Elektromagneetika (0)

1. Vahelduvvooluks nimetatakse elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja selle suund muutuvad ajas perioodiliselt.
2. Voolutugevuse amplituud - ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga :
3. Pinge amplituud- ja efektiivväärtus on seotud järgmise valemiga :
4. Elektromagnetvõnkumine – elektromagnetvälja iseloomustavate suuruste perioodiline muutumine, see saab toimuda omavahel seotud kehadest koosnevas tervikus, mida nimetatakse võnkesüsteemiks.
5. Vabavõnkumine – tasakaalust välja viidud süsteem jäetakse „omapead“. Periood ja sagedus olenevad induktiiv-, aktiiv - ja mahtuvustakistusest. Võnkeperiood väheneb ajas ning võnkumine on sumbuv.
6. Isevõnkumine – võnkesüsteemis on alalisvooluallikas, millest saadava energiaga kompenseeritakse elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks muundunud osa. Võnkeamplituud jääb ajas muutumatuks ning võnkumine on sumbumatu.
7. Sundvõnkumine – võnkesüsteemis on vahelduvvoolu generaator, millest saadava energiaga kompneseeritakse see osa elektromagnetvälja energiast, mis muundatakse teisteks energia liikideks. Võnkeamplituud ei muutu ajas ning võnkumine on sumbumatu.
8. Lihtsaimat süsteemi, milles saavd tekida elektromagnetilised vabavõnkumised, nimetatakse võnkeringiks. Võnkeringi tööpõhimõte – kujtab endas vooluringi, milles on kondensaator (mahtuvus – C) ja juhtme pool ( induktiivsus – L).
9. Aktiivkoormuseks nimetatakse vooluringis olevat voolutarvitit, milles elektromagnetvälja energia muundub täielikult ja pöördumatult teisteks energia liikideks. Aktiivkoormuse takistust nimetatakse aktiivtakistuseks. Aktiivtakistus piirab voolutugevust vooluringis ja muundab elektromagnetvälja energia teisteks energia liikideks.
10. Induktiivkoormus on vooluringis olev voolutarviti, milles toimub elektri- ja magnetvälja energia vastastikune muundumine nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Induktiivtakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab induktiivkoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. Induktiivtakistuseks niimetatakse vooluringsageduse oomega ja induktiivsuse korrutist.
11. Mahtuvuskoormus on vooluringis olev voolutakisti, milles toimuvad elektri- ja magnetvälja energiate vastastikused muundumised nii, et elektromagnetvälja energia on jäävaks suuruseks. Mahtuvustakistus on füüsikaline suurus, mis iseloomustab mahtuvuskoormuse omadust piirata voolutugevust vooluringis. Mahtuvustakistuseks nimetatakse vooluringsageduse ja mahtuvuse korrutise pöördväärtust.
12. Näivtakistuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis iseloomustab voolutarviteid, milles toimuvad nii elektromagnetväljaenergia muunudmine teisteks energia liikideks, kui ka elektri- ja magnetväljaenergiate vastastikune muundumine.
13. Madalsageduslikud lained (f=0...104) – nad levivad elektrijuhtides ja neid tekitab peamiselt vahelduvvoolugeneraator.
14. Raadiolained (f=105...1012) – elektromagnetilise infoedastuse põhivahend. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn.
15. Optiline kiirgus (f=1012...1017) – peaosatäitja valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda: 1) ultravalgus. 2) nähtav valgus. 3) infravalgus . Infravalgus tekib peamiselt aatomite võnkumisel või pöörlemisel molekulides. Nähtavat või ultravalgust kiirgavad aatomite väliskihtide elektronid ehk valentselektronid .
16. Röntgenkiirgus (f= 1016 ...1019) – tekib kas kiirete elektronide järsul
17. Gammakiirgus (f=1019...1023Hz) – väljastatakse radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumade poolt.