(naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha.
läheb (naised pidid avama alati oma mehele värava kas või paljalt) aga ta ei jõudnud õigeks ajaks ja mees sõitis selle pooleks. Mees oli raevus ja hakkas naisega karjuma, Ämmasoo Villem asutus tema eest välja mille peale mees veel rohkem vihastas. Andis tollele tappa ja siis tahtis naist ka veel maha lüüa- viimane jooksis aita ja pani ukse lukku. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Hetk hiljem sõid kõik saia ja olid rõõmsamas tujus, va perenaine kellel oli kahju rahast mis mees saiadele kulutas (tema ei saanud eriti kunagi raha, vaid müüs kodus olevaid asju maha et paar kopikat saada). Päeva lõpuks läks mees ise magama. Perenaine lasi aga sulasel aia korda teha. V Tehing
Varsti peale seda juhtus et A leidis oma hobused Tp maalt, mitu päeva oli nii järjest kuni sinna maani kui Pearu kutsus A oma hobuste järele. Mees saatis aga Jussi sinna- hobuseid vastu aga ei saanud. Lõpuks läks ta ise kohale ja tõi nad ära, Pearu tahtis näidata millist kahju nad tegid kuid A pööras sellele selja ja kõndis minema. Mõnda aega naabrid üldse ei suhelnud. Pearu tuli aga ükskord joobes olekuga nende juurde ja palus lepitust. XII Uus paar- mida aasta edasi seda raskemaks elu Vargamäel läks. Krõõt oli ka raskest töötamisest väsinud, sellest sai lõpuks Andres ka aru. Aga neil tuli kõik töö ära teha nii et ikkagi puhata ei saanud keegi. Käsil oli kambrite ehitamine, palkide vedamisel aitasid kõik ümberkaudsed naabrid ja tuttavad ainult mitte Pearu. Kui nad vahepeal arvasid et nüüd on kõige hullem siis kevadel said nad aru et siis oli kõige raskem. Puhata töö kõrvalt
IV Tagapere rahva pereelu. Naine ootas meest kõrtsist juba mitu päeva koju ning kui tuli, siis oli vihane ja tahtis naisele kallale minna. Naine (sauniku tütar matsaka kehaga ja jämedate säärte, kannatas tihti peksu välja) oli harjunud hädaga- ta oli rahul sellega mis mees temaga tegi, olgugi et see talle vastumeelt tihti oli. Naine jooksis eest ära aita. Mees hakkas karjuma, kuid äkki läks, võttis püksid maha ja istus kaevu peale, mille tulemusel naine välja tuli ja palus et ta ei urineeriks sinna- kutsus isegi lapsed ja tüdruku paluma. Sulane pani ta aga lõpuks paika ja mees tõusis püsti. Söödi perega ühiselt saia ja joodi. Pearu tahtis veel naabriperele külla minna, kuid naine ikka hoidis tagasi, et tulevad ise kui tahavad. Perenaine lasi sulasel aia korda teha. V Saunatädi kuulis, mis Tagaperes oli toimunud ning sellest sai teada ka Eespere. Eespere tegi kõvasti tööd, tassis kõik kivid põllult ära.
Kraav hakkas valmis saama ning otsustati, et tamm lõhutakse mõlema naabri ja sulase juuresolekul. Paraku ei pidanud Pearu oma sõna ning Andres ja sulane said vaadata vaid kraavis voolavat veenire. Andres lasi sulasel oma maale uut kraavi kaevata. Pearu tegi hobustega sama tembu, mis sigadega. Naabrite vahel tekkis taas suur tüli. Joobnuna tuli Pearu Andresele külla ja sõimas teda.Ainult Krõõda ,,heledat jaalt" ta kiitis. XII Andres asus kambreid juurde ehitama. Seetõttu oli Maril ja Jussi niitmisega rohkem tööd. Mari noris Jussi kallal nagu alati. Ta laulis: ,, Jussike, Jussike, Vargasoo ussike! Nipinapi kaelake, Limpalampa jalake!" Jussi mõõt sai täis ning ta tahtis end kuuse oksa külge üles puua. Maril õnnestus ta siiski ümber veenda ning otsustati isegi abilelluda. Esialgu ei rääkinud nad sellest plaanist kellelegi. XIII Kambrid saidki sügiseks enamvähem valmis. Krõõdal sündis taaskord tütar. Sünnitusega ja
1. Vargamäe Eespere peremees Andres Paas (Mäe Andres)- laiavõitu nägu, tugevate lõuapäradega, terassilmadega, lühikese, kuid tiheda musta habemega. Kavatsus maapind esimesel võimalusel maha müüa. Ei olnud tema tõelise väärtusega arvestanud. Abielu tähendas talle eelkõige lapsi. Isakodu asus välismaal. Ei olnud suur viinavõtja, rohkem meeldisid pitsi taga sobitatud tutvused. Raamatu alguses ligi 30. Igaüks on oma õnne sepp. Võimalik, et poleks Vargamäe Eesperet kunagi ostnud, kui ta teda vaid Tagaperega võrrelnud oleks. Ent tema võrdles ka Aasemega ja nõnda ei paistnudki asi väga halb. Leidlik. Töökas. Kade ja vihane Pearu peale, sest talle tundub, et tollel on palju kergem taluga hakkama saada. Kohati nagu tüüpiline eesti mees kunagi. Ei nutnud, kui Krõõt suri pilk oli liiga kauge. Pole kunagi suur kirikusõber olnud. Ei mõista lastega
Pearu tegi uue tammi ja Mart hävitas sellegi. Pearu sai Eespere rahva peale vihaseks. Krõõda vanem tütar Liisi oli juba kolme aastane. Kui Pearu ja Mart jälle kokku said, lasi Pearu Eespere koera Valtu maha. Mindi kohtusse, kus kumbki ei võitnud, sest koera väärtus ja tedrepoegade väärtus, kelle koer väidetavalt oli maha murdnud, hinnati võrdseteks. Pearu ehitas kraavile jälle tammi. Andres lasi sauna-Madisel uue kraavi kaevata. Jussil ja Maril sündis poeg Juku. Peresse tuli uus tüdruk Kaie. Krõõdal sündis kolmas tütar Anna. Jällegi oldi pettunud. Pearu ja Andrese vahel oli suur riid. Maril sündis tütar Kata. Krõõt tahtis, et Mari hakkaks tema laste emaks, kui tema endaga peaks midagi juhtuma. Krõõdal sündis kauaoodatud poeg Andres. Krõõt ise suri. Peeti matuseid. Pearu sillutas Krõõda jaoks öö otsa teed. Ta nuttis matustel ja kiitis Krõõta. Mari hoolitses nii enese kui ka Krõõda laste eest
poleksgi mõtet Vargamäel midagi teha. Ainult siis on kui see jääb omade kätte. Alles neljas laps oli poiss ja Krõõt suri varsti pärast sünnitust. Andres oli väga kurb ja süüdistas ennast, et Krõõdal oli raske elu olnud ja Andres isegi nuttis. Krõõt suri kevadel. Krõõt oli tahtnud,et Mari laste eest hoolitseks ja nii Mari tegigi.*Mari oli juba Jussiga abielus. Andresel polnud uue perenaise otsimisega kiiret ja nii jäigi Mari esijalgu perre elama. Juss kutsus mitu korda Marit tagasi sauna, aga Mari keeldus. Jõulude ajal kutsus Andres Marit endaga kirikusse. Ka Juss oli Marit kutsunud, kuid Mari ei tahtrnud kirikusse minna.Aga kui peremees kutsus, siis ta läks ja Juss oli kade ja kutsus Marit ikka sauna tagasi. Veebruaris, kui Andres kõrtsist tuli, läks Juss teda teele varitsema, puss kaasas. Ta nägi Andrest tulemas ja tahtisl lahkuda, aga komistas kuuseoksasseja kukkus ning puss läks Andresele põlve alla. Peale seda poosgi Juss ennast ülesse
Kolmas peatükk: Varsti märkas Kremer et, ta vähe nägi. Tema ja asjade vahele oli mingi linik tõmmatud, mis kohe jälle uuenes, kui ta selle korraks katkestas. Mida ta silmitses, see ujus ainult ebamääraste äärjoontega selle kätte taga. Ta aimas ennast kas või tund aega kadakapõõsasse vahtivat, nägi ja võis arvata, et ta sellele pikka kõnet peab, ilma et Kremer teadlik oleks olnud oma teo põhjusest või tarbest, sest mõtlemine, tabatav mõtlemine see ei olnud. Ta käis Marit lüpsil jälgimas ja üritas endas selgusele jõuda. Neljas peatükk: Härra von Kremer veetis Tallinnas mõnusa pühapäeva, käis Kadri-orus jalutamas, kuulas Badesalonis muusikat, sõi Hotel du Nordis õhtust - ikka üksinda, sest vend Heinrich oli Särgveres ning magas mõlemad ööd kuninglikult vaikses sissesõidukorteris. Kuid tema mõtted läksid ikka Mari peale: Sa oled Ulrich von Kremer. Vaese saunamehe naist salaja ära petta, tema selja takka - see ei kõlba
kuni ise teise valmis meisterdab - Krõõt oli unistanud uutest kambritest, mis pidanuks valmima enne lapse sündi, kuid läks teisiti, sest perel polnud jõudu ja raha ehituseks - Krõõdal sündis tütar, kuid naine oli väsimuse ja kurnatuse tõttu üsna emotsioonitu, ükskõikne - Saunatädi lohutas Krõõta: ,,Kannata aga rõõmuga, noorik, ega armastus muidu tule, kui valu ei ole" lk 74, valu tundes tärkas uues emas ka armastus X - Ka talv möödus töiselt, õhtutel nokitsesid peremees ja sulane igasugu tarbeasju nagu puulusikaid, toobreid, põhukorve, perenaine istus voki taga ja ketras lõnga - Juss jäi paigale ega otsinud uut peremeest, küsis palka juurde, perenaine tegi pakkumise, et sulane saab selle asemel 2 paari kapukaid, ühed takused ja teised poolvillased püksid, millega sulane ka nõustus, peremees andis veel pastlaid ka, Mai lahkus kurbusega (Kaarli pärast masendunud, ka heast perenaisest lahkumine oli kurb)
küsitlema hakkab, kuid Maurus suhtus asjasse ootamatult: ta oli kujude suhtes ükskõikne, ütles, et tema poolest oleksid need võinud juba ammu sealt ära koristada, kapil olid sakslaste kujud, tema oli hinges venemeelne ja asjas vene keisri võimu all eesti asja - Slopašev võttis siiski süü enda kaela, kuid Maurus ei pahandanud ka temaga, rääkis sama juttu, Slopašev lubas midagi uut sinna kohale asemele otsida - Voitinski ja Slopašev jälle istusid koos ja vestlesid, seekord hariduse vajalikkuse üle, Voitinski oleks võinud kihla vedada, et kui ta pakuks sõbrale millioni, et ta paneks MAuruse kooli kinni, siis ta ei teeks seda, sest on liiga hea inimene XI - Maurus vestleb Indrekuga, üritab temalt jälle tõde välja pinnida, Indrek suudab end vaos hoida, kuid Maurus saab aru, et poiss valetab ja uurib temalt, miks ta seda teeb - Indrek tunnistab, et ennem ta ei valetanud, aga Mauruse koolis on seda õppinud, ütleb et
nägu. Poiss oli seal sadu kordi viibinud. Heidi otsustas välja minna, ta jättis esikukapile kirja, et läheb ööseks Diana juurde, samas mõeldes, et küll ta kuskilt mõne muu ööbimiskoha leiab. Tuule käes värisedes kõndis ta linna serva poole. Järsku tuli talle vastu purjus vanamees, kes pakkus, et võib tüdrukule poest midagi tuua. Tüdruk polnud varem tilkagi alkoholi võtnud. Kuid praegune hetk oli erinev, Heidi palus viskit, suitsu ja tikke. Raha saanud läks vanamees poodi ja natukese aja pärast saabudes olid tal tellitud asjad olemas. Tüdruk kõndis kiirel sammul edasi, mõeldes kuhu võiks minna, kuni nägi silda, kus ta oli Dianaga palju aega veetnud. Ta läks silla alla ja süütas suitsu. Heidi ei saanud aru kuidas see küll kellelegi meeldida saab, aga tõmbas siiski sigareti lõpuni. Ta keeras viski pudeli lahti ja võttis esimese lonksu ja seegi ei maitsenud alguses hea
suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskasvanud inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest väikese vask-sõlega koos, keerdkaltsad, valged jalarätikud ja rihmadega pastlad. Mustaverd TIINAL ja valgetverd MARIL kehvad kirjud rahvariided. Maril hõbeprees, kaelaehted ja litritest pärg juuste peal; Tiinal metsalilledest pärg peas, hõbeehteid temal ei ole. - Kevadine mets, täis päikesepaistet; vint tiltsub, kaugelt kuuldub kägu. Näitelava kes-kel jämeda tüvega tamm. - Pühapäev, enne lõunat. TIINA (paremalt poolt tulles, riided mõlema käega natuke üles tõstetud, nii et paljad jalad peaagu poolte säärteni nähtavale tulevad, ettevaatlikult
aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keelatud territooriumil. Ta tundis ennast kutsumata võõrana. Kogu tänav tundus talle suletud, ärapööratud näoga. Tänav oli pime, vaid mõni üksik jõulutäht kellegi aknal põles. Mees kõndis edasi ja nüüd tegi tänav väikese käänaku ja ta nägi ühest majast tulevat valgus juga
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja
Niimõnigi poiss teadis, et magneesiumiga saab tekitada korraliku välgu. Klassis seisvasse paberikorvi sokutati natuke magneesiumit. Tunnis teeskles Puukspuu, et keegi on ta kirjutusvahendi ära võtnud. Kuna ta segas sellega tundi saatis härra Tooder ta nurka, kus asus ka paberikorv. Süüdati süütenöör. Puukspuu juhtis õpetaja tähelepanu krabisevale häälele korvis. Kui Tooder seda lähemalt uuris plahvatas magneesium. Õpetaja sammus tuikudes klassist välja. Peagi tuli klassi inspektor Ambel, kes uuris üksikasjalikult mis oli juhtunud. Direktor oli sela ajal haige. Poisid valetasid midagi kokku, kuid Puukspuu rääkis, et ta tõmbas tikust tuld ja tahtis sellega valgustada korvi, kuid tikk põletas näppu ning see kukkus korvi. 10. klass valetas, et nad arvasid, et korvis on hiir. Puukspuu saadeti koju. Klass jäeti nädal aega peale tunde istuma. Viiendal päeval tegi Ambel katse. Ta lubas lahkuda neil, kes on süüst puhtad
kohtab hollandi riietes olevat meest kes viib ta teiste hollandlaste juurde. Seal job ta natuke alkoholi ning siis jab magama. Kui ärkab pole enam kedagi, ei tema koera ega relva ega hollandlasi. Tuleb välja, et ta magas 20 aastat ning on ärganud teises riigis- Ameerika Ühendriigis. Harjumuspärase loiduse ja unisuse asel oli hoopis toimeks, püsimatu ning riiakas inimene. Maailm oli muutunud.) E.A.Poe. (1809-1849) Elulugu- Poe lapsepõlv möödus Richmoundis, lõunaosariigi Virginia pealinnas. Edgar Allan Poe oli esimene Uue Maailma kirjanik, kes ühest küljest õppis eurooplastelt ja teisest küljest avaldas neile suurt mõju. Ameerika uus reaalsus näitas kirjanikule oma karmi palet. Tema isa oli näitleja, kes suri tuberkuloosi. Tänu sellele pidi kirjanik üles kasvama ärimehe Allani jõukas kodus. Oma lastetu abikaasa soovile vastu tulles võttis ärimees poisi enda juurde, kuid ei lapsendanud teda
Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki sõna vahetanud, kuigi oli näha, et ka Laasikule meeldis neiu väga. Seitsmes peatükk Nagu Juhani õpetamine sai hoo sisse, hoogustus ka raha kogumine Laasiku tarvis. Ühel päeval polnud aga Keldril vajalikku raha ning katsetuse pärast (nimelt meeldisid Jaagule eksperimendid) küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m").
Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki sõna vahetanud, kuigi oli näha, et ka Laasikule meeldis neiu väga. Seitsmes peatükk Nagu Juhani õpetamine sai hoo sisse, hoogustus ka raha kogumine Laasiku tarvis. Ühel päeval polnud aga Keldril vajalikku raha ning katsetuse pärast (nimelt meeldisid Jaagule eksperimendid) küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m")
Laasik ja Sirkel lahkusid koos. Jaak oli sisimas õnnelik, et Laasik polnud teelauas Virvega ainsatki sõna vahetanud, kuigi oli näha, et ka Laasikule meeldis neiu väga. Seitsmes peatükk Nagu Juhani õpetamine sai hoo sisse, hoogustus ka raha kogumine Laasiku tarvis. Ühel päeval polnud aga Keldril vajalikku raha ning katsetuse pärast (nimelt meeldisid Jaagule eksperimendid) küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m")
Andrest, keda sünnitades ta aga ise hinge heitis. Eespere Andrese elus oli see imelik hetk ta oli õnnelik, et sündis poeg, kuid ei suutnud taluda, et poeg võttis emalt elu. Sel hetkel oli ta nõus, et Andres muudetaks tütreks ja ka kõik teised pojad, kes neil tulevikus sündima pidid samuti tütardeks, kui aga Krõõt võiks elama jääda. Sauna Marigi ootas teist last Jussiga, neile sündis seekord tütar, kes sai nimeks Kata. Pärast Krõõda surma pidi Mari imetama nii enda Katat kui ka väikest Andrest, sest Krõõt oli oma surmatunnil Marit palunud, et see asuks tema asemele Mäel perenaiseks. Krõõda surmaga hakkasid Andresel rasked päevad. Ümberkaudsed inimesed hakkasid talle uue naise võtmisest rääkima, kuid Andres ei otsinud uut naist, sest siiani oli ta ju ka Sauna Mariga hakkama saanud. Jussile ei meeldinud, et tema Mari aina peres talitas ning oma koju ei jõudnudki
Ta taibukas ja kärme õppima, kuid oma rumalasse maailma mähkunud vanemad ei suutnud tema juures midagi ebatavalist märgata. Matilda oli iseseisvalt lugema õppinud ja neljaselt luges kiiresti ning tundis huvi raamatute vastu. Kui Matilda isalt raamatut küsis, imestas see, mis siis nende suurepärasel telekal viga on. Matilda külastas iseseisvalt küla raamatukogu. Ta käis seal iga päev, kui oli üksi koju jäetud ja varsti olid kõik lasteraamatud läbi loetud. Nüüd palus Matilda endale mingit headv ja kuulsat täiskasvanute raamatut. Raamatukoguhoidja oli hämmingus. Matildalt sai ta teada, et tema vanemad ei tea, et ta seal käib ja loeb. Neile raamatud ei meeldi. Poole aastaga luges Matilda läbi 14 tähelepanuväärset teost.Matilda oli haaratud Hemingway jutustamisoskusest: ta tundis lugedes nagu oleks ta ise seal ja vaataks kõike pealt.Proua Sabin andis nõu, et pole vaja muretseda, kui kõigest aru ei saa, lasku Matilda
tema tuleb, seal on selliseid vürste palju, kuid vürst oli enda kaitseks öelnud, et tema on juut ja härra Maurus hoidus juutidest. Härra Maurus rääkis ka Indrekuga jumalast. XXI Kui härra Maurus oli selle ära lõpetanud, siis nadläksid tundi, kus härraVihalep õpetas usuõpetust ja nõudis et kõik oleksid nagu sõdurid, kuid see tekitas lauaklappidega kolistamist, mille peale saabus tundi härra Maurus. Ta ajas õpetaja klassist välja ja siis seletas klassile et Vihalep on hulluks läinud. Järgmisel tunnis saabus tundi uus usuõpetaja,kes nägi palju vanem välja,kui seda oli olnud Vihalep ja igal tunnil leidis ta mingi teema väljaspoole usuõpetust ja Pauluse reisidest, millest rääkida ja kunagi ei jõudnud ta eriti usuõpetuse juurde. Kui lõpuks oli vaja panna õpilastelehinded, siis ohkas õpetaja ja pani kõigile viied, kuna ta ei osanud hindeid panna. XXII
Andres ja Krõõt Perekonnaelu Iseloomustage Andrese ja Krõõda abielu – Nende abielu oli tavaline talupoja oma. Erilist armastust ei olnud, jagati vaid tööde rõõme. Andres oli Krõõda vanemate juurde kosja läinud ja sedasi ta endale naiseks saanud. Siis viis ta soistele aladele ehk Vargamäele. See tegi Krõõda kurvaks, kuna temale harjumuspärast loodust seal ei olnud. Kuni surmani oli ta selline nukker ja vaikne, lastes Andresel otsuseid teha ning kamandada. Krõõt oli nii vaikne ja samas usin, et ei rääkinud Andresele kunagi oma kahtlustest, et sureb. Ta rühkis tööd teha ka siis, kui ootas last. See ta ära tappiski. Andres ise oli selline suurt kasvu, vaikne mees, kellel olid suured plaanid Vargamäega. Seega tegi ta nii palju tööd kui võimalik ja ei pannud oma naise kannatusi tähele. Võiks öelda, et ta oli natukene isekas.
,,Wikmani poisid" Selle kirjandi teemaks on raamat ,,Wikmani poisid" autoriks Jaan Kross.See raamat räägib noortest poistest ning nende kooliajast.Peategelaseks on Jaak Sirkel, raamat algab kui nad käivad poistekooli Wikmani Gümnaasiumi 10ndas klassis.Jaak kuulub tavalisse mitte täiesti rikkasse aga keskmisesse perre.Tal on isa ning ema, õdesi-vendi pole.See-eest on tal terve klass täis väga häid sõpru kellega tal meeldib koos aega viita ning teha vahvaid seiklusi koos.Jaagu elu on täis palju põnevaid juhtumeid kuid ka halbu seike, raamatu lõpuks on nad kõik lõpetanud Wikmani poiste gümnaasiumi 11nda klassi ning on täis mehed valmis. Kuna aga sel ajal käis Eestis sõda, siis pooled poisid nagu kohus ikka, läksid sõjaväkke.Kui koolipoisid 5. Aasta pärast kokkutuleku tegid, siis oli sellel kokkutulekul kurbust sõjas kaotatud sõprade pärast, rõõmu teiste sõprade elu edu pärast elus ning head meeleolu jälle üksteist näh
On veel mõningad ilusad tüdrukuid, kuid enamus on ikka õlipatsid ja vinninäod. Tiina meeldib oma klassivennale Villele, kes on samuti Eestist pärit, õigemini tema vanemad on aga Ville ise pole kunagi Eestis käinud. Tiinale tekivad külmavärinad, sest Ville ei hakkaks talle elusees meeldima.Ükskord aga ühel peol nende vahel tekkis midagi. Tiina klassis käib ka üks tuupur, kellel on kõik viied ja kodused tööd on alati tehtud, kuid ta ei suhtle klassist mitte kellegagi ja ei aita kedagi, just seepärast kõik teda põlgavadki. Ta nimi on nimelt Sven Allan. Sven on väikest kasvu ja tal on suured prillid. Svenile meeldib oma klassiõde, kes elab ta vastas, vahel õnnestub tal Ingridiga ühel ajal koos kooli minna. Sven Allani isa on poja üle väga uhke ja uhkustab kõigi ees, Sven on sellest aga väsinud ja ta ei taha enam nii tark ja eeskujulik olla. Ühel hetkel hakkavad Sveniga imelikud asjad juhtuma.
XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid. XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest. XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale. XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine. Uue kraavi kaevamine. XVI (144-156) Eesperes veel üks tütar, aga Maril poeg. Pearu läks uue sulase Jaagupiga kohtusse. Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi. Pearu ähvardas oma eide ära tappa. XVII (156-171) Talvise metsaveo tee ees aeg. Krõõdal sündis poeg, Maril tütar. Krõõt suri. Matused. Pearu lõõpimine. XVIII (171-186) Mari eesperes - jutud, Jussi mure. Andres vee ja leiva peale, lõhkine jalg. XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga - ainult Andres laulis koos meestega.
TÕDE JA ÕIGUS I XXVII Andresel ja Maril sünnib teine poeg Ants. Oli vaja varrusid pidada, kus läks vaidluseks Hundipalu Tiidu ja rätsep Taari vahel. Oru I "Seal ta ongi see Vargamäe," lausus mees ja näitas käega üle soo Pearu saab naiste käest peksa. järgmise väljamäe poole, kus lömitas rühmitas madalaid hooneid. Andres XXVIII Eesperes sureb talvel kolm last, sest ringi liigub ja Krõõt jõudsid Vargamäele
Surnuaiast möödudes kuulis ta surnuaiast karjumist ja märatsemist. Millegi pärast jäi ta seisma. Ning siis nägi ta politseid tulemas. Politsei pidas surnuaia värava juures kinni ning jooksis huligaane kinni pidama. Järsku kuulis ta enda pea kohal raginat ja sai napilt eest ära kui keegi suure prügikotiga üle müüri ronis ja peaaegu talle otsa prantsatas. See keegi oli Maya, kes oli kukkudes jalga vigastanud. Anni märgates palus ta Annil kott võtta ja minna teise surnuaia otsa. Seda Ann tegigi. Läks väga napilt, sest politsei oli teda küsitlenud prügikoti pärast. Õnneks valetas ta selle kohta ning pääses mööda. Teises otsas sai ta Mayaga kokku. Maya lonkas ning oli nähe, et ta oli kõvasti jalga väänanud. Tänava nurgal küsis Ann mis seal kotis on. Maya ütles, et surnuaia hauakaevaja annab neile kottiga konte mis tuleb ülematmise käigus välja. Neid olevat tal vaja sõbra jaoks
XII (102-110) Andresel kiire töö majaehitamine. Pearu saatis sulased appi. Juss ähvardas end puua. Jussi ja Mari plaanid. XIII (111-120) Kambrid valmis. Sündis tütar. Mari rääkis enda ja Jussi plaanidest. XIV (121-135) Pearu ehitas kraavile tammi, aga eespere Mart (sulane) lõhkus selle korduvalt ära ja ässitas koera Pearu kallale. XV (135-144) Eesperes saadi teada Pearu sinikatest. Kohtus käimine. Uue kraavi kaevamine. XVI (144-156) Eesperes veel üks tütar, aga Maril poeg. Pearu läks uue sulase Jaagupiga kohtusse. Jaagupi sõbrad peksid Pearu läbi. Pearu ähvardas oma eide ära tappa. 1 XVII (156-171) Talvise metsaveo tee ees aeg. Krõõdal sündis poeg, Maril tütar. Krõõt suri. Matused. Pearu lõõpimine. XVIII (171-186) Mari eesperes - jutud, Jussi mure. Andres vee ja leiva peale, lõhkine jalg.
nende klassijuhataja- Damen Wolf. Damenit nähes pooled tüdrukud minestasid ja , kui lugeda nende mõtteid, siis kindlasti on sealt leida sellist küsimut: "On ta abielus?" ja muud sellis. Täna nägi Helena sama väsinud ja unine nagu kõik teisedki. "Tsau," lausus Ethan, kui istus oma pingi peale ,"ma näen, et sa hakkasid normaalseks inimeseks ja kuulsid tänaseid karjeid." "Jah, kuulsin küll. Täna sügav uni mind ei päästnud." Damen Wolf astus klassi ning palus kõiki püsti tõusta. Ta silmad olid vihased nagu ta kõnnakki. Ja kui Ethan ei eksinud, siis õpetaja silmades oli näha punast varjundid. Koolipäev on lõpuks lõppenud ning Ethan paneb ennast riidesse. Ning äkki kuuleb ta enda peas: See plika ei tea kellega ta mängib, mina olen temast tugevam. Helena- kes ta on , et mulle ütelda mida ma pean tegema.Pool kuus vana kiriku juures. Mida ta kavetseb seal teha, mind tappa?
Lapse. Muutunud mõisnik Kremer, nüüd laostunud, tal pole järetulijaid, pole tulevikku.Mäeküla mõis on piimamõis, olulisim mees piimamees, töötleb ja müüb. Kõige kõrgemal hierarhia postil.Kremer tahab ka saada piimameheks.Kui Kremer näeb Prillupi naist Mari, kutsub Prillupi enda juurde ja pakub talle lepingut hakata piimameheks, kui Mari mõisa teenima tuleb, lepingus aga ka väikeses kirjas lõik, et Maril on ka naise kohustused. Prillupil dilemma, sunnib Mari siiski minema mõisa teenima, isegi kui Mari tõrgub, sest Prillup tahab oma unistusi täide viia. Kremer läheb nõia juurde, et teada, kuidas Mari mõjutada. Prillup ikka sunnib Marit nii kaua, kuni ta lähebki ja Prillup saab piimamehe koha endale. Piimamehe koht pole aga lust ja lillepidu-raske töö, raske müüa saadusi. Endise piimamehe saladused tulevad ilmsiks,
Nipernaadi rändas mitu päeva. Jõudis ühe talu õuele. Nurmelt tuli tüdruk, kelle nimi oli Tralla. Ta oli talus teenija ning karjane. Nipernaadi astus tuppa ja küsis tööd. Peremees keeldus algul, kuid perenaine tahtis. Nii jäigi Nipernaadi tallu. Siis ta kohtus peretütre Elloga. Talle rääkis ta, et on rätsepp. Ello küsis, kas talle meeldib luisata, mille peale Nipernaadi rääkis, et on meremees, kalur hoopis. Peagi sai ta talus omaks inimeseks. Perenaine armus temasse. Ello palus ühel päeval Nipernaadit saatma ennast oma tulevase kirikhärra juurde. Teel Nipernaadi ütles, et armastab Ellot. Kirikhärra ja Ello otsustasid, et pulmad on kahe nädala pärast. Kui ta nägi Ellot ja kirikhärrat suudlemas, sai Nipernaadi pahaseks ja hakkas ennast koledaks pidama. Sel ööl tuli ta koju alles vastu hommikut. Ta läks Tralla aita ja rääkis talle, et nad peavad varsti lahkuma. Küsis, kas Tralla tahab teda endale meheks, kuid Tralal oli nõutu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
