Kirja elemendid: aadress, adressaat, allkiri, allkirjastaja, autor, kasutusmärge, kontaktandmed, koostaja, kuupäev, lisaadressaat, lisamärge, logo, pealkiri, seosviit, tekst, viit. Dokument arhiiviseadus+ISO 15489 Asjaajamine ja dokumendihaldus (koos) Dokumendi elutsükkel, passiivne (arhiivis,lõpp), aktiivne (loomine, saamine, registreerimine), poolaktiivne (säilitatakse, et seda kasutada). Dokumendihaldus: Metaandmed dokumendi kirjeldamiseks andmed. Kuidas jaguneb dokumendiplank (infoväljad), veerised, väljad, kirja vormielemendid, normdokumendi (dokumendihaldus e juhised) *asjaajamiskord *dokumendi loetelu. Dokumendi süsteem. Kooskõlastamine
Javascript Object Notation
[1,2,“siin on tekst“, [“sisemine“,5], 10]
{“nimi“:“Peeter“, “pikkus“: 180, “hinded“: [5,3,2] }
JSON on:
Andmete esitamise formaat tekstina
Javascripti programmeerimiskeele „native“ andmestruktuur
Väga lihtne ja mugav kasutada
Kaasajal brauserirakendustes eelistatum kui XML.
JSON ei ole:
Programmeerimiskeel.
XML-s “pakitakse” infoväljad kirjeldavate nn tag-de vahele:
( Uljas ja Rumberg 2002, 40 ) 2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise mööda neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot'' välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale ''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud
( Uljas ja Rumberg 2002, 40 ) 2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise mööda neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot'' välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale ''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud
( Uljas ja Rumberg 2002, 40 ) 2.2 Seoste põhiolemus närvitegevuses Närvierutus liigub närvikoes elektrilise signaali ( impulsi ) abil ühest neuronist teise – mööda neuronite sünapse ja aksoneid. Kui see erutus jõuab närvirakku, siis muutub närviraku potentsiaal rakumembraanis. Elektriline erutus, mis liigub närvikoes ringi, omab peale ''energiat'' ka ''infot'' välisärritaja mõju kohta. Neuronite ümbruses olevad väljad on samas ka kui ''infoväljad'', sest peale ''energia ja keemilise koostise'', omavad need ka informatsiooni, mis jõuab organismi väliskeskkonnast või on need genereeritud elusorganismi sisekeskkonnast ( näiteks ajus ). Näiteks kui mõnede neuronite võrgustik lakkab toimimast või ei ole enam kontaktis teiste neuronite võrgustikega, siis inimene reeglina kaotab midagi enda mälust, kogemustest jne. Neuronid ei ole lihtsalt bioloogilised üksused närvikoes. Need on nagu infoväljad. Neuroteaduses on levinud
annaabi.ee 
