Kas linnakoolija maakooli noored on sarnased või erinevad? Eestis on sadu tuhandeid koolinoori. Inimestena vaadates on nad kõik ühesugused, kuid neid eristavad nende juuredkoht kust nad tulevad. Ei mõelda just tihti sellele, kui palju mõjutab inimest see, kas ta on tulnud suurest linnast või väikesest maakohast. Seda mõtet arendades tuleb päevavalgele küsimus, kas Eesti linna ja maakooli õpilased on sarnased või pigem erinevad? Käisin neli päeva maakoolis, kus oli kuuskümmend õpilast
Templid, valitsejate lossid, linnakindlustused Ehitusmaterjal savitellised Leiutati kaared ja võlvid Templikompleks Pühamu ning ühiskondlike tööde juhtimise ja arvepidamise keskus Tähtsaim osa: tsikuraat massiivne torn, pika ja kitsa jumalakujuga tempel, käänakutega trepp Kõige paremini säilinud tsikuraat surmerite linnas Uris Kujutav kunst Skulptuurid, reljeefid ja kujud Jumalate kujutamine Jumalaid kujutati inimestena Vabafiguurid lihtsad, kindla ja monumentaalse ilmega Skemaatiliselt kujutatud näojooned Värvilistest kividest silmad Mütoloogilised tegelased Olend, kelle välimuses segunesid inimese ja teiste loomade tunnused Mütoloogilise tegelaste leiud Uri linnast reljeef vägilane kahe inimnäolise härjaga, allpool inimestena käituvad loomad Sumeri reljeef Urnanse ja tema perekond: figuurid kehaliselt võimatud,
Theo puhul meeldis mulle tema üksindus ja peaaegu autismi piiril võbelev võimetus emotsioone jagada. Kindlasti pole ei Theo ega ükski teine karakter "Sügisballis" lõplikult väljapääsmatus olukorras. Nad on küll absoluutses ummikus, kuid see, et nad suhtuvad sellesse kamikazeliku pideva edasiliikumisega ja sooviga iga hinna eest oma kannatustest vabaneda, on minu arvates selle filmi ainulaadsus. Nad kõik algavad ühest punktist ja lõpetavad hoopis teistsuguste inimestena. See mida nad enda kohta teada saavad, pole küll see, mida nad ootavad, kuid nad kõik jõuavad inimestena uuele tasemele. Ootamatule ja hirmutavale, aga nad arenevad siiski millegi täiesti uue suunas. Mati karakter on väga intelligentne, ta on vana-kooli intellektuaal, kelle plaadikogu koosneb klassikast ja kodu asub raamatute vahel, mees, kelle jaoks igasugune väline on täiesti teisejärguline.
pagulaste vastuvõtmise ning saadavad kõik pagulased maalt välja. “ ( Mart Helme) „Valitsus teinud pagulaste küsimuses õige otsuse, kui neid vastu võttes kontrollitakse põhjalikult nende tausta.( Allar Jõks) Artikkel „Eestis pagulaste üle ei rõõmustata“ Kardetakse autode põletamisi ja tänavamässe. Liiga suure toetuse saamine Artikkel „Suurim probleem on see, et paistame siin välja“ Vaadatakse neid kui halbade inimestena Nad on üle elanud raskeid katsumusi ja vajavad seetõttu üldiselt psühholoogilist tuge Tänan kuulamast!
Ladina- Ameerika kujunemine Enne iseseisvussõdasid oli kolooniate majanduslik olukord suhteliselt kehv, sest kaubelda tohtis ainult oma emamaaga ja ka kõiki tooteid ei võinud toota, sest need imporditi emamaalt, mis kallindas nende hinda. Elanikkonnast moodustasid suure osa indiaanlased, kes elasid vabade inimestena. Ühiskonnas valitses kastistruktuur, esimese kasti moodustasid nn püreneelased (nendest koosnes kõrgem ametnikkond, kes olid sündinud Hispaanias. Rikkad saatsid oma naisi selle staatuse saamiseks koguni Hispaaniasse sünnitama); teise kasti kuulusid kreoolid kolooniates sündinud valged, kes jagunesid sotsiaalselt rikasteks ja haritlaskonnaks. Kreoole tõrjuti nii poliitiliselt kui ka majanduslikult, nende maksukoorem oli suur ja kõik paremad ametid kolooniates anti püreneelastele.
Kunst meenutab meile igavesi väärtusi Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mida selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kuidas saab kunst meile meenutada neid väärtusi, mille olemasolu kipume unustama?
anna meile tegelikult ikkagi täit vastust kurjuse tekkimise küsimusele. Kurjuse ja ka patu tekkimise ajalugu on meile teadmata. Ka Piibel ei ütle, miks, kus ja kuidas esimene kurjus või ebatäiuslikkus tekkis. Samas võime aimu saada selle algusest selle loomuse põhjal. Kurjus pidi tekkima seal, kus oli valik - teha head või kurja. Sellega jõuame taas selle juurde, et vaba valik on inimesel, seega inimene on valinud teha kurja. Peab tunnistama, et vaba valik on meil inimestena tõepoolest olemas. Kui uskuda, et me olem Jumala loodud olendid, siis ilmselt pidi Jumal andma inimestele selle 3 Elmar Salumaa "Süstemaatilise teoloogia käsiraamat" võimaluse valida ka muud teed kui tema tahet, vastasel juhul ei eksisteeriks vaba tahet ja valikuvabadust ja ilmselt ei oleks meie praegune maailma selline nagu ta on. Niisiis, kristlase jaoks võib üheks kurjuse olemasolu seletuseks olla see, et igasuguse
Mount Everest on 8848 meetrit kõrge MÄGI ja asub Aasias Tiibeti ja Nepaali piiri lähedal, on osa Himaalaja mäestikust. Tiibeti keeles Dzomolungma ehk Maa ema-jumalanna. Nepaali keeles Sagarmatha ehk Taeva valitseja. Mount Everesti esimesed vallutuskatsed tehti juba 1920. aastatel. 22. mail 2003. a. hesikas Alar Sikk esimest korda Eesti lippu maailma lakke. Mäe tippu jõudsid esimeste inimestena Edmund Hillary ja Tenzing Norgay 29. mail 1953. Enne neid kadusid briti uurijad George Mallory ja Andrew Irvine, kes võibolla jõudsid ka tippu kuid ei naasnud kunagi. 142 ronijat on hukkunud raskel teel tippu ja alla tagasi. Kokku on tippus käinud 660 inimest. Mount Everesti tipp (8848 m) Teekond tippu 19. sajandi keskpaigani arvati, et planeedi kõrgeim
on kindlasti üks eelis hea haridus. Ka statistilised andmed kinnitavad, et haridus tagab edu tööturul. Kindlasti peaks siis jääma haridus kättesaadavaks kõigil tasemetel, sealhulgas kõrghariduses. Haridusel ei ole eesmärke. Eesmärgid on inimestel, kes loovad haritud inimeseks kujunemise eeldusi ja korraldavad haridussüsteemi funktsioneerimise, muutumise ja ühisakonna arengu eeldusi ja küllap ka nendel inimestel, kes tahaksid kujuneda haritud inimeseks ja säilida haritud inimestena hoolimata sellest, et kõik ümberringi üha kiiremini muutub. Selles kiiresti arenevas maailmas, kus me elame, on vaja kõikjal saavutada, et ei katkeks põlvkondade järjepidevus, et säiliksid eeldused püsida väärikana teiste rahvaste hulgas ning luua ja hoida väärtusi, mida vajatakse selleks, et inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas ja kultuuris kehtivate normidega, oleksid suutelised olema iseseisvad ja vabad. Selle kõige üheks eelduseks on haridus.
Peresuhted lapse silmade läbi. Essee Artiklis on käsitletud 5-6 aastaste eesti ja soome laste peresuhete sotsiaalset võrgustikku. Sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad need isikud, kes lapse enda arvates on tema sotsiaalses maailmas olulisel kohal. Pereliikmete osas on laste sotsiaalse võrgustiku muutused suhteliselt väikesed, olulisemate inimestena kuuluvad sinna ema ja isa. Samuti oluliselt tähtsa osa on saanud pereväliselt ka vanavanemad. Lastele on olulise tähtsusega veel lemmikloomad. Perekonnal on lapse hoidmises ja kasvatamises kõige suurem roll. Lapsevanemalt oodatakse soodsa ja turvalise kasvumiljöö loomist, et tagada lapse huvi ümbritseva maailma suhtes ja tekitada lapses soovi seda tundma õppida. Õpitegevuse tulemuslikkus sõltub sellest, kui turvaliselt laps end tunneb, turvatunde talle loovad aga inimesed tema ümber
Noormehe kuju e. kuros Volomandrast. u. 600 Rõivastatud neiu e. e.m.a. kore. u. 530 e.m.a. Klassikaline ajastu · Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. · Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. · Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Poseidon Artemisioni neemelt. u. 455 e.m.a. ·5. sajandi suured kujurid Myron, Polykleitos ja Pheidias aitasid igaüks omapoolsete uuendustega skulptuuri looduslähedasemaks muuta. ·Polykleitose noored alasti sportlasekujud, näiteks `'Odakandja'' toetuvad vaid ühele jalale, hoides teist
1746. Oratoorium oli barokkajastu uudisanr. Oratoorium on mitme osaline vaimulik teos solistidele, koorile ja orkestrile. Ainestik pärines piiblist. Puudub lavategevus. Oratooriumi peakangelased on inimesed: väejuhid, kuningad. Olulisel kohal on tegevuses ka rahvas. Ooperid jutustasid kangelaslikest lugudest ja nende tegudest. Teod sooritati au ja kuulsuse nimel. Kangelasteks olid kuningad, printsid, sõjaväejuhid, printsessid... Händeli muusika kujutas neid täiesti lihtsate inimestena, kes olid pühendunud õilsatele eesmärkidele. Ta tahtis ooperis teha inimesi paremaks ning luua karaktereid. Aariad olid eriti ilusad: "Largo" (aeglaselt) ülev, pühalik, mõtisklev, kurb. Eriti kuulus on ooper "Xerxes". Ooperites olid väga uhked lavakujundused: matkiti vihmasadu, äikest, toodi loomad lavale, tuled. Väga kuulsad on tema concerto qrossod - hästi värvikad ja suurejoonelised. Tulevärgi muusika - etendati õukonnas, koosneb 6-st osast: I
Globaliseeruvas maailmas on kultuuride erinevuste säilitamine omaette väärtus ja kultuuri(identiteedi) säilitamine toetab inimese isiksust ja psühholoogilist heaolu. Kultuurierinevustesse peaks suhtuma suurema tolerantsiga, võtma seda kui võimalust õppida ja kogeda midagi uut, avardada silmaringi. Ja kuigi sotsiaalseid erinevusi nähakse pigem kontrastide kui sujuvate üleminekutena, siis võidakse tegelikult olla omavahel palju sarnasemad kui algul paistis. Inimestena on meil ühiseid jooni siiski palju rohkem kui erinevaid. Nii etniline, rahvuslik kui ka kultuuriline identiteet on elu jooksul omandatud ja seega peaks tänapäeval valitsevate arusaamade kohaselt olema ka unustatav ja ümberõpitav. Praktiliselt võib see aga keerukamaks osutuda. Nimelt võib lapsena omandatud isikuomadused muutuda osaks täiskasvanud inimese identiteedist, mis võib küll aja jooksul muutuda, kuid pole siiski täielikult vahetatav
Iseloom, individuaalsed erinevused ja heaolu. - ekstravertsus ja meelekindlus on positiivses seoses subjektiivse heaoluga (DeNeve & Cooper) - sotsiaalsus, meelekindlus ja avatus kogemusele on vähem seostatud subjektiivse heaoluga, kuna individuaalsete omadustena on nendel pigem keskkonnamõjurite funktsioon, aga ekstravertsus ja neurootilisus - pigem geneetiliste faktorite funktsioon. (Seidlitz (1993), Diener ja Lucas) - õnnelike inimestena iseloomustatud inimesed tõlgendavad samu elu sündmusi tunduvalt positiivsemalt, ning vähem reageerima negatiivsele tagasisidele. (Lyubomirsky ja Ross (1999) - ekstravertsus, meelekindlus ja madal neurootilisus on seotud järgmiste õnne dimensioonidega: enese aktsepteerimine, meisterlikkus ja elu eesmärgipärasus; Schmutte ja Ryff (1997) - inimesed emalduvad nendest elurollides, kus on suurem tõenäosus jääda enam autentseks, ehk siis rollides, kus nad tundsid vähem
Kristian Pints 8B 23.09.09 Arutle ja Analüüsi 1. Euroopas hakkas välja kujunema absolutism kuna tolleaegsed kuningad, tsaarid ja sultanid hakkasid ihkama ainuõigust valitsemiseks. 17. ja 18. sajandil loobusid valitsejad seisuste esinduskogusi kokku kogumast, andes nüüd seadusi välja ainuisikuliselt, sealhulgas kuninga nõunikud ja ametnikud ehk ministrid allusid kuninga tahtele ega ei võinud ilma tema loata teha ühtegi olulist korraldust. 2. Absolutistlik riigikord erines varasemast seisuslikust monarhiast väga palju kuna seisusliku monarhia riigikorra ajal piirasid valitseja võimu seisuste esinduskogud. Seisuste esindus kogud pidid alati ennem kuninga antud seaduse, või määratud maksud üle vaatama ja arutlema. Riigi valitsemise eest tegelesid peamiselt seisuste esindused, kes sageli ise määrasid makse ja andsid välja seadusi. 3. Absolutism tugines rohkem madal...
Läbilöögi inimese energia, kes kirjutab Tema muusika on filosoofiline, see annab vokaalmuusikat bel canto stiilis. Eriti lõpmatuse tunde. Tema muusika tundub olevat õnnestunud on tema karakterid ooperites, need otsatu, kus mõtiskletakse rõõmu ja valu, kui jutustavad heroilistest inimestest ja nende inimelu igaveste kaasalaste üle. Viimane tegudes, tegelased on kangelased. Kangelasi helilooja, kes rajas oma muusika kujutab ta lihtsate inimestena. protestantlikule koraalile. Ta viib kontrapunkti Ta oli suur kõlamaalingute meister. ja fuuga stiili maailmatippu. Iga heli tema Kirjutas oopereid (Largo'd), orataariume muusikas on sisukas. Orel, klavessiin, laul. (conserto- grossod) ,,Messias" ,,Johannese passioon", ,,Matteuse passioon" ,,Veemuusika", ,,Tulevärgimuusika", ,,Julius Caesar"
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi. Talupoegade koormiste üle peeti arvestust vakuraamatutes. Talupoegade tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arve...
inimene ise otsustama. Tehnikat ja teadust tuleb kindlasti aktsepteerida, sest tagasiteed enam pole ning see ei ole halb. See kõik on samuti osa evolutsioonist ning muutused meis on ilmselged. Käitume ja ostustame lähtudes teistest kanalitest ning meie mõistus küündib üha kõrgemale. Arvan, et nagu paljudele küsimustele maailmas, pole ka sellele lihtsat vastust. Peame leima tasakaalu endas ja aitama seda teha ka teistel. Kui suudame meeles hoida, kes me inimestena oleme, aitab tehnika ja teadus meie arengule ainult kaasa.
Ajalugu Egiptuse religioon Animism- looduse hingestamine Fetishism- teatud olendite pühaks pidamine Nt on egiptuses pühaks peetud krokodille, kasse, madusid, pistrike ja sõnnikumardikaid. Eksisteerisid erinevad jumalad ja neid kujutati loomade peadega ja igal ühel oli oma tegutsemis ala. Zooantropomorfesm- jumalaid hakati kujuta loom inimestena (inimese pea ja looma keha). Horos- jumal Ra- jumal, esialgu Memphis. Oli päikese jumal. Kujutati pistriku peaga Amon- jäära peaga (oina peaga) Hiljem segunesid Amon ja Ra (Amon-Ra). Anubis- Koera peaga surnute jumal Isis- Viljakuse jumalanna. Sageli on kujutatud suurte lehmasarvedega Jumalatel püstitati templeid(iga tempel oli kindla jumala jaoks). Templis paiknesid ka jumalate kujud. Ja aeg ajalt kanti ka seda templist välja. Usutia ka hauatagust elu ja
Walter Scott elas prantsuse kodanliku revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajastul. Poliitilistelt vaadetelt oli Walter Scott konservatiiv. Ta suhtus kriitiliselt inglise ja soti rahvamasse rängalt rõhuva, rööviva ja laastava kapitalismi kiiresse arengusse. Reas teostes lähenes Walter Scott ajaloo mõistmisele klassidevahelise võitluse seisukohalt ja oskas näidata rahva otsustavat osa ajaloolistes sündmustes. Rahva esindajaid kujutab Walter Scott tavaliselt õilsate julgete inimestena, kes on võimelised kangelastegudeks ja kes peavad võitlust oma rõhujate vastu. Näiteks romaanis "Rob Roy" on sellisteks rahvakangelaste Rob Roy, tema naise Heleni ja nende pooldajate, soti mägilaste kujud. Rahva esindajad on kirjanik varustanud kõrgete inimlike omadustega, vastandades neid kõrgemate klasside silmakirjalike, kiskjalike ja ebainimlike esindajatega. Romaan "Rob Roy" ilmus 1817. aastal. "Waverley", "Puritaanlased", "Montrose'i legend" ja
Samuti võime me teha ka halbu materiaalseid otsuseid, sealhulgas kehvasti läinud investeeringud, mis meid pikaks ajaks kummitama jäävad. Sellisel puhul oleks parim variant lihtsalt leppida oma kaotusega ja julgelt edasi astuda, sest investeeringute tulemust ei tea kunagi ette. Kahetsus on meie loomuses. Kas kahetsust saab vältida? Võib ju arvata, et on võimalik kõike õigesti teha. Nii see aga paraku pole inimestena teeme me vigu, millest me võime õppust võtta. Me ei ole masinad, mis on programmeeritud tegema kindlaid asju. Elavate organismidena ongi meie üheks tunnuseks valikute tegemine, mis alati ei pruugi soovitud tulemusega lõppeda. Keegi ei oska arvestada teiste reaktsioonidega, vahet pole, kui kaua me üksteist teame, sest me kõik oleme erineva iseloomuga ja muutuvate tujudega. Vältimine on võimatu, aga sellegipoolest, õppides
Kuivõrd Rootsi aega võib nimetada "vanaks heaks Rootsi ajaks"? Rootsi aeg sai alguse Põhja-Eestist 1561 aastal Liivi sõja päevil, mil aadelkond tunnustas hirmunult Venemaa ees Rootsi võimu. Peale Piusa vaherahu 1583 aastal jäi Lõuna-Eesti Poolale ning 1600-1629 aastani toimunud Rootsi-Poola sõda toimus Eesti pinnal tuues endaga kaasa suured laastamised kohalikule rahvale. Altmargi vaherahuga, mis lõpetas Rootsi-Poola sõja, liideti Lõuna-Eesti Rootsi võimu alla. Peale Brönsebro vaherahu hakkas eesti territoorium kuuluma rootsile. Rootsi võim kestis Eesti territooriumil kuni Põhja sõjani ning sellele järgnenud sündmusteni. Rahvas jäi seda mäletama kui head ning edukat perioodi Eesti ajaloos. Miks aga? Millest oli see tingitud? Kuidas saab võõra võimu all oldud aega nimetada "heaks"?. Karl XI ajal, paranes tunduvalt talurahva olukord. Mõisnikelt ja talupoegadelt võeti ära kõik läänistatud maad ning varem endale saadud val...
Kuule Third level Fourth level Fifth level Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E. Aldrin astusid Kuu pinnale esimeste inimestena 21.07.1969 kell 0556 ja 0615, kosmosejaama Apollo 11 pardalt. E.E. Aldrin andmas au USA lipule peale maabumist Kuule. Esimene pilt, mille jäädvustas N. Amstrong peale Kuule astumist 21.juuli 1969. Apollo 15 kosmoselaev ja kosmosesõiduk, meeskonnaks James B. Irwin, Alfred M. Worden ja eesotsas komandär David R. Scott Kuu tagakülg Click to edit Master text styles
Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Kouros Kore Vasikakandja Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Poseidon Myron. Kettaheitja Polykleitos. Odakandja 5
e.Kr). Tähtsamaid teleskoopvaatlusi tegi 16 saj. lõpul T. Brahe(avastas Kuu orbiidi tasandi võnkliikumise ja mõõtis selle amplituudi - 9'). 1609 a. kirjeldas J Kepler Kuu orbiiti kui ellipsit. Esimesed 250 nime Kuu pinnamoodustistele pani 1647 a. J. Hevelius. Esimene tehiskeha ehk automaatjaam Luna 2, jõudis Kuu pinnale NSV Liidu poolt 14.11.1959 kell 0002. Edastades andmeid, et Kuul ei ole magnetvälja. USA astonaudid N. Amstrong ja E.E. Aldrin astusid Kuu pinnale esimeste inimestena 21.07.1969 kell 0556 ja 0615. 6 Kokkuvõte Kuu on meie lähim taevakeha. Ladina keeles Luna ehk Kuu asub meile keskmiselt 384 400 km kaugusel. Kuu on läbimõõdult ligi neli korda ja massilt ligi 81 korda väiksem kui Maa. Maalt näeb alati kuu ühte ja sama külge. Kuu pinnal olevaid heledaid piirkondi nimetatakse mandriteks ja tumedamaid laike meredeks
Lev Tolstoi ,, Sõda ja rahu'' "Sõja ja rahu" tegevus algab aastal 1805. Lõbutsetakse luksuslikel vastuvõttudel, ballidel ja väljasõitudel. Peterburis käib koos kõrgem seltskond. Tütred näitavad oma uusimaid tualette; noorhärrad püüavad muljet avaldada üksteise laua alla joomise ja vastupidavusega hasartmängudes; nende vanemad arutavad pooleldi naljatades, pooleldi murelikult dünastia jätkamise strateegiaid, mis aitaksid neidudel võimalikult soodsalt tanu alla saada. Salongides kõneldakse prantsuse keelt, seda peetakse sikiks nagu kõike, mis on pärit Prantsusmaalt. See mood aga muutub peagi: pool Euroopat on konfliktis Napoleoniga, kes võidab ühe lahingu teise järel ja on suunanud nüüd oma himustava pilgu tsaaririigi poole. Riik peab taas kaitsele asuma ja paljud aadlikud tõmbavad selga oma tipp-topp univormid. "Sõda ja rahu" oli pikk ja keeruline protsess, mis kestis mitu aastat ja lõpetati alles aastal 18...
Deliberatiivne põhiseaduspatriotism aitab legitiimsuskriisiga võidelda. Euroopalik demokraatia: 1. Tänapäeva demokraatia reaalne esinemiskuju Euroopas sotsiaalne, demokraatlik ja pluralistlik õigusriik:sotsiaalriik, demokraatia, pluralism, õigusriik. Kodakondsus:On poliitiline, õiguslik ja sotsiaalselt subjektne Inimõigused-õigused, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja iilma milleta ei saa me inimestena elada. INIMÕIGUSTE LIIGID: 2. Isikuõigused 3. Kodanikuõigused e poliitilised õigused 4. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Inimõigused on oma ideelt universaalsed, üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Siiski on ka teatud piirangud:inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast. Inimõigused on ajas muutuvad, arenevad ja teisenevad
eksperimendi puhul pealtnägijat, ent kui me tulemuses kahtleme, võime eksperimenti korrata või paluda seda kellelgi teisel teha. 3) Ma ei tea, mu väide on vaid oletus. Ärge muretsege allikate pärast, kust ta võib pärineda võimalikke allikaid on palju ja pooli neist ei pruugi ma teadagi; ning päritolul või sugupuul on igal juhul vähe tegemist tõega 6. Minu kriitika autori suhtes, mis jääb autoril tõestamata? Kui tõde on üle inimvõimu siis mille põhjal me inimestena tõeni jõudma peaksime. Mis siis ikkagi tõde on? 7. Konkreetsed küsimused ja probleemid, mis jäi minu jaoks antud tekstis arusaamatuks? Minu jaoks jäi arusaamatuks, miks on mul vaja otsida tõde algallikast kui ma nagunii seda teada ei saa.
seetõttu oli kunst ja kujutatavad tegelased sõjaga seotud. Vanas- Mesopotaamias kujutati tähtsamad inimesed suuremalt ning istumas aga lihtinimesi väiksemalt ja seismas. Figuuridele oli tihti lisatud ornament ning kiri. Assüüria kujutises kasutatakse stiliseerimist. Sealsed reljeefid on detailsed. Kujud on egiptuse poosis ehk esimene õlg on ees vaates ja jalg rõiva alt väljas. Jumalad kujutatakse tiibade, sarvedega mütsi, jõuliste käte ning jalgadega, enamus jumalad kujutatakse inimestena kuid leidub ka segaverelisi (pea looma, keha inimese). Loomade poosid on loomulikud ja väljendusrikkamad, kui inimeste omad. Vana- Egiptuses kujutatu tähtsamad inimesed sammuti suuremana, kui tavainimesi. Vaaraod kujutati rangelt, pidulikult, seisid nad sirgelt ja nende käed olid enamasti kõrval, näoilmelt tardunud. Tavainimesi kujutati aga vabalt ja elavamalt. Ruumi perspektiiv puudus, tagapool olevad esemed asetati kõrgemale kui ees olevad objektid
valitesmisaegadel 284-305, mis aga ei suutnud senist elukorraldust enam päästa. Impeeriumi sisevastuolude tõttu jäid piirkikaitsesse lüngad, hakkas toimuma sisseränne . Piirist murdis läbi peamiselt karjakasvatusega tegelevate nomaadihõimudele allajäänud paikne hõimuliit, seega olid sissetungijad enamasti põgenikud. Arvuliselt oli neid tegelikult kokku mitu korda vähem, kui Lääne-Rooma kohalikke elanikke. Paljud nende elanikud elasid kas orjade või vabade inimestena Rooma impeeriumi poolel ning juurutasid sealsete asukate seas oma eluviisi ja maailmavaadet. See asjaolu mängis barbarite vallutuste kiiruses tähtsat rolli, kui sõjalise jõu vahekord roomlaste kahjuks pöörati. 5.sajandi alguseks tungis läänegootide hõimuliit impeeriumi südamesse, rüüstas 410.aastaks Rooma linna ning rajas 418. aastal Rooma keisririigi aladele esimese barbarite kuningriigi. Sama tegid vandaalid koos alaanidega ka Rooma Aafrika-provintsis ja panid aluse seal oma
Mina arvan et kui tahame midagi muuta peab toimuma üleminek kõiki lapsi arendavale õppele. Lapsest lähtuv õppekava ehitatakse üles nende huvile ja vajadustele toetudes. Tegevuste vahelised piirid praktiliselt puuduvad, õpetus muutub ühtseks tervikuks.Milleks on seda vaja,selleks, et õppetöö toimub uurimuslikult, siis saavad lapsed aru, mida nad teevad.Mina arvan, kui tekib terviklik maailmapilt ja areneb teaduslik mõtlemisviis ja tahame näha oma lapsi tegusate ja õnnelike inimestena, ei saa leppida rutiinse õpetamisega Kui tahame,et laps oleks rõõmsameelne ja enesekindel , kes leiab, et õppida on lõbus, läheb kooli, täis pealehakkamist ja indu.Ma arvan ,et tähtis on usk oma võimetesse ja oskustesse.Laps on kindel, et ta oskab midagi, siis ta ka õpib juurde. Kui ta aga mõtleb, et nii kui nii ei oska, siis ta ka ei õpi. Kui lapse ümber on palju armastust, võib ta elult saada lööke, tunda ebaõnnestumise korral
Neist hetkedest räägitakse tihti, kuid ei räägita millised need kõige ilusamad hetked on ja mida need tähendavad inimestele sügaval südames. Kellele on need meeldivad, kellele täiesti tavalised hetked. On vanasõna, et ilu on vaataja silmades. Milline võib olla siis elu ilusaim hetk? Paljude naiste elu kaunim ja ka romantilisim hetk on arvatavasti päev, kui nad abielluvad. Sellel päeval teevad naised ennast väga ilusaks ja tunnevad ennast maailma õnnelikeima inimestena. Tihti kulutatakse selle peale enneolematud rahasummad, aga see ei ole oluline, sest see on nende päev, kus nemad peavad tundma ennast kuningannadena. Aga millised on inimestele veel kaunid hetked? Ühed ilusaimad ja erilisemad hetked inimese elus on need, millega on ta ise algust teinud. Tavaliselt on need pikad eesmärgid, mille nimel on töötatud aastaid, kulutatud raha ja nähtud palju vaeva. Loomulikult alati ei pea need pikad olema, need
· (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt · Hume arvates, ei saa me kindlad olla, et see ka homme juhtub ehk mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? · Inimestena oleme harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele · Näiteks: ma olen veendunud, et kui ma laseksin kivi käest lahti, siis see kukub maha · Kuid ma ei saa kogeda, miks see maha kukub, st ma ei ole võimeline kogema põhjust ennast Harjumus ja tava · Me usume sellesse, millesse kogemus meid uskuma paneb: me usume, et tuli kõrvetab ning vesi värskendab, sest vastupidine arvamus põhjustaks liiga suuri kannatusi
positsioon. Mõistagi erinevad inimesed üksteisest oma huvide, võimaluste, eluviisi poolest, kuid võrdsus seisneb ühesuguste õiguste ja võimaluste olemasolus. Inimestel peavad olema võrdsed võimalused hea hariduse omandamiseks või oma erialal töötades, ja seda sõltuvalt tema enda jõupingutustest. Võrdsuse põhimõte rakendub näiteks siis, kui inimestel on ühesugune õigus eluasemele, sotsiaaltoetustele, kodanikuõiguste teostamisel. Siiski inimestena ei ole me aga kõik sugugi ühesugused. See, et me oleme faktiliselt ebavõrdsed, tuleb välja kõikjalt. Inimesed ei saa kunagi võrdseks võimete ja muude eluks oluliste omaduste poolest. Faktilist ebavõrdsust tõlgendavad ühed võrdsete võimaluste puudumisega, teised aga inimeste sünnipärase ebavõrdsusega. Eliiditeooria kohaselt jaguneb ühiskond tegelikult alati eliidiks ja lihtrahvaks. See, mida ühiskonnalt nõutakse, ei ole mitte võimete võrdsus, vaid võimaluste võrdsus.
Mis on elu mõte? Mõtted Miks me elame? Kas meil on mingi eesmärk? Kas oleme kellegi poolt juhitud elus? Mida tähendab elu? Alfred Ayer Väitis, et elu tegeliku mõtte järele pole mõtet küsida. Pole mõtet uskuda Jumalasse, kes lõi meid konkreetseks otstarbeks. Ja isegi kui oleks niisugune Jumal, ei saaks tema eesmärgid anda elule mõtet, kui me nendega ei nõustuks. Seetõttu taandub elu mõte alati sellele, mida meie inimestena eesmärgiks seame ja väärtustame. Sellest sõltumatut mõtet pole võimalik avastada. Ayeri meelest pole elu mõttetuse üle tarvis kurvastada. Elul on mis tahes mõte, mille inimene sellele annab, ja see teeb elu mõttekaks, aga küsimus, mis on elu mõte, on ebaloogiline ja vastamatu. Elu mõte sõltub inimese väärtushinnangutest ning on mõttetu, et ühe omad on tõesed, teised mitte. Martin Heidegger Hilise Heideggeri filosoofia järgi on
Teoorjus säilis Talupoegadele priinimede panek Ülesanded 1. Kelle initsiatiivil ja mis põhjusel kaotati Eesti- ja Liivimaal pärisorjus? Aleksander I 2. Miks puhkesid talurahvarahutused? Tõlgendati seaduseid valesti, arvati, et nende eest varjati midagi. 3. Analüüsige 19.saj eesti talupoegade majanduslikus ja õiguslikus olukorras toimunud muudatusi: millist kasu said neist eesti talupojad, millist mõisnikud, millist Vene keisrivõim? Inimestena isiklikult oldi vabalt, said vabalt liikuda, võimalus saada taluomanikuks. Mõisnikud ei saanud koormisi Vaimuelu 19.saj 1. poolel 19.sajand rahvusluse sajand Põhilised kultuuriinimesed Baltikumis baltisakslased Estofiil haritlane, kes uuris eesti keelt ja kultuuri 1802 Tartu Ülikooli taasavamine 19.saj alguses 4-astmeline ühtluskool kihelkonnakool ja kreisikool, kubermangulinnades gümnaasium ja ülikool Vallakoolist algas talurahva haridustee
kokku ning noor Andres keeldus isa pakutud pärandist. Sellise tegevusega näitas küll noor Andres oma lugupidamatust oma isa tehtud töö vastu, aga ta kuulas kõigest oma südant. Ta teadis, et tema tulevik ei ole seotud Vargamäega. Mõned soovivad pärandit edasi kanda, mida on põlvest-põlve suguvõsas edasi antud, aga mõned ei soovi ning keegi ei saa neid ka selleks sundida. Andrus Kivirähu raamat "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab Leemetist ja tema perekonnast, kes ainsate inimestena on jäänud veel metsa elama, ülejäänud on läinud külla, sest see on kaasaegsem ja mugavam elupaik. Leemet ja tema perekond ei mõtelnudki metsast lahkuda, sest ka nende esivanemad on aastasadu metsas elanud. Metsast lahkudes unustaksid nad õigepea ussikeele, millega saab loomadega kõnelda ja neid kuuletuma sundida, aga nemad ei ole nõus vanu tavasid ja uskumusi eemale tõukama ning koos teistega külla minna.
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud
2) lihtinimeste kujutised elavamad, vabamad. Näiteks ,,Kirjutaja". Omaette peatükk Egiptuse kunstis on vaarao Echnatoni aeg (14. saj. e. Kr.). Ta viis riigis läbi palju uuendusi: Amon-Re asemele ainujumal Aton, uus pealinn Ahet-Aton. Peale tema surma kunst ja usk läksid vanadesse rööbastesse tagasi, ka pealinn viidi tagasi Teebasse. Kunst Echnatoni ajal oli loomulik, looduslähedane, realistlik. Vaaraod ja ta pereliikmeid kujutati tavaliste inimestena, igapäevaste toimingute juures. On suurepäraseid portreid Echnatoni naisest Nofretetest. Kõrgel järjel oli Egiptuses ka kunstkäsitöö (puust, kivist, kullast, fajansist ilu- ja tarbeesemed). Rikkalikud on leiud Tutanchamoni hauakambrist (oli Echnatoni väimees!).
Kui kunsti ei oleks, siis ... Kunst on saanud alguse juba mitmeid sajandeid tagasi. Igal ajal leidus palju neid inimesi, kes panid kunsti väärtuse esikohale. Kunst on väga lai mõiste ning igaüks defineerib selle enda jaoks erinevalt. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Inimestena on meil kalduvus hakata kummardama ebajumalaid, tähtsustama väärtusetut ning jääda oma otsingutel eksinuks. Meil on vaja midagi, mis selgitaks meile meie olukorda ning avaks meie silmad ununenud väärtustele. Kunstil olgu see kirjandus, muusika, arhitektuurimälestised või maalikunst on inimestele alati midagi öelda. Kujutagem aga ette, et ühel päeval ärgates, saame me aru, et sellist asja nagu kunst enam ei eksisteeri. Mida nüüd peale hakata
oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, "arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte- alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme. Kui palju ka poleks ülistatud neid kreeka kunsti hiilgeajal loodud skulptuure võivad nad meie päevil ometi tunduda veidi külmadena. Kindlasti mõjub siin see, et nende kunagised värvid on
Kuidas olla hea kodanik kirjand Ilma kodumaata ja seeläbi ilma kodakondsuseta inimene on tühi koht siin ilmas. Iga riik vajab rahvast ehk kodanikke ja kodanikud ühiskonda ehk riiki. Meile inimestena on tähtsad inimõigused-õigus elule, vabadusele, inimväärsele kohtlemisele ja vabale eneseteostusele. Me tahame hoida rahu ning elada oma elukeskkonnas ja kodumaal. Meie rahva kodu on Läänemere idarannikul, Soome lahe, Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel maa-alal, kus meie esivanemad on juba ühiskonna liikmetena toimetanud juba mitmeid sajandeid. Meie jätkame siin oma taasloodud vabariigis esivanemate ühiskondlikku rada ja seega oleme me kõik Eesti Vabariigi kodanikud
muresid. Olen ise saavutanud oma sõbrannade seas koha inimesena, kelle poole võib alati nõu või abi saamiseks pöörduda. Igas sõpruskonnas leidub kas üks või mitu sellist isikut, kelle puhul kindlasti saab loota asjalikule nõule või jõule. Ka enda positiivsena hoidmine ja komplimentide tegemine on abi, sest see suur ja lai naeratus või kellelegi öeldud hea sõna võib parandada päeva, tuju või mõjuda isegi veel pikemaajaliselt. Ühes riigis, ühel maakeral koos elavate inimestena peaksime alati kokkuhoidma ja mõtlema ning arvestama üksteisega. Toetudes vanasõnale "Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehakse.", võib oletada, et inimesed vastastikuselt hästi käitudes tõmbavad ligi ka endale ainult head. Seetõttu, abistades, tuleb alati mõelda selle, et ehk vajad sa ise kunagi abi ja kõik, mis oled jaganud teistega, tuleb sulle ükskord tagasi. Lisaks sellele tekitab teiste aitamine ka üüratult hea tunde.
Noorteparlamendi istungil nii: „Väikese riigi kõige hullem saatus on olla väiklane.“ Kahjuks tuleb tõdeda, et isegi valitsuse juht ei käitu alati eeskujulikult. Taavi Rõivase reklaamklipi filmimine Ämari lennubaasis oli viga. Me ei saa riskida oma julgeolekuga ning kasutada vajalikku baasi valimisreklaami jaoks. Eesti riik on tänasel päeval õigel suunal. Me langetame vajalikke otsuseid. President Ilves on öelnud ka nii: „Me saame olla suured inimestena, rahvana ja ka riigina, kui oskame igaühest meist välja tuua parima; kui me sallime ja respekteerime nende arvamusi.“ Eesti on hea koht, kus elada. Suur areng on läbitud, kuid palju ootab veel ees. Kuna võim on demokraatias rahva käes, siis järelikult tulevik algab meist endist. Märten Mändla 12R
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps
Nad austasid sadu jumalaid.Päikesejumalat Red ehk Amon-Red austati kõikjal üle maa pidustustel, mis kestsid üle kuu, ajal, kui põllumaa oli üle ujutatud ja talupojad ei saanud töötada.Lisaks oli igal piirkonnal-Egiptuses oli neid 42-oma jumal, keda austati.Kodudes kummardati väiksemaid jumalaid, et need aitaksid lahendada igapäevaküsimusi.paljusid jumalaid kujutati loomadena, näiteks armastuse- ja rõõmujumalannat Bastetit kassina, või linnu-ja loomapeaga inimestena, näiteks teadmiste jumalat Thothi on kujutatud iibise peaga.Jumalatel olid oma perekonnad.Näiteks olid Osiris ja Isis mees ja naine ning neil oli poeg Horos. Vanad egiptlased uskusid, et jumalate hinged elavad templites.paljud inimesed töötasid neid suurtes ehitistes, mis olid kogukonna keskusteks.iga templi südames oli sisemine pühakoda, kus asus kaitstult jumala kuju.Ainult vaaraol ja ülempreestril oli lubatud siseneda sellesse pühamusse
KIRJANDUSTEOSE ANALÜÜS 1) * Me kõik kannatame sellepärast, mida jumalad on meile andnud. (lk 9). Keegi ei ole ideaalne. Kõik kannatavad mingil moel sellepärast, millised nad on või kuidas nad on siia ilma sündinud. * Head kunstnikud eksisteerivad lihtsalt selles, mida nad teevad, ning järelikult pole nad üldse huvitavad sellena, kes nad on. (lk 47). Inimesed austavad kunstnike maale ja nende ilusat tööd, mitte kunstnikke inimestena. * Olla hea tähendab olla kooskõlas iseendaga. (lk 65). Kui tahad olla hea inimene, pead ka mõistma ja arusaama iseendast. * Kõik kuriteod on labased, nagu ka igasugune labasus on kuritegu. (lk 175). * Kunstil ei ole tegudele mingit mõju. (lk 179). Kunst, olgu see mis kunstiliik tahes, ei mõjuta inimese käitumist. 2) Basil Hallward tutvustab oma sõpra Dorian Gray'd lord Henry Wotton'ile. Samal päeval, kui ta neid tutvustab omavahel maalib ta Dorian'ist maali
Näitlejate riietus oli väga lihtne- lohvakad püksid ja pika varrukaga särk. Märgata oli ka näitlejate suurt koostööd. Kuna see oli nukuetendus, siis koguaeg oli näitlejatel vähemalt üks käsi nuku küljes ning kui midagi oli vaja samalajal liigutada või tõsta, siis teine näitleja abistas teda. Näitlejatööd iseloomustas ka see, et kui Lepik ja Kaibiainen olid nukkudega mingi osa ära mänginud, siis nad astusid nukkudeta lava äärde ja mängisid sõnasõnalt sama osa ka inimestena läbi. Etendusele andis suuresti hoogu ka muusika. Nimelt kogu muusika, mis näidendi jooksul oli, tuli otse lavalt. Alguses tekkis mul segadus, et miks üks näitlejatest, Rivo Laasi, terve aeg lava ääres ühe koha peal istub, kuid pikemalt tähelepanu pöörates märkasin, et tema ongi selle näidendi helimees. Helisid oli vähe ja ned olid situatsioonidele väga iseloomulikud. Teatud kohtade peal laulsid Triin Lepik ja Rauno Kaibiainen ka ise. Lavakujundus oli ülimalt lihtne
Demokraatia mõiste ja idee pärineb 462. aastast enne Kristust, mil vabad mehed said Ateenas osaleda otseselt riigi juhtimises. Tänapäevase mõõdupuu järgi on teatud määral selleaegset Ateenat raske pidada demokraatlikuks, sest sel ajal oli seal samas ka orjandusühiskond. Nii tekidabki olukord küsimuse, et kui palju on vaja, et ühiskonda saaks pidada demokraatlikuks. Samas tänapäevaste inimestena mõistame ka, et selleaegne ühiskond oli täiesti teistsugune ja see oli loomulik nende jaoks, et istuti kokku ja otsustati mingeid vajalikke asju- seal toimus otsene demokraatia, vahetu hääletamise teel. Demokraatias on igal inimesel hääle,-sõna-ja mõttevabadus, see on suur pluss ja eelis näiteks diktatuuridega võrreldes, kus kodanikel tuleb vastuvaidlematult alluda valitsejate tahtele.
Varasem ajalooline lühiproosa kogumik ,,Klio silma all" Nt Pöördtoolitund"- J.Jannseni nn sobing rüütelkondadega, peeti rahvuslikuks reetmiseks, novell on esitatud Jannseni poja silmade läbi. Tegelase sisekonflikt-kas kaitsta isa au, või tõde jalgele seada. Lühiromaan ,,Taevakivi"- K.J.Petersoni ja O.W.Masingu konflikt, tänu millele Petersoni eestikeelne luule vajus sajandiks unustusehõlma. Eesmärk oli neil kahel küll ühine eesti kultuuri ja kirjanduse loomine, inimestena erinevad: Masing praktiline, P.-uuendaja, uljas. ,,Kolme katku vahel"(I-IV, 1970-1980) peetakse tema peateoseks. (arenguromaaniks, kuna tegelane areneb läbi ajaloo). Suurromaani (tegevustik leiab aset 16.sajandil, Liivi sõja perioodil. Peategelane on Balthasar Russow- ,,Liivimaa kroonika" kirjutaja. Tüüpiline Krossi kangelane: madalast seisusest pärit, auahne edasipürgija -peab ka lahendama omaenese kuuluvuse probleemi
annaabi.ee 
