5) SINESTOGA töödeldud materjaliga kokkupuutumine mingeid tervisehäireid. Samuti on ohutu SINESTOGA töötlemise protsess ise ning ladustatud SINESTO. 6) SINESTOGA töödeldud saematerjalist ehitatud ruumide puitpindu ei ole tingimata tarvis katta, kuna SINESTO ei lendu. Saematerjali ostjad tahavad üha sagedamini teada, millise ainega on puit töödeldud. 7) SINESTOT võib julgesti esitleda kui ohutut materjali. KOKKUVÕTE Puidu immutamise viise on mitmeid, ning immutusprotsess sõltub suuresti sellest, kus materjali hiljem kasutust leiab või mis kahjustuste vastu peaks see olema kaitstud. Immutusvahendeid hakkati kasutama juba 19 sajandi alguses. Immutusained ja kemikaalid on tänapäevaks hästi välja arenenud nt: ei ole kahjulik loomadele ja ümbritseval keskkonnale jne. Immutamine pikendab puidu eluiga. KASUTATUD MATERJAL http://www.puuinfo.ee/pdf/millist_puidukaitsevahendit.pdf - Ehitaja, 5(58), 2001 [07.november]
mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne. Võõp on pastataoline mass, mis võõbatakse 2-3mm kihina puidu pinnale. 2. IMMUTAMISMEETODITE LIIGITUS Kõigi immutusmeetodite puhul tuleb puit eelnevalt ette valmistada vastavalt immutamise meetodile. Ettevalmistusoperatsioonid on koorimine, kuivatamine, mehaaniline töötlemine ja torkimine. Mõned nendest operatsioonidest on vajalikud kõigi immutamisviiside korral, teised aga ainult kindla immutusviisi või kindla puiduliigi korral. Immutamise eesmärgiks on muuta puidu teatud omadusi, milleks võib olla lisaks bioloogilisele vastupidavusele ja tulekindlusele ka nt elektrijuhtivus, värvus, mehaanilised omadused jne
põhjavette. Kõige rohkem kasutatakse kunstlike põhjaveevarude taastamise meetodeid ariidses ja poolariidses kliimas, kus napib kasutuskõlblikku joogivett (Vasudo, Srivastava, 2005). Kunstlikuks veetaaste peamiseks ajendiks on vajadust puhta vee järele. Põhjaveevarude taastamiseks on arendatud hulk erinevaid tehnoloogiaid, mis jaotakse üldiselt nelja kategooriasse (Oaksford, 1985): ● Otsesed maapealse vee immutamise meetodid (Direct surface recharge technique); ● Otsesed maa-alused põhjavee taastamise meetodid (Direct subsurface recharge technique); ● Kombinatsioon otsesest maapealsest vee immutamise meetodist ja otsesest maa-alusest põhjavee taastamise meetodist; ● Kaudsed põhjavee taastamise meetodid. Otsesed maapinnalt vee immutamise meetodid on kõige laialdasemalt kasutatavad ning lihtsamad põhjavee taastamise meetodid. Antud meetodid põhinevad vee immutamisel põhjavette
keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga
heledast kuusest. Lehtpuu (haava, lepa, kase jne) saematerjale ja höövelmaterjale kasutatakse reeglina siseviimistluses. ÜMARMATERJALID Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurendab oluliselt puidu head vastupidavust. Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib. Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imetakse vesi puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu. Kasutatakse veepõhist immutusvahendit, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide. Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4
Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi Valem 4.1.1 abil: m 0= 1000 Valem 4.1.1 V 0 proovikeha tihedus (kg/m3); m kuivatatud proovikeha mass (g); V proovikeha maht (cm3). 2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse kolm 105-110 ºC juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse Valem 4.2.2 abil: m1-m Wk= 100 Valem 4.2.2
248 120 89 5 248 119 88 247 118 89 4970 2613,213556 1902 250 118 87,5 6 249,9 118 87,5 250 118 87,5 4894 2580,905833 1896 2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees 7 päeva jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 20 oC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees 7 päeva, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 3.2: Tabel nr 4 - Veeima vuse määra mine Mass 7 Veeimavus Mass õhus päeva [%]
Määratakse proovikehade mass ja mõõtmed. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest. Tihedus[kg/m3] arvutatakse valemi 1 järgi. m P 0 = 1000 V (Valem 1) Kus, m- kuivatatud proovikeha mass [g] V- proovikeha ruumala [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 proovikeha. Veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või 4 tunni jooksul keetmisel. Proovikehad asetatakse 15-20ºC vette, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehad hoitakse vees vähemalt 48h, seejärel võetakse veest välja, eemaldatakse üleliigne vesi lapiga ning määratakse nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemi 2 järgi ning veeimavus mahu järgi arvutatakse valemi 3 järgi. m1 -m
septembrist 2007 peab olema kõik ehitustel kasutatav konstruktsioonpuit olema CE -märgistatud. 2 2. Immutatud saematerjal Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurendab oluliselt puidu head vastupidavust. Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib. Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5 korda. Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse, seejärel imetakse vesi puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu. Kasutatakse veepõhist immutusvahendit, mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide. Immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni. Sõltuvalt kemikaalide kontsentratsioonist, mis puitu viiakse, saadakse erinev konserveerimisklass. Põhiliselt kasutatakse puitu, mille immutatmise klass on H-3 ja H-4. Immutusklassi H-4
mass määratakse veaga mitte üle 5g ja mõõtmed veaga alla 1 mm. Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus 0 [kg/m3] määratakse valemiga 1 Valem 1: 0 = m/V * 1000 m kuivatatud proovikeha mass [g]; V proovikeha maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15 kuni 20 kraadi, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist 2.1 Valem 2.1: Wk = (m1-m)/m * 100 Veeimavus mahu järgi arvutatakse valemiga 2.2 Valem 2.2:
keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mööda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 4.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 3.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võeti 3 poolitatud proovikeha (kokku 6 proovikeha). Materjali veeimavus määrati proovikehade immutamise teel vees 2 nädala jooksul. Proovikehad asetati vette nii et vee tasapind oli üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoiti vees 2 nädalat, siis võeti veest välja ja eemaldati niiske lapiga üleliigne vesi ning määrati kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutati valemist (2). wk=(m1-m)/m*100 (2) wk veeimavus massi järgi [%] m1 proovikeha mass veega immutatult [g]
· Seente ja putukate suhtes mürgine. · Ei kahjusta puitu ega metall osi. · Imbub hästi puitu. · Vesi ei uhu teda välja. · Ei ole halva lõhnaga ega määri puitu. · Säilib kaua. Antiseptikud jagunevad: · Veeslahustuvad antiseptikud. · Õliantiseptikud. · Antiseptilised pastad. · Antiseptilised värvid. Antiseptimise viisid: · Võõpamine ja ülepiserdamine · Immutamise ehk impregneerimise meetod: Sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga kuni 5mm sügavuseni. Immutamine vaakumis või rõhu all. Puidu kaitsmine süttimise vastu · Puit on põlev materjal. Puidu pinna temperatuuri tõusmisel üle 100C hakkavad temast eralduma gaasid. Puidu süttimine on võimalik temperatuuril üle 250C. See iseenesest tähendab, et leegi juuresolekul süttivad emiteeritud aasid.
m ρ= × 1000 V Kus: ρ0 – proovikeha tihedus (kg/m3); m – kuivatatud proovikeha mass (g); V – proovikeha maht (cm3). 4.2. Veeimavuse määramine. Katsetuseks võetakse kolm proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 ºC, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi (meil oli 7 päeva), siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valem abil: m 1−m w k= ×100
keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m ] 3 m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2
V kg kus ρ – materjali tihedus [ ] m3 m – proovikeha mass õhus [kg] V – proovikeha maht [m3] Näide: Silikaattellise tiheduse arvutamine 4,9717 kg kg ρ= 3 =1900 3 0,002610 m m 4.2 Veeimavuse määramine Antud töös katsetati silikaattellise veeimavust toa temperatuuril vees immutamise teel. Tellised peavad sellisel juhul vees olema vähemalt 48 tundi. Vee tasapind peab olema proovikehast 2-10 cm kõrgemal, et keha oleks täielikult uputatud. Vähemalt 48 tunni möödudes võetakse proovikehad veest välja ja eemaldatakse pinnale jääv üleliigne vesi. Seejärel mõõdetakse kohe kehade mass. Silikaattellise veeimavuse määramiseks kasutatakse valemit 3: (m1−m) w k= ∗100 (3) m
Iga proovikeha mõõde arvutatakse kui aritmeetiline keskmine kolmest mõõtmistulemusest kaks mõõda paralleelservi ja kolmas nende keskelt. Tihedus arvutatakse valemiga 1. Valem 1: 0 proovikeha tihedus [kg/m3] m kuivatatud proovikeha mass [kg] V proovikeha maht [m3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20 o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali täiendavaks
Näivtihedus Killustiku tühiklikkus ρOpK Tühiklikkus ( pK = 1− ρOK ) ∙100 Saadud tühiklikkus= 51,6% Veeimavuse tulemused on esitatud Tabelis 3. Tabel 3. Veeimavus Katse nr Mass õhus kaalutuna (g) Mass 7 päeva see immutamise järel kaalutuna õh (g) 1 523,4 Terastikulise koostise määramise tulemused on esitatud Tabelis 4.1. ja Tabelis 4.2. Tera ülemine moot D=16mm. Katseproov (g) Sõela ava (mm) Jääk (g) Osajääk % Kogujääk % 22,4 0 0,0 0
tagajärjel ei praguneks. Igasugust pinnaviimistlust peab tetud aja järel hooldama ja uuendama. Puidu pinnakattematerjalid jagunevad kahte gruppi: Viimistlusmaterjalid läbipaistmatuks ehk katvaks viimistluseks (baseeruvad õlil, lateksil, akrüülil) Viimistlusmaterjalid läbipaistvaks viimistluseks (värvitud õlid ja Surve- ja vaakumimmutamine Puit, millest valmistatakse maasse paigutatavaid ehitusdetaile või kasutatakse niisketes tingimustes, peab mädanike vastu kaitstud olema immutamise teel. Surveimmutusmeetod võimaldab immutusvahendil küllaldaselt ja sügavalt puitu tungida. Puidu immutamine toimub autoklaavis, mille käigus immutusvahend kõrge surve all puitu surutakse. Vaakumimmutuse puhul kaetakse puidu maltspuidu osa vähemalt 10 mm sügavuselt kaitsevahendiga. On sarnane täisrakuprotsessile aga tugeva surve asemel kasutatakse ümbritseva õhu loomulikku või siis väga väikest kõrgendatud survet. Puidu immutusvahendid 1
Ka temal on häid omadusi, mis mõnel puhul on teiste materjalide ees eeliseks. Kipsplaadil on väiksem õhujuhtivus, mis aitab suurendada hoonete õhutihedust (lisaks sisemisele auru- ja õhutõkkekihile). Kipsplaatidega saab anda ka hoonele jäikust. Põranda ja välisseina soojustamine Puidust fassaadid lüüakse soojustamise järel üle voodrilaudadega, võib paigaldada vertikaalselt, horisontaalselt või kaldselt. Fassaadi välisvoodriks on sobivam kuuselaud, immutamise korral aga mänd. Kvaliteedi hindamisel on määravaks puidus esinevad oksad. Puitfassaadi saab soojustada ka pillirooga, mis on kindlasti loodussõbralikum kui vill või vahtplüstürool.Pilliroog alla võib panna ka tuuletõkke plaadi,kõik see kaetakse krohviga , mis kokku moodustab hea soojapidava fassaadi. Pilliroog kaetud krohviga. Kasutatud kirjandus: http://www.puuinfo.ee/artiklid/pdf/piirde_soojustamine.pdf http://puumarket.ee/?op=body&id=413&art=299 http://www.puuinfo.ee/index.php
mass [g] mass [g] 1 360,2 46 12,8 Muljumiskindluse mark üle 11-13. Killustiku mark 1000. 5.7 Killustiku veeimavuse määramine Valem 3. Tabel nr 7 Veeimavuse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 975,2 997,4 2,3 6. Järeldus Killustiku puistetiheduseks saadi 1429 kg/m3 (1250-1400 kg/m3) ning teradetiheduseks 2659 kg/m3. Killustiku tühiklikkus tuli 46,3%. Killustiku terade ülemiseks mõõduks D 16 mm ja alumiseks mõõduks d 2,0 mm. Graafikut vaadates, saab järeldada, et terastiku koostis vastab EVS-EN 12620:2002 ,,Betooni täitematerjalid".
keskelt. Tihedus arvutati igal proovikehal eraldi valemi (1) järgi. Saadud tulemused kirjutati tabelisse 5.1. =(m/V)*1000 (1) tihedus [kg/m3] m mass [g] V maht [cm3] 4.2 Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110o C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul või keetmisel 4 tunni jooksul. Meie katseks asetati proovikeha nädalaks vette. Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15-20o C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Peale veest väljavõtmist eemaldatakse üleliigne vesi, lastes proovikehadel seista normaaltingimustes kuskil 5 minutit ning siis määratakse kohe nende mass. Veeimavus määratakse massi järgi kasutades valemit 2. Materjali
Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass Näivtihedus [kg/m3] õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1000 616,6 2608 5.3 Killustiku veeimavuse määramine Valem 3. Tabel nr 3 Veeimavuse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 1000 1007,6 0,8 5.4 Killustiku tühiklikkuse määramine Valem 4. Tabel nr 4 Killustiku tühiklikkuse määramine Katse nr 0pKkesk [kg/m3] oK [kg/m3] pk [%] 1 1382 2608 47 5.5 Killustiku terastikulise koostise määramine Tabel nr 5 Terastlikulise koostise määramine
Tihedus arvutatakse igal proovikehal eraldi selle valemi järgi: 𝑚 𝜌0 = ∙ 1000 (Valem 1) 𝑉 Kus: 𝜌0 – tihedus [kg/m³] m – kuivatatud proovikeha mass [g] V – proovikeha maht [cm³] Vaata Tabel 5.1.1. 4.2. Veeimavuse määramine Katsetuseks võetakse 3 105-110°C juures püsiva massini kuivatatud proovikeha. Materjali veeimavus määratakse proovikehade immutamise teel vees vähemalt 48 tunni jooksul. 2 Proovikehad asetatakse vette, mille temperatuur on 15 kuni 20°C, nii et vee tasapind oleks üle proovikeha 2-10 cm. Proovikehasid hoitakse vees vähemalt 48 tundi, siis võetakse veest välja ja eemaldatakse niiske lapiga üleliigne vesi ning määratakse kohe nende mass. Veeimavus massi järgi arvutatakse valemist: 𝑚1 −𝑚
õhus kaalutud [g] vees kaalutud [g] 1 1626 1010 2640 Tabel 2. Näivtiheduse määramine Katse nr Katseproovi mass Katseproovi mass 7 Veeimavus [%] õhus kaalutuna [g] päeva vees immutamise järel kaalutuna õhus [g] 1 1626 1640 0,85% Tabel 3. Veeimavuse määramine 5.4 Killustiku tühiklikkus Pk = (1 ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3 Pk = (1- 1394 / 2640) * 100% = 47,2% 5.5 Killustiku terastikuline koostis
Puidu pinnakattematerjalid jagunevad kahte gruppi: · Viimistlusmaterjalid läbipaistmatuks ehk katvaks viimistluseks (baseeruvad õlil, lateksil, akrüülil) · Viimistlusmaterjalid läbipaistvaks viimistluseks (värvitud õlid ja lakid) 9 Surve- ja vaakumimmutamine Puit, millest valmistatakse maasse paigutatavaid ehitusdetaile või kasutatakse niisketes tingimustes, peab mädanike vastu kaitstud olema immutamise teel. Surveimmutusmeetod võimaldab immutusvahendil küllaldaselt ja sügavalt puitu tungida. Puidu immutamine toimub autoklaavis, mille käigus immutusvahend kõrge surve all puitu surutakse. Vaakumimmutuse puhul kaetakse puidu maltspuidu osa vähemalt 10 mm sügavuselt kaitsevahendiga. On sarnane täisrakuprotsessile aga tugeva surve asemel kasutatakse ümbritseva õhu loomulikku või siis väga väikest kõrgendatud survet. Puidu immutusvahendid 1. Vees lahustuvad immutid
Teiseks paheks on radiaalsuunalised kuivamispraod, sest puidu kuivamisel annavad välimised kihid kiiremini vee ära ja püüavad tangentsiaalsuunas kahaneda, see aga on sisemise märja puidu tõttu takistatud. Siit tingituna tekivad tangentsiaalsuunalised tõmbepinged, mis ületavad puidu tõmbetugevuse ja lõhestavad puitu radiaalselt. Kõrgetes temperatuurides kunstlikult kuivatatud puidu hügroskoopsus on mõnevõrra väiksem. Puidu hügroskoopsust võidakse vähendada ka immutamise või puidu pinna katmise teel sünteetiliste vaikudega. Puidus leiduv maksimaalne niiskus kõigub väga suurtes piirides, olenedes puidu tihedusest ja keskkonna tingimustest. Näiteks värskelt raiutud puidu niiskus võib olla 80-100% ja kauemat aega vees seisnud puidu niiskus läheneb 200 %. 3 Puidu tugevuse seisukohalt niiskuse suurenedes kuni 30% väheneb puidu tugevus eriti paindel ja
Kondensaatorite põhiliigid nende lühiiseloomustus. Paberkondensaator katteks on metallfooliumi lehed ning dielektrikuks parafiinis immutatud paber . Fooliumi ja paberiribad on tihedasti kokku rullitud mistõttu paberkondensaatoril on reeglina silidnriline kuju. Elektrolüütkondensaator väike vahekatete kaugus üheks katteks metallfoolium deelektrikuks aga tema pinnal moodustunud oksiidikile. Teisesks katteks on paberileht mis on muudetud juhtivkas elektrolüüdi lahuses immutamise teel. Silindrilise kujuga pingestada tohib üldiselt ainult ühes suunas. Pöördkondensaator tavaliselt paikneb raadio häälestus nupu taga koosneb kahest metallplaadistikust mille plaate saab pöörata üksteise vahele. Elektriõpetus 1)Elektrinähtuste tekkepõhjus elektrilaeng Küsimused ja ülessanded 2)Columb´ seadus küsimused ja ülessanded 3)Elektriväli Elektrivälja graafiline kujutamine 4)Elektrivälja tugevus Küsimused ja ülessanded
Sildil on kirjas klassikaline 17 teksade koostis: 98% puuvilla ja 2% elastaani. Diana katsub pükse käega ja lisab sildil olevale 18 teabele, et tõenäoliselt on neil pükstel ka mustust hülgav viimistlus. Sellele vihjab sile ja libe 19 kangas. Erinevaid töötlus- ja viimistlusviise on lõputult ja neist enamiku kohta infot tarbija jaoks 20 pole antud. Näiteks väga hästi niiskust imav puuvillane kangas on võimalik immutamise või 21 lamineerimise abil muuta täiesti veekindlaks, aga rõiva sildil on kirjas ikkagi 100% puuvilla. [5] 22 Kui vahel teatud töötlusviis ongi sildil kajastatud, siis needki märkused jäävad tavatarbijale üldjuhul 23 mõistetamatuks. Kas te teadsite, et kui villase mantli sildil on kirjas "basolan", tähendab see 24 koivastast töötlust? [5] 25 Kõike materjaliga tehtut ei suuda ka Diana silmaga vaadates ja käega katsudes tuvastada. Mõnikord
täpsusega 0,1 kg/(m2min). Mõlemad näitajad on leitavad valemiga (1): mso , s-mdry , s c= (1) As t Kus mso,s katsekeha mass pärast vees hoidmist määratud aja vältel (g või kg); mdry,s katsekeha mass pärast kuivatamist (g või kg); As vette asetatud katsekeha külje kogupindala (m2); t immutamise aeg (s või min). 12.5 Laboatoorne töö nr 3. Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldamise teel Katse aluseks on EVS-EN 12087:1999 Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikaajalise veeimavuse määramine sukeldamise teel. Pikaajalise veeimavus leitakse katsekeha 28-päevalise sukeldamisjärgse kaalumuutuse kaudu. Pinnale jäänud mitteimendunud vesi eemaldatakse nõrgumise teel
küsimusest kaheksale küsimustele pindadele ja põhjendab kruntimise ja materjalidele immutamise vajadust Vastuses on kasutatud õigesti erialast terminoloogiat esitatavad viimistlustöödel kvaliteedinõuded
keskkonnatingimustele vastavas valikus ja ka ehitada tuleb nii, et puidust konstruktsiooni niiskus ekspluatatsioonis ei ületaks 12-15%. Tuleb vältida rõhtsaid puitpindu, millele võib koguneda vesi ja puit imbuda. Kui see pole võimalik, tuleb kasutusele võtta keemilised abinõud. Antiseptikud jagunevad: 1.Veeslahustuvad antiseptikud 2.Õliantiseptikud 3.Antiseptilised pasad 4.Antiseptilised värvid Antiseptimise viisid: võõpamine ja ülepiserdamine, immutamise ehk impregneerimise meetod: sukeldades puidu immutusvedelikku on võimalik immutada puidukaitsevahendiga PUIDU EHITUSMATERJALID Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel Poolpalgid Servatud palgid Servamata laud-paksus 13-100mm Servatud lauad- paksus 13-100mm, laiuse ja paksuse suhe üle 2 Prussid, neljast küljest saetud, laiuse ja paksuse suhe alla 2, paksus >100 Latid, erinevad prussist sellega, et paksus <100 Liiprid
saadakse materjal, mis on vastupidav mädanikule Kasutatakse kohtades, kus puit on kokkupuutes maaga, veega Korralik immutamine tänapäevaste puidukaitsevahenditega suurenedab oluliselt puidu head vastupidavust Immutamisega muudetakse puit seentele ja putukatele toiduks kõlbmatuks ning tänu sellele puit säilib Puitmaterjalide eluiga pikeneb immutamisega 3-5korda Immutamise käigus viiakse puitu kaitsev kemikaal vesilahusega puidu rakkudesse seejärel vesi imetakse puidust välja ja kemikaalid jäävad puitu Kasutatakse veepõhist immutusvahendit mis sisaldab vaseühendeid ja orgaanilisi asoolbiotsiide immutusvahend ei sisalda kroomi ja arseeni Immutamist võib teha : * immutusainega pintseldades Immutusainesse kastmise teel Surveimmutusena autoklaavis immutusaine surutakse kõrge surve all puitu
sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi "Pinotex". Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. Vannis immutamise puhul asetatakse puit algul kuuma antiseptikusse. Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse. Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni
Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. · Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi "Pinotex". · Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. · Vannis immutamise puhul asetatakse puit algul kuuma antiseptikusse (temp. 90... 950C). Seal puidu poorid vee aurustumise tulemusena tühjenevad. Seejärel asetatakse ta jahedasse antiseptikusse (15...200C). Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Puidu niiskussisaldus peab selle meetodi puhul olema alla 20%. 05.05.2014
d)Prepreg Eelimpregneeritud materjalid (prepregid) on kiudarmatuurid või riided, mis on eelnevalt impregneeritud vaiguga (epoksüvaik jt) ning neil on lastud osaliselt tahkistuda (''sültistuda''). Täielikuks tahkistumiseks tuleb neid kuumutata rõhu all. Seega on neid võimalik toatemperatuuril lihtsalt vormida sobilikuks kujuks. Preprege tuleb hoida külmas, sest ka toatemperatuuril toimub tahkistumine, kuid aeglaselt. Prepregide eelisteks ,tavalise mähkimise ja immutamise teel saadud komposiitmaterjalide ees, on väga head mehaanilised omadused, mis on saavutatud täpsete koguste vaigu immutamisel kiudarmatuuri või riidesse. Puuduseks on neil kõrge hind, mille põhjuseks on kallis tehnoloogiline protsess õige koguse vaigu immutamiseks kiudarmatuuri või riidesse. Preprege kasutatakse põhiliselt lennukite ja superautode valmistamiseks. 15.Tehnokeraamika liigitus, esindajad, omadused.
Suur osa kasumist läks Vm- lt nii või teisiti välja. Väliskapitali osakaal oli eriti suur Prn-l. Prn ettevõtjad ise rajasid terve hulga ettevõtjaid, olid huvitatud kiiresti arenevast loodepiirkonnast, sakslased ja britid ei jäänud ka kaugele maha. Brittide kontrolli all kogu naftatöötlemine Vm-l. Enne I ms Vm tööstustoodang oma koguväärtuselt jäi USA omale alla 15 korda, Sm omast 7 korda. Veelgi suurema mahajäämuse hoidis ära hankiv tööstus. Nafta immutamise suhtes oli Vm I ms eel kõige tugevam. Kivisöe ja rauamaagi hankimise poolest 4 kohal. Tööstuse kiire arendamine oli pmst õige ja Vene riigile tervikuna kasulik samm, aitas kaasa Vene rahandusliku olukorra parandamisele. Witte andis tõhusa panuse Vene rublakursi hoidmiseks. Suutis Vene rubla kursi stabiliseerida, siis viis selle üle kulla alusele ja suurendas riigi iga-aastaseid korralisi sissetulekuid. Sissetulekute suurendamiseks
annaabi.ee 
