Dokumendihalduse normdokumendid: seadused, Vabariigi Valitsuse määrused, standardid ja juhised. Dokument (Arhiiviseadus) mistahes teabekandjale jäädvustatud teave, mis on loodud või saadud asutuse tegevuse käigus ning mille sisu, vorm ja struktuur on küllaldased faktide või tegevuse tõestamiseks. (EVS-ISO 15489) on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, süstematiseerimine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. Dokumendi elukäik toimingud dokumendiga alates selle loomisest kuni arhiveerimiseni või hävitamiseni. Dokumendisüsteem infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. Dokumendi autentsus autentne on dokument, mille ehtsust on võimalik kindlaks teha. Dokumendi...
Javascript Object Notation
[1,2,“siin on tekst“, [“sisemine“,5], 10]
{“nimi“:“Peeter“, “pikkus“: 180, “hinded“: [5,3,2] }
JSON on:
Andmete esitamise formaat tekstina
Javascripti programmeerimiskeele „native“ andmestruktuur
Väga lihtne ja mugav kasutada
Kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML.
JSON ei ole:
Programmeerimiskeel.
XML-s “pakitakse” infoväljad kirjeldavate nn tag-de vahele:
''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus. Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta. Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit:
''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus. Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta. Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit:
''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud arusaam, et igasugusel ''mälestusel'' või ''teadmisel'' on koes oma kindel neuron või neuronite võrgustik. Mõned neuroloogid on arvamusel, et kui inimene teab näiteks oma enda vanaemast, siis selle kohta on tal olemas neuronid peaajus. Just niimoodi ilmnebki neuroni kui infovälja olemus. Närvirakk ehk neuron omab infot millegi või kellegi kohta. Järgnevalt vaatame lihtsalt ühte keemilist võrrandit:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
