Infoühiskond- mis see on? Referaat Tallinn 2008 Sisukord: INFOÜHISKOND- MIS SEE ON?.............................................................................3 MIS MUUTUB INFOÜHISKONNAS?................................................................................3 INFOTEHNOLOOGIA EESTIS................................................................................4 ARENEV INFOÜHISKOND............................................................................................. 5 KASUTATUD MATERJAL:......................................................................................7 2 Infoühiskonnas kujuneb välja kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide süsteem, kasvavad riikidevahelised kaubavood ja riigid muutuvad üksteisest sõltuvamaks. Infoü...
Infoühiskond Koostas: Daniel Vasetski 12d Mis on infoühiskond? Infoühiskond  ühiskond, mis väärtustab infot ja selle kiiret vahendamist Algus 1990. aastal Peamine tunnus  arvutite massiline kasutamine, kommunikatsioonikanalid ning elektroonilised teenused Informatsioon  pilt, tekst, video või heli Mis on infoühiskond? Meedia  infoühiskonna põhiline kujundaja Traditsioonilised meediakanalid  ajalehed, raadio, televiisor Tänapäeval aga põhiline meediakanal  Internet Tehnoloogia 20. sajandil 1. Elektriseerimine 2. Autod 3. Lennukid 4. Veevarustus ning selle jaotus 5. Elektroonika 6. Raadio ning televisioon 7. Põllumajanduse mehhaniseerimine 8. Arvutid 9. Telefonid 10. Konditsioneer / jahutus 11. Kiirteed 12. kosmoselend 13. Internet 14. Pilditehnika 15. Kodumasinad 16. Tervise tehnoloogiad 17. Naftasaaduste töötlemis tehnoloogiad 18. Laser ja kiudoptika 19. Tuumatehnoloogia 20. Nanotehnoloogi...
Infoühiskond Infoühiskond (inglise keeles information society) on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskond on koondmõiste rõhutamaks info ja infokäitluse mahtude ja tähtsuse suhtelist suurenemist tänapäeva ühiskonnas. See on kõikehõlmav ning haarab kogu sotsiaalset reaalsust. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonna inimesel on võimalik ligi pääseda tohutule hulgale andmepankadele ja infoallikatele. Tema abivahendiks on võimsad personaal- ja serverarvutid. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on kätketud teabesse, mida hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul. Selleks loob võimalused üle...
TÜ ajakirjandus ja kommunikatsioon Teema: mis on infoühiskond? Kursuse fookuses Millised on infoühiskonna põhilised arengud? Informatsioon, selle kogumine, kasutamine ja seos kommunikatsioonitehnoloogiatega. Kas infotehnoloogia rakendamine muudab asju efektiivsemaks? Kas ja kuidas on infotehnoloogia seotud ühiskonna sotsiaalse stratifikatsiooniga? Millistes valdkondades ja kuidas infoühiskond avaldub ja toimib? Mis on informatsioon? Kuidas saab infot kasutada poliitiliselt, sotsiaalselt ja majanduslikult? Kas inforohkus parandab valitsemist, elukvaliteeti jne? Esi...
ÜHISKONNA ARENG Ühiskonna arengut iseloomustatakse järgmiste tunnuste alusel: 1. valitsemise järgi  diktatuur ja demokraatia 2. majanduse ja tehnoloogia arengu järgi industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, infoühiskond, teadmusühiskond 3. sotsiaalse võrdsuse ja õigluse põhjal  heaoluühiskond 4. sotsiaalfilosoofid jaotavad ühiskonna modernseks ja postmodernseks Tööstusühiskond algas Inglismaalt tööstusrevolutsiooniga, Postindustriaalne ühiskond 19. sajandi lõpust, infoühiskond 20. sajandi keskpaigast, teadmusühiskond 1970.aastatest (muidugi arenenud riikides). Modernne ühiskond 20.sajandi algusest, postmodernne  1970.aastatel Tööstusühiskonna põhijooned: · esikohal tööstuslik tootmine · konveiersüsteem - fordism · aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) · ratsionaalsus  vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus ...
INFOÜHISKOND Üleminek infoühiskonda asetub 1990. aastate algusesse ja kestab siiamaani. Informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Arengule on kaasa aidanud infotehnoloogiad nagu internet ja mobiiltelefon. Arvutite massiline kasutamine (personaal- ja serverarvutid). Kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (internet) ning elektroonsed teenused. www- ingl world wide web Enamus inimkonna loodud väärtusi hoitakse, teisendatakse ja edastatakse universaalsel digitaalsel kujul - üleüldine andmeedastusvõrk. Geograafilised kaugused on kaotanud oma tähenduse. Avaldab suurt mõju sotsiaalsetele, majanduslikele ja poliitilistele suhetele, muutub töö olemus ja ühiskonna struktuur. Möödunud kümnendi algul oli eelkõige infotehnoloogia ja kommunikatsioonivõrkude arendamine, ...
1. Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Industriaalühiskond Postindustriaalühiskond Põhiresurss Masinad Teadmised Ühiskonna kolm sektorit: Põhiinstitutsioon Firmad Ülikool * turumajandus Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid, ärikorraldajd * avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: ...
Tootmisviisi Põllumajandus, Töötlev tööstus, Teenindus, äriteenus, peamine loomakasvatus, metallurgia, biotehnoloogia,turu- majandus haru jahindus tekstiilitööstus uuringud Arengumaad, Aasia riigid Arenenud riigid Levik tänapäeval vähem Hiina USA,Saksamaa arenenud riigid Tootmise Toota enda Paljud kaubad Tervele maailmale eesmärk riigile, vähesed teistele riikidele kaubad olid (kaubavahetus) müüa Tehnoloogia Käsitöö Keskmiselt( masi Hästi arenenud areng nad arenenud) (infotehnoloogia, arvutid) Rahavormid Metallraha, Metall- ning Kaardimakse, ...
Agraarühiskond: peamised majandusharud on alepõllundus, karjakasvatus, käsitöö, kaubandus ja rannikualadel kalapüük. Tööjõuks on inimeste enda jõud, loomajõud, tuul, vesi(veskid, tuulikud). Linnu vähe ja need on väikesed. Kehtis elatus- ehk naturaalmajandus ning puudus maailmamajandus. Kaasajal levik väike, aga kehtib Aasias, Aafrikas, Okeaanias. Transport: laevad. Rahvastiku uuenemine: trad. Põlvkondade vaheldumine, mis hiljem asendub demogr. Plahvatusega. Industriaalühiskond: üleminek masinalisele suurtootmisele ja klassiühiskonnale. Peamised levikualad Hiina, Taiwan, India, Mehhiko. Riigi osa majanduses on väga suur, tekivad segatalud ja suurtalud, vee-ja tuuleenergia asenduv nafta, söe ja maagaasiga ning toodetakse ka elektrit. Transport: bussid jne. Rahvastiku uuenemine: demogr. Plahvatus. Infoühiskond: Suur osatähtsus infotehnoloogial, globaliseerumine ja tähtsal kohal mittemateriaalsete tööhüvede tootmine ja teenindussektori olul...
Arengutaset mõõdetakse ülidstavate näitajate järgi, nt Maailmapank majanduse arengu näitajaid. SKT sisemajanduse kogutoodang RKT rahvamajanduse kogutulu Inimarengu indeks- inimese keskmine eluiga, harituse ja majanduse arengutase ÜRO jaotus inimarengute põhjal: 1)väga kõrge inimarenguga riigid 2)kõrge inimarenguga riigid (Eesti) 3)keskmise inimarenguga riigid 4)madala inimarenguga riigid Banaanivabariik vähem arenenud riigid väikese pindala ja rahvaarvuga istandusriigid. Arenenud riigi põhja-ameerika, austraalia, euroopa. Põhjariigid Arengumaad Aafrika. Lõunariigid Inimajaloo 3 ajastust: 1)agaarühiskond (põllumajandus) 2)tööstusühiskond (industriaalajastu) 3)infoühiskond (infoajastu) Agaarühiskond Rõhk tootmises kvaliteedil, primaarsektori domineerimine, õiguslik kaitsetus, sotsiaalne kihistumine, paikne...
Kordamisküsimused Loe moodlest: Infoühiskonna arendamisest Eestis - veebileht ja arengukava 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb?  Infoteadus kui sotsiaalteadus uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel.  Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni.  Subjekti ja objekti vahelised seosed, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja – infotarbija. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne?  Eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd  Ülesanne on luua teadmisi, mida kasutades saaksid infoasutused oma ülesandeid efektiivsemalt täita 3. Millised on infoteaduse põhilised uurimissuunad ja -valdkonnad?  Teaduslik kommunikatsioon  Bibliomeetria  Dokumendianalüüs  Inf...
Infoühiskond on tekkinud arvutite hea kättesaadavuse ning interneti kiire leviku tõttu. Kuid nagu paljudel asjadel, on ka sellel oma võlud ja valud. Positiivseks teeb interneti see, et ta lihtsustab igapäevaseid toiminguid ning aitab kaasa info kiirele levikule. Negatiivseks aga, seal peituvad ohud. Internet teeb elu mugavamaks, lihtsamaks ja kiiremaks sellega, et mõne nupulevajutusega saab õppida võõrkeeli, toastki välja astumata osta riideid, ilma kontorisse minemata teha pangatoiminguid, isegi kui ei ole käinud välismaal, saab sealt asju tellida ning paljud ametid võimaldavad ka kodust lahkumata töö ära teha. Seega ei pea paljude asjade tegemiseks ,,lillegi liigutama'' ja igapäevased toimingud võib kasvõi voodist tõusmata ära teha. Info kiire levik võimaldab lugeda kõige värskeimaid uudiseid ning kui on näiteks tulemas suur torm, saab sellest varakult inimestele teada anda ja nii ära hoida suuremaid katastroofe. Lisaks sellele on tän...
1. Tänapäeva ühiskonna tunnused. -ühsikonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus -tööstuslik kaubatootmine -rahava osalemine ühiskonnaelu korraldamises -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõiguste tunnustamine 2. Tööstusühiskonna põhijooned -Suuremate ja rohkemate tehaste teke -,,aeg on raha" ideoloogia -ratsionaalsus (min töö,max raha) -bürokraatia- ametnike võim 3. Sotsiaalsed muutused tööstusühiskonna tulekuga -tööhõive majanduse põhivaldkondades -linna-ja maarahvastiku suhtarv -leibkonnamudelid (väiksemaks) -laiem tööjaotus-süsteem ja sellega koosluste sõltuvuse suurenemine 4. Post-industriaalse ühiskonna põhijooned -Teeninudssektori osatähtsuse kesv -kõrgtehnoloogia massiline kasutamine -mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud- tugev keskklass -masstootmine, masskultuur ja massimeedia. Globaliseerumine 5. Teadmusühiskonna põhijooned -töölise mõiste kadus är...
Teel infoühiskonda Elades 21. Sajandil on imelik mõelda, kuidas võis näha välja inimeste elu eelmise sajandi keskpaigas. Puudusid telefonid ja muud elektroonilised seadmed, mille abil saaks olla teiste inimeste ühenduses juhtmevabalt. Tänapäeval kõlab see kõik uskumatuna. Kõigest kümne aasta pärast võib meie praegune elu tunduda igavana. Seetõttu oleme alles teel infoühiskonda. Kas see muudab meie elu tulevikus heaks võib viib meid hukka? Infoajastu kiire arengu alguseks võib lugeda 20.sajandi lõppu, kui interneti kasutamine sai alguse. Arvutid, mida sellel ajal kasutati olid väheste piiratud võimalustega ning aeglased. Tekkisid uue IT-firmad ning tootjad, kes hakkasid välja töötama uusi, parema riistvaraga seadmeid. Areng oli alguses aeglane, sest teadmised IT-valdkonnas olid vähesed ja see oli kogu ühiskonna jaoks uus väljakutse. Telefonid olid mõeldud helistamiseks ning sõnumite saatmiseks. Internet...
1. Maailma rahvaarv ja suuremad riigid. Maailma rahvaarv  6,1 miljardit inimest. Suurimad riigid: Hiinad, India, USA, Indoneesia, Brasiilia ja Venemaa 2. Maailma rahvastiku paiknemine territooriumil Tihedalt  India, Aasia kagurannik, P-Ameerika lääne poolne rannik. Kesk-Ameerika saared,Lõuna-Euroopa, Lõuna-Inglismaa. Hõredalt  Põhja-Ameerika põhjapoole osa, Põhja-Aasia, Austraalia siserannik, Põhja- Aafrika, Brasiilia, Gröönimaa 3. Rahvastiku protsessid ühiskonna erinevatel arenduastemel. Traditsiooniline Industriaal Infoühiskond Sündimus kõrge, suremus kõrge I periood - Loomisel sündimus jääb Madal sündimus ja suremus ning (Eriti väikelapsed) Eluiga lühike, iive kõrgeks, suremus aga langeb. rahvaarvu väga aegalane kasv. on madal, rahvaarv püsib stabiilsena. Rahvaarv Euroopas plahvastas. 20 Sündimus regule...
Hallsteini doktriin-SLV ei tunnusta SDV Tähtede sõda-USA kava luua kosmosesse kaitsekilp tuumarakettide vastu. Reaganoomika-USA majanduspoliitika 1980.a Riigi sekkumine majandusse vähenes.(Ronald Reagan) IMF-rahvusvaheline valuutafond Berliini müür-müür, mis püstitati kahe Saksamaa riigi vahele, et idast ei põgeneks sakslasi SLV- sse(1961.a) heaoluühiskond- ühiskond, kus on saavutatud enamiku kodanike sotsiaalne ja majanduslik turvalisus, mille eest vastutab valitsus. infoühiskond-on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav ühiskond. Doominoteooria- teooria, et ühe territooriumi kaotus vastasele toob kaasa ka naaberterritooriumide kaotuse. Iskikud: Ronald Reagan- USA president, reaganoomika Konrad Adenauer- SLV esimene liidukantsler, kes tegi sotsiaalse turumajanduse J.R.McCarty-USA senaator, kommunostide ja juutide vastane poliitika Willy Brandt-SLV riigijuht, kes rakendas uut idapoliitikat
Kordamisküsimused geograafia kontrolltööks – maailmamajanduse kujunemine. (õp. lk.72-131) 1. Põllumajandus-, tööstus- ja infoühiskond. Iseloomulikud jooned eri ühiskondades. Tunned ära agraar-, industriaal- ja infoühiskonda kuuluva riigi. Tööstusühiskond e. Industriaalühiskond:  Masinatega töö  Tarbimine  Linnastumine e. Urbaniseerumine  Tööliste organiseerumine aja jooksul – võideldi välja inimväärsed elu- ja töötingimused, sotsiaalsed garantiid Infoühiskond:  Globaliseerumine – ettevõtted võivad ja saavad tegutseda kõikjal maailmas  Kapital ei tunne riigipiire – investeeritakse sinna, kus kõige soodsam  Võõrtöölised Põllumajandusühiskond e. Agraarühiskond:  Naturaalmajandus – suurem osa toodangust tarvitatakse enda ...
Sisukord Sissejuhatus Hästi oluline on tänapäeva iga riigi arenemine nii majanduslikus pooles kui ka sotsiaalses pooles. Kui praegu mõelda mõned aastad tagasi minevikku, siis majanduslangus mõjutas kõiki riike, kuid erinevalt. Et jälle majandus on hakanud elavnema, siis iga riik peaks tegema tarku otsuseid ja panustama sellele, et edasine kasv ei oleks keeruline ja mööduks suuremate takistusteta. Seega, milline oleks Eesti jaoks selline edasiviiv jõud, kas oskustöölised tööstusühiskonnas või hoopiski infoühiskond? Kõige lihtsam järeldus oleks, et infoühiskond viiks meie majandust edasi. Räägitakse meist kui e-riigist ja kõrgelt arenenud infotehnoloogiaga riigist. Kuid, kas sellise väikese riigi jaoks oleks selline liikumine õige otsus. Ometigi on meil Euroopa Liidu tasandil suured põllud ja metsad ja sellega ka kaasnenud toetused. Milleks mitte arendada oskustöölistega tööstusühiskonda. Kõige selline põhilisem ja olulisem küsimus on ...
Jaguneb: 1) Infoühiskond 2) Postindustriaalühiskond 3) Teadmusühiskond 4) Heaoluühiskond 1) Agraalühiskond 2) nööstusühisk. 3) Nüüdisühisk. tööhõive: 1) 50% põllumajandus 2) 50% tööstus 3) 55-66% teenindus Linna/maainimeste suhtarv: 1) 92% maal, 8% linnas 2) tööstustööliste 3) 80% linnas, 20% maal põlluharimine ja arv suurenes karjakasvatus põllupidajate arv vähenes 50%/50% Leibkonna mudel: 1) suurpered, vaja 2) rohkem väike- 3)väikepere läks rohkem peresid, mindi töökäsi linna tööle majandusliku jõukuse jagamine: 1) ebavõrdne: 2) enamus vaesed, 3) enamus kesklass, ...
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. Üha enam sõltume tehnoloogiast. Tehnoloogia muudab maailma keerulisemaks. Tehnoloogia vähendab meie vastutust, väheneb ka inimlik lähedus. Järjest rohkem tuleb põgenemist info eest-infostress. Virtuaalne rev toob kaasa muutusi ühiskonnas, kui ka üksikisikus, e-isik. Meie aju ja globaalne aju-internet. Pähe tuupimine asendub õige informatsiooni otsimisega. Virtuaal tegelikus muutub osaks tegelikkusest. Küberruum kui sotsiaalne ruum. 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond Infoühiskond on protsessor, industriaalühiskond on mootor ja agraarühiskond on põlluharimine. Liiga palju infot, üleküllastatus. Järjest rohkem põgenemist info eest. 3. Internetipsühholoogia aine.-inimese ja kompuutri vaheline kommunikatsioon. ...
Geograafia kordamine 1. Seleta mõiste - tootmisviis Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Tootmisviisid võivad olla traditsioonilised, industriaalsed. Tootmisviiside järgi võib eristada ühiskondi: agraarühiskond/agraarajastu., industriaalühiskond/industriaalajastu, infoühiskond/infoajastu. 2. Iseloomusta erinevaidühiskonna arenguetappe (agraarühiskond, tööstusühiskond, infoühiskond) põhitunnuste alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus) Agraarühiskond: toodeti enda vajaduste põhiselt; peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, põllundus; maailmamajanduses osalesid üksikud kaubad; tööd tehti käsitsi, tööviljakus oli madal. Tööstusühiskond: eesmärk oli parandada elujärge, müüa saadusi edasi; peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, met...
Mõisted Nüüdisühiskond- Tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Infoühiskond-Infoühiskond on informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infoühiskonna peamiseks tunnuseks on arvutite massiline kasutamine ja kõikjale ulatuvad ülemaailmsed, personaalsed kommunikatsioonikanalid (Internet ja sellel baseeruvad struktuurid) ning elektroonilised teenused. Infoühiskonnas valitseb elukorraldus, kus enamus inimkonna loodud väärtusi on
Eesti on heaoluühiskond Elu Eesti Vabariigis on elu heaoluühiskonnas. Me oleme olnud iseseisvad  ja selle all mõtlen ma tõeliselt iseseisvad - juba üle kahekümne aasta. Sellest päevast 20. augustil 1991 aastal hakkas kasvama päris oma Eesti ühiskond ning juba praeguseks oleme suutnud välja jõuda heaoluühiskonnani. Meil Eestis on demokraatlik valitsemisviis, aktiivne ning teotahteline kodanikuühiskond, pidevalt edasi arenev infoühiskond, paindlikud sotsiaalsed toetussüsteemid ning vabaturumajandus. Meil on Eestis heaoluühiskond. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Nagu Ameerika Ühendriikide 16. president Abraham Lincoln on öelnud: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Eesti ühiskonnas me näeme päris palju demokraati...
MUUTUSED ÜHISKONNAS MAIGI ASTOK 2010 INIMGEOGRAAFIA e. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust. MAJANDUS  hüvede tootmise, vahetamise, jaotamise ja tarbimise süsteem MAAILMAMAJANDUS  kogu maailma hõlmav majandus TOOTMISVIIS  ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: Põllumajandusajastu e. agraarajastu  agraarne tootmisviis Tööstusajastu e. industriaalajastu- industriaalne tootmisviis Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis Agraarühiskonnale iseloomulik Põlluharimine (alepõllundus) Loomade kodustamine ja rändkarjakasvatus Elatusmajandus e. naturaalmajandus Käsitöölised Seisuslikud ühiskonnad, kogukonnad Kaubeldi luksuskaupadega Industriaalühiskonna kujunemise ja arengu eeldused Mitmeväljasüsteem Tõu- j...
II Maailmamajanduse kujunemine 1. Seleta oma sõnadega tootmisviisi mõistet Tootmine on koondunud tootmisketti. Tootmises osaleb sadu ettevõtteid. Detaile ja sõlmi valmistatakse eraldi ettevõtetes, kokku monteerimine toimub odava tööjõuga maades. Müük ja hooldus toimub tarbijate lähedal rikastes riikides. Tööd juhivad liiderfirmad ja nende all töötavad tütarfirmad. Iseloomusta erinevaid ühiskonna arenguetappe põhitunnustuse alusel (tootmise eesmärk, peamised majandusharud, osalemine maailmamajanduses, töökorraldus jne.) KORILUS  tegeleti küttimise, kalapüügi ja korilusega. Toodeti vaid elamiseks. AGRAARÜHISKOND  Inimesed jäid paikseks, tegeleti alepõllundusega, käsitöö ja kaubandusega ning ka karjakasvatamisega. Toodeti elatamiseks, vähesel määral ka müügiks. Tekkisid metallmündid ja riigid. TÖÖSTUSÜHISKOND  tegeleti põllumajandusega, kaubandus ja pangandus arenesid k...
Ühiskonna arenguetapid Agraarühiskond- vanim õhiskonnatüüp millele on iseloomulik tööhõive hankivas sektoris ja võimusuhted tuginevad traditsioonidel Tööstus ehk industriaalühiskond- tööstuspöörde tagajärjel kujunenud ühiskond(2) sektoris ja võimusuhete demokratiseerumine Teenindus- ehk postindustriaalne ühiskond- ühiskond mida iseloomustab kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindl...
KORILUS Argaarüh. Ind.ühisk. Infoüh. . Ühioskond, mille enamik Tuntakse ka liikmeid tegeleb tööstusühiskonn põllumajandusegKoriluse a nime all. all mõistame marjade, Ühiskond, mille puuviljade, seemnete, aineline ja juurte, mugulate ka kultuuriline pisiloomade, putukate ja heaolu on muu sarnase saavutatud loodussaaduste korjamist peamiselt toiduksa või kalapüügiga tööstuse ja selle ja kus tööd tehakse ...
AGRAARAJASTUST INFOÜHISKONDA Agraarühiskond e põllumajandusühiskond ühiskond, kus enamik inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ning töid tehakse peamiselt käsitsi. Suhtelise eelise printsiipmõni riik või piirkond toodab alati mingit toodet paremini või madalamete kulutustega kui teised. Geograafiline tööjaotus piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele milleks neil on parimad eeldused. TOOTMISVIISID Traditsioonilised Korilus e elatusmajandus Varaagraarne tekkis 67 tuhat aastat tagasi seoses loomade kodustamise ja põlluharimisega. Tekkis tööjaotus. Tegeleti rändkarjakasvatusega ning alepõllundusega. Käsitöö muutus oluliseks. Tekkisid kaubanduse alged vahetuse kaudu. Tekkis inimeste kihistumine. Hilisagraarne 15. ...
Tööstusühiskond. Varaindustraalne tootmisviis  sündis 15.saj  Euroopas: alguses Itaalias  ja levis seejärel  Inglismaale, Madalmaadesse ning Prantsusmaale. Tekkisid manufaktuurid, kus tööd tehti käsitsi ja hakati avama börse.  Aafriklased vahetasid  kaupu Aasia ja  Euroopaga, portugallased võtsid kasutusele India  meretee ning Hiina kaupmehed reisisd üle India  ookeani ja  jõudsid Ameerika läänerannikule.  18. saj sai Inglismaal alguse esimene tööstuslik pööre.  See toimus enamalt tekstiilitöööstuses, kus  rakendati kertusmasinaid, kästisitöö  asendus masstoodanguga  ja manufaktuurid vabrikutega. Tööstusliku  pöörde eelduseks oli nii tööjõu vabanemine põllumajandusest, tehinka areng  kui  ka ostuvõimelise turu kujunemine. MandriÂEuroopasse ja  PõhjaÂAmeerikasse jõudis  tööstuslik  pööre  19.saj. 19.saj oli tööstuslik pööre jõudnud  nii  kaudele, et hakkas mõj...
Inimgeograafia vastused 1. Nimeta 3 rahvusvahelist majandus organisatsiooni ?  Euroopa liit  OPEC  Maailmapank 2. Mille poolest erineb maailmamajandus rahvamajandusest ? Maailmamajandus koosneb individuaalsete riikide majandustest, mis kõik on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud. Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid:  Agraarühiskond  Industriaalühiskond  Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid  Korilus  Elatusmajanduse olemus  Varagraadne tootmisviis  Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid  Varaindustriaalne tootmisv...
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja  infotarbija 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on aidata parandada infoedastusega seotud institutsioonide tööd a. kirjastamine b. raamatukogud c. massimeedia d. teadus- ja uurimisasutused e. jpt Infoteaduse ülesanne on luua teadmisi, mida ...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Nimeta näiteid, millega iseloomustatakse riikide arengutaset? Riikide arengutaset iseloomustatakse sisemajanduse koguprodukti (SKT), sündimuse, suremuse, eluea, haridustaseme ja põllumajanduses hõivatud sektorite järgi. Seleta, mis tähendab SKT ja miks ei kasutata seda ainsa arengutaseme näitajana? SKT  sisemajanduse koguprodukt, s.o. sisemajanduse kogutoodang, on aasta jooksul riigis toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus. Mida rohkem kaupu ja teenuseid riigis toodetakse, seda rikkam on riik. SKT ei anna põhjalikku vastust, miks riik on rikas või vaene. Arengutaseme määrab osalus maailmamajanduses. Rühmita riigid arengutaseme alusel? Inforiik, tööstusriik, arengumaa, uustööstusmaa, toorainemaa, vaesed riigid. (Inforiigid: P- Ameerika, L-Euroopa, Jaapan. Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, L-Korea. Toorainemaad: S- Araabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen.) Võr...
Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal- kultuurilises kontekstis Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. ; uurib informatsiooni iseloomulikke tunnuseid ja infovahenduse protsessi põhiolemust ; uurib protsesse, mis toimuvad inimeste ja kontseptuaalseid struktuure sisaldavate süsteemide vahel ; uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja  infotarbija ; uurivad informatsiooni kui füüsikalist, semantilist, statistilist, jne nähtust Infoteadlased on huvitatud informatsioon...
Ühiskonna areng 1. Tööstus- ja teenindusühiskonna võrdlus Tunnus Tööstusühiskond Teenindusühiskond Aeg 19. sajand  20. sajandi I pool 20. sajandi II pool Ettevõttetüüp Talu, mõis, tehas, ühismajand FIE, OÜ, AS, rahvusvahelised (peamiselt ühe riigi piires) suurettevõtted Töökoht Peamiselt linnas sõltus töökohast Sõltub töötasust ja omast tahtest ja transpordist (töötan seal, kus tahan) Tehnoloogia Tööpink, konveierliin Automatiseeritud kõrgtehnoloogia Töögraafiku mõjurid Nõudlus, tooraine, elektrikatkestused Nõudlus, tervis, vaba tahe, seadusandlus Sotsiaalkindlustused Abikassad, vanaduspensionid Riiklik haigekassa-...
Kordamisküsimused 11. kl. Ühiskonna areng ja globaliseerumine. 1. Iseloomust agraar-, industriaal- ja infoajastu riiki (peamised majandusharud, töö iseloom, kasutatavad ressursid, osalemine maailmamajanduses,) Agraarühiskond  põllumajandus, metsandus, kalandus; käsitöö; loodusjõud, toorained; kohaliku valla sisene; Industriaalühiskond  töötlev tööstus; masinad; toodetud energia, kapital; riigisisene; Infoühiskond  teenused; vaimne tehnoloogia; informatsioon, koolitus, ajupotentsiaal; ülemaailmne 2. Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16.-18. sajandil ja milleks kasutasid nad kolooniaid 19. sajandil? 16.-18. sajandil põllumajandustoodang, vürtsid, vääriskivid; 19. sajandil toorained. 3. Miks kadus 20. sajandil vajadus kolooniate järele? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolu...
KORDAMISKÜSIMUSED Internetipsühholoogiast 1. Virtuaalrevolutsiooni olemusest ja selle mõjust psüühikale. On tekkinud infoühiskond- üha enam sõltume tehnoloogiast, mis muudab maailma keerulisemaks ja vähendab meie vastutust ning inimlikku lähedust. Mõju psüühikale: meie aju ja globaalne aju on Internet; virtaaltegelikkus muutub osaks tegelikkusest psühholoogilise ruumi laienemine küberruum kui sotsialne ruum kõikjalolek 2. Infoühiskond versus industriaal- ja agraarühiskond 3. Internetipsühholoogia aine. Uurib arvutite ja interneti mõju inimese nii isiklikele, tööalastele kui sotsiaalsetele suhetele ning aitab teadvustada, mida me Internetis ikkagi teeme. Internetipsühholoogia analüüsib emotsionaalse intelligentsuse avaldumisvorme ja mulje kujundamist võrgus ning anonüümsuse mõju inimesele ning inimsuhetele....
Ühiskonna kujunemine Sissejuhatus - põhiseadus 1. Eesto in iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ning võõrandamatu 2. Eesti riigi maa-ala, territoriaalveed ja õhuruum on lahutamatu ja jagamatu tervik. Eesti on riiklikult korralduselt ühtne riik, mille territooriumi haldusjaotuse sätestab seadus 3. Riigi võimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahutamatu osa. Ühiskonna koosluste tekkimise ajalugu Ürgkari - tekkis juba neandertaallastel -oskus süüa teha ja tööriistu valmistada, oskus kasutada tuld Sugukond - veresugulaste ühendus. Edasi neist HÕIMUD (iseloomulik ühine maa-ala, keel ja elukorraldus). külakogukond - tekkis peale raua kasutuselevõttu. Inimesed jäid paikseks ja tegelesid maaharimisega ja...
INFOÜHISKOND TELEVISIOON KOSMOS MOOD USUFANATISM Enne esimest maailmasõda  Pilvelõhkujad- leiutati Chicagos aga domineerima hakkasid pilvelõhkujad New Yorkis.  Tselluloid- tehisplastmass. Kergestisüttiv materjal, millest valmistati filmilinte ja tehishambaid 20-ndate algul.  Hollywood- kinotööstuse keskus (1913).  Charlie Chaplin- tummfilmistaari debüüt (1913).  Albert Einstein- erirelatiivsusteooria looja  Sigmund Freud- neuroloog, psühhiaater ja psühhoanalüüsi teooria rajaja.  Nobeli preemia- iga-aastane rahvusvaheline kirjandus-, füüsika-, keemia-, füsioloogia-, meditsiini- ja rahuauhind.esmakordselt anti välja 1901. aastal. Aluse pani Alfred Nobeli testament. MOOD  Naised kandsid kõrgele tõstetud vöökohtadega kleite  Eksootikavaimustus- kanti karusnahku ja idamaise...
Kuidas on teaduse ja tehnika areng muutnud inimeste maailmapilti 20. sajandil? Teadus ja tehnika on olnud inimeste igapäevaelu suureks mõjutajaks. 20. sajandil muutis see inimeste maailmapilti kardinaalselt, kuna just siis algas tänapäevale väga iseloomulik infoühiskond. Eelmise sajandi teisel poolel toimus tehnoloogiline murrang, mida iseloomustab tuuma- ja kosmosetehnika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia leiutamine ja levik igapäevaellu. Selline pööre tõi kaasa inimese vabanemise raskest füüsilisest tööst ning hakkas suurendama vaimse töö osakaalu. Varasemalt põllumajandusest elatunud inimesed kolisid linnadesse, kus kiiresti arenev tööstus vajas üha rohkem tööjõudu. Rahvas nägi linnades tulevikku. Linnades oli võimalus ka paremale haridusele, arstiabile, meelelahutusele ja paljule muule, mis inimeste elukvaliteeti tublisti tõstsid. Lihtrahvale said kättesaadavaks tarbekaubad, autode ning sidevahendite omamine ei olnud enam nii ...
Postmodernne ühiskond TMRG 12. klass Tiina Pirogova Postmodernne ühiskond Kujunes 19. saj. Moodustusid kolm põhilist sektorit Turjumajandus, avalik e. valitsussektor ning kodanikuühiskond Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine valitsemises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnustamine Ühiskonnasektorite eristatavus, seotus Tööstusühiskond Tööstuslik pööre 18. saj. lõpp +19. saj. Suured vabrikud, töö konveieritel Ratsionaalsus Aurumasin, üleminek masintööle Leiutised Tööaeg hakkab domineerima puhkeaja üle Meelelahutuse levik Ühiskonna sotsiaalse jaotuse muutused Seisuliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga Tööhõive majanduse põhivaldkondades Elujärje paranemine Linna- ja maarahvastliku suhtarv Linn= progress Leibkonnamudelid, suhete jahenemine Hariduse tähtsustamine Modernne Postmodernne Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool ...
Maailma majanduse areng Referaad Juhendaja: Koostaja: Kursus: Sisukord: Sissejuhatus lk 3 Korilus lk3 Agraarühiskond lk4 Industriaalühiskond lk4 Postindrustiaal ühiskond lk5 Kasutatud kirjandus lk6 Maailma majanduse areng. Sissejuhtaus: Kogu maailma hõlmavat majandust nimetatakse maailmamajaduseks. Eristatakse kolme tootmisviisi: agraar-,industriaal- ja infoühiskond. Majanduse muutumine kui ajas kulgev protsess, vaadatuna selles toimivate vastuolude, hüppelisuse, üleminekusituatsioonide, üksiknähtuste ü...
MUUTUSED ÜHISKONNAS JA MAAILMAMAJANDUSES Kordamine kontrolltööks, Õ LK 71-97 1. Iseloomusta agraarühiskonda, tööstusühiskonda ja infoühiskonda. (vt tabel) Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. I...
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse küttimine; püsipõllundus, rändkarjakasvatus, juhtiva koha saavutas globaliseerumine kalastamine loomakasvatus, käsitöö, kaubandus vabrikutööstus Levik kaasajal - Kohati Aafrikas, Aasias, Okea...
Meedia Meedia alla kuuluvad ajakirjandus, raadio, telekas ja Internet. Meedia on: 1. koguaeg muutuv, 2. massi teabe vahend (massi suhtlus vahend). Meedia kui institutsioon suunab ja reguleerib protsesse, mis on ühiskonna arengu seisukohalt olulised. Meedia kui fiktsioonide (kujutiste, väljamõeldiste) looja: - kõige mõjutatavad on 10-13 aastased; - meedia kasutab kujutlusi tegelikkuse loomiseks. Taasloodud tegelikkus tundub meile tõene, see kujundab teadmisi, hoiakut ja käitumist. Meedia ülesanded on järgmised: 1. pakkuda uudislikku ja praktilist teavet; 2. vahendada eri inimrühmade arvamusi ja seisukohti; 3. mõjutada riiklike ja ühiskondlike institutsioonide tegevust; 4. kujundada ühiseid arusaame ning käitumisviise; 5. kujundada avalikku arvamust; 6. vahendada teadmisi; 7. pakkuda meelelahutust. Olulisem: - Infoühiskond on edukas, siis kui ta suudab ühtlustada KOODE. KOOD - leppemärgisü...
FORDISM TOYOTISM Mastaabieffekt – suurest tootmismahust tulenev Detailide Paljudest Kindlatelt tootmiskulude vähenemine tooteühiku kohta , tagab toote hankimine juhuslikest omahinna languse koostööpartneritelt, Infoühiskond – ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on ettevõtetest mis asuvad suhteliselt majandustegevuse peamine alus, suurem osa inimesi töötab teenindussfääris lähedal peaettevõttele Võrgustikupõhine majandussüsteem – kõiki eluvaldkondi ühendav globaliseerumine, mis on Laoseisud Suured (igaks Minimaalsed (õigeks võimalik tänu transpordi ja sidetehnoloo...
Referatiivne uurimus INFOTEHNOLOOGIA JA ÜHISKOND Juhendaja: 2008 SISSEJUHATUS Kas eesti kultuur ja eesti keel ei haju selles globaalsuses? Kas me ei kaota infoühiskonnas oma identiteeti ja rahvustunnet? Eestil on palju analüüsimata ja lahendamata probleeme ja ohte. Kas infotehnoloogiat saaks kasutada nende probleemide lahendamiseks või süvendab see hoopis meie seniseid probleeme? Nendele küsimustele tuleks leida kindlalt vastused, sest muidu on need lahendamata küsimused ning see ei too kindlasti infotehnoloogiale kasu. Teema infotehnoloogia ja ühiskond võib meile algselt tunduda võõras, kuid lähemal mõtlemisel ning vaatamisel saab selgeks, et tegelikult puutume me sellega kokku igapäev, olenemata kas tööalaselt või tööväliselt. Oluline on teada, mida see ala endast kujutab ning millised võimalused on enda töökeskonna paremaks muutmisel. Inimesed m...
Sissejuhatus Infoteadusesse Kordamisküsimused 1. Mis on infoteadus? Mida uuritakse, millega tegeleb? Infoteadus on teadus, mis uurib informatsiooni vahendamist ja jõudmist infoloojatelt infotarbijateni, selgitades välja ühiskonna eri tasandid, infokeskkonna, infovajaduse, infopädevuse, infokäitumise ja inforessurssidele optimaalse juurdepääsu seaduspärasused sotsiaal-kultuurilises kontekstis. (infoteadus on teadus, informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest). Infoteadus uurib subjekti ja objekti vahelisi seoseid, kus subjekt on infoedastaja ja objekt on info vastuvõtja  infotarbija Infoteadused uurivad informatsiooni kui füüsikalist semantilist, statistilist, jne nähtus Infoteadus uurib eelkõige seda, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. 2. Mis on infoteaduse eesmärk ja ülesanne? Infoteaduse eesmärk on ai...
Essee Eesti haridus aastal 2015 Rääkides Eesti haridusest aastal 2015 tuleks vaatada haridust ühiskonna seisukohalt. Seetõttu mõistame me õppimist ja õpetamist tegevustena, mille tulemusel toimunud muutused üksikisikute või organisatsioonide teadmistes pälvivad ühiskondlikku tunnustust või taotletakse nende tunnustamist. Kõigis koolides - alates algkoolist, osalt ka koolieelsetest lasteasutustest, ja lõpetades ülikoolidega- toimub õpetus õppekavade alusel ja kooli lõputunnistuste väljaandmisel kehtib kindel kord. Siinkohal tutvusin ,,Eesti haridusstsenaariumid 2015" kus on koostatud eesmärgiga edendada ühiskonnas diskussiooni Eesti hariduse tuleviku üle, toetamaks haridusstrateegia väljatöötamist avalikkuse osavõtul. Kus oli välja toodud Haridusstsenaariumide 2015 põhieeldused, et aastal 2015 on Eesti kindlalt infoühiskond. Muidugi vee...
Laulupeo traditsioon Laulupeo traditsioon on eestlaste ajaloos äärmiselt erilisel kohal. Laul ning muusika on meie rahvust kostitanud juba sajandeid ja teeb seda kindlasti ka edaspidi. Minu jaoks personaalselt on samuti laulupidu olulisel kohal, kuna pean vajalikuks inimeste koos tegutsemist ning rahvuslikkuse rõhutamist. Meie riik on väike ja noor, aga rahva vaim värske ja ootusärevil. Usun, et laulupidu on just see mis suudab panna kogu meie pisikese kommuuni tõepoolest ühes hingama ja mõtlema. Lugedes kasvõi kommentaare internetist, võib leida tuhandeid ülistavaid ütlusi eelmisest laulupeost, kus inimesed kirjutavad pika loo, emotsioonidest, mis tekkisid oma isamaale lauldes, esivanemate eest pead langetades või tänapäeva raskest ning umbsest kärast põgenedes. Täiesti uskumatu, aga isegi infoühiskond suudab pakkuda kosutust igale inimesele, kes suudab reaalselt leida hetke mõtlemiseks, sajanditetagusesse aega, kus võõras võim va...
1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on tööstus ja ehitus ning pe...
annaabi.ee 
