Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Inertsimoment – I -> I=- mglsin; periood : Vaatleme kujuteldavat 4-mõõtmelist ruumi lõpmata suure soojusmahtuvusega (0,t)=acost; Leiame võnkumise võrrndi suvalises x väärtuses (=x/v) -> m0 c 2sündmuse2 vaheline intervall (x,y,z,t). Kahe reservuaariga, saab koosneda ainult kahest I E  mc E 0  m0 c 2 isotermist ja 2st adiabaadist.
Inertsimoment – I =2,79*16,523/12-2,28*15,53/12=340,7 m4 Teguri K määramiseks leiame Sü = A1(lü + t/2) =1,1628*(7,75+0,51/2)=9,31 m3 ja (1.19) põhjal 1 2 2 5 2 3 2  Dü = Da =  t l ü + S ü tl ü + S ü l ü  , selles avaldises t  15 3  Dü = Da =1/0,51*(2/15*0,51^2*7,75^5+2/3*9,31*0,51*7,75^3+9,31^2*7,75=6106,3m6
Inertsimoment - Inertsmoment ( I ) mingi suvaliselt valitud telje suhtes võrdub summaga , milles üheks liidetavaks on inertsimoment ( I ) telje suhtes, mis on paralleelne antud teljega ning läbib keha inertsikeset (raskuskeset ) ja teiseks liidetavaks on keha massi ( m ) korrutis telgede vahelise kauguse ( l ) ruuduga.
Inertsimoment on avaldatav keha mass ja mingi karakteerse mõõtme Kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on nendes kulgevate füüsikaliste ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust protsesside kirjeldamisel samaväärsedKeha massi ja energia olenev dimensioonita tegur.
Inertsimoment - I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes. Keha element (pisike osa) massiga m , asudes kaugusel r pöörlemisteljest, omab inertsimomenti I = m r2. Keha kui terviku inertsimoment leitakse keha osade inertsimomentide liitmise (integreerimise) teel.
Inertsimoment on avaldatav 2 keha mass ja mingi karakteerse mõõtme ruudu korrutisena ,mille juurde kuulub keha geomeetrilisest kujust olenev dimensioonita tegur.
Inertsimoment – I =5,07*16,52^3/12-2*2,28*15,5^3/12=489,8 m4 Teguri K määramiseks leiame Sü = A1(lü + t/2) =2,59*(7,75+0,51/2)=20,7 m3
Inertsimoment on skalaarne suurus 2. Keha inertsimoment mingi telje suhtes iseloomustab keha massijaotust selle telje suhtes.
Inertsimoment - Impmom on inmom ja nurkkiiruse korrutis L=I·ω. Inertsmom on suurus ,mis arvestab massi jaotumist kehas.
Inertsimoment on aditiivne suurus, mis tähendab, et keha inertsimoment on võrdne tema osade inertsimomentide summaga.
Inertsimoment - kindel suurus, mis sõltub keha kujust, massist, pöörlemistelje asukohast ja massi jaotusest kehas.
Inertsimoment – I=mr2 Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Inertsimoment kesk - peatelje n suhtes : ILn = 0,51 cm4 Inertsimoment kesk-peatelje e suhtes : ILe = 2,32 cm4
Inertsimoment on massiga analoogne suurus pöördliikumise puhul fikseeritud telje ümber.
Inertsimoment - I näitab pöörleva keha osade massi jaotust pöörlemistelje suhtes.
Inertsimoment on võrdeline jõumomendiga ja pöördvõrdeline nurkkiirendusega.
Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt, massi analoog kulgliikumisel.
Inertsimomentpaindelevastavakesk - peateljesuhtes I 3. Nulljooneasukoht e ligikaudsevalemiga
Inertsimoment on tema massi ja pöörlemisraadiuse ruudu korrutis.
Inertsimoment - Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.
Inertsimoment on aga konstantne siis, kui keha kuju on muutumatu.
Inertsimoment on pöörleva keha inertsi mõõt.
Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun