võõramaale sammuma. Tee viis neid ühest suurest metsast läbi. Kaugel sügavas metsa põhjas, tee ääres, oli üks saunahütt koguni viletsas vormis. Kui reisijad, kuus venda, selle hütikese ligi jõudsid, siis nägid nad, et üks vana hall vanamees istus sauna ukse läve peal. Kui vanakene neid noori mehi nägi, küsis ta nende käest: "Kuhu te lähete, noored mehed?" "Endile naisi otsima," andsid noored mehed talle vastuseks. "Noh, hea küll," ütles jälle vanake, "tooge siis mulle ka, aga hästi noor ja priske!" Noored mehed hakkasid naerma ja ütlesid: "Ise hall kui öökull ja veel tahad naist, prisket ja ilusat pealegi!" Vanameest naeruks pannes sammusid noored mehed jällegi edasi ja jõudsid mõne aja pärast ühte võõrasse linna. Seal läksid nad kõige esimesesse majasse sisse ja rääkisid oma soovid ära, mispärast nad reisivad. Õnneks juhtus ka, et sel majaperemehel oli seitse tütart
täiearulised inimesed hetkel. Varemetes , kus võisid Kiviveski tondid täna kõige paremini mässata. Niisugune julgus oleks ka kõige parem ise oma surma otsimine olnud. Keegi ei olnud nii kergemeelne. Tammiste veski toas vurasid vokirattad tuuleveskiga võidu. Ketrajate suud olid soiku jäänud, mis voki ees haruldaseks looks kiidetakse. Kes ketrajate otsa vaatas, see arvas vist :,,Kuuekümneaastase eide ja kaheksateistkümne-aastase tütre mõtted ei käi tihti ühte teed." Sõstrasilmilise neiu mõtted libisesid mitme versta kaugusele kihelkonna kiriku ette. Saardaru külas elas Tammiste Miina. Miina mõtted ei olnud Õnnistegija kuju ega orelilaulu ega ka õpetaja jutluse juures, vaid ta tuletas meelde ammust ajast sündinud lugu, mis oleks võinud meelest juba ära ununeda. Aga mine võta kinni. Miina arvas salaja, et vanal Pahja Maretil(kaalunaisel/külatargal) õigus võis olla, kui ta ütles, oled sa ära tehtud, siis
Pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest Ühel kesktalve päeval, langes lumehelbeid taevast. Kuningas istus akna all ja hoidis nõela käes mille ta pidi kuningannale viima. Sel hetkel kui ta aknast välja vaatas torkas ta nõelaga sõrme ja veri tilkus põrandale. Kuningas mõtles endamisi: ,,Ma sooviks omale last, kes oleks väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega, nagu eebenipuu." Aasta hiljem sünditaski kuninkanna kuningale poja ja ta oli täpselt selline nagu kuningas ise soovis. Laps oli väikese ümara ninaga, kartuli pruuni nahaga ja nii tumedate juustega nagu eebenipuu. Lapsele pandi nimeks Pöialpoiss, kuid kahjuks suri poisi isa paari päeva pärast raskesse haigusesse. Paari kuu pärast otsustas kuninganna omale uue mehe võtta. Uus kuningas oli väga kaunis, kuid uhke ja edev. Aegajalt käis kuningas pee
Siis õnnista mind, sina rahulik silm, kes sa kadeduseta võid näha suurimatki õnne! Õnnista peekrit, mis valmis on üle voolama, et kullana voolaks tast vesi ja kannaks kõikjale su õndsuse helki! Vaata! See peeker tahab jälle saada tühjaks, ja Zarathustra tahab saada jälle inimeseks." Nõnda algas Zarathustra loojak. 2 Zarathustra laskus üksinda mägedelt ja keegi ei tulnud talle vastu. Aga kui ta jõudis metsa, seisis korraga ta ees vanake, kes oli jätnud oma püha onni, et metsast otsida juuri. Ja nõnda kõneles vanake Zarathustrale: ,,Ei ole võõras mulle see rändaja: mõne aasta eest ta läks siit mööda. Zarathustra oli ta nimi; aga ta on teiseks muutunud. Tookord sa kandsid oma tuhka üles mäele: kas nüüd tahad viia oma tuld alla orgudesse? Kas sa ei karda tulesütitaja karistust? Jah, tunnen ära Zarathustra. Selge on ta silm, ja ta huuled ei peida jälkuse jälgi. Kas ta ei käi ehk seepärast nagu tantsides?
Neid ja muid muinasjutte rääkis rahva suurendav suu tugevast Vahurist, ja neid jutte kuulates särasid poiste silmad elavamalt, vajus meeste rõhutud selg veel enam küüru ja mahapööratud orjapilk näis ütlevat: «See oli tema. Meie seda ei või . . . peame kannatama . . . » Tugev Vahur luusis mõne aja üksipäini mööda metsi, tundis siis igavust, lunastas enesele Lodijärve lossihärra käest hundinahkade eest nägusa neiu naiseks ja naisevenna sulaseks, hellitas naist, laskis sulasel tüki maad põlluks muuta, tegi end kõigi metsaliste hirmuks ja suri raugana, andes oma pojale Tambetile, kes oli ise juba naisemees ja lapseisa, järgmisi õpetusi: «Sa tead, poeg, mina sain priiuse ja maa oma tugeva käsivarre läbi ja hoidsin neid oma käsivarre tugevusega. Sina oled küll ka sirge poiss, aga sul on pikk käel, kitsad õlad ja lahjad puusad. Noort puud maa seest juurida ja metssiga maha virutada sa ei jaksaks
Aga ma ei taha mitte, et Aadu Elsa omale naiseks võtab, ta on siiski mu verivaenlase tütar. Ja mis laste õnn see on, kui laste vanemad vihas ja vaenus elavad ! AABRAM : Kas teie vahel lepitust ei võiks saada ? MADIS(tõsiselt).Ei saa mitte ! Ei pea ka saama ! AABRAM : Hea küll ! Kuidas ma sind siis võin aidata ? MADIS : Jää üheks pooleks aastaks minu juurde elama ja võta mu poeg oma tiiva alla. Pane tähele, et ta Elsaga enam kokku ei puutu, ja siis katsume talle mõne muu neiu naiseks sobitada. AABRAM : Hea küll ! Too mulle midagi siia õlu juurda ka veel : kõht näpistab ; siis leiame kohe hea nõu kätte ! MADIS : Muidugi, muidugi ! Sa tead, et ma sulle midagi ei keela ja iseäranis veel nüüd, kus mu armsa poja Aadu eluõnn sinu teha on.(Ära) MADIS : (tuleb, suitsuvorst ja hapukurk käes) Ei kõlvanud sulle lastevorsti tuua. Siin on natuke suitsuvorsti ja hapukurki ; sinule ma ikka annan kõik ära : sa oled mu parim sõber.
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tegema, kuidas ma saaks oma
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Friedebert Tuglas, Inimese Vari Friedebert Tuglas Ta ruttas välja ja leidis jõe kaldalt kojutuleva laadalise, rändava leierkasti-juudi või INIMESE VARI hilise külamehe: Kogutud novellid 2, Kirjastus "Eesti Raamat", 1971 Kuid ta aukunutetud silmad ei näinud seda, keda ootasid. Ja ometi läks nüüd ikka sagedamini sõdureid üle jõe, vahel mitugi päeva jooksul. 1 Ühed tulid siit- ja tei-sed sealtpoolt
Hendrik Toompere jun KOMMUNISTI SURM 1946-1949-2007 2007 © Eesti Näitemänguagentuur (Väike-Karja 12, Tallinn 10140; tel 6282342; e-mail [email protected]) Tegelased Kommunistid Nikolai Gert Raudsep Lumi Andres Mähar Solk Sergo Vares Kuul Risto Kübar Metsavennad Hirmus Ants Tambet Tuisk Pikk Felix Kristjan Sarv Heeska Jaak Prints Madonna-Miralda Jeedas Inga Salurand Õed Mirtel Pohla Emad Elina Reinold Samad näitlejad ka kõigis teistes rollides Esietendus 27. oktoobril 2007 NO99s 2 1. stseen Programm NIKOLAI viskab saapad läbi eesriide Ma olen nüüd siin. Vabastaja. Mis teil viga on? Miks te ei taha olla vabad? Te kuradid olite
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?"
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
KÄÄBUS NINA W.Hauffi muinasjutu järgi instseneerinud Heli Prii TEGELASED: muinasjutuvestja, nõid, Jakob, ema, kingsepp, Jakob (kääbus), juuksuriemand, turulised, teenijad Niki,ja Naki, peakokk, kokapoisid, kammerteener, hani Muinasjutuvestja: Kunagi aastate eest elas ühes linnas kingsepp oma naisega. Iga päev istus ta tänavanurgal ja parandas kingi. Kingsepa naine müüs köögi- vilja, mida ta ise kasvatas. Neil oli tore 12aastane poeg. Enamasti oli turul abiks ning aitas ostjatel aedvilju koju kanda. Kaubamüüja: Ostke head moosi! Ostke head moosi! Kaubamüüja. Pirukad! Kuumad pirukad! Jakob: Siia, prouad! Vaadake, kui ilusad kapsad! Meeldiva lõhnaga maitsetaimed! Tulge siia! Mu emal on maailma parimad porgandid! Ema: Näe, sealt tulebki üks ostja! Nõid: Kas teie olete Hanne, aedviljamüüja? Ema: Jah, seesama. Ehk läheb teil siit midagi? Nõid:
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Harry Potter ja tulepeeker SISUKOKKUVÕTE Harry Potter on igas mõttes ebatavaline poiss: ta vihkab suvevaheaega, talle meeldib koolis käia ja koduseid ülesandeid teha. Samuti on ta võlur. Tema lemmikspordiala on lendluudpall ja lemmikloomana peab ta lumekakku. Veel on tal süütu mõrvarist ristiisa, keda jälitavad dementorid ning ta on üle võlurimaailma kuulus selle poolest, et ta kukutas väikeses beebina võimult kõigi aegade suurima musta maagi Voldemorti. 11 aastat elas Harry oma onu ja tema perekonna juures, kuna ta vanemad hukkusid autoõnnetuses, millest Harry pääses õnnekombel ja ainult välgukujulise armiga laubal
Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast
Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke, õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb
Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu
Õunkübarad K usagil kukkus kägu, põristas maipõrnikas. Metsa tumedaimad elanikud olid umbusklikkusega kogunenud kahe liikumatu kuju ümber. Väiksemgi raksatus oleks nad minema peletanud, kuid seda ei juhtunud mitte midagi ei juhtunud, seega nad lihtsalt imestasid selle üle, mida nägid: lindu meenutavate tiibadega, samas pigem nahkhiire nurgelisuste tiibadega habras tüdruk, soomused siin-seal murenenud ja muster sassis lebas oma kaitsva küti surematus embuses, kelle kaunis kahvatu nägu kurjuse juurt vähem maitsnud kui kestahes teine temaealine poiss. Teiste seas põrnitses neid huviga kaks üleni rohelisse rüütatud meest, kuldsed õunad kõrge torukübara servadest välja kasvamas. Nende punakad lokkis juukseotsad olid sassis ja tumedad silmad uudishimu täis. Eriti köitis neid tütarlaps, sest oma lugematu arv aastatega polnud nad temasarnast veel näinud. ,,Sora?" ,,Võtame." Nad astusid ligemale ja ühe puudutuseg
jõe ääres leiavad," lausus naine. "Minu nimi on Jasmiin Saarest või Jasmiin Kiibet. Tema nimi on Miina." "Miina Kustauloots," lisas Miina, kuna mina ta perekonnanime ei teadnud. "Jasmiin, sinu mees elab Itaalias, vähemalt sinu mõtetes on see nii.... Miina, sinu mees on surnud. Sa ei tea, kuidas. Ta leiti Itaaliapoolsest dzunglist surnuna teadmata põhjustel. Sinu mees tapeti nõidusega. Kuna ta sees oli üks mõrvarivõime, mis ei olnud inimestele kohane ja meie dzungli kuulus võlur Udhaphi pidi ta tapma. Ilma jälgedeta. Aga kahjuks läks see mõrvarianne kaduma. Udhaphi oli teinud midagi valesti ja see nõidus pääses valla. Nüüd on see anne ühe teise inimese sees ja ma ei tea, kelle," rääkis Selgesilm pikalt. Miina hakkas suure häälega nutma. Mulle tundus see asi kuidagi tuttav. Aga ma ei teadnud, kuidas. "Tulge ma näitan teile meie küla. Kui te end nii hästi tunnete, et suudate kaasa tulla?" ütles naine ja läks välja.
VI Tants ,,Ei tea palju selle vana risu eest pakutakse kah?" küsis Jaan oma ainsalt pojalt Madiselt, kes hammaste vahelt hambatikuga hommikusööki välja urgitses ja vastas ,,Ah, selle vana roostekäki eest ei saa midagi. Hea kui tasuta kolast lahti saab. Vot, kui sa oleks Emexi poistele helistanud, siis saaks mõne krõbisevama rahatähegi kätte." Isa vaatas poega hämmeldunud ilmega ning sõnas : ,,Kuidas sa nii loll saad olla, mehed poe juures rääkisid kuidas see Augaste Jaan oli oma vana Belarusi logudiku antiigimeestele neljakümne tuhande eest maha müünud, oleks rohkemgi veel saanud, kui vaid oleks osanud küsida. Nendele sinu emexivendadele tuleb veel peale maksta, et nad too vana aurukatla siit minema veaks." ,,Nojah, kui sa nii arvad. Aga kui antiigist vähe pakuvad, siis kutsume küll vanametalli kokkuostjad siia, sest see sinu kallis masin kaalub paar tonni ikka ja selle sinu vana Ziguli laseks kah neil ära vedada," vastas Madis, nuuskas maa
maha võtma.) OSVALD: Ei, teeme asja mõnusamaks. Preili saab omaette apartemendi. ROLAND: Kas siin on veel tube? Kus? OSVALD: See on mul varutuba. Väike, aga soe. (Võtab seina pealt vaiba maha, selle taga on väike uks.) Mul läheb hetk aega, tõstan voodi asjadest vabaks. (Läheb tuppa ja sulgeb ukse.) 4. stseen ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni segane. Oleks pidanud kohe pudeli lagedale tooma. LAURA: Proovi ka magama jääda, ärge enam rääkige. Ära tema sonimisi kuula. Eks? ROLAND: Hea küll, hea küll. LAURA: Kas sa päriselt ostsid sõrmused ära? ROLAND: Ostsin, kallis. LAURA: Kas need olid kallid? ROLAND: Ma parem ei ütle. Kukud pikali. LAURA: Ma armastan sind. (Paus.) Tead, mis mulle meelde tuli! Ma kuulsin toimetuses, et minu pilt oli olnud mingis ajakirjas. ROLAND: Jaa, ma tean. LAURA: Sa tead! Oled näinud? Miks sa mulle ei öelnud?!?
Tead, sõber ja sulgeb ukse.) Roland, mul on sulle üks pakkumine. LAURA: Või hakkaksime minema? Joome tee ära ja hakkame minema. Äkki läheb 4. stseen õnneks. ROLAND: Ei ole sügavat mõtet. Mul on ROLAND: Kuule, asi laabub. Mees on kingad ligamärjad ja päris tore on istuda. raskes pohmas. Ma mõtlesin algul, et mõni Viimasel ajal polegi juhtunud midagi segane. Oleks pidanud kohe pudeli lagedale huvitavat. Mis pakkumine? tooma. LAURA: Oleks midagi alla visata, mõni LAURA: Proovi ka magama jääda, ärge madrats või midagi, ma viskaksin korraks enam rääkige. Ära tema sonimisi kuula. Eks? põrandale, oleks mõnusam. See konjak lõi ROLAND: Hea küll, hea küll. uimaseks. LAURA: Kas sa päriselt ostsid sõrmused OSVALD: Ei, põrandale küll ei saa. ära?
* Uus nõiajookide õpetaja on Horace Slughorn ja Mustade jõudude vastase kaitse õpetaja on Snape.* Harry saab segaverelise printsi nõiajookide õpiku ja saab parimaks nõiajookide õpilaseks. Nõiajookidest saab tema lemmiktund. Segacerelise printsi raamat õpetab Harryle lisaks nõiajookide tegemise ja igasugu teisi loitse.* Dumbledore hakkab näitama Harryle mäletusi Voldemortist.* Katie Belli rünnatakse ja ta lõpetab St Mungos. Peagi saab ta terveks.* Harry võidab endale pudeli õnnejooki Felix Felicist.* Ron saab mürgitada, kuid ta paraneb haiglatiivas.* Harry paneb Kreacheri ja Dobby Malfoyd jälitama.* Horcrux on asi, mille sees on võluri hinge tükk. Voldemort jagas oma hinge seitsmeks osaks ja pani 6 tükki Horcruxidesse ja ühe jättis endasse. Teda on peaaegu võimatu tappa, kui Horcruxid ei ole hävitatud.* Harry kasutab printsi loitsu ja satub pahandustesse.* Snape oli see, kes ütles ettekuulutuse alguse Voldemortile ja kes kuulis selle algust pealt
Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma. Keskööl ujus ta ühe saareni, et magada, kuid noore neiu laul segas. See oli saarepiiga. Kalevipoeg laulis piigale vastu ning neiu tuli asja uurima. Koosoleku ajal nad armusid. Unest ärkas ka saaretaat, kes tahtis külalise kohta rohkem teada. Teadmiste peale neiu ehmatas ja kukkus merre ja suri. Kalevipoeg ujus edasi Soome poole. Soome jõudes istus Kalevipoeg kivile puhkama ja jäi magama. Ärgates ruttas ta tuuletarga talu juurde. Talus võitles ta tuuletarga sõdalastega ning võitis. Tuuslar palus Kalevipoja käest armu ja jutustas Lindast
ABJA GÜMNAASIUM RÄNDAVATE PÜKSTE ÕESKOND REFERAAT TÖÖ KOOSTAJA: MIRELL PÕLLUMÄE ABJA 2009 Sissejuhatus Rändavate Pükste Õeskond. Kirjanik: Ann Brashares Carm e n , Tibby, Lena ja Bridge t on liivaka s ti a e g a d e s t pe al e olnud sõbra t a rid. Nad elava d sa m a s väikelinn a s, käivad koos koolis ja on siiani ka suve d veet n u d koos. Nüüd, kuue t ei st a a s t a s t e n a , tuleb neil esim e s t korda suvi vee t a lahus, kuid nad on kindlalt otsust a n u d oma v a h e l ühe n d u s t pidad a . Tibby osta b kaltsuk a s t teks a p ü k si d , mis kum m a lis el komb el sobiva d neile kõigile. Tüdruku d tulev a d mõtt el e teks a s ei d suve jooksul oma v a h e l jagad a , saa t e s ne e d postiga järg mis el e sõbra t a rile ja asut a v a d õeskon n a . Nõnda alga b pükst e ränn a k ja me eld ej ä ä v ai m suvi tüdruku t e elus. 1.Rändavate Pükste Õeskond. 1.1Kirjanikust Ann
,,Soo, siin me siis olemegi -- vana Traadi juures... Seitsekümmend viis... Eestuksest otse sisse, see viib puhveti. Tagapool on tal ikka sakstele toad ka, päris kenad toad kohe. Minge aga julgesti sisse... Maurusele pole siit kaugel: pisut ümber nurga, ja oletegi seal. Küll vana Traat juhatab, tema teab. Kõik teavad. Aga pidage meeles: hoidke rahakott." Ütles, andis hobusele piitsa ja sõitis minema. Indrek trügis kastiga uksest sisse. Ukse vahel tuli talle noor neiu vastu, hoidis pahema käega ust lahti ja võttis paremaga kasti nöörist kinni. Kui Indrekult hiljem oleks küsitud, oli see neiu valget või musta verd, oli ta kõhn või tüse, pikk või lühike, siis oleks ta osanud vaevalt vastata. Aga ühte oleks ta päris kindlasti teadnud: neiu naeratas, ja see naeratus jäi tal millegi pärast kauaks ajaks meelde, võib olla sellepärast, et see oli esimene temale määratud naise naeratus linnas
Notsu: "Nii hea, et me üksteisel olemas oleme!" Karupoeg noogutas. Notsu: "Kujuta ette: mind ei ole, sina istud siin üksinda ja pole kellegagi juttu ajada." Karupoeg: "Aga kus sina siis oled?" Notsu: "Mind ei ole." "Nii ei saa olla," ütles Karupoeg. "Mina arvan ka nii," ütles Notsu, "aga no kujuta ette, mind ei ole. Sina oled üks." "Miks sa mind kiusad?" vihastas Karupoeg, "Kui sind ei ole, ei ole mind ka. Said aru?" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jänes vastu:"Daipohh kui keegi karule liiga teeb!" Ühel õhtul tulevad karu, rebane ning jänes baarist koju, ise täis kui zilli uksed ja kukuvad kõik ühte auku. Noh kolm päeva juba augus istunud ja kõhud tühjaks läinud. Rebane tõuseb püsti ja ütleb, et nüüd sööme kõige nõrgema ära. Jän
On silmapilke, kus ta äkki ärrituses süttib, võimetus ärrituses, teadmata, mispärast. Siis tõukab ta toorelt koera, kes talle midagi ei teinud, viskab kiviga kana, kes ainult kõketas, vemmeldab hobust, kes kõigiti kohust täitis, ja lööb vikati meelega kivisse. Tõnu hakkab juba alla andma kui korraga üks päev Mari ütleb talle, et mine too oma piimakontraht mõisast ära.". Tõnu ei suuda uskuda mis on juhtunud. Kümnes peatükk: Tunnike hiljem istub Tõnu Prillup kambris laua otsas ja vahib suuril silmil värisevasse paberilehte, mida ta käes hoiab. Nõnda istub ja loeb mees juba kaua, ilma täppigi taipamata, mis seal sees on, kuigi ta kirjutatud kirjast veerimisi võitu saab. Prillup ei tea korraga, kus ta silmad seni on olnud. Mari on kasvanud, Mari on küpsenud - Tõnul ei ole enam kolmat last. Mari on kauninenud, üleöö kauninenud, ta on end salaja kuhugi imekaevu kastnud. Ta nõuab selgitust
Elust ja Enesest. Hey!.Räägin siis nata endast. Olen siuke ilus tüdruk Angela parimates aastates 14 blond ja selle üle uhke. Ema on mul siuke hoolitsev junnike (vabandust aga ta on lihtsalt vahel junn) ja isa siuke tegutsev ärimees. Siis on mul siuke elu nõme väikevend . Vahva kas pole. Mu parim sõbranna on Kerli on hull poiste sebija ja geto no ma ei või ! Ise olen siuke rich girl nagu, issi annab kõike mida tahan .Aga nüüd siis mu elust. * Täna hommikul kooli minnes märkasin et meie klassi on tulnud uus õpilane. Selgus siis et ta on must vanem (kujutate ette ma olen klaasi vanim , nüüd siis tema ...ooo eei ) ja hullem tibi kui mina (issand temaga läheb raskeks.) Nimi on tal Kaire ,ei tea kes küll paneks oma lapsele siukse nime . Järsku tuli mu juurde Kerli "Youks kuule sa seda Kairet tead ? Pidi mingi hull chick olema, kõik mingi sõbrustavad temaga ." "Hey Kerli , mida mina olen siin pomo mina olen chick, whf!
Felix uputab oma emotsioonid punase veini klaasi. ANN Mis see siis nüüd oli? FELIX Armastus. ANN Kui see on armastus, siis ... FELIX ... on midagi väga valesti. Kareen tõuseb lauast. KAREEN Ma hakkan ka minema. Ann tahab samuti minna. FELIX Ann, palun... ANN Liiga palju on juhtunud. FELIX Aga see pidi olema meie õhtu. ANN Meie? Pigem ühe mehe sõu. Ann ja Kareen lahkuvad. Felix võtab laualt pudeli, tõstab tervituseks ja joob otse pudelist. FELIX Kurat, ma ju armastan sind... 19 VIIES Hommik. Felix on põlenud korteri diivanil end kägarasse tõmmanud ja magab sügavalt. Korter on külm ning Felix on endale peale tõmmanud ühe vana kasuka, mis on küll poolenisti ära põlenud, kuid annab veel omajagu sooja. Uks avaneb ja ruumi siseneb Ann, luksudes.
5. Kuningas käskis saadikul minna Delfi oraaklisse pärima, miks jumalad saatsid ta maale näljahäda. 6. Kuninganna maksis saadikule, et ta ei läheks Delfisse, vaid jääks poole tee peal metsa pidama ja tuleks siis tagasi valetades, et näljahäda lõppeb, kui kuningas toob jumalatele ohvriks Phrioxose ja Helle. 7. Kuninganna käskis naistel sundida kuningat seda tegema. Rahvahulgad kogunesid palee ette ja nõudsid laste surma, kuningas andis järele. 8. Võõrasema pani lapsed ööseks kambrisse luku taha, et nad ära ei põgeneks. 9. Hommikul kogunesid kõik ohverdamispaigale, kuid üks pilv laskus maale ja peitis endasse mõlemad lapsed. Udu seest kargas välja kuldne jäär. Laste ema oli tulnud neid päästma, lapsed istusid jäärale selga ja jäär viis nad minema. 10. Helle vaatas alla maa poole, ta pea hakkas ringi käima, kukkus maha ja lained neelasid ta. (selle järgi sai meri nimeks Helle meri, Hellespontos) 11
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
