Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inimene kui tervik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ainevahetus, peaaju, aeroobne, termoretseptorid, soojusenergia, organid, sisekeskkond, vaheldumisi, ahenevad, veresooned, tootvaid, väliskeskkond, õhutemperatuurümberpaiknemine, osa rakkude hukkumine. 2)moodustuvad rakkude kogumikud- tulevaste organite algmed. 3)kujuneb esmane närvisüsteem ja ligikaudu samal ajal hakkab tuksuma südamealge. 4)keha ülaosa areneb kiiremini kui alaosa. Idulane teisel elukuul 1)teise elukuu lõpuks on olemas kõik elundite ja elundkondade alged. 2)selgesti on eristatavad kere, pea, nägu, käed, jalad. 3)silmad on veel laugudeta. Kolmanda arengukuu algus- idulasest saab loode 1)olemas kõik kehaosad ja peamised organid 2)loode sarnaneb juba väliselt inimesega 3)loodet ümbriteb mitu lootekesta, mis kaitsevad teda (nt vesikest) 4)loode ujub vedelikuga täidetud õõnes 5)lootevesi vahetub täielikult iga 3 tunni järel; eriti oluline protesess sünnieelsel perioodil- loode neelab siis ööpäevas ~0,5 l lootevett ja eritab sellesse sama palju uriini; lootevesi kaitseb loodet muljumiste, põrutuste, veekaotuse, temp.muutuste eest Kolmanda arengukuu lõpuks 1)kõige suurem loote pea 2)nahk väga õhuke
Kui lihased kokku tõmbuvad, algab hingamine, kui kopsud on õhku täis saadavad retseptorid signaali piklikajusse,sealt omakorda lõpetavad signaali ja lihased lõtvuvad. Homöostaas- organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Organismi homöostaasi tagamiseks on vajalikke muudatusi elundite ja elundkondade talitluses tehakse närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Homöostaas on organismi omadus tagada organismi sisekeskkond stabiilsena, isegi väliskeskkonna muutumisel.(temperatuur püsib,elundkonnas varustavad piisava energiaga, säilitada vere pH 7,4 juures.). Et terved olla peavad kõik elundid töötama: sooltoru absorbeerima toitaineid, kopsudes gaasivahetus v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Hüpotermia - vaegsoojus on kehatemperatuuri langus alla 35 kraadi
- Oskus valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid; sültuvus asjadest. - Abstraktne ja konkreetne mõtlemine. Neoteenia- pidurdunud areng ja eellaste noorjärgu tunnuste säilimine täiseas. Ülevaade inimorganismi ehitusest. Kudesid moodustavad sama talitlusega ja struktuurilt sarnased rakud. Organ ehk elund koosneb paljudest kudedest ja täidab kehas mingit kindlat funtsiooni. Organsüsteemi ehk elundkonna moodustavad organid, mis töötavad koos ja täidavad ühtset ülesannet. Organismi moodustavad organsüsteemid. Eristatakse järgmisi kudesid: epiteelkude, lihaskude, närvikude ja sidekude. · E p i t e e l k u d e katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organied. Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. Väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. Samas toimub
kaitseülesanne – toota antikehi. Vereliistakud osalevad vere hüübimisel. Veri transpordib hapnikku, toitaineid, hormoone ja jääkaineid. Inimese erinevad elundkonnad. 3 Inimene kui tervikorganism Narva kolledž Vilja Vendelin-Reigo Elund e organ on organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus ja asetus ning mis täidab spetsiifilist, temale omast funktsiooni. Organid, mis töötavad (talitlevad) koos ja täidavad mingit sarnast elutalitlust, moodustavad elundkonna e organsüsteemi. Organsüsteemid kokku moodustavad organismi – inimese kui terviku. Siseelundite hulka loetakse tavaliselt seede- ja hingamissüsteem ning kuse- ja suguelundkond, sageli vereringeelundkond ning sisesekretsiooninäärmed. Kõik siseelundid jaotatakse 2 rühma: 1) parenhümatoossed elundid – töötav kude täidab kogu elundi, N: maks, põrn,
normaalset temperatuuri Kui temperatuur ületab ülemise kriitilise piiri, siis - hakkab kehatemperatuur kiirest tõusma (ensüümid kehas töötavad kiiremini ja toodetakse veel rohkem sooja) - higistamine enam ei jahuta keha, kuna nahk on juba 100% higiga kaetud Kui kehatemperatuur tõuseb 42-44º C , tähendab see ülemise letaalse temperatuuri saavutamist ja mõne aja pärast inimene sureb. (Miks?: Ensüümid denatureeruvad. Ainevahetus ei ole enam tasakaalus, sest ensüümid töötavad erineva intensiivsusega. Osad ensüümid töötavad kiiremini kui teised ja nii võivad kuhjuda mõned ainevahetuse vaheproduktid, samas kui eluliselt tähtsaid lõppprodukte jääb puudu. Rakud kahjustuvad pöördumatult.) Alumine kriitiline temperatuur temperatuur , mille juures organism ei suuda enam püsivat temperatuuri säilitada Kui temperatuuri alandada alla kriitilise piiri, siis - ei suuda organism enam sooja toota
INIMESE ELUNDKONNAD. Katteelundkond. Koosneb epiteelkoest. Ainuke elund NAHK. Katteelundkond katab ja vooderdab inimese keha ning siseelundeid. Naha ülesanded: 1) kaitseb vigastuste, UV- kiirguse, mikroobide, löökide eest; 2) on rasva ja vedeliku depooks; 3) osaleb soojusregulatsioonis: külma puhul tõmbuvad karvapüstitajalihased kokku, vabaneb energia, mida kasutatakse soojuseks, veresooned ahenevad ega anna vett välja; kuuma puhul veresooned laienevad, eraldub rohkem higi ning selle toimel nahapind jahtub; 4) nahk tunneb temperatuuri (külma ja kuuma), puudutust, survet, valu; 5) eritab higi (vesi ja soolad) ning rasu; 6) toodab melaniini, mis kaitseb UV-kiirguse eest ja annab nahale värvuse, ning päikesevalguse toimel D-vitamiini; 7) 2% gaasivahetusest toimub naha kaudu. Tugi- ja liikumiselundkond. Koosneb luudest, lihastest, liigestest ja kõõlustest. LUUD. Umbes 200 luud
hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
hormoonravi, kunstlikku ja kehavälist viljastamine. Areng: Rakukobarast areneb idulane. Pole sarnasust inimesega. 3-4 päev: Emakasse jõudnud lootel võib eristada juba kaht rakukihti. Sisemises areneb loode välimisest tema toitained. 5-6 päev: Lootemuna kattev kiht laguneb ja mina kinnitub kohevas emaka limaskestas. Nüüd saab loode kõik vajaliku emalt. On inimalge. 18-28 päev: hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. 3 nädal: hakkavad arenema veresooned ja magu. 21 elupäeval hakkab süda tööle. 4. Nädal: tekivad luud ja lihaste alged. Ta sarnaneb üsnagi loomalootega. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. Nädal: moodustuvad kopsud, käte ja jalgade algmed. 7. Nädal: tekivad suguorganite algmed. 8 nädal: Lootel on olemas kõik organis. Algab loote periood, mis kestab sünnini. Tema keha töötab intensiivselt, loode tajub ema keha helisid ja tunneb tema meeleolu. 3
väiksemad, ühetuumalised, otstest harunevad); lihased töötavad automaatselt Sidekude (ül: täita elunditevahelisi tühimikke, hoida elundeid paigal; palju rakuvaheainet; uueneb kudedest kõige kiiremini) Rasvkude palju suuri ümaraid rakke, vähe rakuvaheainet, 80% rasva; ül: kaitse (mehaaniline ja termo), varu (aineline ja energeetiline), eritus Kõhrkude sidekoest jäigem, luukoest elastsem, veresooned ja närvid puuduvad Luukude vähe rakke, rohkem rakuvaheainet, intensiivne ainevahetus (palju veresooni); moodustub, kui kõhrkoele ladestuvad mineraalsoolad Veri ja lümfikude ainuke vedel kude, palju rakuvaheainet, mõned üksikud erütro-, leuko- ja trombotsüüdid Närvikude (väga mitmekesine, sõltub paiknemisest; neuronid el. Impulsside ülekanne,
Hingetoru, ninaava, kurk, kõri, Hingamiselukond · Tagab gaasivahetuse organismis kopsutorud, kopsud · Osaleb hingamisgaaside transpordis · ... toitainete transpordis · ... jääkproduktide transpordis Ringeelundkond Süda, veresooned · ... hormoonide transpordis · ... jõu edasikandmisel mõne organi liikumisel · Tema kaudu toimib ka immuunsüsteem Eemaldab kehast aineid: · Ainevahetuse käigus tekkinud jääkprodukte
viljastunud munarakk Kariklootes kujubevad lootelehed, millest hiljem kujunevad elundid ja elundkonnad. Kuni 3nda arengukuuni on tegu embrüo, sest puudub väline sarnasus inimesega. Sisemisest lootelehest tekivad seedenäärmed, hingamisteed. Välimine looteleht- sellest areneb närvisüsteem koos meeleelunditega ja kõik, mis katab (Epidermis- keha pindmine kiht). Keskmine looteleht ehk mesoderm skelett, lihased, kõik sidekoetüübid kuse-ja suguelundid Lootekestad- ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Allantois ehk kusekott: Sellest kujuneb nabaväät, mis ühendab loodet ja platsentat Koorion ehk kõld või irdkest kujuneb platsentat PLATSENTA: Kujuneb välja kuu vanusel embrüol Ema annab lootele: toitained, hapnik, antikehad, toodab hormoone LOODE ANNAB: Jääk ained toitainetest, saab hapniku annab co2 vastu, EMAL JA LOOTEL ON ERINEVAD VERERINGED NABANÖÖR Ühendab loodet platsentaga.
Termoregulatsiooni keskuseks on ajus hüpotalamus . Hüpotalamusele antakse pidevaltnaha termoretseptoritelt( tunderakkudelt) infot keskkonna temperatuuri muutuste kohta. · Temperatuurivahemikus 25-30 C ei kulu püsiva temperatuuri hoidmiseks energiat s.o TERMONEUTRAALNE TSOON · Alumine kriitiline temperatuur-organism ei suuda püsivat temperatuur hoida . Kui väliskeskkonna temperatuur ikka langeb, ei suuda keha nii palju soojust toota, ainevahetus peatub kehas. Kriitiline on kehatemperatuur on 25-28 C, mis võib põhjustada surma. HÜPOTERMIA VAEGSOOJUMUS, ALAJAHTUMINE,kui kehatemperatuur langeb alla 35 C. · Ülemine kriitiline piir - Higistamine ei suuda piisavalt jeha jahutada, sest higi eritub rohkem kui ära aurustub. Kõrgel temperatuuril töötavad ensüümid veel aktiivsemalt ja sooja toodetakse veel rohkem. 42-44 C tähenda see inimese jaoks ülemist letaalset
energiat kui süsivesikutelt. (Rasvad 1g=9kcal, süsivesikuid 1g=4kcal) Rasvas talletatud energia võtan 2x vähem ruumi. Rasvu leidub kehas rohkem kui süsivesikuid. Rasvadest saab ühe sissehingatud O2 kohta vähem energiat kätte, s.t rasvade kasutamine on aeglane ja üle 50%Vo2max, eelistatakse üha enam süsivesikuid. Süsivesikutest on võimalik energiat toota ka anaeroobselt, rasvadest ainult aeroobselt. 14.Miks on kasulik suurendada O2 tarbimist ? Siis suureneb ka aeroobne töövõime ning sellega paraneb üldine töövõime ja vastupidavus. Kui suudetakse suurendada O2 tarbimist, suudetakse kauem teha tööd kasutades energia saamiseks rasvu, mitte glükogeeni. Lisaks paraneb gaasivahetus ja ainevahetus vere ning lihaste vahel. 15.Kuidas realiseerub pärilik info sportlikus töövõimes? Geenid määravad millal, mida ja kui palju valku sünteesitakse. 16.Kuidas ja milleks kasutatakse lämmastikubilanssi ? (pmst sama, mis 7 küs)
10. Südametegevuse humoraalne regulatsioon. (..ehk mõjutamine vere kaudu) adrenaliin- hormoon, südame käivitaja, aktiivolekus tõstab südame tööd. Türoksiin- kilpnäärme hormoon, mõjutab rahulolekus. K-ioonid- mõjutavad uitnärviga sarnaselt (rahustavad ja pidurdavad südame talitlust) (rosin ja mesi sisaldavad palju kaaliumi) Ca-ioonid- mõjutavad sümpaatiliste närvidega sarnaselt (kiirendavad-tudevdavad südame talitlust) Veri ja vereringe 1. Organismi sisekeskkond Organismi sisekeskkonna moodustavad selle intra- ja ekstratsellulaarne ruum. Organismi sisekeskkonda iseloomustatakse vereplasma näitajate ja kehatemperatuuri järgi. Organismi sisekeskkond peab säilitama kudede ja rakkude stabiilsuse ja sisekeskkonna tasakaalu ehk homöostaasi. 2. Veri, vere hulk, koostis, ülesanded Veri kui vedel sidekude on vahendajaks kõikide kudede vahel. Veri moodustab inimese kehamassist 6- 8%. Seega 70 kg inimese kehas on umbes 5 liitrit verd
toimuvatest muutustest. Nt. Energiabilanss, hingamine, vereringe, eritamine ja termoregulatsioon. I Energiabilanss Sisaldab kõiki energialiike, mida organism saab või kaotab. Energiabilanssi tuleks ideaalis hoida tasakaalus. Kui me sööme liiga palju siis liigsed toitained säilitatakse tavaliselt rasvana. Kui me sööme liiga vähe, lagundatakse keha varuaineid või isegi valke. Energiabilansi valem E=A+K+M+V+U+T E- toidu ja joogiga saadav energia A- ainevahetus K- kasv M- soojuskiirgusena eralduv energia V- väljaheide U- uriin T- töö mida tehakse Hingamine Gaasivahetus välisõhu ja kopsualveoolide vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Hingamissagedust reguleerib piklik aju. Sissehingamisel: Kontaheeruvad lihased tõstavad üles roided., Diafragma kuppel lameneb ja rindkere suureneb, Atmosfääriõhk liigub kopsudesse. Väljanägemisel:roided langetuvad, diafragma kumerdub, rindkere maht väheneb,
PÕHIKOOLI BIOLOOGIA LÕPUEKSAM KONSPEKT 7.KLASS Organismide e elusolendite tunnused: · Koosnevad rakkudest · Iseloomustab kasvamine · Arenemine · Paljunemine · Ainevahetus · Reageerimine keskkonna muutustel Bakterid Koosnevad ühest lihtsa ehitusega rakust, millel ei ole tuuma. Bakterid toituvad enamasti valmis orgaanilistest ainetest. Rakud paljunevad pooldudes. Algloomad Koosnevad samuti ainult ühest rakust. Suurem osa algloomadest toitub nagu loomad, teistest organismidest (bakteritest, ja väiksematest ainurakstetest). Algloomad paljunevad pooldudes. Seened Enamik seeneriigi esindajaid on hulkraksed. Nad ei fotosünteesi, vaid hangivad
3) aeglane areng ;mittesesoonne sigimine, puudub selgelt eristuv innaaeg.4)Kõigesööja- >toitu jahitakse, korjatakse, transporditakse ,varutakse, jagatakse. Keerukas kultuuriline käitumine, sotsiaalsed suhted tuginevad perekonnasuhetele, oskavad valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid. Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest
ÕIEOSADE ARV 4, 5 VÕI ROHKEM ENAMASTI 3 VÕI 3-E KORDNE ELUVORM PÕÕSAD, PUUD, ROHTTAIMED ROHTTAIMED SELGROOGSETE JA SELGROOTUTE LOOMADE VÕRDLUS TUNNUS SELGROOGSED SELGROOTUD NÄRVISÜSTEEM Kesksed osad paiknevad keha selgmisel Kesksed osad paiknevad keha kõhtmisel poolel, peaaju on suhteliselt suur ja keerulise poolel, kus moodustub närvikett; peaaju on ehitusega väike ja lihtsa ehitusega SÜDA JA VERERINGESÜSTEEM Süda paikneb keha kõhtmisel poolel ning on Süda paikneb selgmisel poolel ja on enamasti kahe- kuni neljaosaline; vereringesüsteem on pikk ja torujas; vereringesüsteem on sageli
Vajalik töö tegemiseks. Töö on mingi massi liigutamine (kg/m). Tööd tehes kandub energia üle ühest liigist teise. -Potentsiaalne energia – arhiveerib energia, võimalus tööd teha, energia mis üles ehitamisel rakkudesse jäänud on. -Kineetiline energia – töö tegemise energia Tööd tehes on lihase kasutegur 35% ehk energiast nii palju läheb lihastes päris töö tegemiseks ning 65% hajub soojusena. Kõige madalama kvaliteediga (kvaliteet ehk sobib kasutamiseks) energia on soojusenergia. Soojusenergiat me ei kasuta (soojusenergia osakesed liiguvad suvalises suunas). Kasutame keemilist energiat, mis asub toidus (päikse energia –> taimed -> fotosüntees –> energia toidus -> sööme taimi või söövad loomad taimi -> me sööme loomi). Toit peab sisaldama energiat, ehitusmaterjali, vitamiine ja mineraale. Termodünaamika seadused: 1) Energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teiseks. Muundub suunalt soojusenergia poole.
Lagedal maal elavad.Ruumikasutus inimahvidest erinev. Inimese kui imetaja tunnused Inimese organismides on loomadele omased rakutüübid, koed ja elundid. Inimese süda on 4 kambriline(2 koda,2 vatsakest) 2 vereringet. Gaasivahetus toimub kopsudes ja kudedes. Seedekulglas toit peenestatakse, lõhustatakse ja lõhustamissaadused imenduvad verre. Organism vajab pidevalt energiat.Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur. Imetajad on ENDOTERMSED. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond.See tagatakse organismi talitluse neuraalse ja homoraalse regulatsiooniga. Organismis toimub keha omaste ainete moodustamine biosünteesilistes reaktsioonides. Jääkained eritatakse organismist. ERITAMINE on ainevahetuse jääkide eemaldamine organismist uriinina. KOED Inimese kehas on 4 põhikoeliini. · epiteel e. kattekude · sidekude · närvikude · lihaskude
parasümpaatiliseks ja soole- ehk enteraalseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad sekjaaju rinnasegmentides ja esimeses kolmes nimmesegmendis, sellepärast nimetatakse seda ka vegetatiivse närvisüsteemi torakolumbaalseks osaks. Sümpaatikus funktsioneerib intensiivselt äkilistes kriisiolukordades (fight or flight). Vereringe aktiveerub, südame löögisagedus kiireneb ja suureneb löögimaht, naha ja siseelundite veresooned ahenevad ning vererõhk tõuseb. Südame ja töötavate luustikulihaste veresooned laienevad. Peente bronhiarude silelihaskiud lõtvuvad ja hingamisteed avarduvad. Sümpaatikus aeglustab seedekanali motoorikat ja eritamist. Sümpaatikuse ärritus laiendab pupille, suurendab higi eritumist. Sümpaatikus kontrolllib termoregulatsiooni vastusena kuumale, renniini vabanemist neerust ja mtaboolset effekti. Parasümpaatilise närvisüsteemi keskused asuvad ajutüves ja
INIMESE ALGNE ARENG Idulane esimesed kaks kuud. * pesastub emaka limaskestas. * areneb kiiresti. * moodustuvad organite algmed 1. kuul (5-10 mm, 0,1-0,2g) * kujuneb närvisüsteem * südame alge * veresoonte, luude, lihaste ja jäsemete algmed 2. kuul * kiiresti areneb aju * moodustuvad kõht ja rindkere * silmad (laugudeta) 3. kuul loode * olemas kõik organid * sarnaneb inimesega * nahk õhuke * hakkab liigutama 4. kuul * luude kujunemine * suguelundite järgi saab sugu öelda 5. kuul * tuntav loote liigutamine * südamelöögid kuuldavad * loode kuuleb ema häält 6. kuul * nahk kasvab kiiresti 7.kuul *naha alla moodustub rasvkude 8. kuul * nahk muutub siledaks 9. kuul nahk kattub lootevõidega Looteline areng kestab ~280 päeva, lõpeb sünnitusega. INIMESE ARENG SÜNNIST SURMANI Sünnijärgne areng jaotatakse: 1
1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka valgusenergiat (fotosünteesija) või redoksreaktsioonidel vabanevat keemilist energiat (kemosünteesija). Autotroofide põhisosa moodustavad rohelised taimed. Fotosünteesi
Homöostaas-organismi võime tagada muutuvate välistingimuste juures sisekeskkonna stabiilsust. Homöostaas võib häiruda ja keharahud võivad surema hakata, kui kas või üks elund haigeks jääb. Et terved oleks peab: *sooltoru imendama toitaineid *kopsudes peab toimuma pidev gaasivahetus väliskeskkonnaga *süda peab pumpama verd *neerud eritama ainevahetuse jääkprodukte ja tasakaalustama kehavedelikke hulka Närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel toimub. Neuraalne regulatsioon-närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluse regulatsioon Närvisüsteemi aluseks on refleksikaar. Signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus toimub signaalide töötlemine vaheneuronite poolt.Motoneuronite neuriidid juhivad signaali edasi efektorrakkudesse(lihastes,sisenäärmetes), kutsudes nii esile elundi talitluses vajaliku muutuse. Humoraalne regulatsioon-hormoonide abil toimuv elundkondade talituse regulatsioon Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikj
Lisaks osaleb regulatsioonis vasomotoorne keskus, mis paikneb piklikus ajus ja mille mõjul on veresoontel pidevalt teatud toonus e pinge. Sümpaatilise ns mõju südamele ja veresoontele: südame tegevus kiireneb, kokkutõmmete ulatus suureneb (kokkutõmbed tugevnevad), paraneb ka südamelihase erutuvus ja paraneb erutuvuse juhtivuse kiirus (erutustekke ja juhtesüsteemis). Veresoontele avaldab sümpaatikus aga kahesugust mõju: naha ja siseelundite veresooned ahenevad, skeletilihastel ja osalt ka aju veresooned aga laienevad ( sümpaatikuse erutusel). Parasümpaatiline ns (uitnärv) avaldab südamele aga vastupidist pidurdavat mõju: kokkutõmmete sagedus väheneb, kokkutõmmete ulatus samuti. Veresoontele on parasümp. Ns-il sümpaatilise ns-ile ka vastupidine mõju. Parasümpaatilised närvid innerveerivad suguelundite veresooni, korgaskeha veresooned (veenid) laienevad parasümpaatikuse erutuse
2) Mille poolest sarnaneb inimene imetajaga? Püsisoojasus, 4-kambriline süda, suur aju- hästi arenenud meeled, imetab järglasi pikka aega. 3) Mis on neuteenia? Pidurdunud areng, inimese aeglasem areng võrreldes teiste imetajatega, simpansi küpsus 3- aastaselt vastavuses inimesega 8-10 aastaselt 4) Kudede jaotus ja nende ülesanded. Epiteelkude- Katab väliskeskkonna või kehaõõnega üheduses olevaid pindu. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Selle kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja keskkonna vahel. Epiteelrakud võtavad vastu ärritusi, eritavad higi, toodavad piima, rasu, lima. Sidekude- Ühendab teisi kudesid. Kohev kude- siduv roll, hoiab teisi kudesid ja organeid paigal, toetab elastseid kehaosi. Rasvkude- Varuaine kogumiseks, pehmendab lööke, soojusisolatsioon, talletab kehavõõraid aineid. Fibrillaarne sidekude- kollageeni kimbud paralleelselt, moodustavad kõõluseid ja ligamente, mis hoiavad skeletti koos. Kõhrkude-
1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läheb soojaks(arterioolid laienevad ja kapillaarid
Rasvade imendumine: Imenduvad glütseriini ja rasvahapetena: glütseriin imendub iseseisvalt, rasvhapped aga emulgeeritakse sapihapete poolt ning seejärel imenduvad koos sapihappega lümfi, sealt verre. 7. Ainevahetuse olemus. Jaguneb assimilatsiooniks - organismi viidud ainete ümbertöötlemine, omastamine ja ülesehitusprotsess ning dissimilatsiooniks - erinevate ainete lõhustamine ( et uuendada rakke, kudesid, saada energiat) ning laguproduktide eemaldamine organismist. Ainevahetus reguleeritakse kesknärvisüsteemi kaudu hormonaalsüsteemi abil. Kõige rohkem osalevad neerupealise koore hormoonid. 8. Valkude ainevahetus, valkude tähtsus organismis valgud on kõrge molekulmassiga lämmastikühendid, mis on ülesehitatud aminohapetest. Valkude ülesanded organismis: 1. On kudede põhiliseks ehitusmaterjaliks., ainsad lämmastikuallikad. 2. On ainevahetuse põhiliseks kandjaks. 3. Suur grupp spetsiifilisi valke on organismis biokatalüsaatoriteks e
elundsüsteemi element 5. Elundsüsteemi tasand mingi funktsiooni täitmisel koostööd tegevate elundite kogum 6. Organismi tasand hõlmab üheks funktsionaalseks tervikuks kõik organismi elu teenindavad elundsüsteemid ja ka keha ja vaimu (psüühika) Elutähtsad füsioloogilised funktsioonid: · Piiride hoidmine väliskeskkonna lahutamine sisemisest erinevate barjääride abil · Ainevahetus · Infovahetus sise- ja väliskeskkonna vahel · Liikvel olek · Kasvamine · Küpsemine · Elu jätkamine endasuguste tootmine Elu eeltingimused: · Toitained energia saamiseks ja rakkude ülesehitamise toormaterjaliks · Hapnik energia ja toitainete kättesaamiseks toidust · Vesi (60-80% kehakaalust) elupuhuste keemiliste reaktsioonide tagamiseks organismi sisekeskkonnas · Püsiv kehatemperatuur, ligikaudu 37°C
Kui kaalu langus ületab 10%, on see liiga suur. d. Sünnikaal taastub 10.elupäevaks e. Aastane laps kaalub umbes 10 kg f. Kuni puberteedi alguseni on valem M=10kg+2n (kg) n on aastate arv 3. Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal. Töö ja selle efektiivsus aeroobsetes ja anaeroobsetes tingimustes. Lihas vajab töötegemiseks energiat. Seda saab ta ainevahetuse käigus. Ainevahetus võib kulgeda kahel viisil: 1) hapniku juuresolekul e aeroobselt. Töö aeroobsetes tingimustes on hulga efektiivsem, vabaneb rohkem energiat (19 korda rohkem kui anaeroobsel) ja energiat saadakse glükoosi täielikul oksüdatsioonil. Enamus töödest toimubki aeroobsetes tingimustes. C6H12O6 + O2 6H2O + 6CO2 + energia (38 ATP molekuli) 2) hapikuta e anaeroobselt. Oksudüatsioon ei lähe lõpuni, vaid jääb pidama, tekib piimhape (laktaat) ja
3. Massaaž – passiivne tegevus, kus masseerimise teel stimuleeritakse vereringet ja see võimaldab lihastest sinna kuhjunud piimhape ja teised laguproduktid viia vereringesse, osa viiakse sellest neerude kaudu välja. 4. Lihase töö – et kiiremini kõrvaldada piimhape lihastes. Vereringe intensiivistub, vereringe paraneb ja piimhape lagundatakse kiiremini. (kasvõi sörkimine, kerge füüsiline töö) 5. Saun – samuti stimuleeritakse vereringet, veresooned laienevad, hapnikuvarustus paraneb, piimhape lagundatakse ja laguproduktid viiakse higistamise teel välja (sarnane toime massaažiga). Vereringe veenides Veenide seinad ei ole elastsed (nagu nt arterites). Vere paneb veenis liikuma veenide ümber asuvad lihased: töö ajal lihased tõmbuvad kokku, vajutavad veeni seina peale ning lükkavad verd edasi. oVeri tagurpidi veenides liikuda ei saa, kuna veenide sees on klapid, mis takistavad, minnes lahti:
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud
leukotsüüdid valmistama palavikku tekitavaid aineid, mis mõjutavad keskust. Need ained on näiteks interleukiin II ning mõned teised tsütokiinid. Palavikku alandavad ravimid, nagu atsetüülsalitsüülhape, normaliseerivad soojusregulatsioonikeskuse tegevust, ei mõjuta haigust ega ka kogu soojusregulatsioonikeskust. Kehaõõnsusi ja organeid katab serooskest. Iseloomuliku kuju, asendi ja talitlusega makroskoopilist ehituslikku üksust nimetatakse organiks. Organid jagunevad: näärmelised e. kompaktsed organid ja õõnsad e. torujad organid. Kompaktsed e näärmelised organid: Väljast kaetud sidekoelise kihnu e. kapsliga. Kapslist kulgevad organi sisse vaheseinad e. septid. Vaheseintest hargneb sidekoeline võrgustik e. strooma. Strooma "võrgusilmades" paiknevad parenhüümi rakud, mis igal organil on erinevad. Luud 25% vett ja 75% kuivkaal, kuivkaalust: · ca 30-40% orgaanilist ainet, millest 90-95% kollageeni
annaabi.ee 
