Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Inglise revolutsioonid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soti, kodusõda, cromwell, elizabeth, sotimaa, monarh, prints, koostage, revolutsioon, parlament, revolutsioonid, monarhia, 1603, personaalunioon, henry, cromwelli, ajajoon, hukkamine, stuartite, restauratsioon, toorid, viigid, willem, deklaratsioona) Inglismaal taastati anglikaani kirik. See tagab stabiilse sisemise arengu b) Inglismaast sai tugev tööstusriik c) Inglismaa ei sõltu enam teistest tugevatest Euroopa riikidest d) Kultuuri õitseng 3) Puritanism a) Oli ideoloogia, mis nõudis anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliku kiriku nõuetest. b) Tekkis palju erinevaid suundi c) Puritaanid rõhutasid vagadust, tagasihoidlikkust, ülimat distsipliini. 17.saj · Troonile sai sotimaa valitseja James I. ALGAB STUARTITE DÜNASTIA · James I üritas taastada katoliiklust, üritab valitseda absolutistlikult Pinged kuninga ja parlamendi vahel järgmise kuninga Charles I ajal. Kodusõda Inglismaal · Kutsuti kokku parlament (1640) · 1642 parlamendi ja kuniga vahel suur tüli See muutus kodusõjaks(1642-1648) · Kuningas polnud sõjas edukas ja põgenes sotimaale · Cromwell oli edukas ning hõivas parlameni ja võttis endale võimu Inglismaa vabariik
Kodusõda ja parlamentarismi kujunemine Inglismaal 17. sajand Stuartite dünastia algus: Elizabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia ja võimule sai kuninganna tahtel Sotimaa kuningas James VI James I'na (1603). Inglismaa ja Sotimaa ühendamine. James I toetas anglikaani kirikut, ei teinud järelandmisi katoliiklastele ja puritaanidele. Kuningas ja Parlament tulis maksude pärast. Võimule James I poeg Charles I (1625-1649). Kuningas saatis parlamendi laiali, kuid ei suutnud saavutada absolutistlikku valitsemisviisi, Soti mässu mahasurumiseks tuli ikka parlament jälle kokku kutsuda. 1640 a kokku tulnud parlament esitas pika kaebuste nimekirja kuningale, kuid kuningas saatis selle esinduskogu laiali, see ei lahendanud probleeme ja parlament tuli jälle kokku kutsuda- pikk parlament.
11. saj 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13. saj 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14. saj 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15. saj 1455-1485 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16. saj 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
11.saj · 1016-1035 Inglismaa kuulus Taani kuningas Knut Suure suurriigi koosseisu. · 1066 Normandia hertson Guillaume II lõi Hastingsi lahingus anglosakside väge ja krooniti William I Vallutaja nime all Inglise kuningaks. 13.saj · 1215 ,,Suure vabaduskirjaga" (Magna Charta) kitsendati kuninga võimu. · 1265 Inglismaal tuli esmakordselt kokku seisuste esinduskogu- kahekojaline parlament. 14.saj · 1337 algas Saja-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel (kuni 1453). 15.saj · 1455-1487 Rooside sõda Lancasteri ja York`i suguvõsade vahel. 16.saj · 1534 - Henry VIII pani supremaatiaaktiga aluse anglikaani kirikule. · 1558 Inglismaa kuningannaks tõusis viimane Tudorite dünastia monarh Elizabeth I (valitses kuni 1603). · 1588 Hispaania Võitmatu Armaada purustati Inglise laevastiku poolt. 17
Tööstuse areng takistuseks piirangud (tsunftikord) Kaubanduse areng -> tõusva kaupmeeste vastuseis kaubakompaniide monopolile // kodanluse ja uusaadli esiletõus, kes soovisid feodaalkorra kaotamist · Poliitilised pinged Parlamendi esiletõus Rahulolematus kuningaga (kulukad sõjad, ebaedukas välispoliitika, usuline tagakiusamine) // konfliktid ühiskonnas -> kodusõja "küpsemine" Kuningavõim. James I Stuart (1603-1625) · Sotimaa kuningas James VI, al. 1603 Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon (riikide ametlik ühendamine 1707) · Toetus anglikaani kirikule (1605 Püssirohuvandenõu -> algas katoliiklaste mahasurumine) · Valitsemises toetus nõunikele (nt. Buckinghami hertsog) · Välispoliitikas tagasihoidlik Kuningavõim. Charles I Stuart (1625-1649)
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na) ta oli veendunud et ta on monarh Jumala armust
INGLISE KODUSÕDA SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................3 1. KODUSÕJA PÕHJUSED........................................................4 2. KODUSÕJA VÄEJUHID.........................................................6 2.1. Charles I.............................................................................6 2.2. Oliver Cromwell...................................................................7 3. OTSENE SÕJATEGEVUS.......................................................9 3.1. Sõjategevuse algus.................................................................9 3.2. Parlamendi võit kodusõjas.......................................................10 3.3. Parlamendi ja sõjaväe konflikt..................................................12 4. KUNINGA HUKKAMINE......................................................14
PARLAMENTARISMI AREN INGLISMAAL (2.ptk) Stuartite dünastia algus Elisabeth I surm lõpetas Tudorite dünastia. Kuninganna soovil astus troonile Mary Starti poeg, sotimaa kuningas James VI, kes astus Inglise troonile James I (1603-1625). Inglaste jaoks oli valitseja matslik ja rahvast eemale hoidev. Kuningas ei teinud mingeid järelandmisi ei katoliiklastele ega puritaanidele. 1605. avastati Londonis püssirohuvandenõu- katoliiklik fanaatik Guy Fawkes paigutas parlamendihoonesse püssirohutünnid. Kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid James I tülli parlamendiga, peamiseks tüliõunaks sa maksude kehtestamine. Kuninga ja parlamendi vastasseis Charles I ajal
tõend, et Katariina polnud ta vennaga abielus olles seksuaalvahekorras ja nii osutus nende abielu võimalikuks · Oskas inglise, ladina, prantsuse ja itaalia keelt · Ta esimene abielu oli õnnetu, sest ta naisel oli mitmed nürisünnitused ja poeglapsed surid kiiresti. Alles 1516 a sündis tütar Mary, kes elama jäi. · Thomas Wolsey oli kardinal ja Henry üks peamine õpetaja ja aitas hiljem teda valitsusasjadel · Tahtis ka Prantsusmaa trooni · Thomas Cromwell pooldas luterlust, kes tõusis Wolsey asemel Henry usaldusisik. · Henry VIII armus ära Anne Boleuni, oma kunagise armukese Mary nooremasse õesse. Katariine ei nõustunid vabatahtlikult Henryst loobuma japüüdis end näidata parima ja vooruslikema abikaasana, paavst ei andnud nõusolekut. · Lõi uue anglikaani kiriku 1533. A · Anne sünnitas Henryle tütre Elisabeth. · Henry VIII abikaasad olid Katariina, Anne Boleun, Jane Seymour, Cleve hertsogi
*Parlamendi laiali saatmine *Soov asendada anglikaani kirik katoliku kirikuga 2. Puritaanide tagakuisamine *Puritaanid Inglismaa kalvinistid *Töökad ja kokkuhoidlikud *Loobumine lõbustustest ja pidustustest 3. Kuninglik teater *Puritaanidele ei meeldinud asjatud lõbustused *Teatris tulid nüüdsest lavale ka naised ja isegi kuninganna *Puritaanid nägid kõlbluse langust ja liitusid kuningavastastega *Osa puritaane lahkus kodumaalt Pikk parlament 1. Sotimaal puhkes mäss *Kuningas oli sunnitud parlamendi tagasi kokku kutsuma *Kuningalt võeti palju õigusi ning selle tagajärjel ta lahkus pealinnast *Inglismaal hakkas kodusõda Kodusõda, kuninga hukkamine 1. Kodusõda Inglismaal jagas riigi kahte leeri *Kuningat toetasid aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi poolele jäid puritaanid, kaupmehed ja tööndusega tegelevad keskkihid 2. Parlamendi vägede etteotsa pürgis maa-aadlik Oliver Cromwell
3) Parlamentarismi kujunemine Inglismaal: parlamendi kokkukutsumine, parlamentaarse monarhia kujunemine (millise sündmusega seoses) -Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1.)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2.) Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. 4) Suurbritannia kui juhtiv koloniaalvõim- *19
Reformide vastu astus välja kuninganna Marie Antoinette´i juhitud õukonnapartei. Kuivõrd põhjustas lapskuningate troonilesaamine probleeme riigis? Kogenematu, liiga noor ja ei kuulanud teisi. Legendid valitsesid kuni lapskuningas sai täiskasvanuks. Mida tõi kaasa põhimõte ,,kuningasvõim on piiramatu", samal ajal kui kuningas ise ei tegelenud riigiasjadega? Parlamentaarne Inglismaa Parlamendi 1215-suurvabadusekiri, hakkab kujunema parlament tekkimine 1265- parlament esimest kord koos Parlament 1605- püssirohuvandenõu James I ajal kuningavõimu tugevdamise püüded ajasid tülli parlamendiga peamine probleem maksude kehtestamine Parlament Saatis parlamendi laiali, kuid Sotimaal mässu mahasurumiseks vajas ikkagi Charles I ajal 1640- kokku tulnud parlament esitas kaebuste nimekirja, kuningas saatis uuesti laiali
Inglismaa 17.sajandil I Ingel Stuarti-te ajal I Charles I soov valitseda sõltumatult parlamendist *Parlament laiali *Soov asendada Anglikaani kirik Katoliku kirikuga II Puritaanide taga kiusamine *Puritaanid-Inglise kalvinistid *Töökad, kokkuhoidlikud *Puritaanid loobusid pidustustest ja lõbustustest II Pikk parlament I Sotimaa mäss *1640. aasatl parlament kokku 12. aasatks *Kõik parlamendi loata maksud tühistati *Kuningal võeti õigus parlament laiali saata II Charles I ja parlament *Parlamendi juhid vahistati. *Kuningas lahkus londonist *1642. aasatl kodusõda III Kodusõda I Kuningas ja parlament kehes leeris *Kuninga toetajad aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad *Parlamendi pooldajad kaupmehed, tööndusega tegelevad kihid ja puritaanid II Oliver Cromwell-i armee *Armees kindel kord *Sõdurid hästi varustatud
UUSAEG 17.-19.SAJ Ususõjad Katoliiklik kirik ja protestantlik. Saksamaal. Ususõjad lõppesid augsburgi usurahuga (valitseja määrab alamate usu). Anglikaani kiriku sai alguse Elizabeth I valitsusaja. Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia)
privileegi. Predestinatsioon kalvinistide ettemääratuse õpetus. Rõhutati eelkõige sisemist usklikkust Ilmaliku kutsumuse õpetus tuleb järgida ilmalikku kutsumust, teha võimalikult hästi tööd Usuliste erimeelsuste tõttu kujunesid välja poliitilised suunad: Presbüterlased koguduse vanemad, presbüterid, ülekaal parlamendis kuni 1647. Independendid kogudused sõltumatuks ohvitseridest toetajad. Juht Oliver Cromwell. Pärast teost kodusõda Pride-i puhastus riigipööre, võim läks Cromwelli juhitud sõjaväelaste kildkonnale. Reorganiseerisid sõjaväe, konstitutsiooniprojekt 1647 ,,Ettepanekute peatükid". Taotleti südametunnistuse vabadust, monarhilt kavatseti ära võtta õigus olla sõjaväe ülemjuhataja. Peale teist kodusõda hakkasid nad nõudma kohut ka kuninga üle 1649 mõisteti Charles I surma. Levellerid võrdsustamise idee. Massiliselt sõduritest pooldajaid. Seisuslike privileegide kaotamine,
anda seadusi ilma kohtu otsuseta. Ajalukku läinud ütlus ,,Riik See olen mina" . Jean-Baptiste Colbert Louis XIV silmapaistvaim rahandusminister aastal 1665. Louis XV (1715-1774) Prantsusmaa kuningas , jättis riigiasjad ametnike hooleks. Ajalukku läinud ütlus ,,pärast mind tulgu või veeuputus" . Charles I Inglismaa kuningas, kes tuli võimule aastal 1625. Saatis parlamendi laiali, kiusas taga puritaane. Lasi parlamendi vahistada ja puhkes kodusõda. Oliver Cromwell (1599-1658) Puritaan, Maa-aadlik , kes kuulus parlamendi vägede etteotsa. Kuulsaks on saanud tema ütlus ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv". Richard Cromwell Oliver Cromwelli poeg, temast sai isatahtel lordprotektor, aga tänu väga väikesele poolehoiule loobus valitsemisest. Charles II ( 1660-1685) Inglise kuningas , püüdis taastada absolutistlikku korda ning katoliku usku. James II (1685-1688) Inglise kuningas, püüdis taastada absolutistlikku korda ning
Inglismaa 17.saj Parlamendil juba 13. saj. Alates kindel koht. Inglm. valitsemises. Kaks koda: ALAMKODA-selle valis piiratud arv valimisõigustega mehi, ja LORDIDE KODA, millel ülemkoja funktsioon. 17.sa j puhkes parl õiguste ümber uus võitlus, mis viis konfliktide ja kodusõdadeni. Siiski oli Ingl. parlamentarismi areng eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmalegi. 1603.- troonile Sotimaa kuningas James VI, kes saab Inglismaal nimeks James I. Ei mõistnud inglasi ega Inglise õiguskorda. Ta oli veendunud, et kuningas on Jumala saadik ja tema tahe on kõrgem kõigist seadustest. Parlamendi tüliõunad kuningaga: 1)kuningas müüs monopoolseid õigusi ettevõtjate kompaniidele. Parlament ei kiitnud seda heaks ja pidas ka maksude määramist oma põhiõiguseks. 2)James ! oli välispoliitikas orienteeritud Hispaaniale, parlament nägi teda aga Inglismaa suurima vaenlasena
KODUSÕDA INGLISMAAL. INGLISMAA STUARTITE AJAL. 1. Charles I (1625) püüd valiteseda sõltumatult. *Parlamendi laiali saatmine. 2. Püüd taastada anglikaani kirikkatolikuks kirikuks. *Puritaani kiusamine. 3. Puritaanid. *Kokkuhoidlik. *Töökus. *Loobumine pidustustest, lõbustustest. *Pidasid kohutava kõlbluse langust kuninganna mängimist teatrimängus. *Osa lahkus kodumaaltPõhja-Ameerikasse. PIKK PARLAMENT(1640 -1653). 1. Parlamendi võim. *Püsis koos 12 aastat. *Parlamendi laiali saatmine keelatud. *Armee ülemjuhatus nende käes. *Kuninga võim seadusevastaselt piiratudparlamendi juhid kohtusse. *Kuningas jõuab selgusele, et parlamendis oli õnnestunud neil pageda. *Parlamendi ja kuninga suhted rikutud. *Kuningas põgenes pealinnast. KODUSÕDA(1642-1649). 1. Kuninga ja parlamendi pooldajad. *Kuninga pooldajad: aadlikud ja anglikaani kiriku pooldajad.
Euroopa 17.-18.sajandil 1) mõisted bsoluutne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim a kuulub ühele isikule (kuningale) parlamentaalne monarhia - riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab oma võimu parlamendiga. v abariik - riigivorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või moodustab neid parlament. r evolutsioon - murranguline periood ühiskonna ja riigi elus, selle tulemusena asendatakse vana poliitiline kord uuega. restauratsioon - endise poliitilise korra taastamine. personaalunioon - riikide ühendus, millel on üks riigipea, kuid eraldiseisvad riigiorganid ja seadused. patsifism - maailmavaade, mis taunib igasuguseid sõdasid. diplomaatia - riike esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlus. anglikaani kirik - protestantluse haru.
Saksamaal Habsburgid Prantsusmaal - Bourbonid 9.Peeter I, Katariina II, Friedrich II, Maria Theresia (lk 55, 61, 72, 74-76) Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale. Teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Katariina II oli Anhalt-Zerbsti printsess ning Venemaa keisrinna, kelle soontes polnud tilkagi vene verd. Ta oli valgustatud monarh. Pidas kirjavahetust filosoofidega. Arendas kooliharidust, leidlaste varjupaik, ämmaemandate kool. Friedrich II oli Preisi kuningas, muutis Preisi sõjaväe Lääne-Euroopa tugevamaiks. Tema ajal valitses usuvabadus, riigi pindala kahekordistus. Maria Theresa oli Habsburgide pärusmaade valitseja 1740-1780. Ta oli õukonnale eeskujuks, lasi ehitada Schönbrunni lossi. 10.Inglismaa 17.sajandil, parlamentaarne monarhia, puritaanid, Stuartid,
aastat, mil algas Esimene maailmasõda. Inglismaa sisepoliitiline areng 17. sajandil (§2) Läbi 17. sajandi kestnud võimuvõitlus kuninga ja parlamendi vahel lõppes parlamendi võiduga. Absolutism 1629 1640 Charles I stuart valitses 11 aastat ainuisikuliselt, kuna 1629. aastal saatis parlamendi laiali. Parlamentaarne monarhia 1640 1649 Pika parlamendi kokkutulek (kestis kuni 1653). Tegelik võim läks pikale parlamendile. 1642 1648 kodusõda Kavalerid: Charles I juhtimisel (nim. uhkest riietusest ja õukondlikest maneeridest) vs Ümarpead: Oliver Cromwelli juhtimisel (nim. lühikese soengu järgi) Vabariik 1649-1660 Charles I hukkamine. 1653 pika parlamendi laiali saatmine Oliver Cromwelli poolt. Sõjaväelise diktaktuuri kehtestamine. Cromwell valitses Lord protektorina (kuni 1658) Parlamentaarne monarhia 1660-1688 Stuartik restauratsioon. 1660 uus parlament, valitses parlamentaarne monarhia.
Inglise kodusõda Inglise kodusõda on koondnimetus konfliktidele, mis leidsid rojalistide ja Inglise parlamendi vahel aset aastatel 16421651 peamiselt Inglismaal, ent ulatusid ka Sotimaale, Iirimaale ja Walesi. Mõnikord peetakse Inglise kodusõja alguseks ka 1639. või 1640. aastat, mil kuningas Charles I-l tekkisid vastuolud sotlastega ja kutsuti kokku nn Pikk parlament. Kodusõja lõpuks on loetud ka 1649. aastat, kui Charles I hukati või 1652. aastat, mil Oliver Cromwell vallutas Iirimaa ning viimased rojalistid Sotimaal alistusid. Viimasel ajal jagatakse Inglise kodusõda tihti kolmeks eraldi sõjaks või vähemalt etapiks: esimene (16421646) ja teine (1647/16481649) toimusid kuningas Charles I ja parlamendi vahel ning kolmas (16491651/1652) Charles II toetajate ja parlamendi vahel. Paralleelselt toimusid
· Inglismaal 1689 a. Õiguste billiga. · Pr. 1791 a põhiseaduseg : louis XVI 1791-92 · Inglismaal William III . james II ei oldud rahul , kutsuti ta tütar Mary koor Williamiga, james pages pr.-le , enne kroonimist allkirjastas valitsejapaar parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni, mille kohaselt nõudsid kõik seadusaktid parlamendi mõlema koja kinnitust. Jamesi kukutamine ja williami troonile tulek kuulus revolutsioon Inglismaa sisepoliitiline areng 17.saj. Sisepoliitikas keskseks küsimuseks läbi sajandi kestnud võitlus monarhi ja parlamendi vahel. 1629 ABSOLUTISM · Parlamendi laiali saaatmine Charles I Stuarti poolt. (valitses II a. Ilma parlamendita) 1640 PARLAMENTAARNE MONARHIA · Pika parlamendi kokkutulek · Pikk parlament hakkas piirama kuninga võimu · 1640-1642 revolutsiooni rahulik aeg · 1642-1648 kodusõda (kavalerid ümarpead)
Vabariik, monarhia, despootia. Võimude lahususe ja kolmikjaotuse idee: täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim. Eesmärk võimu absolutiseerimise, kuritarvitamise tõkestamine. Ideaalne valitsemisviis konstitutsiooniline monarhia. Valgustajate mõju USA Iseseisvussõja, Suure Prantsuse revolutsiooni vaimne ettevalmistamine Valgustatud monarhide mõjutamine Rahvahariduse edendamine Usuvabaduse kehtestamine Talurahvareformide taganttõukamine Suur Prantsuse revolutsioon: põhjused ja algus. Poliitilised. Rahulolematus kuningavõimuga. Louis XVI absolutistlik valitsemine. Õukonna pillav eluviis. Marie-Antoinette. Seisuste vahelised vastuolud: võim aadlike + vaimulike käes. I ja II seisus 2% ühiskonnast, maksudest vabastatud. III seisus 98% puudus poliitiline võim, kandsid maksude näol riigikulud, talupojad - teotöö Majanduslikud Riik pankroti äärel sõjad, õukond. Maksude tõstmise vajadus Hindade tõus Vaimsed Valgustusideoloogia mõju
Teemad: (eeldab pikemat vastamist ja teema valdamist) 1. Absolutism Prantsusmaal 2. Parlamentarism Inglismaal 3. Valgustusajastu 4. Valgustatud absolutism Austrias ja Preisimaal 5. Absolutism Venemaal 6. Seisusliku korralduse muutused 7. Muutused sõjanduses 8. USA sünd 9. Prantsuse revolutsioon 10. Revolutsioonisõjad 11. Napoleoni sõjad 12. Viini kongress 13. Restauratsioon/legitiimsus/solidaarsus 14. Industriaalühiskond Mõisted/sündmused: (lühem vastus) 1. Mekantilism 2. Hugenotid 3. Ratsionalism 4. Empirism 5. Segaduste aeg Venemaal 6. Vene kirikulõhe 7. Hispaania pärilussõda 8. Seitsmeaastane sõda 9. Kodanlik perekonnamudel 10. USA iseseisvusdeklaratsioon 11. Jakobiinid 12. Marseljees Nimed:
Töölise jaoks tähendas see et ta pidi tööl käima, selle tulemusena nõrgenesid sidemed perekonnaga ja kirikukonnaga. Kujuneb välja uus inimtüüp e. puritaan *töökas *kitsi *askeetlik *sügavalt usklik *uut tüüpi kogudused pole vaja piiskopi kohta, valivad enda hulgast kogudusvanema e. presbüter- arutleti õndsaks saamist ja õilistasid tööd. Paljud puritaanid olid sunnitud väljarändaja. 1640 puhkeb kodusõda, puritaanid jagunevad kahte leeri presbüterid( kuninga vastased) ja independendid(kuninga toetajad) Puritaanlikud sektid- sektide kujunemine peegeldus maapealse elu probleeme. Sektid loobusid kalvinismi põhidogmast kuna rohkem oli neid inimesi kes ei leidnud tööd ning kelle elu halvemaks läks. Nad väitsid et Kristus on kõik lunastanud. Paljud sektid kaldusid müstitsismi. Levis uskumus, mille kohaselt tuleb Kristus maa peale ja kehtestab 1000a. rahuriigi
parlamentne monarhia riigivorm, kus kuningas vaitseb koos parlamendiga hugenotid Prantsuse kalvinistid kalvinistid Jean Calvini õpetuse pooldajad. Kalviniste iseloomustab kirikukorra ja jumalateenistuse äärmine lihtsus ning range eluviis anglikaani kirik inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik puritaanid Inglise kalvinistid restauratsioon endise poliitilise korra taastamine Õigluste deklaratsioon määras kindlaks parlamendi ja kuninga võimupiirid, parlament andis välja seadusi ning kehtestas makse, kuningale anti täitevvõim, kuningas pidi alluma õigustele ja seadustele, ta valis ministrid, määras kohtunikud, juhatas armeed ja korraldas välispoliitikat, minstrid kandsis oma tegevuse eest vastutust parlamendi ees, kehtestati trükivabadus, riigiteenistusse võeti ainult anglikaani kirku liikmed, kehtestati parlamentaarne monarhia mis püsib tänini. Generaalstaadid seisuste esinduskogu
Tekkis, et kooskõlastada maksude kehtestamist. James I: Pidevad lahkarvamused Tahtis üle minna katoliiklusele Charles I: algusaastadl oldi parlamendivõimu tipp Avalik tüli: 1628-Õiguste petitsioon. Piirati kuninga võimu. 1629-Kuningas saatis laiali parlamendi 1640-kutsus parlamendi tagasi kokku,kuna Sotimaal puhkes mäss - Lühike parlament-3 nädalat . Pikk parlament kuni 1653 1642- Algas kodusõda 1649- Kodusõja lõpp. Hukati Charles I Parlamendi tähtsus muutus. Kuningas ei võinud enam parlamenti laiali saata. Parlamendi võimule allusid ametnikud ja maksude kehtestamine. Vabariigi ajal:parlamendil oli kõige väiksem võim Kujunes lordprotektori Oliver Cromwelli sõjaline diktatuur Parlament säilis. 1653-kuulutati välja diktatuur(kestis 5 a) ja parlament saadeti laiali. Lõpuks kutsuti tagasi Pr
SISUKORD · Sissejuhatus..............................................................................2 · Noorus....................................................................................2 · Astumine poliitikasse.................................................................3-4 · Aastad ilma parlamendita...............................................................5 · Pikk parlament...........................................................................6 · Kodusõda ja hukkamine................................................................7 · Kokkuvõte................................................................................7 · Lisa .......................................................................................8 · Kasutatud kirjandus.....................................................................9
1. Andke ülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2
1598 – Nantes`i ediktiga Prantsusmaal saavutati ajutine usurahu; katoliiklus kuulutati valitsevaks usundiks. 17.sa 1613 - Venemaal tõusis troonile Romanovite dünastia. 1614 – Prantsusmaal kutsuti absolutismiajastu saabudes viimast korda j kokku seisusete esinduskogu generaalstaadid. 1624 – kardinal Richelieu sai Prantsusmaal esimeseks ministriks. 1618 – 1648 – Kolmekümneaastane sõda Saksamaal. 1642 – 1649 – Kodusõda Inglismaal ja kuningas Charles I hukkamine. 1649 – 1660 – Inglismaa oli vabariik; Cromwelli diktatuur. 1643 – 1715 – Louis XIV valitsusaeg prantsusmaal. 1660 – Stuartite dünastia restauratsioon Inglismaal. 1683 – Türklased piirasid edutult Viini. 1688 – Kuulus revolutsioon ja parlamentarismi kinnistumine Inglismaal. Varauusaeg UUSAEG I Koostaja: P.Reimer
Prantsusmaast tehti euroopa võimsaim riik. Taheti luua tsentraliseeritud riik. 1629. a. Armuediktiga hugenottide poliitilised ja sotsiaalsed eesõigused tühistati. Valitsemine maal läks riigiametnikest intendantide kätte, alamaadel seoti riigiteenistusega, keelati duellid. Ametlik kultuuriideoloogia klassitsism. ajaleht Gazette de France. Iseloomusta Louis XIV valitsusaega?Valitses 1643-1715. Jules Mazarin. Absolutism elas üle kriisi, aegajalt aadelkond mässas, Pariisis üritas parlament läbi viia reforme, 1648 rahvaülestõus, Mazarin surus maha. 1661 M suri, L14 sai võimule. Pidas end jumala poolt troonile panduks ja seetõttu arvas, et võib teha, mida tahab. Ihkas kuulsust, selle nimel pidas mitmeid laastavaid, aga tulutuid sõdu. Provintsides seati sisse intendandi ametikoht pol. politsei, kes ei vajanud karistamiseks kohut. Astus välja hugenottide õiguste vastu. Mandri- Euroopa juhtiv riik (suurim rahvaarv, tugevaim sõjavägi, kolooniad)
UUSAEG 1500- 1918 Anna-Maria Aaso 2017 Tartu kunstikool Teemad ajajoon+ Suured maadeavastused+ Prantsusmaa+ Inglismaa+- Eesti- Inglise kodusõda Prantsuse Septembrirevo- revolutsioon lutsioon Pariisis Uusaja algus põhjasõda Viini kongress U 1500 1642- 1700- 1789 1814- 1870 1918 1605 60 21 1688 1756- 15 1813 1618- 1914 48 63
annaabi.ee 
