EKSAMIKÜSIMUSED 2009 1. Infoedastussüsteemi struktuurskeemid. Üksikute osade: infoallikas, kooder, edastuskanal jne ühtsed kirjeldused. Infoedastuse põhiseadused. (Slaididelt: paragrahv 1) Struktuurskeem: info allikas -> kodeerimine -> edastuskanal -> dekodeerimine -> info tarbija Info allikas edastamisele kuuluvad teatud sõnumid ajalise järjestikuse jadana, siia lisandub ideaalne vaatleja, kes saab sõnumis aru; info allikad on pidevad (elektrilised signaalid) ja diskreetsed (lõplik arv teateid, diskreetsed allikad võivad olla lihtallikad ja kahendallikad);
· C=3*108m/s · Energia sõltub sageduse neljandast astmest · Suur sagedus tähendab väikest perioodi 6. Elekrtomagnetlainete omadused: · Peegelduvad juhi(metalli) pinnal · Murduvad dielektrikus 7. Elektromagnetlainete skaala : Pannakse ülevaate saamiseks kõikvõimalikest elektromagnetlainetest sageduse või lainepikkuse järgi · Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool · Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks · Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtustel · Röntgeni kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdamisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid · Gammakiirgus väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad 8. Suletud võnkering Piiratud ruumiosas toimuva elektromagnetvõnkumise tekitamiseks 9. Pikklaine (LW) Suured antennid; võimelised painduma maakera taha 10
Inimgeograafia vastused 1. Nimeta 3 rahvusvahelist majandus organisatsiooni ? Euroopa liit OPEC Maailmapank 2. Mille poolest erineb maailmamajandus rahvamajandusest ? Maailmamajandus koosneb individuaalsete riikide majandustest, mis kõik on omavahel rohkemal või vähemal määral seotud. Sündmused ühes riigis mõjutavad enamasti ka teiste riikide majandusi. Rahvamajandus on riigi sisene majandus. 3. Milliseid tootmisviise ja ühiskonna tüüpe eristatakse ? Ühiskonnatüübid: Agraarühiskond Industriaalühiskond Infoühiskond Tootmisviisid: 1. Traditsioonilised tootmisviisid Korilus Elatusmajanduse olemus Varagraadne tootmisviis Hilisgraarne tootmisviis 2. Industriaalsed tootmisviisid Varaindustriaalne tootmisv...
Madalsageduslained on sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitav vaheldusvoolugeneraator. Raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumist tekitab elektrongeneraator ja vastavavaid laineid kiirgab raadioantenn.Optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgus nähtustel.
elektromagnetvälja kaks piirjuhtu. • Elektriväli levib ruumis magnetvälja vahendusel ja magnetväli omakorda elektrivälja abil. • Elektriväli ja magnetväli on elektromagnetlaines omavahel risti. • Nad on ka risti laine levimissuunaga. Elektromagnetlainete skaala Raadiolained • Raadiolained (f = 105…1012 Hz, = 104 m… 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. • Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. • Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete tekitamiseks või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus • Optiline kiirgus (f = 1012…1017 Hz, = 10-4 m…10-8 m) on peaosatäitjaks valgusnähtustes. • Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10…380 nm, seejuures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks
piirata voolutugevust vooluringis. 10. Näivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab voolutarvitit, milles toimub nii elektromagnetvälja energia muundumine teisteks energialiikideks kui ka elektri ja magnetvälja energia vastatikuline mundumine. 11. Madalsageduslained. Tekitab peamiselt mehaaniline vahelduvvoolu generaator ja nad levivad elektrijuhtides. 12. Raadiolained. On elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisis tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. 13. Optiline kiirgus. Peaosatäitjaks valgusnähtustel. Jaguneb ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 14. Röntgenikiirgus. Tekib kiirete elektronide järsul pidurdumisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 15. Gammakiirgus. Väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomi tuumad.
induktsiooni nähtusel. Generaatoris muundatakse mingi energia liik elektrienergiaks. Generaatori mähis lõikab mag. välja jõujooni, magnetvoog muutub, mähise otstel tekib indutseeritud emj. i = BS sin t hetkväärtus U = Uosin t i = Iosin t Elektromagnetlaine igasugune el. välja ja mag. välja muutuse levimine ruumis. Madalsageduslained e. vv.(f=0...104 Hz, = 104 m) Tekitab vv generaator ja levivad el juhtmetes. Raadiolained (f =105...1012 Hz, = 104... 10-4 m) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus (f =1012 ... 1017 Hz, =10-4 ... 10-8m) peaosatäitja valgusnähtustel. Jaguneb ultravalgus, nähtav valgus (kiirgavad aatomite väliskihi elektronid) ja infravalgus (tekib aatomite pöörlemisel või võnkumisel molekulis). Röntgenkiirgus (f =1016...1019 Hz, = 10-8...10-11m) tekib kiirete elektronide järsul pidurdumisel või protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Kasut
seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutumiseks konstantsel sagedusel. Trafo koosneb vähemasti kahest juhtmepoolest ehk mähisest need on kinnitunud ühisele raudplekist lehtedele ehk südamikule. 15. Mähis- Millele rakendatakse trafole antav vahelduvpinge on tuntud kui primaarmähis. Teine mähis on sekundaarnemähis. 16. Madalasageduslained ehk vahelduvvool, neid lained tekitab vahelduvavoolu generator. 17. Raadiolained- on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid lained kiirgab raadioantenn.Need jagatakse millimeetri ja sentimeeter laineteks 18. Optilinekiirgus- on peaosatäitja valgusnähtusel, see jaguneb omakorda: ultravalguseks, nähtavaks valguseks ja infravalguseks. 19. Röntgenkiirgus- tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 20
12. Näivtakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab voolutarviteid, milles toimuvad nii elektromagnetväljaenergia muunudmine teisteks energia liikideks, kui ka elektri ja magnetväljaenergiate vastastikune muundumine. 13. Madalsageduslikud lained (f=0...104) nad levivad elektrijuhtides ja neid tekitab peamiselt vahelduvvoolugeneraator. 14. Raadiolained (f=105...1012) elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 15. Optiline kiirgus (f=1012...1017) peaosatäitja valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda: 1) ultravalgus. 2) nähtav valgus. 3) infravalgus. Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat või ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid. 16. Röntgenkiirgus (f=1016..
suunaga. 17.Laine kiiruse valem? V= *f , V=laine levimis kiirus , -lainepikkus , f- sagedus 18.Mis on kiirgumine? Kiirgumine on elektromagnetlainete tekkimine. 19.Millest ja kuidas sõltub elektromagnetlaine energia? Elektromagnetlaine energia sõltub sagedusest ja lainepikkusest. Lainepikkuse vähenedes sagedus suureneb. 20.Elektromagnetlaine skaala? 1)madalsageduslained on sisuliselt vahelduvvool 2)raadiolained on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks, laineid kiirgab raadioantenn 3)optiline kiirgus on peaosatäitjaks valgusnähtusel ( jaguneb omakorda 1.ultravalguseks, 2.nähtavaks valguseks ja 3.infravalguseks) 4)röntgenkiirgus- tekib kas kiirte e elektronide järsul pidurdamisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid 5)gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad, tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. 21.Kus kasutatakse elektromagnetlaineid?
ISA e. (Industry Standard Architecture) - vanemat sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid. PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e. Accelerated Graphics Port - Graafikakaardi pesa, mis loodi 1997. aastal. Pesa on 32
kõrgedsageduslikud ja lühikesed lained.Elektromagnetlainete põhiliigid erinevad veel samaviisi, levimise seaduspärasuste ning ainest läbitungimise võime poolest Madalsageduselained.(f= 0..10 4 Hz) sisuliselt vahelduvvool.Neid laineid tekitab vahelduvavoolugeneraator,levivad elektrijuhtides.Vaakumis v dielektrikus on elektromagnetvälja energia ja ka lainete intensiivsus väike.Kantakse üle juhtmete abil. Raadiolained.- (f =105 1012 Hz)on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks.Elektrogeneraator tekitab võnkumisy ja laineid kiirgab raadioantenn.Raadiolainete piirkond jagatakse millimeeter- ja sentimeeterlaineks lainepikkustega 1-10mm ja 1-10cm, televisiooni detsimeeter- ja meeterlaineks(1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks(3m), raadio lühilaine (=10 100m),kesklaine(100-1000m) ja pikklaine alaks(lainepikkus üle 1000m)
sorti laiendkaardipesa mis loodi 1981. aastal. See siin oli kas 8 või 16 bitine ning töötas sagedusel 8 MHz. Sellist siini võib kohata näiteks 486 emaplaatidel. PCI e. Conventional PCI e. Peripheral Component Interconnect - Laiendkaartide pesa, mis leiab kasutust ka tänapäeval. See loodi 1993. aastal ning loojaks oli Intel. Siine on arvutis reeglina rohkem kui üks. PCI pesa on kas 32 või 64 bitine ja töötab sagedusel 33 või 66 MHz. Infoedastuse kiiruseks on 133 MB/s.Tüüpilised PCI siini kaardid on: võrgukaardid, helikaardid, modemid, lisa USB pesad, IEE 1394 pesa võimaldavad kaardid, TV kaardid ja kettakontrollerid. PCI-E e. PCI Express e. Peripheral Component Interconnect Express - Tänapäevane laiendkaardipesa, mis loodi aastal 2004. Seekord tegid selle nimel koostööd nii Intel, Dell, IBM kui ka HP. PCI-E on nii PCI kui AGP asenduseks. AGP e
Elektromagnetlaine on elektromagnetvälja levimine ruumis. Elektromagnetlaine on ristlaine. Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. Madalsageduslained sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. Röntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi
kusjuures müra spektraaltihedus on kõikidel sagedustel konstantne. Väljundis saadakse liitunud signaal. AKF Rv(), mis sisaldab kaalutud deltafunktsiooni. AWGN mudel on ka sageli piisavalt hea, et seda kasutatakse ka satelliitsides juhul kui saatja ning vastuvõtja üksteist näevad. 2.3 Modulatsioonimeetod -> 2-FSK Frequency-shift keying (FSK) ehk BFSK (Binary Frequency-shift keying) on üks modulatsiooni meetoditest. Digitaalse infoedastuse juures moduleeritakse pidevat kandevõnkumist signaaliga, mis kannab digitaalsümboleid. Kui meil on sagedusmanipulatsioon FSK, siis selle korral sisendjada (binaarne) väärtused 0 ja 1 vastavateks signaalideks s0(t) = A cos( 0t) ja s1(t) = A cos( 1t). Sageduste vahe peab ka signaalidel olema piisav selleks, et vastuvõtul teha vahet, milline komponent siis vastu võeti. Joonis 4. Binaarse FSK näide 2.4 Häirekindel kood -> BCH (15,7) ja RS GF(16) 5-kordse veaparandusega
(a) Gestaltteraapiast (b) frenoloogiast füsiognoomiast (c) psühhofüsioloogiast ja kognitiivpsühholoogiast (d) psühhoanalüüsist ja humanistlikust psühholoogiast 4. Kriminaalse käitumise kujunemisel on tegemist eelkõige (a) instinktiivse õppimisega (b) tingitud reflekside kujunemisega (c) sotsiaalse õppimisega (d) Hebb'i sünapsi väljakujunemisega 5. Inimajus on infoedastuse peamiseks vahendajaks (a) sünapsid ja närvikud (b) neurogliia (c) footoneid juhtivad mikrokanalid (d) positronide emissioon 6. Üks alltoodud väidetest on vale; milline? (a) psüühika mõiste on rakendatav mitte üksnes inimese vaimuelunäthuste puhul (b) teadvuse mõiste on kitsam kui psüühika mõiste (c) inimese psüühiline aktiivsus on alati ja ühtlasi ka teadvuslik aktiivsus
Iga biti jaoks on 1 triger.Kokku on 4 varianti:
4. JOONIS2 emitter coupled logic (emittersidestuses loogika)-
(1xtava, 3xnihke). PIPO(parall in parall out) , SISO(ühine clk),
voolud erinevad vähe, aga kogu aeg sees. Ka väikeste pingete
PISO- kasutatakse järjestiku infoedastuse korral nihked clk'ga, SIPO- ühine clk, COMPORT
korral. Kui pinge US > U0 , siis juhib voolu T1, ja T2 on vooluta. Kui pinge US
Seal on elektriväli ja magnetväli risti ja mõlemad omakorda risti levimise suunaga. 44. Kus kasutatakse elektromagnetlaineid ? oskad iseloom eml skaalat.- Elektromagnetlaineid kasutatakse raadiolainetena, infrapunakiirgusena, ultraviolettkiirgusena, röntgenkiirgusena, gammakiirgusena ja nähtava valgusena. EML skaala: 1.Madalsageduslained – sisuliselt vahelduvool. Neid laineid tekitab vahelduvvoolugeneraator ja nad levivad elektrijuhtides. 2.Raadiolained – elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. 3.Optiline kiirgus – peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. 4.Röntgen kiirgus – tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. 5.Gammakiirgus – kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad
modaalsus, võimaliku lugeja kohta poliitiline rek- Suuline suhtlus Hinnatav töö: kirjand laam, sotsiaal- arutelu tõese ja veenva infoedastuse reklaam, toote- problemaatilisuse üle paigutus arutelu: žanride eripärast tulenevad ootused uudisele ja arvamusloole IV
infot ühe infosõna kaupa. Register koosneb paljudest ühtse juhtimisega trigeritest. Iga biti jaoks on 1 triger. Ehituselt jagunevad jadaregistriteks ja rööpregistriteks. Info säilib registris kuni elektritoide on sisselülitatud. 4 tüüpi: SISO, PISO, SIPO, PIPO SISO: serial in, serial out. Ühine CLK. Ajalise viite loomiseks. Viide on n ∆ t, kui on n trigerid. SIPO: Serial in, Serial out. Ühine CLK. Sipo ühendatakse COMPORT sisendile. PISO: kasutatakse järjestiku infoedastuse korral. PIPO: n-täiesti eraldi töötavad trigerid, ühine on vaid takteerimine CLOCK. Info sissekirjutus Xi, Xi (eitusega) sisenditelt CLOCK’i impulsi aktiivse frondiga. Muul ajal register LATCH (hoidmise) olekus. 4. Sünkroonne summeeriv loendur Rööpülekandega vähenemise suunas loendav loendur, kus toimub trigeritevaheline signaali ülekandmine kõigi astmete jaoks üheaegselt, mistõttu ei teki hilistumist. Ümberlülitumine toimub samaaegselt või paralleelselt. 5
Iga siinil olev seade on samaaegselt nii saatja kui vastuvõtja. Kaks juhet kolmest on andme edastuseks ja kolmas liin on nö. serial clock jadamisi taktgeneraator. Mõned seadmed suudavad funktsioneerida ainult vastuvõtja rollis, mõned aga vaid saatja rollis. Üldiselt siiski on edastaja seade võimeline ka andmeid vastu võtma. Seadmed, mis on SPI siinil on klassifitseeritud kui Master ja Slave seadmed. Master seade algatab infoedastuse siinile ning genereerib takt- ja kontrollsignaale. Slave seade on Masteri poolt juhitav läbi Slave select liini ning on aktiivne vaid hetkedel, kui ta on välja valitud. Üldiselt peab igal Slave seadmel olema oma select liin. SPI siin kasutab lihtsat nihkeregistriga andmeedastusskeemi: andmed taktitakse aktiivses seadmes sisse-välja first-in, first-out ehk esimene-sisse, esimene-välja süsteemi järgi. 8 KMOP loogika ei talu suuri negatiivseid sisendpingeid
Seega võivad firmad hakata koostama liiga riskantseid äriplaane, mis ei ole läbi mõeldud. Samas toetab keiretsude põhimõtet see, et kulusid on vähendatud, tehes koostööd ainult teiste firmadega, mis kuuluvad samasse keiretsusse. See parandab ka tarneahela efektiivsust, kui on teada, milline süsteem on ja millistelt firmadelt tarned tulevad. (Investopedia) Samuti räägib keiretsude headusest nende koostöö viljal põhinev efektiivsus, mis on saavutatud hea omavahelise infoedastuse ning teiste firmade tööstrateegiatest teadmise tõttu. Selle tulemusel on investeerimise ja tootmise otsused palju kiiremad tulema, aga samas teavad kõik osapooled, mis on nende investeeringute ja muude otsuste tagamaad ning tulemused. Kriitikute vastulause sellele plussile on mõtlemapanev. Nende sõnul on keiretsud liiga suured, et luua mingisugust adekvaatsed infovahetust kõikide firmade vahel ja nagu eelmises peatükis välja tuli, ei tea
Nähtav valgus- lainepikkuste vahemikus umbes 400-700nm. lainepikkust vähameil 400-700nm. Nt maod infra, mesilased ultra. Optilisest kiirjust tekitavad peamiselt aatomite väliskihtide elektronid.Madalsageduslained(f=0-104Hz, λ=104 m) Vahelduvvoolu ekeltrivõngetest leviv EM-laine. Vaakumis või dielektrikus on vastava elektromagnetvälja energia ja seega ka laine intensiivus tühiselt väikesed. Raadiolained(f=105-1012Hz, λ=104-10-4 m) ekektromagnetilise infoedastuse põhivaheniks. Vahemaad saatja ja vastuvõtja vahel võivad olla väga suured. Jagunevad: millimeeter-ja sentimeeterlaineala(tv ja radar) televidiooni detsimeeter ja meeterlainealaks(λ=1-10dm ja 1-10m), raadio ultralühilainealaks ja raadio lühilaine ja keskliane ja pikkaline, Mikrolaine-sentimeeter või millimeeter suurusjärgus. Neid tekitatakse magnetronia ja neil on olevealt alinepikkusest erinevad neeldumisomadused, umbes 12 cm
MEDITSIINIPSÜHHOLOOGIA, PATOPSÜHHOLOOGIA, PSÜHHOTERAAPIA, PEDAGOOGILINE PSÜHHOLOOGIA, MILITAARPSÜHHOLOOGIA, PERSONALI- JA KUTSEPSÜHHOLOOGIA, ORGANISATSIOONIPSÜHHOLOOGIA, REKLAAMI- JA TARBIJAPSÜHHOLOOGIA, ERIPSÜHHOLOOGIA, SPRODIPSÜHHOLOOGIA. 1.4 PSÜÜHIKA BIOLOOGILISED ALUSED Närvisüsteem jaguneb kaheks peamiseks allsüsteemiks 1) SOMAATILINE NS – juhib organite välist, kehalist tegevust ning vahendab välismaailma tajumist. Töötluskeskuse poole suunatud infoedastuse protsesse, mida keskus vastu võtab, nimetatakse keskuse suhtes AFERENTSETEKS PROTSESSIDEKS ja vastavaid närvijuhteteid aferentseteks juheteedeks. Keskusest väljasuunatud protsesse nimetatakse EFERENTSETEKS PROTSESSIDEKS. 2) VEGETATIIVNE(autonoomne) NS – jaguneb kaheks allsüsteemiks 1) sümpaatiline süsteem –reguleerib siseelundite talitlust, ainevahtust, kohandab organismi suuremat aktiivsust nõudvate olukordadega, luues sobiva seisundi
Järelikult ei vaja levimiseks keskkonda (levib ka vaakumis). 2. EM-lainete liigitus sageduste kaudu Liigitatakse sageduse (lainepikkuse) järgi. Nähtavvalgus – elektromagnetlaineid lainepikkuste vahemikus umbes 0,4 – 0,7 µm Madalsageduslained (f = 0 – 104 Hz, λ = 104 m ja enam) on sisuliselt vahelduvvool (levivad elektrijuhtides) Raadiolained (f = 105 – 1012 Hz, λ = 104 – 10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. 3.Valguse interferents ja dispersion (+ joonised) Interferents on (koherentsete) lainete liitumisel tekkiv püsiv energia ümberpaiknemine ruumis mis tuleneb lainete vastastikusest üksteise tugevdamisest ühtedes punktides ja nõrgendamisest teistes. Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning paindumine ümber väikeste takistuste või levimine väikesest avast välja. 4. Optika põhiseadused, murdumisnäitaja (+ joonised)
omavad juhtkonnaga ühist vastutust eesmärkide saavutamise osas. Arenenud riikide ettevõtetes on controllingust (ingl k management control, saksa k controlling) kujunenud üks olulisemaid juhtimist toetavaid funktsioone, mille eesmärk on eelkõige majandustulemustele orienteeritud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisüsteemi (aruandlussüsteemi) informatsiooniline kindlustamine (Horvath, 2006). Viimane eeldab süsteemi elementide infovajaduse, infotöötluse ja infoedastuse integratsiooni ning koordineeritust. CONTROLLINGU EESMÄRK - majandustulemustele orienteeritud planeerimise reguleerimise kontrolli ja aruandluse süsteemi informatsiooniline kindlustamine. Controllingu rakendamine eeldab juhtimissüsteemi elementide infovajaduse (väljundinfo) lähteinfo (sisendinfo) ja selle infotöötluse infoedastuse integratsiooni ja koordineeritust. Üldisest eesmärgist tulenevad controllingu peamised ülesanded: 1
isikute/firmade vaheline; Kriiside erinevaid intensiivsusastmeid -Potentsiaalne avalik kriis – Tõenäoliselt avalikkuse tähelepanu pälviv kriis või kui eksisteerib võimalus, et sündmuste sisuline juhtimine väljub o saliste kontrolli alt. O peab olema valmis kriisiga seotud avalikuks kommuks. Avalik kriis - Avalikku tähelepanu pälvinud kriis või olukord, kui sündmuste sisuline juhtimine on väljumas või väljunud osaliste kontrolli alt. O käivitab omapoolse operatiivse infoedastuse protsessi, kommunikeerides sihtgruppidele ja avalikkusele olulist informatsiooni kriisi ja selle likvideerimise kohta. Kriisiks ettevalmistumine- Stsenaariumi loomine; Personali ettevalmistamine; Kriisisimulatsioon: Mittekontrollitavad tegurid: emotsioonid, bürokraatia jms. Kriis o-is- Kriis on vahejuhtum, mis ohustab inimelusid, ümbritsevat keskkonda, o eksistentsi, toodet või teenust, kahjustab o imagot ning on ohtlik avalikkusele; Sk käsitletakse kriisina neg infot mingi sündmuse,
kui organisatsiooni juhtimist toetav funktsioon, mille eesmark on eelkõige majandustulemustele suunatud planeerimis-, reguleerimis- ja kontrollisusteemi infoga kindlustamine. Controllingu uhe levinuma meetodina kasutatakse tasakaalus mõõtmismudelit. Controllingu ulesanded: 1) Ettevõtte tulemuste planeerimise ja kontrollisusteemide arendamine ja koordineerimine. 2) Ettevõttesisese arvestussusteemi juurutamine ja arendamine. 3) Infovajaduse ja infoedastuse koordineerimine. 4) Planeerimise ja kontrollimetoodikate valjatöötamine ja arendamine. Controllingususteem integreerib planeerimise, infovarustuse, kontrolli, analuusi, operatiivjuhtimise, mille kadu tagatakse vajaliku info juhtimisotsusteks organisatsiooni eri tasanditel. Eesmargid kooskõlastatakse ja tulemused seotakse vastutusega. Controllingut ei või samastada kontrolliga, sest controlling on palju laiem mõiste. Eesti keeles on sarnane
info org. eri tasandi juhtidele. Controllingu üldine eesmärk - tagada põhimõtte "õige info õigel ajal õiges kohas" teostumine. Erinevad autorid käsitlevad controllingut kui: · juhtimist abistavat funkts.; · iseseisvat juhtimisfunkts.; · omaette juhtimiskontsepts. Controllingu ül. eesmärgist tulenevalt: · e/v tulemuste plan.- ja kontrollisüsteemide arendam. ja koordin.; · e/v sisese arvestussüsteemi kujund. ja arendam.; · kasumi arvestuse infovajaduse ja infoedastuse koordin.; · plan.-, kontrollimeetodite ja -süsteemide ning vastava org. skeemi väljatöötam. Controllingu juhtimislik ül. - hälvete, jääktulu ja e/v koondtulemuste anal. alusel juhtimisotsuste väljatöötamine firma kõigile juhtimistasanditele. Controllingu põhiül. anglo-ameerika keeleruumis: integreeritus teiste juhtimisfunkts-ga, sisald. endas plan., org. allüksuste koordin., kommunikatsiooni, hindam., otsustam., mõjutamaks töötajaid tegutsema org. eesm. nimel. Suunat
kiiremat edastust (näiteks videokaart) otse mällu. BIOSi setupi saab siseneda vajutades alglaadimisel klaviatuuril klahvi "DEL". Paljude BIOSi versioonide puhul saab BIOSi uuendamiseks vajalikku menüüsse siseneda klahviga "F2". Tuntuimad BIOSi tootjad on AWARD ja AMI BIOSis olevad seaded (riistvara conf, kell jms) ei sõltu arvuti üldtoitest, kuna toite tarvis on BIOSil patarei emaplaadil. 7. Standardsed perifeerseadmete kontrollerid: COM ja LPT pordi kirjeldus ja infoedastuse põhimõtted. Arvuti tagaküljel paiknevaid pesi nimetatakse portideks ehk väratiteks, sest nende kaudu toimub informatsiooni sisenemine arvutisse ja väljasaatmine arvutist. Sõltuvalt info ülekande viisist on kahte liiki porte: 1. paralleelpordid (parallel port) ehk rööpport - kus infot edastatakse korraga mitut juhet mööda. Kannavad tavaliselt tähist LPT (Line Printer Terminal) 2. jadapordid ehk järjestikpordid (serial port), kus infot edastatakse järjestikku
S serial I input O output 175 SISO- register. Serial in, serial out. Ühine CLK. Ajalise viite loomiseks. Viide on nt, kui on n trigerid. SIPO- register. Serial in, parallel out. Ühine CLK. SIPO ühendatakse COMPORT sisendile. 176 PISO- register. Kasutakse järjestiku infoedastuse korral. Sissekirjutus 1010. 0 kohe välja. 1 väljundile peale esimest nihet. 0 peale teist nihet. 1 peale kolmandat nihet. Nihked CLOCK`iga! 177 PIPO- register. N- täiesti eraldi töötavad trigerid, ühine on vaid takteerimine CLOCK. Info sissekirjutus X i , X i sisenditelt CLOCK`i impulsi aktiivse frondiga. Muul ajal register LATCH (hoidmise) olekus. 178 6.6.3. Loendurid. Loendid. Counters. .
hindamine ning üldkäsitlused. Nn ,,infoteaduse kaardile" paigutas ta nimetatud valdkonna olulosemad teadlased. Nicholas Belkin (1978) formuleeris 5 infoteaduse huvivaldkonda: 1) informatsioon kognitiivses kommunikatsioonisüsteemis 2) seosed informatsiooni ja selle looja vahel 3) seosed informatsiooni ja selle kasutaja vahel 4) soovitud informatsiooni idee 5) informatsiooni ja infoedastuse efektiivsus. Peter Ingweresen (1992) formuleeris lähtuvalt Belkinist infoteaduse dimensioonid suurema detailsusega: 1) formaalne ja mitteformaalne kommunikatsioon 7 2) infovajaduse teke ja areng ühiskonnas, tähelepanukeskmes on soovitud informatsiooni olemus ja põhjused 3) infosüsteemide efektiivsus ja infoedastus. Seotud teooriate ja meetodite
6. Alternatiivse meediaürituse korraldamine Alternatiivsed meediaüritused Üha sagedamini korraldatakse meediale üritusi, mis erinevad traditsioonilise pressikonverentsi formaadist. Vähem ametliku ja loomingulisema meediaürituse kasuks otsustatakse enamasti siis, kui: · ajakirjanikele on vaja näidata mingi tegevuse toimumist selle sündmuskohal · info ei ole keeruline, vastuoluline ega nõua suuremat selgitust · infoedastuse kõrval on tähtis ajakirjanikega suhteid luua · ürituse eesmärk on tähelepanu köita, eristuda ja elamust pakkuda (tavaliselt turunduskommunikatsiooni projektide puhul). Alternatiivses vormis meediaüritus mõjub värskelt, on osalejatele huvitavam ja täidab teatud olukorras eesmärki paremini kui traditsiooniline pressikonverents või infotund. Tavapärasest erineva meediaürituse võib tingida juba ürituse asukoht, kui soovitakse ajakirjanikele
Elektromagnetlainet kirjeldavad 2 võrrandit, üks elektrivälja ja teine magnetvälja muutumise kohta E = E0 sin (t x/v) c B = B0 sin (t x/v), kus v= µ . Elektromagnetlaineid jaotatakse oma omadustelt mitmeks liigiks. Seda jaotust nimetatakse elektromagnetlainete skaalaks, mille toome järgnevalt. Raadiolained (f = 105...1012 Hz, = 104 m...10-4 m) on elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrongeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Antenniks nimetatakse elektrijuhtide süsteemi, mis on loodud elektromagnetlainete kiirgamiseks (tekitamiseks) või vastuvõtmiseks. Optiline kiirgus (f = 1012...1017 Hz, = 10-4 m...10-8 m) on peaosatäitjaks valgus- nähtustes. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks ( = 10...380 nm, see- juures 1 nm = 10-9 m), nähtavaks valguseks ( = 380...760 nm) ja infravalguseks ( = 760 nm ...1 mm)
tõlkekoolituse seisukohalt puuduseks jätkuv lähtumine tekstist, mille tulemusel ka ennast funktsionalistideks pidavad tõlkijad tegelevad peamiselt siiski sellesama tekstiuurimise ja -teisendamisega. Isegi skopos ehk eesmärk on tekstil, mitte seda kirjutavatel inimestel, umbes nagu tekst sooviks midagi saavutada. Robinsoni seletus erineb varasematest teksti täieliku kõrvalejätmise poolest. Tekstid ja tekstielemendid on muidugi endiselt kasutusel infoedastuse vahendina, aga oluliseks peetakse nende asemel hoopis suhtlevaid isikuid: kõnelejat, kuulajat ja mitmekeelse suhtluse korral ka tõlkijat, nende suhtlustaotlusi ja tehtavaid kõnetegusid. Siit tulenebki väide, et tõlkija on kõneleja ja kuulajaga sarnanev, tahet ja tõekspidamisi omav inimene, mitte tekste teisendav mehhanism. See väide toob kaasa täiesti teistsuguse ettekujutuse tõlkimisest, tõlkijast, tõlkija vajalikest pädevustest ja tööülesannetest ning lõpuks
juhtivale ametnikule oma saabumisest staapi. Raadio teel teavitab vastutav meedik nii häirekeskust kui teisi kiirabi koosseise enda asumisest juhtimisstruktuuri. 693 Vastutav meedik korraldab sündmuskohal raadioside selliseks, mis võimaldab kiirabi koosseisudel töötada kiirabi põhikanalit segamata ja oma vajadusi rahuldavalt. Vastutav meedik hoiab sidet nii häirekeskuse kui sündmuskoha struktuuridega (vajab mitut sidevahendit). Vastutav meedik korraldab infoedastuse tervishoiu juhtkonnale korra järgi, korraldab haiglate teavituse ja saab teada haiglate vastuvõtu võimekuse, millest informeerib transpordipunkti meedikut. Vastutav meedik teeb tihedat koostööd teiste staabiliikmetega, edastades neile vajalikku infot ja lahendades kiirabi ette kerkinud probleeme staabis ametkondade esindajate abil. Vastutav meedik peab jälgima kannatanute transpordi kiirust ja otstarbekust (vajaduse korral nõustab erakorralise meditsiini tehnikuid). Pilt 50.5
annaabi.ee 
