märkimisväärne mõjuvõim.Üldiselt said keiser ja patriarh hästi läbi. Konstantinoopoli patriarhist, sai väga mõjuvõimas isik. Tema oli see, kes kroonis keisri, ning ootas seepärast, et keiser on samuti ustav õigeusu kaitsja. Patriarh oli ka väga rikas, sest tema kontrolli all olid tohutud kirikuvarad. Tema vägevus tulenes nii tema autoriteedist loendamatute munkade hulgas kui ka mõjuvõimust ilmikute üle. Patriarh võis tihtipeale keisrile vastu hakata. Ta võis ähvardada keisri kirikuvande alla panna.Aegajalt Bütsantsi keisririigi ajaloos kasutas keiser oma de facto õigust Konstantinoopoli patriarhi ametisse määrata. Niisugustel ajaperioodidel ei olnud kellelgi võimalik vastu keisri tahtmist patriarhiks saada või sellesse ametisse kauaks jääda. Bütsants päris oma eelkäijalt Rooma impeeriumilt
Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli sarnaselt mungale kuradiga vaimuliku võitluse pidaja. Hiljem ilmus ka palgasõdur, kes võitles raha pärast. Keskajal olid veel kaupmehed, haritlased ja linnakodanikud, kes ilmusid tänu agarale linnastumisele, mille haripunkt oli 13. sajandil. Keskaja linnas valitses raha, domineeris kasumile orienteerunud mõtteviis, ilmikute tähtsus tõusis ja väärtused laskusid taevast maa peale. Kõige levinum ilmikute liik oli talupoeg. Talupoja eristas linnakodanikust ja käsitöölisest see, et ta oli tihedalt seotud oma perekonnaga, mis oli tema jaoks esmane ja loomulik ühiskondlik struktuur. Talupoegi iseloomustas püüe oma suurema isikuvabaduse poole. Ta soovis andamite ja loonusrendi kergendamist, vabadust elukaaslase valikul ja mõisa põllul tööpäevade kaotamist.
kollasesse toogasse, ajama oma pea paljaks, kümblema ja minema toma kavatsusest mõnele mungale. Munga ees tuleb tal anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamad punktid. Kolm tunnistust: 1.Mina usaldan Buddhat. 2.Mina usaldan õpetust. 3.Mina usaldan munkade ühendust. Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks, nõel, 108 nöörile aetud palvehelvest, mida loendatakse Buddha õilsate omaduste üle mõtiskledes, habemenuga juuste, habeme ja kulmude pügamiseks, sest juukseidki peetakse liigseks ehteks. Joogivett kurnatakse enne tarvitamist, et mitte kogemata elusolendeid alla neelata.
tsölibaati.Tsölibaat on teadlik loobumine abielulisest kooseluvormist või seksuaalsest tegevusest.Kui keegi tahab mungaks saada tuleb tal munga ees anda kolmekordne usaldusvanne. See on budistide usutunnistus, mis sisaldab õpetuse kõige tähtsamaid punkte.Milleks on- Mina usaldan Buddhat. Mina usaldan õpetust. Mina usaldan munkade ühendust.Tavaliselt on munk riietatud kollasesse rüüsse, jalas lahtised sandaalid. Buddha õpetuse kohaselt peab ta söögipoolist muretsema kerjates. Ilmikute ülesandeks on munkade toitmine. See, kes annab mungale süüa, saab võimaluse sooritada heategu, mistõttu tänulik peab olema andja, mitte munk. Peale oma rüü ei tohi mungal olla kaasas muud kui kauss kerjamiseks.Paljudes maades on kombeks, et noormehed elavad mõned kuud templis/kloostris mungaelu, kus nad järgivad kombeid, mediteerivad, saavad õpetust jm vajalikku. Samamoodi võib aga igaüks, sõltumata vanusest ja soost, ka igal muul eluperioodil mõnda aega templis/kloostris elada.
Toitu tuli kerjata ja kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalt traditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid, mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Budismi kõrgaeg ja suurim levik Indias kestis esimese aastatuhande keskpaigani, millest
iseseisvad vürstiriigid. 3)Iseloomusta Jan Husi seisukohti. Hus ründas eelkõige katoliku kiriku majanduskorraldust, pidades suureks kuritarvituseks simooniat ja ebaõiglaseks võtta eraldi tasu ristimise, matuse, laulatamise, püha võidmise ja teiste kirikutalitluste eest. Ta leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule. Jan Hus ei andnud armu ka kaupmeestele ja liiakasuvõtjatele ja see kriitika leidis suurt kõlapinda vaesemates rahvakihtides. Hus arvustas armulauakorralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist. Ta nõudis tsehhi keele puhastamist saksa sõnadest ja soovitas õpetada koolis lastele ka emakeelt. Eriti teravaks läks võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tsehhi ülikooliks. 1409.a anti Praha ülikooli juhtimine üle tsehhidele. Rektoriks valiti Jan Hus. 4)Kes olid kariklased ja taboriidid? Milised olid nende vaated? Kariklased olid peamiselt Praha jõukad linnakodanikud ja
See vastu nn: välimine kool (schola xterna) oli mõeldud tavalisele, ilmekatele õpilastele kes soovisid vaid haridust haridust. Ilmikutele mõeldud koolis õpetati lastele lugemist, kirutamist, laulmist ja Ladina keelt. Linnade hoogne areng mõjutas tugevalt ka koolihariduse levikut. Linnakodanikele rajati uut tüüpi kirjutamist- ja Lugemist ehk Gramatikakoole. Võrreldes kloostri- ja katedraali koolidega oli sealne õpetus elulähedasem ja vastas paremini tavliste ilmikute, eelkõige kaupmeeste vajadustele. Keskaja koolides oli kooliõpetuse vüi õppekava üldsuseks aluseks Seitse vaba kohti. Ülikoolid ja Õpetlased Kõrg - keskajal toimusid Euroopa haridus- ja teaduselus tähtsad muutused. Katedraali- või toomkoolide baasil moodustusid muutusid esimesed ülikoolid Bolognas, Pariisis Osepordis. Keskaja ülikool kirjutas endast kutseühingut ehk tsunfti, mis ühendas kõiki sama linna õppejõude ja üliõpilasi. Ülikoolid rajati alati linnadesse
Uffizi galerii, Firenze Kevad, u 1480. Uffizi galerii, Firenze Venuse sünd Poolesaja Bottiselli säilinud teose hulgas on maal, mis kujutab antiigi müüti Venuse sünnist, tema peateos. Seda teost tohib mõnes mõttes pidada renessansi esimeseks maaliks ja tema Venust renessansi võidu kuulutuseks maalikunstis. Renessansiajal, mil itaallased nii kirglikult püüdsid taaselustada Rooma omaaegset kuulsust, muutusid antiikmüüdid haritud ilmikute hulgas populaarseks. Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd sümboolne lugu kauniduse maailma ilmumise taevalikust müsteeriumist. Võib ette kujutada, kui hardalt asus kunstnik tööle, et müüti väärikalt kujutada. Maalil esitatud tegevust on kerge mõista
Venuse sünd, u 1484. Uffizi galerii, Firenze Kevad, u 1480. Uffizi galerii, Firenze Venuse sünd Poolesaja Bottiselli säilinud teose hulgas on maal, mis kujutab antiigi müüti Venuse sünnist, tema peateos. Seda teost tohib mõnes mõttes pidada renessansi esimeseks maaliks ja tema Venust renessansi võidu kuulutuseks maalikunstis. Renessansiajal, mil itaallased nii kirglikult püüdsid taaselustada Rooma omaaegset kuulsust, muutusid antiikmüüdid haritud ilmikute hulgas populaarseks. Rikas kaupmees Lorenzo di Pierfrancesco de' Medici tellis Boticellilt maali oma maamaja tarbeks. Kas ta ise või keegi tema õpetatud sõpradest ilmselt selgitas kunstnikule, kuidas antiikajal oli kujutatud Venuse tõusmist merest. Neile õpetatud meestele oli tema sünd sümboolne lugu kauniduse maailma ilmumise taevalikust müsteeriumist. Võib ette kujutada, kui hardalt asus kunstnik tööle, et müüti väärikalt kujutada. Maalil esitatud tegevust on kerge mõista
Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Tema peateoseks oli Järvamaal aliustatud 4-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat ,,Käsi- ja Koduraamat" saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet jutluseraamatust "Leyen-Spiegel" ("ilmikute peegel", 1641 ja 1649), milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu. 8 1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916--37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa.
Rath, und Bittliches Ersuchen, publiciret von M. Henrico Stahlen. Revall, Druckts Chr. Reusner der älter, in Verlegung des Authoris"), mille sisu seisnes eesti keele kohandamises saksa keele reeglistikuga. Stahli grammatika jäi aga rahvakeelest kaugeks. Tema peateoseks oli Järvamaal aliustatud 4-osaline protestantlik kiriku-käsiraamat „Käsi- ja Koduraamat“ saksa ja eesti keeles (1632-38). Kultuuriloolist huvi pakub 2 köidet jutluseraamatust "Leyen-Spiegel" ("ilmikute peegel", 1641 ja 1649), milles leiab mõneti peegeldamist ka tolleaegse rahva elu-olu. 7 1.4.2 Christoph Wilhelm Beermann - Eesti Üliõpilaste Seltsi esimene lipuhoidja Järva-Peetri kirikus on töötanud aastatel 1916—37 Järva-Peetri koguduse õpetajana Christoph Wilhelm Beermann. Sündinud: 08/20.07.1864 Põltsamaa.
püüdluste mahasurumisele (Partridge; 2006 lk 166). Parsva ja Mahavira askeetlik eluviis oli justkui vastandusvorm tollasele ühiskondlikule ning intellektuaasele ebastabiilsusele (Bowker; 2005 lk 57). Peale Mahavira surma koondusid džainistidest erakud kogudusteks. Nende kohustuseks oli anda vanne loobuda omandist, seega sõltusid mungad nendega samu vaateid jagavate inimeste almustest ning tekkisid ka ilmikute kogudused. Mungakogudustele tehtud annetusi loetlevad kirjutised paigutuvad meie ajaarvamise algusesse. Iga kogudust juhtis õpetaja. Švetambara džainismis on koguduse juht autoriteet – Mahavira jüngri Sudharmanist põlvnevate õpetajate jadast. Džainistid jõudsid Lõuna-Indiasse umbes 2. saj eKr, sellest annavad aimu Kalingast leitud kirjutised. Digambara džainism mõjutas Lõuna-India usundit ja kultuuri peaaegu tuhande aasta vältel. (Partridge; 2006 lk 166). 1
Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad taluma loendamatuid kordi taassünde
"Ambrosius piiskopiks!" Traditsiooni järgi laskus lapsepõlves tema peale mesilassülem, milles nähti ennet tema saamises piiskopiks. Piiskopina osales Ambrosius diplomaatilistes läbirääkimistes võimuihaldajate Maximuse ja Eugeniusega. Keiser Theodosius I soovis luua keisrile alluvat riigikirikut, kuid Ambrosius saatis ta altariruumist võre taha ilmikute juurde ja nõudis temalt avalikku patukahetsust Tessaloonikas toimunud veresauna eest. Ambrosius on koostanud mitmeid teoloogilisi kirjutisi. Ta on kirjutanud loomisloo seletuse, Luuka evangeeliumi kommentaari, traktaadi kiriku ametnike kohustustest. Temalt pärinevad ka teosed usust, Vaimust, traktaat Issanda lihaksaamise saladusest, traktaat neitsilikkuse ideaali üle, arutlused ristimise, võidmise ja armulaua üle
· Püha võidmise... eest · Astus välja kiriku eriseisundi vastu · Leidis, et kirik peab alluma ilmalikule võimule · Sellega seoses esitatud kirikuvarade sekulariseerimise ilmalikustamise nõue kindlustas talle esialgu kuninga ja panide toetuse · Ei andnud armu ka · Kaupmeestele · Liigkasuvõtjatele · Arvustas armulauakoralduses ilmikute ja vaimulike vahel vahetegemist · Leiba said armulaual mõlemad kuid veini vaid vaimulikud · Oli tehhi patrioot · Väljaastumised tehhi keele kaitseks ning toetuseks · Nõudis tehhi keele puhastamist saksa sõnadest ning soovitas koolis õpetada lastele ka emakeelt · Suur võitlus selle nimel, et muuta Praha ülikool tehhi ülikooliks
viga teha. Käivad paljajalu. Liiguvad koguaeg ringi. Vanasti võis ühes kohas kolm ööd olla, tänapäeval 5 ööd, vihmaperioodil üks kuu. 10 voorust: andestamine, alandlikkus, loomulikkus, rahulolu, tõde , enesekontroll, loobumine 12 kaalutlust: püsitus, saatus, sündide ümberkäik, üksiolek, minatus, ebapuhtuse, maailma kõiksuse jne. üle mõtlemine. 22 võitu: üle seksuaalsetest ihadest, füüsilisest ebamugavusest jne. Dzainistlikud ilmikud ka 5 vannet. Ilmikute puhul väikesed vanded (anuvrata) Liikumispiirangud ilmikutel. Keelatud asjatu ringihulkumine. Teatud elualad keelatud. India suurimad juveeliettevõtted dzainistide käes. Teine grupp reegleid on seotud hariva tegevusega: samane suhtumine kõigisse olenditesse, paastumine, erilised söögikombed. Põhiline ilmikute kohustus dAna ehk andmine. Anda tuleb hädasolijatele ja munkadele, anda saab ka kaitset, anda saab teadmisi. Hemacandra ,,YogasAstra" ja Amitigati.
Õpetajateks lektorid: konvendis 79 aastat kursusi, magistri ja doktorikraad omandati Euroopa ülikoolides. Taani kuningas Erik Menved andis 1319 toomkoolile ainuõiguse anda linnalastele kooliõpetust. Alllinna kodanikel vaja üha rohkem kirjutamis ja arvutamisoskust ja õpetust ilmalikus keeles. Toomkoolis õpetus ladina keeles ja pigem suunatud teoloogiale ja vaimulike kasvatamisele. Toomkapiitel protestis alllinna koolide või õpetajate tegutsemise vastu, sh dominiiklaste ilmikute kooli vastu. Nn koolitüli 14. s lõpust kuni u 1428, kui paavstikohtunik Montes de Camplo kinnitas paavst Martinus V 1424. a bullat, kus ta lubas rajada ühe kihelkonnakiriku juurde linnakooli. Kool oligi rajatud Oleviste kiriku juurde (rae ja dominiiklaste koostöös). PÜHA MIHKLI KOOLSTER Tsistertslaste Püha Miikaeli nunnaklooster rajati Püha Ventseli kabeli (pärast 1219) asemele 1249. al. Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel
Buddha rändab Indias ringi ning eluajal kujunesid järgijad. Pandi alus buddhistlikule kogudusele(Sangha) Jaguneb kaheks 1)Ilmikud(elavad igapäevast elu aga on kohustunud sellele usule 2)Mungad(bhiksu), nunnad(bhiksuni)-kerjus. Rüü, kerjakauss, sõel, nõel. Peab tegutsem, et ei põhjusta kellegile kannatusi. Tähtis on, et inimee annab kolmekordse varjupaiga tõotuse, otsin varjupaika Buddha juures, otsin varjupaika koguduse juures ja Dharma juures. Ilmikute ülesanne on munkade eest hoolitsemine ja kloostrite ehitamine, teha sellist töö mis ei tooks ühegi elusolendi kannatust. Mungaks, nunnaks samiseks peab olema täisealine, kiilaks ajama ning minema vana munga juurde, elab mõnda aega noviitsina ilma tõotuse andmist. On loobunud iseendale elaimseks. Lunastamisseisund nirvaana. Jumalaid ei ole lunastuseks vaja, sest nirvaanasse jõudmieks ei ole vaja neil mingeid tiituseid teha. Sinna alla jõudmine on võib-olla
põhierinevus katoliku ja õigeusu kujutamise traditsioonides. Katoliku kujutamises pidi 23 Samas, lk. 15. 7 nägema õudust ja piinu, nad jutustavad lugusid. Õigeusu kiriku ikoonid on vaid pühalike mõtisklusteks ja palvetamiseks mõeldud. 2.4. Reformatsioon Reformatsioon kritiseerib kultusliku pildipraktikat katoliku kirikus24. Esialgselt pildivainuliku seisukohta võtnud liikumine lubab siiski hiljem kasutada pilte ilmikute õpetamisel, kuid sageli varustab neid mõtteterade või tekstidega Piiblist25. Reformatsiooni käigus tekkinud luterlikus kirikus sõna kinnitab pildi sõnumit26. Tekkib piltidega varustatud saksakeelne Piibel, mis aitab mõista paremini usu tõdesid. Lucas Cranach Vanema pildid vastavad luterliku usu arusaamadele. Kuigi luterlikus kirikus on lubatud pildid, ei tekkinud „omaenda altari – ja hariduspiltide ikonograafiat“27. Kihelkonna Mihkli kiriku altar on näide Eestis leiduvast
laadiga, mis vähemnõudlikku lugejat köitis. H. Stahl. Trükitud kirjanduse esimene silmapaistev esindaja. Pärines Tallinnast, omandas Saksamaa ülikoolides usuteadusliku hariduse ja töötas kirikuõpetajana. Ameti tõttu leidis ta, et on vaja edendada eesti kirja- ja trükisõna. Pikajalise töö tulemuseks oli saksa- ja eestikeelne käsiraamat pealkirjaga ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" (1632-38). Mõne aasta pärast avaldas ta jutluseraamatu ,,Ilmikute peegel", milles räägitakse ka eestlaste elust-olust. Teoses mainitakse esmakordselt eesti vägilast Kalevit. Ta on ühtlasi ka esimese eesti keele õpiku koostaja. Stahli eesti keel oli mitmemurdeline, ta kasutas rohkesti germanisme ja eesti keelele võõrast ortograafiat. Kristjan Jaak Peterson (14.03.1801-4.08.1822) Eesti kunstiväärtuslik lüürika nüüdisaegses tähenduses algab Kr. J. Petersonist ja tema kõlavatest oodidest
Mahajaana (suur sõiduk): · virgumine võimalik kõigile olenditele · ka ilmikud on olulised Hinajaana (väike sõiduk): · virgumine võimalik vaid munkadele mõtluse eesmärk püütakse tühendada oma meel ning saavutada meelerahu nirvaana taaskehastumiste ahelast vabanemine budismis, tühjus, mitteolemine 5 elujuhist kõigile: · ära tapa · ära varasta · ära ela kõlblusetult · ära valeta · ära tarvita joovastavaid jooke munkade-ilmikute suhe: üksteisega lakkamatult seotud. Rännakutel saavad mungad söögi ja öömaja ilmikutelt ning ilmikud võivad veeta lühemaid või pikemaid perioode kloostris. Konfutsianism (u 500 eKr) Konfutsiuse elulugu: Kong Fuzi (551-479 eKr) sündis ühe ülikusuguvõsa vaesunud harus ning sai päritolule vastava hariduse (kuue kunsti valdamine: rituaalid, vibulaskmine, muusika, kaarikujuhtimine, kalligraafia ja aritmeetika). Abiellus 19-aastaselt, sai 2 last. Täiseas köitis ta
kehtis tsölibaat. Elukorraldust määrasid 227 reeglit (nende hulk varieerub veidi vastavalttraditsioonile, nunnadel on reegleid rohkem). Varased mungad olid ka rändmungad, neil puudus püsiv eluase. Ajapikku jäi kogudus paikseks ja moodustusid kloostrid (sanskr: vihra), mis muutusid tõelisteks kultuuri- ja teaduskeskusteks, klooster-ülikoolideks. Tuntuim neist oli Indias Nland. Juba Buddha eluajal kujunes välja ka ilmalik järgijas- ja toetajaskond. Algselt kuulusid ilmalike (ilmikute) hulka eeskätt jõukad linnakodanikud, kes moodustasid Buddha ajal majandusliku ja poliitilise eliidi. Nende ülesandeks oli eelkõige koguduse majanduslik toetamine. Nad järgisid igapäevaelus Skjamuni õpetust, mille keskme moodustasid ilmalikele mõeldud käitumisjuhised. Hiljem tõusis ka ilmalike seast tuntud õpetajaid ning ilmalike roll on erinevates budistlikes kultuurides olnud erinev. Seadmuseratas ehk Dharma ratas (Vello Väärtnõu illustratsioon) Tekstid ja koolkonnad
endasse sulatada. Theravaada on olnud valitsev koolkond valdavas osas Kagu-Aasiast alates 13. saj, mil rajati kloostreid Taisse, Kambodzasse, Birmasse, ja Laosesse. See budismi haru on valitsev ka Indias ja Sri Lankal. Mahajaana e. põhja budismi tunnistatakse peamiselt Hiinas, Jaapanis, Tiibetis ja Koreas, Mongoolias. Mahajaana budism tekkis vastukaaluks vanemale hinajaana koolkonnale, mis oli praktiliselt ainult munkade pärusmaa. Mahajaana pooldajad aga pöördusid nii munkade kui ka ilmikute poole. Mahajaana puhul nihkus tähelepanu virgunult bodhisattvale (virgumisolendile). Bodhisattva tähendas aga mahajaana budistidele isikut, kes on loodud virguma. Bodhisattvad tõotasid virgumisele jõuda. Kuid virgumist ei taotlenud nad mitte üksnes endi hüvanguks, vaid selle eesmärgiks oli teiste päästmine. Sellise seisukoha altruism mõjutas nii usku kui ka ettekujutusi, sest eesmärgile jõudmiseks pidid bodhisattvad
See viis kiriku kui sellise kriitikale kõigest peaksid loobuma kõik inimesed, selleks et saavutada lunastust 14. saj alguses suruti spirituaalide liikumine ka jõuga maha. Selle juhtide hukkamise taga poliitilised motiivid nad oli paavsti vastu. Populaarseks vaidlusteemaks oli, kas apostlitel oli omand. Nagu vanadel ordudel, olid ka kerjusordudel naisharud frantsisklastel Püha Clara järgi klarissid. Lisaks sellele ordude juures tertsiaalid kolmandad ordud: ilmikute kogukonnad, kes pühenduvad vagadusharjutustele, ühisele kasulikule tööle ja palvetele, aga pole mungad võimalik realiseerida lihtrahva usualaseid püüdlusi ja lunastusesoove. 1346 loodi Vadstena kloosti põhjal birgitiinide ordu, mis ühendas nii mehi kui naisi. Palju kloostrid rajati ka väljaspoole Rootsit nt Piritale. Kõik birgitiinide kloostrid oli pühandatud Neitsi Maarjale, mitte Birgittale Ketserlus
kirjavahetust nii siinsete kogukonnajuhtidega kui ka välismaiste ametimeestega. Samuti oli nende ülesandeks koostada aruandeid koosolekuste, ümbruskonna sündmuste ja olude kohta, mis saadeti edasi ringkonnajuhile, kes kasutas seda materjali aastaaruannete koostamisel. 45 Vennastekoguduste innustasid rahvast ka rohkem oma arvamust avaldama. Nimelt praktiseerisid hernhuutlased koguduse koosolekutel talurahvale seni mõeldamatut vaba ülesastumist, ilmikute kõnelemist, enese elu ja kogemuste jagamist. See kõik oli talupoegade silmi avav ja üha enam teadvustati mõisnike poolt tehtavat ülekohut ja vägivalda talupoegade suhtes.46 Eestlastest talupoegade seas kerkisid esile silmapaistvad jutlustajaid, kes vedasid innukalt hernhuutlikku misjonitööd. Nad tundisid hästi Piiblit ja tõlgendasid seda nii, et see rahvale hinge läks. Jõepere vennastekoguduse üks silmapaistvamaid tegelasi oli Põllu Mihkel,
(Antiteetiline teooria) III etapp- SÜNTEES (tees+antitees tulemus) moraali-looduse võitlus.Hegel tunnetuse etapid: I Subjektiivne vaim-indiviidi tunnetamine, II Objekt. tunnetamine e vaim- ühiskonna probleemid, III Absoluutse vaimu etapp, täh erilist kõrgendatud vaimset tunnetust, seostub relig, kunsti ja filosoofiaga. PIETISM 1670-1780 Põhitunnused: Rahulolematus kiriku ja ühiskonna olukorraga. Rõhuasetus õpetuselt usuelule, algkristliku mudeli eeskujul. Aktiivne piibliuurimine. Ilmikute kaasamine. Institustionalismile vastanduv individualismi. Vagadus väljendub emotsionaalselt. Hiliastlik eshatoloogia. Spencer (1635-1705) 1675 Progmmatiline kirjutis Pia Desideria ,,Vagad soovid" N.Ludwig von Zinzendorf (1700-60) Dogmadekriitika. Kogu krisluse ajalugu on allakäik algkristluse juurest. Patt interllektuaalne ja poliit. võimuiha ajendab inimest filosoofilistele spekulatisoonidele. Pühakirjast piisab usule täiesti, muid normatiivne (dogmasid) pole vaja
Käsitöös on aga inimesi vähe ja nõudlust palju, seega toimub palkade tõus. Väidetakse, et hiliskeskaeg on palgatöölise hiilgeaeg sissetulek kasvas 15. saj lõpuni. Seda üldist pilti on aga detailsed uuringud kõigutanud. 15. saj tööline elas aga paremini kui 16. või 17. saj oma, sest toiduhinnad olid madalamad, palk parem. Elatustase langes pärast 15. sajandit. Hiliskeskajal oli raha rohkem linnades kui maal ja telliti rohkem ehitisi. Ilmikute kätes koondus raha üha vähemate isikute valdusesse, suurenes rikaste ja vaeste erinevus. Seda mõjutasid ka taudid varandus koondus ellujäänute kätte. Väljaminekutest läks enamus toidule, eluasemehinnad ja rõivad oli odavad. Keskaja teise poole majanduses mängisid selgelt kõige olulisemat rolli linnad. MAJANDUS Käsitöö Käsitöö puhul tuleb välja tuua kaks aspekti: 1) Kõigepealt tootmine, mis rahuldab oma
Euroopas, sellest vaikitakse ainult mingi rumala häbelikkuse pärast." *** Marc Bloch, "Imettegevad kuningad" (1924) mentaliteediajaloo varane näide Raamat uurib keskajal ja hiljemgi laialt levinud usku Prantsusmaa ja Inglismaa kuningate imelisse võimesse ravida skrofuloosi, s.t. lümfisõlmede põletikku või siis kilpnäärme paistetust.Bloch näitab, et see "kuningavõimu pühadus" põhines uskumusel, mis oli osa tolle ajastu mentaliteedist, usul imetegude toimumisse ja "eriliste ilmikute" ehk kuningate imettegevasse võimesse. Veel mentaliteediajaloolasi Philippe Aries (1914-1984) uuris laste ja pereelu ajalugu Georges Duby (1919-1996) rüütlikultuur Michel Vovelle (s.1933) surma uskumus Robert Muchembled (s.1944) kuradi-, vägivalla-, seksuaalajalugu Mentaliteediajaloo keskne probleem on mõiste `mentaliteet' ebamäärasus: kas igal ajastul on üks mentaliteet? kuidas seda mentaliteeti tuvastada? kuidas mentaliteet muutub? jne. Kuna tegemist on algselt prantsuse
ja lõpp peavad omavahel kattuma, ehk siis hetk, kus me praegu oleme, peaks kattuma hetkega, kus kristlus alguse sai – need peaksid olema võrdpildid. Kõik see, mis sinna vahele jääb on kihistus, millesse suhtumine peab olema kriitiline. Kiriku uuenemine institutsionaalsel moel on varasemalt olnud munkluse kanda – kiriku vagaduselu ja teoloogilise mõtte uuendajad ja värskendajad. Reformatsioonieelsed sajandid – vajadus uuenemise järele oli ilmne nii ilmikute kui ka vaimulike seas, ainus, kes vajadust ei tajunud oli Rooma kuuria, kes elas kirikliku välise hiilguse taastamise ajas. Kirik oli läbi teinud reformikontsiilide perioodi (konstanzis ja baselis). Saksamaa olud olid teised. Linnakodanlus hakkas nõudma ka vaimulikkonna käest rangemat vagaduslaadi, sealsetes linnades oli väga palju vaimulikkonda. Reeglina olid nad alatasustatud ja viletsa haridusega. Inimesed muretsesid oma hinge heaolu pärast ja hakkasid vaimulikelt ka seda nõudma
1410 piiskop keelas jutlustamise aga kuningas lubas. Hus läks Constance`i konsiilile, 1415 Hus hukati seal samas. Hussiidi sõjad tulemuseks. Poliitilinevõitlus Tsehhimaa pärast keisri ja aadli vahel, mis kestis aastakümneid. Hiliskeskajal plagelandid ehk enesepiitutasid end patukahetsuseks. Progrommid ja patukahetsusteod omavahel seotud. 1349 mõistis paavst progrommid ja enesepiitsutamise hukka. Tertsiaarid (tertsium kolmas) nn kolmandad ordud. I mungaordud II nunnaordu III ilmikute ühendused ehk ilmikvennad tekkisid tihti iseseisvana, ilma reegliteta. Hoolitseti vanade ja haigete eest. Neid on keelatud ja ketserlikek kutsutud. Aga nad on kokkusulanuna ka säilind, nim begiinideks nagu ka katareid. 30
annaabi.ee 
