnangut ainult inimgrupile, vaid ka üksikisikule. Mõni staatus rajaneb tunnustel, mis on päritud või mille üle inimesel puudub kontroll. Näiteks ei saa muuta oma vanust, ka soo ja rassi muutmine on võimalik vaid keeruka arstliku sekkumise abil. Muutumatut tunnust nimetatakse omistatud staatuseks, sest sellega seotud positsioon on inimesele omistatud sõltumata tema enese soovist või pingutusest. Näiteks 11-aastasel on ühiskonnas lapse staatus, mis keelab tal teatud asju teha
Varsti pärast seda, 1788. aastal, saabusid Botany Baysse 700 sunnitööle mõistetud vangi ja 200 meremeest ning tasandikele tänapäeva Sydney kohal rajati esimesed asulad. Britid olid huvitatud Austraalia koloniseerimisest Põhja-Ameerika kolooniate kaotamise tõttu. Umbes 20 % neist olid naised ja üks kolmandik iirlased. Peaaegu keegi asumisele saadetutest ei osanud lugeda ega kirjutada. Oli raske luua uut ühiskonda põhinedes nii keerulisele inimgrupile. 1852. aastal peatati sunnitööliste saatmine Austraaliasse, kuid selleks ajaks oli neid sinna saabunud juba 150 000. Tõeline arenguhüpe Austraalia ajaloos kaasnes kulla avastamisega Bay Hurstis 1851. aastal. Kullapalavik meelitas magnetina inimesi sinna tulema. Paljud erinevate ametitega kullaotsijad rajasid endale Austraaliasse uue kodu. 1829. ja 1859. vahelistel aastatel sai neli kolooniat Austraalia osariikideks. See tõi kaasa kiire lamba- ja
Teaduse institutsionaalne definitsioon teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga "teadlase" roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused). Samasuguse definitsiooni võib anda ka kunstile, religioonile, perekonnale jne. Teadus on institutsioon mille staatus on uusajal Euroopalikus kultuuriruumis kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige teaduse-keskne; religiooni staatus on pigem langenud. Teaduse põhikomponendid 1
staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal, näiteks usu vahetamine, ükski usk pole parem kui teine. Vertikaalne mobiilsus on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele. Liikumise ulatust ja suunda determineerivad muutused isiksuse struktuuris (teadmised, oskused, hoiakud) ja sotsiaalses keskkonnas (sotsiaalsete positsioonide ümberpaiknemine ühiskonnas). Sotsiaalne klass - mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel Eliit - mõjukus ühiskonnaelus, seostub ka lugupeetavusega Mass - suurearvuline ja ebamäärane rahvahulk, üldsus Digilõhe - olukord, kus osadel ühiskonnaliikmetel on teistest parem ligipääs Internetile Sotsiaalne tõrjutus - olukord, kus inimene ei saa puuduliku hariduse, väikese sissetuleku, vaesuse, materiaalse ilmajäetuse, töötuse või kehva tervise tõttu
iseendast äralõigatuse tunne. Mida tähendab tootmise viis ( )? Ühiskonna valitsev tootmisviis määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Tootmissuhted reaalsed inimestevahelised suhted, mis tekivad tootmisprotsesside käigus, need moodustavad koos ühiskonna tootmisviisi. Mida tähendab sotsiaalne klass? Sotsiaalne klass on sotsioloogia mõiste inimgrupile, mis eristub mingi tunnuse alusel ja tekib sotsiaalse kihistumise tulemusel. Mida tähendab ajalooline determinism? Marksismi teine printsiip on ajalooline determinism (inimese käitumise ajalooline ettemääratus). Ajalugu kulgevat mööda kindlalt ettemääratud rada, ükskama kõik, mis me ka teeme kulgeb kuni sotsialismi ja kommunismi täieliku võiduni. Mida tähendab Max Weberi mõistev sotsioloogia?
sooritamisviisi. Näiteks ei istu osa inimesi ühiskondlikes tualettides kunagi WC-potile, sest nad kardavad sealt nakkust saada. Eritamist mõjutavad ka emotsioonid nagu stress, depressioon. Eritamist mõjutavad tegurid Sotsiokultuurilised tegurid Kultuurides esineb eritamise protsessi ja produktide kohta erinevaid nimetusi. Ühe kultuurigrupi poolt kasutatavad nimetused võivad teisele inimgrupile tunduda ebasündsad. Ka samas kultuuris võivad erinevad sotsiaalsed klassid kasutada erinevaid nimetusi. Sageli mõjutavad indiviid sõnavalikut perekondlikud traditsioonid. Näiteks eritamiskohal on mitmeid nimetusi, millest üldtunnustatud on sõna „tualett“, kuid kasutatakse ka „WCd“ ja „käimlat“. Enamuses kultuurides on olemas avalikud käimlad, millel on vastavalt soole erinev märgistus. Eritamist mõjutavad tegurid Keskkonnategurid
kogu loodusest kui sellest, mis pole inimeste loodud. Kultuur hõlmab selliseid valdkondi nagu keel, teadmised, oskused, traditsioonid, uskumused, väärtushoiakud, moraal, kombed, õigus jne. Enamasti on kultuurid selles mõttes määratletavad keele kaudu (näiteks eesti kultuuri puhul), kuid sellest on ka erandeid (hiina kultuur, antiikkultuur, ameerika tänapäevakultuur jne). Kultuur on inimtegevus, mis on iseloomulik teatud rahvale, piirkonnale või ajastule (või inimgrupile). Erilaadse käitumise ja tõekspidamistega inimeste gruppi, mis eksisteerib suuremas kultuuris (dominantkultuuris) nimetatakse subkultuuriks. Mõistet kultuur võidakse kasutada ka kitsamas tähenduses kultuuri selle osa kohta, mis taotleb vaimu, maitsete ja kommete rafineeritust. Tihti kitseneb kultuuri mõiste vaimsele loomingule ja/või kaunitele kunstidele. Kultuuriga selles tähenduses seonduvad tihedalt haridus ja meedia
mõttemaailm nt. kõige vanemas (1920. aasta salmikus) rõhutati usku Jumalasse ja südamesoojust ning kodumaaarmastust. Minu jaoks oli üllatav see, et esimestena pidasid salmikuid mehed, mitte naised. Rõõmu pakkus salmide lugemine ja analüüsimine. Selle töö väärtuseks rahvaluule seisukohalt on võimalus analüüsida ja võrrelda erinevate ajaperioodide salmikukultuuri. Salmikuultuur on rahvaluule ehk folkloori alamliik. Salmikuluule on suunatud teatud inimgrupile ja näitab selle inimkoosluse omavahelisi suhteid. Kasutatud kirjandus 1.Kalmre, Eda 1993. Ütle mulle, kes ma olen ja kust ma tulen?- Koolipärimus. Toim. Mare Kõiva, Anu Vissel. Tartu: Eesti Keele Instituut, Kirjandusmuuseum, 5. 2.Kalmre, Eda 1995. See pikk lühike tee salmialbumist oraaklini. - Lipitud- lapitud. Tänapäeva folkloorist Toim. Mare Kõiva. Tartu: Eesti Keele Instituut, 161. 3.Kalmre, Eda 1999. Rahvusvaheline levik. Roos närtsib, marmor puruneb... Toim. Ants Haljamaa
omandisuhte ja keele järgi. Ilmumissageduse liigid on nädalakirjad, kuukirjad, kvartalikirjad ja 3 2-3 korda aastas ilmuvad ajakirjad. Enamus Eestis ilmuvates on kuukirjad. Levi ulatus võib olla nii globaalne, riikidevaheline, üleriigiline ja kohalik. Eestis ilmuvad ajakirjad on kõik üleriigilised, kohalikud väljaanded puuduvad. Ajakirjad jagunevad üldsuunitlusega ajakirjadeks, mis on universaalse temaatikaga ning huviala- ja eriala-ajakirjadeks, mis on mõeldud kindlale inimgrupile. Laiale lugejaskonnale mõeldud väljaanded jagunevad poliitika-, filosoofia-, usu ja kultuuriväljanded; meeste-, naiste ja pereväljaanded; turismi-, reisi-, puhkuse- ja spordiväljaanded; populaarsed ajaloo ja geograafiaväljaanded; populaarsed teadus- ja tehnikaväljaanded; noorte-ja lasteväljaanded, koomiksid. Spetsialistidele mõeldud väljaanded jagunevad teadus-ja tehnikväljaanded; ametiühingute, parteide, assotsiatsioonide väljaanded;
- inimest peetakse vastutavaks vaid nende tegude eest, kus väliskeskkonna mõju puudub. Suhtlemistõkked - kommunikaatori loodud barjäärid - ükskõikne, üleolev suhtumine kuulajasse - väsimus - pikad monoloogid - ebakompetentsus - vanemlik käitumine - teate vastuvõtja poolt loodud tõkked: kuulamistõkked, tervise probleemid, mõttelaiskus Stereotüüpide toimimine Määratakse ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. - inimgrupile on omased teatavad tunnused - üritatakse grupile kuuluvad omadused omistada igale selle grupi indiviidile Nt on välismaalased eestlasi hinnanud nii tublideks ja töökateks, kui ka kinnisteks ja ebasõbralikeks. Seega kandub kõigi kohta antav hinnang üle ka üksikisikutele. Lapse suhtlemisoskuste kujunemine Suhtlemisoskus on inimese üldvõimete kogum, mis eeldab nii verbaalset kui mitteverbaalset suhtlemisvahendite valdamist jt isiksuslike omaduste kasutamist. Tähtsal
Need stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. -nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2) lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3) omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele. Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest. Sotsiaalne taju ja mälu
Putnam: sotsiaalne kapital on „sotsiaalse organiseerumise omadused nagu usaldus, normid ja võrgustikud, mis edendab ühiskonna toimimise efektiivsust ühistegevuse lihtsustamise abil” (Civic traditions in Modern Italy, 1993) • Bürokraatlike reeglite või struktuuride väline tegutsemine • Mitte lihtsalt kontaktide arv, vaid nende soov sind aidata • Lubab, aga samas ka takistab Bourdieu: Sotsiaalne kapital on: „virtuaalsete või tõeliste ressursside summa, mis toob inimesele või inimgrupile kasu läbi püsivate ja vähem või rohkem institutsionaliseerunud vastasikuste tutvuse ja tunnustuse võrgustike” (1992). Esialgu mõte oli millestki „toetavast” teistele kapitalidele. Hiljem rohkem omaette, kuid ikkagi pigem kultuurilise kapitali osa. Kõige tähtsam ikkagi majanduslik kapital. Sotsiaalse kapitaliga peab vaeva nägema. Kingituste tegemine oluline, kuna see on rohkem kui lihtsalt majanduslik kapital. Mõisted 1. Abstraktne empiritsism- (C.W
filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise niši täitmist – taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele (orjad, naised, mustanahalised jne) ning peab õigeks samasugust edasist arengut loomade suhtes. 38. Keskkonnaprobleemide tekke põhjuste seletamiseks eksisteerivad teooriad Ühisomandi tragöödia teooria väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik, pole keegi huvitatud nende pikaajalisest säilitamisest vaid ainult lühiajalisest kasutamisest.
Sama asi on nähtav ka ideoloogias: inimsuhted muudetakse mingil viisil ühiskondlikuks formatsiooniks. Ideoloogia annab inimestele süsteemsel viisil vastuseid: teadmised, veendumused. Ideoloogia lahendused tunduvad meile sobivat, aga ei pruugi seda teha, on võltsid ja moonutatud. Ideoloogiat peavad inimesed oma päriseluks, oma päris valikuteks: marksistlik lähenemine. See on kujutlusvõime. Toimib alateadvuse kaudu. Taaskord müstifikatsioon. Ideoloogiat ei saa omistada mingile inimgrupile: kelelegi ei saa näpuga näidata. Selleks, et ideoloogia toimiks, peab ta olema suletud süsteem. Esitama kõik ühiskonnal tekkida võivad küsimused vastatavatena: rumalad küsimused ideoloogia piiridesse. Eraldatakse nö "valed küsimused". Kas ideoloogiale on üldse võimalik vastu seista? Althusser arvab, et see ei ole üldiselt võimalik, aga ta pakub välja ühe lahenduse: ideoloogilist teksti vaadates tuleb läbi viia demüstifikatsiooniakt: võtta see tekst lahti, uurida
Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise nisi täitmist taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavajadusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele (orjad, naised, mustanahalised jne) ning peab õigeks samasugust edasist arengut loomade suhtes. 38. Keskkonnaprobleemide tekke põhjuste seletamiseks eksisteerivad teooriad Keskkonnaprobleemide tekke põhjuste seletamiseks eksisteerivad väga erinevad teooriad. Ühisomandi tragöödia (the tragedy of the commons) teooria väidab, et kuna
Kuigi tegemist ei ole nn inimkeskse filosoofiaga, aktsepteerib ökotsentrism siiski täiel määral inimpoolse ökoloogilise niši täitmist – taimede ja loomade tarbimist toiduks ja muudeks esmavaja-dusteks. Loomade õiguste kontseptsioon väidab, et loomadel peaksid olema idee järgi sarnased õigused inimestega. Vaade tugineb siin analoogiale, et aja jooksul on laiendatud õigusi, mis varem kuulusid vaid kitsale inimgrupile, kõikidele inimestele (orjad, naised, mustanahalised jne) ning peab õigeks samasugust edasist arengut loomade suhtes. 35. Keskkonnaprobleemide tekke põhjuste seletamiseks eksisteerivad teooriad Keskkonnaprobleemide tekke põhjuste seletamiseks eksisteerivad väga erinevad teooriad. Ühisomandi tragöödia (the tragedy of the commons) teooria väidab, et kuna keskkonna objektidel puudub tihti konkreetne omanik (nt ühiskarjamaa, avameri jne), pole keegi huvitatud nende
valikuprotseduurid, millised on annetajate ja teabeasutuste suhted ja kuidas objekte kogudest välja arvatakse. Igal teabeasutusel peab olema vastav kogude poliitika, mis määrab: miks kogutakse, mida kogutakse, millised on objektide valikuprotseduurid, millised on annetajate ja teabeasutuse suhted ning kuidas objekte kogudest välja arvatakse. Objekte, mis ei kuuludkogumispoliitika alla, teabeasutus ei omanda. 8) objektide ja kogude tähtsus (olulisus) See, mis on ühele inimgrupile oluline, ei pruugi seda olla teiste jaoks. Samuti ei ole osal objektidel väärtust näiteks ühe muuseumi jaoks, küll on seda aga teise jaoks. Auruadral ei ole väärtust mänguasjamuuseumijaoks, küll on seda aga põllumajandusmuuseumi jaoks. Objektide kogumisel teabeasutustesse on kõige esmasemaks ja olulisemaks etapiks nende olulisuse ja tähtsuse hindamine. Olulisuse moodustavad ajaloolised, esteetilised, teaduslikud
Sama asi on nähtav ka ideoloogias: inimsuhted muudetakse mingil viisil ühiskondlikuks formatsiooniks. Ideoloogia annab inimestele süsteemsel viisil vastuseid: teadmised, veendumused. Ideoloogia lahendused tunduvad meile sobivat, aga ei pruugi seda teha, on võltsid ja moonutatud. Ideoloogiat peavad inimesed oma päriseluks, oma päris valikuteks: marksistlik lähenemine. See on kujutlusvõime. Toimib alateadvuse kaudu. Taaskord müstifikatsioon. Ideoloogiat ei saa omistada mingile inimgrupile: kellelegi ei saa näpuga näidata. Selleks, et ideoloogia toimiks, peab ta olema suletud süsteem. Esitama kõik ühiskonnal tekkida võivad küsimused vastatavatena: rumalad küsimused ideoloogia piiridesse. Eraldatakse nö "valed küsimused". Althusseri ideoloogiakäsitlus - tõi välja, et erinevad reziimid ja riigid suudavad hoida kontrolli, tootes subjekte, kes usuvad, et nende positsioon sotsiaalses struktuuris on loomulik. Sisse tuli ideoloogia olulisus
Osad stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2)lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3)omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele. Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Joonte väljatoomine - Joonte all mõeldakse siin selliseid isiksuse stabiilseid omadusi nagu sõbralikku, meeldivus, ausus. Inimese käitumise
Need stereotüübid võivad olla piisavalt korrektsed selleks, et teha üldistusi suurema hulga inimeste kohta. Kuid kui me hakkame neid kohandama spetsiifiliste indiviidide kohta, siis on enamik stereotüüpe kohatud ja täiesti ebakorrektsed. Stereotüüpides on tavaliselt 3 astet: 1) me määratleme ära, et teatav inimeste grupp moodustab spetsiifilise kategooria. -nt me võime klassifitseerida inimesi nahavärvi, soo, vanuse, rahvuse jne alusel. 2) lisame sellele inimgrupile teatav iseloomulikud tunnused - nt laisk, ignorantne jne. 3) omistamine need omadused igale selle kategooria inimesele. Me võime teha vahet personaalsete ja sotsiaalsete stereotüüpide vahel. Esimesed baseeruvad meie isiklikul kogemusel, teised aga on selliseid konsensuslikud arusaamad grupi inimeste suhtes. Meie privaatsed isiksuse teooriad baseeruvad nendel üldistustel, mis tulenevad meie isiklikust kogemusest. Sobiva järelduse teooria (Jones ja Davis)
o Ta pani kirja, kuidas kultuuri tähendus üleüldse on läbi aegade muutunud. Williamis järgi kujunes ajajooksul välja kaks põhilist tähendust kultuurile. ESITEKS: Sõna kultuur kirjledab üldist vaimse ja intelelkutaalse arengu protsssi. Keegi on kultuurne keegi vastab arengule. TEISEKS: Kultuurimõiste viitab selllele vaimseolemise viisile, mis on omane teatud ajastule või inimgrupile. · Teisel juhtumil saab rääkida siis teatud ajastust, või nt teatud rahvuse kultuurist. · Esimesel juhtumil on aga kultuur midagi üldist. On siis toimunud teatud kitsenemine. Kultuuri mõiste on seotud konkreetsete kunstiteostega. Eeldatakse et me loeme raamtaud selle pärast, et see harib meid ja see on meile kasulik.
teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused). Samasuguse definitsiooni võib anda ka kunstile, religioonile, perekonnale jne. Teadus on institutsioon mille staatus on uusajal Euroopalikus kultuuriruumis kasvanud, sellepärast ongi kooliharidus eelkõige teaduse-keskne; religiooni staatus on pigem langenud. Teaduse põhikomponendid 1
Kõrg ja rahva kul eksisteerivad küll koos, aga ühisosa on väike. · Olmekultuur - Kultuur kui olmeline ja igapäevast elu iseloomustav nähtuda kogum. Keegi on kultuurne, keegi on kultuuritu. Kultuur kui enese-määratlemise alus: see on meie kultuur, meie harjumused. See eristab meid kõikidest teistest. Kõrg, rahva, olme-kultuur, enesemääratluse alus, eristavad märgid (kultuuri sokk). Kas kultuur on jagatud: kas see on ühine ja omane mingile inimgrupile? Kas kultuuri puhul on oluline grupiline tegevus, või on oluline kuidas mina üksikisikuna läbi kultuuri ühiskonda mõistan. Võtame omaks Clifford Geertzi ühe antropoloogilise: ,,Sotsiaalteadused tegelevad inimeste vaheliste suhetega, kuid kultuuri uurimised on rõhuasetus tähenduse uurimisel. Kahes erinevad inimgrupis võivad olla mingid väga sarnased suhted, kuid inimesed kodeerivad neid oluliselt erinevalt. Näiteks võim: kas jumalalt või inimeste abiga tulnud võimule
terveid köiteid. Kuid mulle tundub, et on küllalt, kui kas või pinnapealselt tutvuda sellise pressiga ja sellise parlamentarismiga, et mõista, kuivõrd mõttetu on kogu see instituut. Et mõista selle inimliku eksimuse mõttetust ja ohtlikkust, on kõige parem vastandada minu poolt eelpool allakriipsu-tatud demokraatlikku parlamentarismi tõelise, Saksa tüüpi demokraatiaga. Kõige iseloomulikumaks demokraatlikus parlamentarismis on see, et teatud inimgrupile, ütleme 500 saadikule ja viimasel ajal ka naissaadikuile antakse kõikvõimalike küsimuste, mis vaid tekkida võivad, lahendamine. Tegelikult just nemad ju moodustavadki valitsuse. Kui nende hulgast valitakse ka kabinet, millele pannakse riigiasjade juhtimine, siis on see ju ainult asja välimine külg. Tegelikult see niinimetatud valitsus ei saa ju teha mitte ühtegi sammu, kindlus-tamata end eelnevalt üldkoosoleku nõusolekuga