Mida kujutavad endast inferioorsed kaubad ja millised neist on reaalselt olemas Inferioorsed kaubad Väheväärtuslik Asenduskaup Tarbimise osakaal suureneb kui sissetulek väheneb ja vastupidi Sissetuleku suurus mõjutab tarbitava kauba hinda ja kvaliteeti Väga palju näiteid igapäevaelust Näiteid inferioorsete kaupade kohta Salaalkohol Salakütus Salatubakas Second hand poed Kasutatud autod Ühistransport Kiirtoit, külmutatud söögid Piraatkaubad Madal sissetulek = odav kaup VS Illegaalne alkohol - "Kuiv seadus" Ameerika 1920-1933
Mikroökonoomikaks kordamine 05 jaanuar 2012 Mis on inferioorsed kaubad? (Seoses ükskõiksuskõveraga nt). Olid need kaubad, millest me suurema sissetuleku puhul loobuda püüame, otsides paremaid alternatiive? Nagu Säästumarketi/Maxima külastus, odav ja ebakvaliteetne kaup jne? Inferioorne hüvis – kaubad, mille nõudlus väheneb, kui sissetulek kasvab Engeli kõver –kajastab optimaalseid kauba koguseid, mida indiviid ostab erinevate sissetuleku tasemete korral. Sissetuleku-tarbimise kõver on joon, mis ühendab tarbija tasakaaulupunkte
toob kaasa nii kallinenud hüvise kui selle kaaskaupade tarbimise vähenemise näiteks suuskade märkimisväärne kallinemine vähendab nii suuskade kui ka suusasaabaste nõudlust. Teineteisest sõltumatute hüviste hinnad vastastikku nõudlust ei mõjuta näiteks sokolaadi hinnatõusul ei tohiks olla mingit seost lumelabidate nõudlusega. Nõudlus ja sissetulek mida suurem majapidamise sissetulek, seda suurem on reeglina ka nõudlus. Erandiks on niinimetatud inferioorsed kaubad (rämpskaubad ehk madala kvaliteediga kaubad), mida inimesed on sageli sunnitud tarbima nende odavuse tõttu taoliste hüviste nõudlus sissetulekute kasvades hoopis väheneb, kuna suurem tulu võimaldab nende asendamist kvaliteetsemate analoogkaupadega. Turunõudlus on kõigi tarbijate poolt summaarselt nõutav hüvisekogus mingi hinnataseme korral. Graafiliselt tuleb turunõudluse leidmiseks individuaalselt nõutavad kogused erinevate
a. Kogus b. Hind c. Kättesaadavus 4. Mis mõjutab inimeste ja ettevõtete nõudluse suurust? a. hind b. kogus c. tarbjate arv d. e. f. g. 5. Miks nimetatakse turuhinda majanduse tasakaalustajaks? Kuna turuhind on põhiline mille järgi hakatakse edasi hindu panema. 6. Tooge näiteid kaupadest, mis on sinu jaoks väheväärtuslikud ehk inferioorsed. Kunstlilled,kommid,ajakirjad,raamatud,küpsised,kala. 7. Valige oma kodusest majapidamisest vähemalt kolm näidet asenduskaupade ja täiendkaupade kohta. Saia asemel ostame meie sepikut. Poes moosi asemel teeme ise moosi. Vorsti asemel sööme sinki. Vali õige variant, põhjenda oma vastust 1. Kui tarbijad ootavad suhkru hinna tõusu, siis suhkru nõudlus suureneb, kuna inimesed arvavad et hind kallineb veelgi või toodet ei jätku ja siis peab palju ostma suhkrut
Nt : pirn ja õun. Kui ühte pole, siis ostetakse midagi selle laadset. 7. Mis on täiendkaubad? Too näiteid. V: Täiendkaubad on kaubad, mille nõudlus kasvab, kui teise hüvise hind alaneb. Nt : bensiin ja auto. 8. Mis mõjutab nõudlust teatud toote või teenuse järele? V: Hüvise nõudlust mõjutab peale hüvise hinna ka inimeste kuu sissetulekud. 9. Mis on inferioorsed kaubad? V: Inferioorsed kaubad on kaup, mille nõudlus väheneb või suureneb kui tarbija sissetulek suureneb või väheneb. 10. Mis on normaalhüvised? V: esmatarbekaubad ja nende hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist. 11. Mis on hüvised? V: Hüvised on inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike kaupade ja teenuste ühisnimetus. 12. Kuidas defineeritakse mõistet kaup?
materjale ja komponente; · turukonkurentsi iseärasused; · erasektoris toodetav või valitsuse (riigi) poolt pakutav avalik kaup, tavaliselt on erasektoris toodetu elastsem. 3. Teised elastsuse näitajad 3.1. Nõudluse sissetuleku elastsus koefitsient = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des oluline on märk, kas + või - + -> tegemist on normaalkaupadega, väärtus positiivne - -> inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad, väärtus negatiivne 3.2. Nõudluse ristelastsus koefitsient = kauba A koguse muutus %-des / kauba B hinna muutus %-des + -> asenduskaubad, väärtus positiivne - -> täiendkaubad, väärtus negatiivne 4. Nõudluse hinnaelastsuse ja kogutulu seos (lk 63) Nõudluse hinnaelastsus huvitab tootjaid sellepärast, et selle põhjal nad saavad välja selgitada, kuidas muutub nende kogutulu, kuna tarbijate kogukulu on tootjatele kogutulu.
Nõudluse sissetuleku elatsus - mõõdab nõudluse muutumist vastuseks sissetuleku muutumisele .(ceteris paribus)-hüviste hindade kohta Nõudluse sissetulekuelastsuse koefitsent = kaubakoguse muutus %-des / sissetuleku muutus %-des +normaalkaubad, väärtus positiivne. Nõudlus kasvab sissetuleku kasvades. - sissetuleku suhtes elastsed koefitsent suurem kui 1, nt luksushüvised - sissetuleku suhtes mittelastsed koefitsent väiksem kui 1, nt esmatarbekaup -Inferioorsed ehk väheväärtuslikud kaubad, koefitsent väiksem kui 0. Nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek kasvab. Nõudluse ristelastsus - mõõdab ühe kauba nõudluse reageerimist teise kauba hinna muutustele. Koefitsent= kauba A koguse muutus%-des/kauba B hinna muutus %-des Koefitsendi väärtus: + asenduskaubad- ühe hüvise hind ja teise hüvise nõudlus muutuvad ühes suunas; ühe hüvise hinnatõus toob kaasa teise hüvise nõudluse suurenemise
raamatute nõudluse vähenemine (nõudluskõver nihkub vasakule) uestion 11 Question text Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Select one: Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus Kauba K hinna muutus Question 12 Question text Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Select one: kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Question 13 Question text Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Select one: nihkub paremale nihkub vasakule ei kajasta kauba L hinna tõusu jääb paigale Question 14 Question text Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Select one:
D Individuaalne vs turunõudlus; turunõudlus individuaalsete nõudluste summa. Nõudlust mõjutavad mitmed faktorid (nõudluse mõjurid). Hinna mõju uurimisel loetakse teised muutujad konstantseks st muud tingimused jäävad samaks ceteris paribus. NÕUDLUSE MÕJURID Lisaks hinnale on mitmeid teisi mõjutajaid: tarbijate sissetulekud; normaalkaubad sissetuleku suurenedes nõudlus suureneb; inferioorsed kaubad sissetuleku suurenedes nõudlus väheneb (nt üürikorterite nõudlus, kui suudetakse omada isiklikku kodu); teiste kaupade hinnad; asenduskaubad ühe kauba hinna tõus põhjustab teise nõudluse kasvu (nt savitellise hinna tõus ja silikaattelliste nõudlus); täiendkaubad neid kasutatakse koos - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (nt elamute kallinemine ja vaipade nõudlus); tarbijate ootused;
puhul soovivad ja suudavad osta. Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad Tarbija sissetulek e Sissetulek kahaneb, normaalkaubad kaubale kulutatav raha (tarbimiseelarve) Sissetulek kasvab, inferioorsed kaubad Sissetulek kahaneb, inferioorsed kaubad Teiste kaupade Asenduskaupade hind tõuseb (asenduskaubad, Asenduskaupade hind langeb täiendkaubad) hindade Täiendkaupade hind tõuseb muutus Täiendkaupade hind langeb
kelle turuosa on nii suur, et ta suudab hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hinnavõtja – Hinnavõtja (price taker) on hüvise müüja (ressursi ostja), kelle turuosa on nii väike, et ta ei suuda hüvise müügikoguse (ressursi ostukoguse) muutmise abil mõjutada hüvise (ressursi) turuhinda. Hüvis – Hüvis (commodity) on kaupade ja teenuste üldnimetus. Inferioorsed – Inferiooorsed (väheväärtuslikud hüvised) (inferior goods) on hüvised, mille nõudlus kasvab (kahaneb), kui tarbija sissetulek väheneb (suureneb) Isokost – Isokost (isocost) on nende sisendite kombinatsioonide graafiline koht, mida firma võib antud summa eest muretseda. Isokvant – Isokvant (isoquant) on antud tootmiskoguse valmistamiseks vajalike tootmissisendite geomeetriline koht. Tunnused: negatiivse tõusuga, koordinaatide
pöördvõrdeliselt seotud. - hüvise hinna kasvades langeb nõudlus hüvise järele Nõudluse mõjurid · Tarbijate sissetulek · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused harjumused, kombed, trend jne. Hüviste liigid ja hinnamõju · Normaalhüvised - esmatarbekaubad - Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist · Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad luksuskaubad - Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist Teiste hüviste hinnamõju · Asendushüvised - hindade tõustes hakkavad inimesed eelistama odavamat, asenduskaupa · Täiendhüvised kasutatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos - ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse languse Nõudmise hinnaelastsus · Nõudmise suhteline muutus, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · HINNAELASTNE hindade alanemine
hüvisele kulutatakse, seda elastsem nõudlus; Ajategur mida rohkem on aega hinnamuutustega kohanemiseks, seda elastsem nõudlus. VEEL ELASTSUSE NÄITAJAID Nõudluse sissetulekuelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust tarbijate sissetuleku muutusele Nõutavakaubakogusemuutus% = Sissetulekumuutus% Positiivne (E > 0) normaalkaubad; negatiivne (E < 0) inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad. Nõudluse ristelastsus näitab nõutava kaubakoguse reageerimistundlikkust teiste kaupade hindade muutusele. KaubaAnõutavakogusemuutus% = KaubaBhinnamuutus% Positiivne (E > 0) asenduskaubad; Negatiivne (E < 0) täiendkaubad; Null (E = 0) hüvised pole üksteisega seotud. 9
Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaubad A ja B on täiendkaubad Jah, nii see on. kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Normaalkaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb (enamus kaubad). Inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks kaupadeks loetakse niisuguseid kaupu, mille nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb. Inferioorseteks hüvisteks võivad
3.Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurene-mist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudlus-kõver paremale, nõudluse vähe-nedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: · tarbijate sissetulek erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub ena-mik kaupadest ja sissetuleku suu-renedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnan-gust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. · teiste hüviste hinnad nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. · tarbijate ootused tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad.
ja nõutava koguse vähenemise. Täiendkaupadest ühe hinna langus põhjustab aga tema täiendkauba nõudluse ja nõutava koguse suurenemise eeldusel, et muud tingimused jäävad samaks Normaalkaubad on kaubad, mille tarbimine (nõudlus) tarbija sissetulekute suurenemisel kasvab ning tarbimiseelarve vähenemisel kahaneb. Luksuskaubad on normaalkauba eriliik, mille tarbimine suureneb sissetulekute suurenemisel suhteliselt rohkem Inferioorsed kaubad on vähemeelistatav kaup, mille tarbimine (nõudlus) sissetuleku kasvades kahaneb ning sissetuleku kahanedes suureneb Hinna muutuse asendusefekt on tulemus, mille kutsub esile mingi kauba või teenuse asendamine mõne teisega näiteks kauba hinna tõustes Hinna muutuse sissetulekuefekt on antud kauba nõutava koguse muutus tulenevalt hinnamuutuse (suurenemise või vähenemise) mõjust tarbija
1. Ajaperiood reageerimiseks- kohanemiseks vajaminev 2. Toote keerukus- kui on keeruline tehnoloogia, siis elastsus on väiksem 3. Kulustruktuur 4. Kas erasektor või avalik sektor- erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt 5. Turukonkurentsi iseärasused Mida järsem on graafik seda jäigem on. Teised elastuse näitajad 1. Nõudluse sissetuleku elastsus. Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel
Dturg=50+75+90=215) Nõudlust mõjutavad tegurid Nõudlust mõjutavad tegurid põhjustavad nõudluse suurenemist või vähenemist. Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudluskõver paremale, nõudluse vähenedes vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid: *tarbijate sissetulek - erinevus normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike, asenatakse hiljem kallimate kaupadega) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega * teiste üviste hinnad- nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad on asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud *Tarbijate ootused nende tegurite suhtes, mis nõudlust mõjutavad. (hinnaootused - kui teatakse, et hind langeb, siis nõudlus langeb)
o Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine o Tarbija individuaalse maitse muutumine o Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine o Tarbijate tulevikuootuste muutumine o Tarbijate arvu muutumine o Teiste kaupade hindade muutumine – asenduskaupade puhul Nõudlus erinevat tüüpi kaupade puhul - Normaalkaubad – nõudlus kasvab, kui tarbija - sissetulek kasvab - Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad – sissetuleku - kasvades nõudlus väheneb - Asenduskaubad– kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb - Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) - ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Pakkumine - seos kauba hinna ja selle koguse vahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa
mida tarbijad soovivad osta ja on suutelised ostma teatud ajaperioodil. (ceteris paribus ehk ainult kahe muutuja vaheline seos?) Hind price, tähiseks p. Kogus quantity, tähiseks q. Eelkõige mõjutab tarbijat valikute tegemisel siiski hind. Kuid on ka teisi mõjutajaid. Erinevad kaubad võivad olla tarbija prioriteetite järgi erinevad. Normaalhüviste alla kuuluvad enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. Näiteks puder, madala kvaliteedika kaup, mida tarbitakse, kuna puuduvad vahendid paremate kasutamiseks. Pakkumisseadus Pakkumisseadus väljendab seost kauba hinna ja pakutava koguse vahel, mida tootjad soovivad ja on suutelised müüma teatud ajaperioodil. Hinna ja koguse vahel on võrdeline seos. (Nõudluse ja pakkumise vahel on
· Sissetulek · Teiste antud hüvisega seotud hüviste hind · Tarbijate maitse või eelistused · Ostjate ootused · Tarbijate arv turul Hinne muutus mõjutab nõutava koguse muutust(liikumine mööda nõudluskõverat). Mõne teise mõjuri muutus põhjustab nõudluse muutuse, mida kajastab nõudluskõvera liikumine. Normaalhüvis hüvis, mille nõudlus(graafik nihkub paremale) sissetuleku kasvades suureneb. Inferioorsed hüvised nende nõudlus väheneb, kui tarbija sissetulek suureneb. Täiendhüvis ühe hüvise hinnatõus vähendab teise hüvise nõudlust Asednushüvis ühe hüvise hinnatõus suurendab teise hüvise nõudlust Pakkumistabel kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooskul müügiks pakkuda. Pakkumiskõver on graafik. Pakkumisseadus hüvise hinnatõus toob kaas pakutava koguse suurenemise, hinna languse
Vali üks: Tarbijate eelistuste muutus Asenduskauba J hinna muutus !!! Kauba K hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Küsimus 12 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, s Vali üks: kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on täiendkaubad kaubad A ja B on inferioorsed kaubad Küsimus 13 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Vali üks: !!! nihkub paremale jääb paigale ei kajasta kauba L hinna tõusu nihkub vasakule Küsimus 14 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast põhjustab kauba A nõudluskõvera nihkumist vasakule? Vali üks: Asenduskauba B hinna tõus Tarbijate sissetuleku suurenemine, kui A on inferioorne kaup
3. Teiste antud hüvisega seotud hüviste hinnad 4. Tarbijate maitse või eelistused 5. Ostjate ootused 6. Tarbijate arv turul Hüvise hinna muutus põhjustab selle hüvise nõutava koguse muutuse. Graafiliselt kajastab seda liikumine piki hüvise nõudluskõverat. Sissetuleku kasv toob tavaliselt kaasa kogu nõudluskõvera nihke paremale. Kehtib normaalhüvise korral (s.o. Hüvis mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb). Inferioorsed hüvised nõudlus väheneb kui sissetulek suureneb (nt odavamad vorsti- ja juustusordid). Täienhüvised - nt auto ja bensiin. Täiendhüvise hinna tõus vähendab teise hüvise nõudlust. Asendushüvised (hüvised suudavad teineteist asendada nt õunad ja pirnid). Ühe hüvise hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. PAKKUMINE Pakkumistabel kajastab hüvise koguseid, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda.
Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevast ei põhjusta kauba K nõudluse muutust (nõudluskõvera nihet)? Vali üks: Kauba K hinna muutus Asenduskauba J hinna muutus Tarbijate sissetuleku suurenemine Tarbijate eelistuste muutus Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba B nõudluskõver nihkub paremale, kuna kauba A hind alanes, siis Vali üks: kaubad A ja B on inferioorsed kaubad kaubad A ja B on täiendkaubad kaup A on inferioorne kaup ja B normaalkaup kaubad A ja B on asenduskaubad kaup A on normaalkaup ja kaup B inferioorne kaup Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba L hind tõuseb, siis asenduskauba H nõudluskõver Vali üks: ei kajasta kauba L hinna tõusu nihkub paremale jääb paigale nihkub vasakule Küsimus 14 Valmis Hinne 1,0 / 1,0
suureneks kõigi kaupade osas. Vastavalt sellele, kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks ja inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks hüvisteks. Kui sissetuleku suurenemine toob endaga kaasa nõudluse suurenemise, on tegemist normaalhüvisega. Kaubad mille puhul sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse vähenemise on inferioorsed hüvised. Sellised hüvised on näiteks odav liha ja bussisõit. Sissetuleku suurenedes hakatakse tarbima kallimat ja kvaliteetsemat liha ning eelistatakse bussisõidule autosõitu. 3. Rahvaarv. Nõudlus sõltub ka rahvastiku suurusest ehk tarbijate arvust. Mida suurem on rahvaarv, seda suurem on nõudlus kõikidele kaupadele ja teenustele. Mida väiksem on rahvaarv seda väiksem on nõudlus kõikidele kaupadele ja teenustele. 4. Tarbijate maitse ja eelistused
Nõudluse suurenedes nihkub terve nõudluskõver paremale, nõudluse vähenedes aga vasakule. Tähtsamad nõudlust mõjutavad tegurid on järgmised: *tarbijate sissetulek – tarbijate sissetuleku muutust arvestades tuleb vaadata tarbijate käitumise erinevust normaalhüviste ja inferioorsete (väheväärtuslike) hüviste puhul. Normaalhüviste alla kuulub enamik kaupadest ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus kasvab. Inferioorsed on tarbija hinnangust lähtudes väheväärtuslikud ja sissetuleku suurenedes nende nõudlus väheneb, kuna nad asendatakse normaalhüvistega. *teiste hüviste hinnad – mingi kauba nõudlust võivad mõjutada teiste kaupade hindade muutused. Kaubad võivad olla üksteise suhtes asendus- ja täiendkaubad või üldsegi mitte seotud. Nii näiteks võivad asenduskaupadeks olla erinevad mahlad, joogid, teenused jne.
Nt. Kui saia hind tõuseb, ostetakse rohkem sepikut. · Täiendkaubad on kaubad, mida tarbitakse koos (näitaks: bensiin ja auto). Täiendkauba hinna tõus vähendab antud kauba nõudlust. Nt. Kui auto jaoks kasutatava bensiini hind tõuseb, väheneb autode nõudlus ja nendega ka sõitjate arv eelistatakse mõnda muud transpordi liiku jalgratast või ühissõidukit. · Normaalhüvised kaubad, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. · Inferioorsed hüvised nende nõudlus väheneb, kui tarbijate sissetulek suureneb nt odavad juustusordid, nt asendatakse hallitusjuustuga. · Nõudlus kasvab juhul, kui: o tarbijate sissetulek kasvab o asenduskauba hind tõuseb või täiendkauba hind langeb o antud kaup on moes o kui ostjad ootavad kaubahinna tõusu lähitulevikus o tarbijate arv kasvab Kui nõudlus kasvab, nõudluskõver nihkub üles- ja paremale
kas vähendab või suurendab inimese reaalsetsissetulekut. Nõudlust ehk nõudluskõvera nihkeid mõjutavad järgmised tegurid : Tarbija ostujõu ehk sissetulekute taseme muutumine Tarbija individuaalse maitse muutumine Tarbija krediidisaamise võimaluste muutumine Tarbijate tulevikuootuste muutumine Tarbijate arvu muutumine Teiste kaupade hindade muutumine asenduskaupade puhul Normaalkaubad nõudlus kasvab, kui tarbijasissetulek kasvab Inferioorsed (väheväärtuslikud) kaubad sissetuleku kasvades nõudlus väheneb Asenduskaubad kui ühe kauba hind tõuseb, hakkavad inimesed eelistama teist, suhteliselt odavamat, teise kauna nõudlus suureneb Täiendkaubad (kaupu kasutatakse tarbimisel koos) ühe kauba hinna tõus toob kaasa teise kauba nõudluse vähenemise. Pakkumine on seos kauba hinna ja selle kogusevahel, mida pakkujad soovivad ja suudavad müüa .
osas, ei tähenda see, et nõudlus suureneks kõigi kaupade osas. Vastavalt sellele, kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks ja inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks hüvisteks. Kui sissetuleku suurenemine toob endaga kaasa nõudluse suurenemise, on tegemist normaalhüvisega. Kaubad, mille puhul sissetuleku suurenemine toob kaasa nõudluse vähenemise, on inferioorsed hüvised. Sellised hüvised on näiteks odav liha ja bussisõit. Sissetuleku suurenedes hakatakse tarbima kallimat ja kvaliteetsemat liha ning eelistatakse bussisõidule autosõitu. 3. Rahvaarv. Nõudlus sõltub ka rahvastiku suurusest ehk tarbijate arvust. Mida suurem on rahvaarv, seda suurem on nõudlus kõikidele kaupadele ja teenustele. Mida väiksem on rahvaarv seda väiksem on nõudlus kõikidele kaupadele ja teenustele. 4. Tarbijate maitse ja eelistused
kaupade osas. Vastavalt sellele, kuidas teatud hüvise nõudlus muutub, kui inimeste sissetulek muutub, jagatakse hüvised normaalhüvisteks ja inferioorseteks ehk väheväärtuslikeks hüvisteks. Kui sissetuleku suurenemine toob endaga kaasa nõudluse suurenemise, on tegemist normaalhüvisega. Kaubad mille puhul sissetuleku suurenemine MIKROÖKONOOMIKA 14 toob kaasa nõudluse vähenemise on inferioorsed hüvised. Sellised hüvised on näiteks odav liha ja bussisõit. Sissetuleku suurenedes hakatakse tarbima kallimat ja kvaliteetsemat liha ning eelistatakse bussisõidule autosõitu. 3. Rahvaarv. Nõudlus sõltub ka rahvastiku suurusest ehk tarbijate arvust. Mida suurem on rahvaarv, seda suurem on nõudlus kõikidele kaupadele ja teenustele. Mida väiksem on rahvaarv seda väiksem on nõudlus kõikidele kaupadele ja teenustele. 4. Tarbijate maitse ja eelistused
annaabi.ee 
