Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "IMAP". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
server, imap, protokoll, pop3, klient, kirjade, postkasti, suurkivi, päring, arvutisse, algis, vkhk, gmail, saadab, body, simple, transfer, protocol, smtp, kustutab, koopiad, otstarbekas, sisselogimistIMAP Referaat ainest: ,,Arvutivõrgud" Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.IMAP........................................................................................................................................4 1.1. POP3................................................................................................................................ 4 1.2. IMAP'i ja POP3 erinevused.............................................................................................5 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Sain teada, et Imap on meiliserveri protokoll, mis paikneb OSI mudeli 7.kihis. Minu arvates
BOOTP(2) Loodud spetembris 1985 Autor: Bill Croft Siiani kasutusel BOOTP(3) Parameetrid dn DNS domeen tc Seadme IP subnet ht Ethernet ro Mobile Ip Service BOOTP(4) kasutatakse IPaadressi ja muude parameetrite automaatseks allalaadimiseks võrguserverist. Kui printer või kombiseade on sisse lülitatud, edastab prindiserver HP Jetdirect buudipäringu. Kui BootP server on õigesti paigaldatud, saadab ta parameetrid üle võrgu Jetdirecti prindiserverisse DHCP Dynamic Host Configuration Protocol Dünaamiline hostikonfiguratsiooni protokoll DHCP(2) Loodud 1993 Siiani kasutusel DHCP(3) parameetrid Router DNS server DNS Domain name WINS server NetBIOS datagram distribution server WINS/NetBIOS node type NETBIOS scope ID DHCP(4)
Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht Võrgukiht Võrgukiht Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine. Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll Andmelülikiht Andmelülikiht, lülikiht- OSI mudeli altpoolt teine kiht (asub füüsilise kihi peal ja võrgukihi all). Andmelülikiht jagab andmepaketid enne füüsilisse kihti saatmist kaadriteks (vt.fragmentation) ning võtab füüsilisest kihist vastu kinnituskaadreid (kaadreid, mida vastuvõtupool veakontrolliks tagasi saadab), teostab veakontrolli ning kui avastab vea, edastab kaadri teistkordselt. Nii tagab andmelülikiht võrgukihile veavaba virtuaalse kanali .
· CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP (Point- to- Point Protocol) - kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle. Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol)
Arvuteid võrgus = 219-2 = 524 286 7) Kuidas toimib DNS spoofing (DNS võltsimine)? a) Häkker paigaldab Internetti liba DNS- serveri b) Häkker nakatab pahaaimamatu arvutikasutaja arvuti programmiga, mis seadistab tema arvuti kasutama võltsi DNS-serverit c) Kasutaja, tehes päringu talle tuntud veebiaadressile, satub häkkeri poolt valitud lehele (mis väliste tunnuste alusel võib olla identne originaallehega) II) VÕRGUTEENUSED 8) Mida teeb kohtvõrgus DHCP server? Jagab kohtvõrgu arvutitele võrguseaded (IP-aadress, alamvõrgu mask, vaikelüüs, DNS- aadress) 9) Mille poolest erinevad DNS-server ja WINS-server? Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust).
kiirusel keskmisel pikkusel. 4 TCP/IP internet layer OSI MUDELI ALUMISTE KIHTIDE PROTOKOLLID Ethernet - Asünkroonülekanne (ATM) - Võrgutehnoloogia, kus andmeid edastatakse väikeste, fikseeritud suurusega (53 baiti) rakkudena (pakettidena). See võimaldab ühes ja samas võrgus edastada nii video-, audio- kui arvutiandmeid, ilma et ükski neist liini umbe ajaks. POTS (Plain Old Telephone Service) Analoogtelefoniteenus Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll (PPP) - kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näiteks sissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Integreeritud teenustega digitaalvõrk (ISDN) - Rahvusvaheline sidestandard kõne, pildi ja andmete edastamiseks mööda digitaaltelefoni või tavalise analoogtelefoni liine.
ATM-teenust on nelja liiki: · CBR (Constant Bit Rate) - konstantse bitikiirusega, sarnane rendiliinile · VBR (Variable Bit Rate) - muutuva bitikiirusega, sobib heli ja video puhul · UBR (Unspecified Bit Rate) - suvalise bitikiirusega, sobib e-posti ja veebilehtede edastamiseks · ABR (Available Bit Rate) - garanteerib minimaalse bitikiiruse, kuid lubab aeg-ajalt ka suuremaid kiirusi, kui võrk on vaba PPP Kakspunktprotokoll, punkt-punkt protokoll. PPP kasutamine on populaarseim meetod IP andmepakettide edastamiseks üle kasutaja ja ISP vahelise kakspunktkanali . Näitekssissehelistamisliini või püsiühenduse kaudu saate PPP abil ühenduse oma ISP'ga ja võite kasutada TCP/IP protokolle Kakspunktprotokolli töötas 1994.a. Välja IETF js see asendas varasema SLIP-protokolli. PPP kasutab kasutaja arvuti ja ISP vahelise sideseansi alustamiseks omaenda lingijuhtimisprotokolli (LCP - Link Control Protocol). PPP toetab mitmesuguseid
signaali. Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED •• Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; •• liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); •• Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); •• Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ••Andmeside haldamine: •• Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side
Edastaja on meedia, mis võimaldab signaali transporti ühest punktist teise. Vastuvõtja on seade, mis dekodeerib saadud signaali sihtpunkti jaoks arusaadavaks. Sihtpunkt on olem, mis lõplikult kasutab infot. /////////// EHK Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). // Nt: tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. KOMMUNIKATSIOONISÜSTEEMI ÜLESANDED ·· Ülekandesüsteemi mõistlik kasutamine/koormamine; ·· liidestus (kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk); ·· Signaalide genereerimine(edastamine) (signaalide ühest süsteemist teise üleviimine); ·· Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)]; ··Andmeside haldamine: ·· Vigade avastamine ja parandamine(näiteks
3 Arvutivõrgud Soome (Finland), de - Saksamaa (Deutschland). CcTLD-de kasutamine on suurel määral piiratud kohalike seaduste ja õigusaktidega, rahvusvaheliseks katusorganisatsiooniks on IANA. Näiteks peab Eesti .ee domeenis teise astme domeeni registreerimiseks olema juriidiline isik ja server peab asuma Eestis. Vastavate piirangute määramisel on riikidel vabad käed. gTLD on rahvusvaheliselt kasutatav ja hõlmab kolme domeeni - com, net ja org. Neid võib registreerida iga inimene ükskõik kui palju tingimusel, et ta tasub nende domeenide registreerimismaksu (nüüdse konkurentsi tingimustes maksab see üldiselt $15-$35 aastas).
9. Arvutivõrgu IP datagram. UDP ja TCP UDP protokoll UDP (User Datagram Protocol) on ühenduseta edastusega transpordikihi protokoll, mida kasutavad näiteks DNS, NFS v2 ja Talk. Ühenduseta edastus tähendab seda, et kliendi masinast saadetakse UDP datagrammi sisaldav IP pakett serverisse ning server saab sellele paketile vastuse saata. Filtreerimise seisukohalt on oluline UDP datagrammi päises olev lähte-ja sihtport. Ühenduseta andmevahetus toimub üksikuid pakette vahetades. Kui klient otsustab saata järgmise UDP datagrammi, siis selle lähteport ei pruugi olla sama mis eelmisel samasse sihtkohta saadetud datagrammil. UDP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis ei toimu andmevahetuse õnnestumise kontrolli. Selle eest peab hoolitsema rakenduskiht. UDP datagrammi sisaldavate IP pakettide filtreerimise muudab keeruliseks see, et UDP protokoll ei võimalda eristada kliendi poolt saadetud paketile vastuseks tulevat paketti
Edastuskiirus - /mõtle ise edasi!/ Vastavaft rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle, TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t, veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET - küsib infot; POST - klient saadab veebiserverile infot HEAD - päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust.
Edastuskiirus /mõtle ise edasi!/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 13. HTTP + Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET küsib infot; POST klient saadab veebiserverile infot HEAD päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust.
5) adressaat, kellele need allika poolt saadetud andmed on mõeldud kasutamiseks Allikas – edastaja – edastuskeskkond – vastuvõttev keskkond – sihtkoht Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ü lekande sü steem) > receiver (vastuvõttev seade) > destination (see, kes vastu võtab). Nt: tö öjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded 1) Edastussüsteemi kasulikkus – seisneb selles, et teha transport saatja ja vastuvõtja vahel nii efektiivseks kui võimalik. Tuleb kasutada ressurssi mõistlikult!” 2) Liidestamine - kommunikatsiooni tagamine saatja/vastuvõtja ja edastussüsteemi vahel läbi liideste, ehk erinevate võrkudega on vaja liidestuda (traadita võrk, satelliitsidevõrk jne, kõik peavad suutma suhelda omavahel).
süsteem ei jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle. Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. 4. Kihid, teenused, protokollid ja andmete liikumine läbi kihtide Võrk koosneb väga paljudest erinevatest osadest
Edastuskiirus – /mõtle ise edasi!/ Vastavalt rakenduse vajadustele kasutatakse erinevaid protokolle. TCP on veakindel, paketid pannakse alati õigesse järjekorda (see võtab aega). UDP-s ei ole veakontrolli, samuti ei garanteerita pakettide kohalejõudmist ega nende õiget järjekorda. Oluline on ühenduse hoidmine, mitte see, kas andmed lähevad kaduma või mitte (nt. real audio). 10. HTTP Hyper Text Transfer Protocol Veebiserveri ja brauseri omavahelise suhtlemise protokoll. Kasutab alusena TCP-d. Olekuta protokoll, s.t. veebiserver ei mäleta kliendi eelmisi päringuid. HTTP 1.0 korral algatatakse iga päringu jaoks uus TCP-ühendus, HTTP 1.1 korral võib ühe ühenduse raames teostada mitu päringut. Ühenduse kestvus piiratakse ajalimiidiga. Esineb kolme tüüpi päringuid: GET – küsib infot; POST – klient saadab veebiserverile infot HEAD – päring, millele ei nõuta serveri-poolset vastust.
jookse iseenesest. Vajalik on süsteemi vaadelda ja reageerida ülekoormustele, tõrgetele jms. 3. Mitmekihiline arhitektuur postisüsteemi näite baasil Mitmed võrgukommunikatsiooni põhimõtted toimivad täpselt samamoodi nagu meie igapäeva elu kommunikatsioonis. Kui me võtame näiteks postisüsteemi, siis täpselt nagu ühes võrgus on ka siin meil saatja ja vastuvõtja. Saatja kirjutab kirja, paneb selle ümbrikusse ja siis ümbriku omakorda postkasti. Kiri viiakse postkastist postkontorisse ning postkontor transpordib selle kirja omakorda vastuvõtja postkasti. Vastuvõtja võtab kirja postkastist ja ümbriku seest välja ning loeb selle. Täpselt samamoodi nagu võrguski on vaja siin mitmed reeglid paika panna. Näiteks, millal on postkastide tühjendamine, mis keeles suhtlevad saaja ja vastuvõtja üksteise vahel jne. Tüüpilisemaks ja enam kaustatavamaks variandiks on kolmekihiline arhitektuur.
Doc - IBM Lotuse dokumendihaldussüsteem, täielik dokumendihalduse funktsionaalsus; kasutatav ka üle interneti. IBM GoPro - Peale dokumendihalduse sisaldab võimalusi kliendihalduseks; kasutatav ka üle interneti. Meridio - Salvestatud dokumendid on kohe kättesaadavad erinevate klientrakendustega ja võimalik integreerida veebikeskkonda. Sisseehitatud dokumentide vaatamise ja HTMLi konverteerimise vahendid. Koostöö protsessihalduse ja skaneerimissüsteemidega. Microsoft SharePoint Portal Server 2001 - Microsoft SharePoint Portal serveri funktsionaalsus: intraneti portaal; dokumendihaldus; grupitöövahend. Postipoiss - enim kasutatav dokumendihalduse süsteem avalikus sektoris. Dokumendihalduse infosüsteem POSTIPOISS on internetipõhine dokumendihaldustarkvara, mis on mõeldud elektroonilisel ja paberkandjal asuva dokumenteeritud info (kirjad, õigusaktid, avaldused, käskkirjad, jne.) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni.
Source (see, kes saadab) > transmitter (saatev seade) > transmissioon system (ülekande süsteem) > receiver (vastuvõttev seade) > Kui kaks rakendust asuvad ühes arvutis kasutatakse omavaheliseks suhtlemiseks operatsioonisüsteemi. Kui aga andmevahetus toimub üle juhuks" aeg. Selles võetakse arvesse eeldatava RTT ja eelmise RTT vahe ning hälvet. destination (see, kes vastu võtab). Nt tööjaam, arvuti > modem > telefoni tavavõrk > modem > vastuvõtja, server võrgu, siis vajatakse rakenduskihi protokolle. Rakendused nõuavad kahetasemelist adresseerimist: IP-aadressi ja pordi kaudu. Rakenduse 23. TCP voo juhtimine 2
1. üldine kommunikatsiooni mudel 9. Multipleksimine sageduse, aja ja koodi järgi. 17. FTP Failiedastusprotokoll FTP protokoll on ette nähtud Kommunikatsioonisüsteemi eesmärgiks on infovahetus kahe FDM e sagedusmultipleksimine – mitmele sõltumatule failide edastamiseks ühest arvutist teise üle Interneti. See olemi vahel. Allikas – saatja – edastaja – vastuvõtja – signaalile ühises edastusmeedias eraldi sagedusribade võimaldab teisel arvutil asuvaid faile oma arvutisse alla laadida sihtpunkt
adresseerima, et see oleks kohale toimetatav sihtpunkti. Näide: saatja->postkontor- >transporivahendid->postkontor(võib mitmeid kordi korduda, kuna kiri võib mitmest postkontorist läbi käia)->saaja; vahepealsetes etappides ei teata kirja sisust midagi ja kirja saab kätte see, kellele see adresseeritud on. 1 5. Andmete liikumine läbi kihtide, protokoll Võrgud on väga keerulised, sest võrgul palju osi: hostid, ruuterid, erinevad meedialülid, rakendused, protokollid, tarkvara, riistvara. Erinevaid võrgukihte vaja, et võrgu struktuuri organiseerida ja tegeleda keeruliste süsteemidega: * üksikasjalik struktuur võimaldab, identifitseerimist, keeruliste süsteemiosade vahelised suhted *mooduliteks eraldamine kergendab hooldamist, süsteemi uuendamist (kihi teenuse muutmine pole nähtav ülejäänud süsteemile).
tegelavateks harudeks. · (Taristu – kui see pole eelmise kahe sees) Rollid Arendus • progeja • süsteemianalüütik • projektijuht • arhitekt IT haldamine (maintenance) • kasutajaabi spetsialist • (on-site) hooldusspetsialist • Riistvara spetsialist • Sisseostu spetsialist (arvutite ost, kasutajate tugi) IT ülalhoid (operations) • Administraatorid – rakenduse, andmebaasi, server, võrgu, serveriruumi • Monitooringuspetsialist • Litsentsihaldur Täiendavad funktsioonid IT infrastruktuuris • Turvaanalüütik • Infrastruktuuri arhitekt • projektijuht Ülalhoiu põhifunktsioon: TAGADA PIISAV KVALITEET MINIMAALSE HINNAGA • Kvaliteet peab vähemalt vastama kokkulepitule (SLA) • Hind ei tohi ületada kokkulepitut Laiemalt: • Kliendi rahulolu (juhtumihaldus)
käigus said Eestis paljud firmad teada, kui palju neil on arvuteid (seejuures ka, mis OS, tarkvara, versioonid jms); Tallinna Vee süsteem kasutas aastaarve kahekohalistena, Y2K ohus tehti uus süsteem, kuigi vanal süsteemil oli aastaarvudest täiesti ükskõik · Varade hindamine - kui andmebaas hävib, kui palju inimtööd kulub selle taastamiseks; käideldavuse kadu SLA (Service Level Agreement) põhjal, st kui suure osa ajast server on maas - trahv vastavalt ajahulgale · Ohtude, nõrkuste ja olemasolevate turbevahendite spetsifitseerimine - turbevahendeid lihtsam tuvastada ja hinnata, ohte ja nõrkuseid arvestatakse teiste kogemuste põhjal · Turvarikete tõenäosuste hindamine - põhjalik inventuur/riskianalüüs oma varade kohta; millised ohud võivad mõjutada meie andmebaase?; järgmine aeg, millal probleeme võib tekkida, on UNIX-time'i lõpp aastal 2038 · Oodatava kahju hindamine - riskianalüüs
kui edastuskiirus on 10bit/s, siis 0,1 sekundit. Selle aja jooksul peab ka vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem
mittestandardse täienduse vajaduse? Muudatuste halduse meeskonnale. Milles seisneb ühise ressursikasutuse probleem? Erinevad protsessid ei saa samaaegselt pöörduda ressursside poole. Def lõime ja protsessi seos arvutiprogrammides? Iga protsess sisaldab ühte või enamat lõime. Milliseid vahendeid tuleb kasutada, et ühendada 5 arvutit büroo kohtvõrku? Võrgukaarte, kaableid, lülitit (switch) TCP protokoll pakub otseselt järgnevaid võimalusi: TCP kaitseb andmekao eest TCP kaitseb andmete moonutuste eest TCP pakub pakettide järjestust ja andmete saatmise kordamist. JUHTIMINE Milline informatsioon on oluline strateegiliste otsuste tegemisel firmas? Kõik toodud variandid · Info faktide ja sündmuste kohta, mis toimuvad firma sees · Info turbetrendidest · Info konkurentsikeskkonnast · Info firmade töötajate eelneva kogemuse kohta
............................................ 30 Andmetüübid................................................................................................................................ 30 Property klass......................................................................................................................... 30 Property tüübid........................................................................................................................ 31 Andmete päring baasist............................................................................................................... 32 Päringuliides............................................................................................................................ 33 GQL......................................................................................................................................... 33 Indeksid...................................................................
Arvutivõrk, mis kasutab järjestikliine ja mille ulatus ületab 1 km. Laivõrkudes kasutatakse järgmisi tehnoloogiaid: privaatliinid (punkt-punkt ühendused): T1 (E1), T3 (E3), osaline T1 (osaline E1), DSL kommuteeritavad liinid: sissehelistamine, ISDN, kommuteeritav 56/64, pakettkommutatsioon (X.25), kaadriretranslaator, SMDS, ATM. 1.3.1.2 Termini ,,klient-server" tähendus. Client/server architecture klient/server arhitektuur. Võrguarhitektuur, kus iga võrgus asuv arvuti on kas klient või server. Eksisteerivad võimsad arvutid ja/või protsessid kõvakettaajamite (failiserverid), printerite (printeriserverid) või võrgu (võrguserverid) haldamiseks. Klientideks on personaalarvutid või tööjaamad, millel töötavad rakendusprogrammid. Kliendid kasutavad serverite ressursse faile, seadmeid ja nende andmetöötlusvõimsust. Klient/server võrku nimetatakse ka kaheastmeliseks (two-tier) võrguks. Teine levinud
Kaadrite formeerimine ja saatmine. 3. Võrgukiht - Seitsmekihilise OSI sidemudeli altpoolt kolmas kiht. Võrgukiht kasutab andmete edastamiseks vahetult selle all asuvat andmelüli kihti ning teda ennast kasutab kõrgemalasuv transpordikiht. Võrgukihi ülesandeks on pakettide marsruutimine ja edastamine, samuti adresseerimine, võrkudevaheliste ühenduste loomine, veatöötlus, ummistuste reguleerimine ja pakettide järjestamine.Levinuim võrgukihi protokoll on IP protokoll. Loogiline adresseerimine. Pakettide marsruutimine. 4. Transpordikiht - OSI mudeli altpoolt neljas kiht. Transpordikiht määrab ära selle, kuidas kasutada võrgukihti virtuaalse veavaba kakspunktühenduse tagamiseks nii, et host A saab saata sõnumeid hostile B õiges järjekorras ja ilma vigadeta. Transpordikihti kasutab sellest kõrgemal asuv seansikiht. Loob lihtsalt kasutatava usaldusväärse kanali. Vookontroll. Usaldusväärne ühendus
millega on võimalik sooritada samu rakendusi, nagu tavalise arvutiga. Tuntum operatsioonisüsteemid on Windows Mobile. 1.3 Arvuti koostisosad Arvuti (personaalarvuti, raal, ingl. computer) on kahest komponendist koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. Arvuti komponendid on tarkvara ja riistvara. Samuti toimub arvuti erinevate komponentide liigitamine vastavalt otstarbele sisend-, väljund- ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Arvuti vältimatud väljundseadmed on monitor, klaviatuur ja hiir
kommutaator teeb seadmetel MAC-aadresside põhjal järgi, teab, et pordis 1 on arvuti A jne, saadab infot ühelt seadmelt teisele, tagab mitme seadme vahelise üheaegse ühenduse (jaoturis saadetakse sõnum laiali kõigile, kommutaator aga teab, kes kellele tahtis saata) sild on vähemalt kahe pordiga osa kahe põrkedomeeni (LANi) vahel, tänapäeval on sillaks ikkagi kommutaator. Sild kontrollib, kuhu porti on vaja saata ning ei saada midagi ebavajalikku porti. Hargneva puu protokoll (STP). Konfigureeritakse võrku ehk genereeritakse graaf, kus on juursõlm, millel on kindlad juurpordid, kust leitakse optimaalseim tee. Mitteoptimaalsed teed blokeeritakse, kuid neid saab uuesti kasututsele võtta, kui optimaalse teega midagi juhtub. Et ei tekiks kinnist ringi, on samuti mõned lingid blokeeritud. Konfigureeritakse vanima võrgukaardiga (väikseima MAC-aadressiga) seadme järgi, sest see seab kiiruse piirangu. Võrkude topoloogiad. Siin- ja tähtvõrk, joon, puu, ring,
vähemalt kaheks ning kirjeldada iga teema täpsemalt lahti. Esimene osa peaks olema php põhikursus, kus õpime aluseid ning selles teemas nihutame latti kõrgemale ja omandame keerulisemaid asju. Näiteks õpime kuidas siduda php andmebaasiga, kuidas saada paremini läbi vormidega, mida hakata peale sessioonidega jne. Alustamegi kohe andmebaasi tutvustamisega, milleks meil seda vaja on ja kuidas andmebaasi hallata. Mis on MySQL? Niisiis, php alused mooduli alguses paigaldasime arvutisse WAMP serveri, mis paigaldas meie arvutisse Apache veebiserveri, MySQL andmebaasi ja Php mooduli. Kuigi tihti öeldakse MySQL kohta lihtsalt andmebaas, siis on tegemist tegelikult andmebaasihalduriga või siis kaandmebaasimootoriga. See sisaldab endas: andmebaasi serverit klientprogrammi andmebaaside päringuteks programme administreerimiseks Andmebaase on meil vaja andmete hoidmiseks kindlas vormingus. Oluline on selle
kindlatel ajahekedel, nt iga sekund. Analoog-digitaalmuundur. 3 Diskreetne väärtus pidev aeg – ainult konkreetsed väärtused lubatud, nt täisarvud, aga mõõdetakse igal hetkel. Diskreetne – nt iga sekund mõõdetakse üks väärtus, kusjuures ümardatakse täisarvuni. Näiteks mitmemõõtmelised signaalid, 2d pilt salvestatakse arvutisse nagu maatriks. Hea kvaliteet on 1920x1080 (24 bitti igas pikslis – 8 bitti punane, 8 roheline, 8 sinine). Pikslite arv(mitu rida ja veergu kokku on). Video on 3D signaal – järjestikuste 2D piltide jada (tav. 30 kaadrit sekundis). Värviline video: laius, pikkus, värv, aeg. Multimeedia: video + heli, võivad olla ka subtiitrid. 4. Elektrilised signaalid, vool ja pinge. Takistus, Oomi seadus. Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge),
pruugi olla andmeid hävitada, kuid näpuviga käsurea parameetrite sisestamisel võib kustutada aastatepikkuse töö viljad. Stiihilised ohud on ka kasutajast sõltumatud võr- gukatkestused, mis tänapäeva andmesidest sõltuvas maailmas üha häirivamaks saavad ja mõnel juhul ka reaalset kahju põhjustavad - võime seista küsimuse ees, kust peaks alustama? Kas ehk osta võimas tulemüür, et end Internetist tulevate rünnete eest kaitsta, või hoopis uuem server koos korraliku varundus- süsteemiga, et andmed jätkuvalt säiliksid? Või hoopis korraldada töötajatele koolitusseminar, et neid turbe alal harida? Poliitika ja põhimõtted Kõik ülalnimetatud sammud on mõistlikud, kuid praktikas peaks neile eelnema aluspõhimõtete paika panemine, mida tuntakse ka organisatsiooni turvapoliitika nime all. Turvapoliitika on infovaradega tegeleva asutuse töös üks keskseid dokumente, millest lähtub edaspidine tegevus.
annaabi.ee 
