Õ.normi rakendamise juriidiline alus õiguslik kvalifikatsioon, sel staadiumil rakendatav norm - Õigusakti tõlgendamine Õiguslikku materjali analüüsimisel: · Kasutatav õ.akti tekst on ametlik (autentne) · Rakendatav akt on kehtiv rakendaja teo toimepanemise ajal · Rakendatav õ.akt on antud oma kompeteentsi piirides 3. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine, vastuvõtmine - õiguse rakendamine akt ehk individuaalakti vormistamine: võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas (käskkiri, korraldus, üksikakt) 4. Neljas staaduim on asja tehtud otsuse täitmise tagamine Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded !!! Seaduslik, põhjustatud, otstarbekohane ja õiglane Õ. rakendamise seaduslikkune nõus tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud otsus(rajaneb asja juriidilisel alusel) kooskõlas õigusega
reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldiseid põhimõtteid. Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole lubatud.Kolmas stadium – Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid.
asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2). õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3). kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. 4). asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: 1). seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; 2)
seaduses sisalduva delegatsiooninormi alusel vastu võetud seadusest madalamal seisvad õigusaktid (määrused, normatiivse tähendusega põhikirjad ja juhised jne). PS § 3 alusel on tsiviilõiguse allikaks ka rahvusvahelise õiguse normid ja üldtunnustatud põhimõtted. Õiguse allikaks on õigustloov akt ehk üldakt, mille legaaldefinitsiooni saab tuletada PS § 139 alusel, mis eristab õigustloovat akti ja individuaalakti selle alusel, et õigustloov akt on allutatud põhiseaduslikkuse kontrollile ja sisaldab üldkohustuslike norme. Individuaalne akt võetakse vastu õigustloovate aktide alusel ega sisalda üldkohustuslike norme. Seaduses selle legaaldefinitsiooni antud ei ole. TsÜS § 2 komm 3.1. Tähtsamateks tsiviilõiguse allikateks on valdavalt seadused: tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS), milles sätestatakse
reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldiseid põhimõtteid. Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole lubatud. Kolmas stadium – Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Õiguserakendamisele esitatavad nõuded
Silmas on peetud eelkõige lõiku, mille koha- selt peab õiguskantsler analüüsima riigiasutuste töö kohta talle tehtud ettepanekuid. See säte jätab aga sootuks lahtiseks kriteeriumi, mille alusel õiguskantsler talle riigiasutuste töö kohta tehtud ettepanekuid analüüsib. Kriteerium sisaldub põhiseaduse § 139 lõikes 1 ja selleks on põhiseadusele ja seadusele vasta- vus. Kui isiku kaebus puudutab universaalset akti, siis küsimust ei teki. Kui isiku kaebus puudutab aga individuaalakti, tekib küsimus esimese lõike kohaldatavusest. Ombudsmani funktsiooni teise põhiseadusliku alusena tuleb kõne alla põhiseaduse § 139 lõige 1, mida on seni käsitletud eranditult põhiseadus- ja seaduspärasuse järelvalve funktsiooni alusena. Selline tõlgendus on võimalik, kui käsitleda terminit õigustloov akt laialt, sääraselt, et see hõlmab ka halduse individuaal- aktid. Vastavalt enamuse seisukohale tähendab õigustloov akt õiguse üldakti.*71 Selle seisukoha üle võib
Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. 1. Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. 2. Õigusnormi valik ja analüüs. Otsitakse välja vastavat juhtu puudutavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs. 3. Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt, õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamine. 4. Tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendamise akti struktuur. Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tunnuseid. Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1. Milline organ on välja andnud 2. Millal on välja antud 3. Millise konkreetse isiku kohta 4. Milles seisneb asja lahendamise olemus 5. Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb 6
kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. 2) õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. 3) kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. 4) asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: 1) seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
Õigusnormide rakendamisel tuleb silmas pidada, et see oleks seaduslik, põhjendatud, otstarbekohane ja õiglane. 1) Faktiliste asjaolude analüüs. Selgitatakse, mis ja kuidas toimus. Vaadatakse, kas seondub mingi õigusnormiga. 2) Õigusnormi valik ja analüüs. Otsitakse välja vastavat juhtu puudutavad õigusnormid ja tehakse õigusnormi analüüs. 3) Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt, õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamine. 4) Tehtud otsuse täitmise tagamine. 14. Õiguse rakendamise akti struktuur Õigusnormi rakendamise akt peab igal juhul omama rea spetsiifilisi tunnuseid. Temas peavad olema selgelt väljendatud järgmised andmed: 1) Milline organ on välja andnud 2) Millal on välja antud 3) Millise konkreetse isiku kohta 4) Milles seisneb asja lahendamise olemus 5) Millistele faktilistele asjaoludele vastuvõetud otsus tugineb
teo toimepanemise ajal; 3)rakendatav õigusakt on antud oma kompetentsi piirides, seda eriti madalama astme riigiorganite ja kohalike omavalitsuste õigusaktide osas. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Sel staadiumil võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Õiguse rakendamise akti kvaliteet sõltub õiguse rakendamise eelmistel staadiumidel tehtud töö kvaliteedist, samuti selle töö tulemuste alusel õigete järelduste tegemise oskusest. Neljas staadium on tehtud otsuse täitmise tagamine. Õigusliku vaidluse kohta tehtud otsus või ka kohtu poolt õigusrikkujale määratud karistus ei tähenda veel õigusnormi nõuete
teo toimepanemise ajal; 3)rakendatav õigusakt on antud oma kompetentsi piirides, seda eriti madalama astme riigiorganite ja kohalike omavalitsuste õigusaktide osas. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine. Sel staadiumil võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Õiguse rakendamise akti kvaliteet sõltub õiguse rakendamise eelmistel staadiumidel tehtud töö kvaliteedist, samuti selle töö tulemuste alusel õigete järelduste tegemise oskusest. Neljas staadium on tehtud otsuse täitmise tagamine. Õigusliku vaidluse kohta tehtud otsus või ka kohtu poolt õigusrikkujale määratud karistus ei tähenda veel õigusnormi nõuete
Selles staadiumis tuleb üle kontrollida ka vastava normi ajaline ja territoriaalne kehtivus ning kehtivus isikute ringi suhtes. Selles staadiumis võib ilmneda ka õigusnormide kollisioon. Kolmas staadium Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Neljas staadium Tehtud otsuse täitmise tagamine. On vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid (kriminaalasjad). 27. Tutvusta õiguse kohaldamise järke ja iseloomusta neid lühidalt. 28
reguleerivat õigusnormi. Kui ei ole võimalik seaduse analoogiat rakendada, võetakse appi õiguse analoogia, mis seisneb selles, et rakendatakse vastava õigusharu üldiseid põhimõtteid. Kriminaal õiguses ja haldusõiguses analoogia rakendakine pole lubatud. Kolmas stadium Kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Üks vastutusrikkamaid staadiume. Vormiliselt kujutab see staadium endas õiguse rakendamise akti e. individuaalakti vormistamist. Selles aktis fikseeritakse varem õiguse rakendaja teadvuses väljakujunenud seisukoht, mis vormistatakse nõuetele vastaval kujul. Sellega on õiguse rakendamise protsess peaaegu lõpetatud. Teatavatel juhtudel järgneb Teatavatel juhtudel järgneb ka neljas stadium, st tehtud otsuse täitmise tagandamine. See on vajalik juhul, kui otsuse realiseerimiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Õiguserakendamisele esitatavad nõuded
asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
Õiguse rakendamise protsess - asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded - seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest; põhistatuse nõue
Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas
Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas
asjaolud on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks. 2) Õigusnormi valik ja analüüs, taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele. Määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks peab tähelepanelikult ja kriitiliselt analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. 24 3) Kompetentse organi poolt otsuse tegemine, vormiliselt õiguse rakendamise akt ehk individuaalakti vormistamine. 4) Asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Õiguse rakendamise põhistatuse nõue kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema hoolikalt ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtlased faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta.
Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? - ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele. Konkreetne / abstraktne vahetegu ei ole võimalik vahet teha vahet nii et üks ese on kas
§ 141 lg 1 58 Riigikogu kodukorra seadus Vabariigi valitsuse seadus Juridica PS kommenteeritud väljaanne Maruste, R. Konstitutsionalism Annus, T. Riigiõigus § 48 lg 1 lause 2 Demokraatia printsiibi osa > Demokraatia põhimõte, sisaldab endas muuhulgas läbipaistvust, poliitilist vastutust. Norm – õigus millelegi, kohustus millelegi. Sisaldab endas peandumist. Normitekst on see, millest me norme loome. Normid eksisteerivad abstraktses maailmas. Mida mõista individuaalakti all? ● ainult need, mis konkreetselt adresseeritud üldakt kui termin kätkeb endas probleemi, sugereerib, et tegemist on üldseadusega. Mõeldud on universaalakti. See akt, mis avatud adressaatide ringile. Üldkorraldus? HMS § 51 lg 2 (2) Üldkorraldus on haldusakt, mis on suunatud üldiste tunnuste alusel kindlaksmääratud isikutele või asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele.
asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
asja tehiolude väljaselgitamine ehk faktiliste asjaolude analüüs (mis ja kuidas toimus) - kontrollitakse, kas juhtum seondub mingi õigusnormiga, st kas tal on juriidilise asja tähendus ja kui on, siis mis iseloomuga see on. õigusnormi valik ja analüüs see staadium taandub käsitletava teo juriidilisele kvalifitseerimisele; määratakse kindlaks rakendatav norm kui õigusnormi rakendamise juriidiline alus. kompetentse riigiorgani poolt otsuse tegemine - individuaalakti vormistamine, siin fikseeritakse õiguse rakendaja teadvuses juba varem, eelmisel kahel staadiumil välja kujunenud seisukoht ja vormistatakse see nõuetele vastaval kujul otsusena, käskkirjana, korraldusena vm üksikaktina. asjas tehtud otsuse täitmise tagamine nt , isiku teenistusse lubamine, vangistuse täitmine vms Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded: seaduslikkuse nõue rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest;
mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega (näiteks õigusakti teksti keelelise ja loogilise analüüsiga) tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). See on üks vastutusrikkamaid õiguse rakendamise staadiume, sest sel staadiumil võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. Vormiliselt kujutab see staadium, õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õigusliku vaidluse kohta tehtud otsus või ka kohtu poolt õigusrikkujale määratud karistus ei tähenda veel õigusnormi nõuete realiseerimist, kui selle otsuse täitmine ei ole tagatud või karistus ei ole täide viidud. 41. Õiguse rakendamise aktid Õiguse rakendamisega luuakse konkreetsel inimesel või organisatsioonil uued õigussuhted.
ja kriitiliselt analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. Vajadusel toimub sellel õiguse rakendamise staadiumil ka õiguse tõlgendamine, mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 62. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekohasuse ja õigluse seisukohalt? Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest. Seaduslikkuse nõude tagamiseks õiguse rakendamisel tuleb silmas
rakendamise juriidiilne alus. Õigusnormi valiku õigsuse kontrollimiseks ja tagamiseks peab tähelepanelikult ja kriitiliselt analüüsima kasutatavat õiguslikku materjali. Vajadusel toimub sellel õiguse rakendamise staadiumil ka õiguse tõlgendamine, mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). Vormiliselt kujutab see staadium õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. 67. Õigusnormi rakendamine- ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid Faktiliste asjaolude väljaselgitamine, asjakohase õigusnormi kindlakstegemine, õigusnormi lahkamine, subsumeerimine ehk allutamine- Subsumeerimine on 31
järgmine staadium ei saa toimuda eelmiseta, sest staadiumide loogiline järjestus tagab rakendamisprotsessi ratsionaalsuse ja efektiivsuse. I staadium – faktiliste asjaolude analüüs, mis on õigusnormi rakendamise faktiliseks aluseks; II staadium – õigusnormi valik ja analüüs, mis on õigusnormi rakendamise juriidiline alus, vajadusel toimub ka õigusakti tõlgendamine. III staadium – õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamine (otsuse tegemine kompetentse organi poolt); IV staadium – otsuse täitmise tagamine. Milliseid nõudeid esitatakse õiguse rakendamisele seaduslikkuse, põhistatuse, otstarbekuse, õigluse seisukohalt? Õiguse rakendamise seaduslikkuse nõue tähendab seda, et kogu rakendamise protsessis lähtutakse kehtiva õiguse normidest, sel juhul on ka asjas tehtud õigus kooskõlas õigusega. Otsus peab rajanema asja juriidilisel alusel.
mille käigus mitmesuguste võtete kasutamisega (näiteks õigusakti teksti keelelise ja loogilise analüüsiga) tehakse kindlaks õigusakti tegelik sisu. Kolmas staadium on kompetentse organi poolt otsuse tegemine (vastuvõtmine). See on üks vastutusrikkamaid õiguse rakendamise staadiume, sest sel staadiumil võetakse lõplik seisukoht lahendamisel olnud asjas. Vormiliselt kujutab see staadium, õiguse rakendamise akti ehk individuaalakti vormistamist. Neljas staadium on asjas tehtud otsuse täitmise tagamine. Õigusliku vaidluse kohta tehtud otsus või ka kohtu poolt õigusrikkujale määratud karistus ei tähenda veel õigusnormi nõuete realiseerimist, kui selle otsuse täitmine ei ole tagatud või karistus ei ole täide viidud. 7.3. ÕIGUSE RAKENDAMISELE ESITATAVAD NÕUDED Õigusnormi rakendamisel tuleb jälgida, et rakendamine oleks seaduslik, põhistatud, otstarbekohane ja õiglane.