oleneb täielikult vaatenurgast, kust probleemi käsitleda. Tänu tehnoloogia arengule on paratamatult enamus asju kolinud internetti ja arvutisse. See aga jätab õhku küsimuse miks on see just õpilasele kasulik. See on üks kõige vastuolulisemaid ja kuumemaid küsimusi, kuna praegune generatsioon on nn. 'arvuti generatsioon' ja veedab enamuse oma ajast arvutiekraani ees. Muidugi on hea ja mugav, kui on terve see suur infoväli vaid puudutuse või kliki kaugusel. Enam ei pea tuhnima raamatukogus sadade või isegi tuhandete raamatute seas, et leida vajalik informatsioon. Kõige parem on muidugi see, et enamasti ei pea isegi kodust lahkuma, et informatsioonile ligi pääseda. Internet on kindlasti suur abimees igale õpilasele. Tihti on seal isegi rohkem informatsiooni, kui raamatutes. Näiteks, kui õpilased peavad tegema mitmeid sisukaid uurimistöid, siis enamuse vajalikust infost saab just internetist. Tuleb vaid
filmide ja telekanalite peegeldamine, telefoni ja kalkulaatori ülesannete täitmine ning elektroonilistel mängudel mängimine ja veel palju muud. Sellisel moel avaneb inimese ees uus maailm lugematute võimaluste ja huvidega, mis ,,lülitab välja" ta reaalsest maailmast ja ,,lülitab ümber" enda peale.Lõpuks võib juhtuda, et inimene ei saa enam aru, mis on päriselt ja mis mitte, ta on loonud omale uue maailma. Kergesti kättesaadav infoväli ei anna enam võimalust inimesel ise midagi kogeda.USA-s, näiteks, peetakse Interneti-sõltuvust ametlikuks haiguse diagnoosiks ja seda haigust ravivad psühhiaatrid. Veel üks sõltuvusevorm on suhtlemine jututubades, mis võib viia tegelikkuses eksisteeriva perekonnaelu ja sõprade vahetamiseni virtuaalsete vastu.inimesed saavad omale suhtlemise aseaine.Tekivad uued tuvused, suhtlemine viiakse üle täielikult virtuaalmaailma. Mida
kogu Eestis." Õigusinstituudi professor Ülo Vooglaid kinnitab, et just fosforiidisõjas said eestlased üle hirmust ja aukartusest kodumaad okupeerinud hiiglasliku impeeriumi ees, just seeläbi algas eestlaste avalik võitlus N Liidu keskvõimuga. Ü. Vooglaid: ,,Fosforiidisõda tekitas inimestes kolossaalse hingejõu, mis osutus niivõrd suureks, et pühkis eest igasugused tõkked. Kõigepealt oli tekkinud ühine tunne, seejärel ühine infoväli, ühesugune mõtlemine. Lõppkokkuvõttes kujunes välja ühetähenduslik selgus. Esile kerkis suur eesmärk, mis liitis inimesed harvanähtava jõuga. Fosforiidisõja sündmused näitavad, mil viisil osutus võimalikuks, et just Eestis pandi N Liidule alla esimene pomm. Selle kärgatuse kaja ulatus aga kaugele, sellele järgnesid teised ja nii jäigi hirmuäratavast impeeriumist alles vaid mälestus." Fosforiidikaevanduste tagajärjel oleks tugevasti kannatada saanud nii Virumaa
1. Teave. Teabevajadus. Teabelevi. Isiksuse teabeväli. 1.1 Informatsioon ja teave Mida me tähistame mõistetega informatsioon ja teave? Inimese ning ühiskonna arengu toetajateks on praktilised kogemused, erinevad nähtused ning asjad ja inimesed. Kultuur ehk inimkonna mälu talletab need kogemused erinevate väärtushinnangute, kujutluste, teadmiste ja käitumismallidena. Nende igapäevaselt juurdehangitavate kogemuste ja teadmiste sisu ongi informatsioon. (Lauristin, Vihalemm 1980 : 8) ,,Informatsioon on selle sisu nimetus, mida me vahetame välismaailmaga, kui me kohaneme temaga ja anname talle oma kohanemist tunda." (Wiener; Lauristin, Vihalemm 1980:8) Teabe all mõistetakse seda osa informatsioonist, mis on inimeste jaoks kättesaadav nende jaoks mõistetaval ja kasutuskõlblikul kujul, näiteks arvudena, joonistena jne. (U. Agur. Kus info, kus teave? ,,Sirp ja Vasar", 1976, 24. september) Denis Mc Quail ütleb, et laias tähenduses ...
Kui ma arutan seda küsimust erakondade esindajatega, siis püüavad nad kas tagasihoidlikult teemat vahetada või kõlab vastuseks umbes selline fraas: "Aga meie erakonnas on ju palju tublisid vene inimesi, kes osalevad aruteludes ja on väga teretulnud!" Suurepärane, aga kes teab nende inimeste nimesid? Kas neil on tõesti võimalik mõjutada otsustusprotsessi? Kas erakonnal on oma järjepidev poliitika, mis näitaks vene valijale, et tema on siin tõesti teretulnud? Äraantud infoväli Teatud erandiks on Keskerakond, kuid ka seal ei ole vene päritolu poliitikutel erilist mõjuvõimu. Ülejäänud poliitilised jõud aga on nii veendunud selles, et vene valija on Savisaare valija, et ei püüagi Ninasarvikuga konkureerida. Nende jõupingutused on suunatud ainult sellele, et Savisaare toetaja ehk vene valija häält oleks võimalikult vähe kuulda. Veendumus, et vene elanikkond on kergemini kontrollitav siis, kui ta ei ole poliitikas esindatud, on väga vale
Allikaõpetus- ajaloo abiteadus, mis uurib ajalooallikate kasutamist. Tegeleb enamasti kirjalike allikate uurimisega. Väline kriitika selgitab välja tekstide usaldusväärsuse ja päritolu , autori eesmärgid. Esmane allikas on kõige olulisem allikas, algallikas on usaldusväärsem, kui teised allikad. Sekundaarne allikas- mingi eesmärgi uurimisel abistavaks, nt raamat, ajaleht. Tekst on märgisüsteem. Kontekst-- taust, infoväli. Sisemine kriitika- teksti süvenemine, autori eesmärgi väljaselgitamine-. Negatiivne sisemine kriitika- eesmärgiks on otsida vigu. Allikaõpetuse isaks peetakse Leopold von Ranket 1795-1886. Ta ütles, et igal rahvusel on oma vaatenurk oma ajaloole. Ütles, et asju tuleb vaadata nii, nagu need tol ajajärgul olid. Ajalugu tuli esitada objektiivselt. Ta rajas oma koolkonna ja pani aluse historistlikule uurimussuunale. Õppejõuna võttis kasutusele ajaloo seminari. Eestis
sotsiaalsed suhtes ja sidemed- interaktsioon. On olemas suhe, mis mingil viisil muudab. Vaimsed sidemed-väärtused ja nomid(võimaldab vahetteha hea ja kuja vahel), teadmus(kujutame ette,mis on keel,muld jnejne) selle kohta,mis olemas, idenditeet. Tunne, mis me ise oleme. Kui me vaatame teabelevi välja, siis see on alati keskendunud. Identiteet on intekaktsiooni aluseks. Kommunikatsiooni all on mõistetud ka(fil.) ühendust kõiksusega, vaimsed sidemed, loodusega jne. Mõõdetamatu infoväli. Kommunikatsiooni uurimise probleemid *Kuidas see on võimalik? Küsimus mäkidest ja keelest. Iga töö puhul on tähtis see, et oleks püstitatud mingi küsimus. Essee on hea, kui on olemas sisemine küsimus, mille ümbe arutleda. Igal ühel on oma sisemine maailm. Kui suurt osa me sellest oskame väljendada? Kas keel on ainult sõnad või asjad, mida me teeme või pildid. See kõik on keel, kuidas on võimalik leida vahendeid, mis tõlgivad meie sisemist teistele. See on vahend
jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse
jms.Allikaõpetus on ajaloo abiteadus , mis uurib ajalooallikate sisulist kasutamist uurimustöös ja siin on peamine allika kriitiline lugemineAllikaõpetus On teadus akadeemiline teadus, ei taandu ainult ajaloo peale parem, et on õpetus. Primaarne allikas: Tähtsad allikad: arhiiviallikad Ajaloolane:allikas arhiivist leitav algmaterjal Tekst e. märgisüsteem. Kondtekst taust e. infoväli Teksti ümber asub kondekst tavaliselt.Alltekst kahemõttelisus tekstis. Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kondekstis midagi Välisne allika kriitika välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused 2. Allikaõpetuse isa maailmas Leopold von Ranke 17951886 Ta rajas oma koolkonna ning pani aluse
Koosneb ühest või mitmest infoväljast ja ühest või mitmest viidaväljast. • Väli (võtme- ja infoväli) – sõlm koosneb mitmest baidist arvutimälus ja loogilisel tasemel mitmest väljast info hoidmiseks. Lisaks on vajalikud väljad, et luua seoseid struktuuri teiste elementidega. • Võtmeväli – selle järgi saab näiteks sorteerida ja otsida, vastavalt eesmärgile võib võtmeväljaks olla kord üks ja kord teine infoväli. • Sõlme aadress (ka link, viit sõlmele) – sõlme esimese baidi aadress arvuti mälus. *Mummuga nool sümboliseerib aadressi, mumm peaks paiknema seal, kuhu aadress kirjutatud on. 3.2 Andmestruktuuri loogiline tase • Teatud omadustega struktuur: o Andmete järjestus (eelmine, järgmine, ...) o Operatsioonid (elemendi lisamine, eemaldamine, ...) • Kirjeldab struktuuri loogilist ülesehitust ja selle esitamiseks sobivad hästi nooled, kastid jms
õpperaamat. Tähtsad allikad: arhiiviallikad, ajalooline allikas: arhiivist leitav algmaterjal. Ajallooallikateks on nn õigusaktid, erakondade materjalid, memuaarid, perioodika, kroonikad, diplomaatilised dokumendid jne.Sekundaarne allikas ajaleht on sekundaarne allikas, mis lõppkokkuvõttes ei oma ajaloolises kontekstis midagi . Pigem on nad esmaallika töötlused ja jutustava iseloomuga. Tekst- e. märgisüsteem. Kontekst taust e. infoväli, kaastekst, mis aitab sõna või teksti mõista. Et teksti mõista on vaja teada konteksti. Alltekst- kahemõttelisus tekstis. Varjatud tekst nn ridadevahele kirjutatu. Allikas- informatsiooni allikas Palimpsest- kustutatud, alt välja kumav tekst Välisne allika kriitika- välised tunnused Sisene allika kriitika sisemised e.sisu tunnused. 2. Allikate kasutamise teooriate areng Allikaõpetuse sünniaastaks 1824. Leopold van Ranke allikakriitilise käsitluse kasutusele võtja
Kuid see saab toimuda ainult neuronite aksonite ja dendriitide olemasolu korral, mille kaudu impulsid levivad ühelt neuronilt teisele. Kui aga need neuronid nüüd ühinevad neil tekib omavaheline ( anatoomiline ) seos, siis on eelnevalt väljatoodud analoogia põhjal meil tegemist kolme erineva infoväljaga, kuid sellegipoolest on endiselt kaks erinevat neuronit. Enam ei ole kaks infovälja, vaid neid on nüüd kolm. See tähendab seda, et neuronite ühendusest on tekkinud uus infoväli. Asja olemust näitab eespool väljatoodud analoogia keemia võrrandi näitel. Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus ) infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni liitumist nii nagu on ainete puhul
Kuid see saab toimuda ainult neuronite aksonite ja dendriitide olemasolu korral, mille kaudu impulsid levivad ühelt neuronilt teisele. Kui aga need neuronid nüüd ühinevad neil tekib omavaheline ( anatoomiline ) seos, siis on eelnevalt väljatoodud analoogia põhjal meil tegemist kolme erineva infoväljaga, kuid sellegipoolest on endiselt kaks erinevat neuronit. Enam ei ole kaks infovälja, vaid neid on nüüd kolm. See tähendab seda, et neuronite ühendusest on tekkinud uus infoväli. Asja olemust näitab eespool väljatoodud analoogia keemia võrrandi näitel. Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus ) infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni liitumist nii nagu on ainete puhul
Kuid see saab toimuda ainult neuronite aksonite ja dendriitide olemasolu korral, mille kaudu impulsid levivad ühelt neuronilt teisele. Kui aga need neuronid nüüd ühinevad – neil tekib omavaheline ( anatoomiline ) seos, siis on eelnevalt väljatoodud analoogia põhjal meil tegemist kolme erineva infoväljaga, kuid sellegipoolest on endiselt kaks erinevat neuronit. Enam ei ole kaks infovälja, vaid neid on nüüd kolm. See tähendab seda, et neuronite ühendusest on tekkinud uus infoväli. Asja olemust näitab eespool väljatoodud analoogia keemia võrrandi näitel. Kuid siin on otseselt näha nende nähtuste erinevus. Näiteks kui keemia võrrandi puhul kahe erineva aine liitumisel tekkis uus aine, siis kahe erineva neuroni liitumisel uut neuronit ei tekkinud. Neuronite omavahelisel liitumisel tekkis hoopis kolmas ( uus ) infoväli. Vaata allpool olevaid jooniseid. Tegelikult ei ole otseselt näha kahe erineva neuroni liitumist nii nagu on ainete puhul
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
