0 0,0 õppekava) VARIA 5 10,4 KOKKU: 48 100,0 Osakaal näitab faktorite suhtelist jaotumist tugevusi märkivate mainingute koguhulgas. Mida suurem osakaal, seda toimivam faktor. Illustreerime faktorite tervikut radardiagrammiga (vt joonis 1). Näeme, et tugevuste määratlemist kollektiivi SWOT`i käigus tingisid kolm kaalukamat faktorit: õppekorraldus, inimressurss ja sotsiaalne imidz. Seejuures määratleti juhtivaks tugevuseks õppetegevus oma õpetamise tasemega, eriklassidega ja olümpiaadide tulemustega. Vaadates faktorite süsteemile tervikuna, võib märkida, et CRJG kollektiivi poolt oma tugevuste
Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel organismis tagada teatud glükoosikoguse sünteesi. Teiseks, süsivesikute normhulk sõltub organismi üldise energiabilansi vajadustest ning struktuurist. Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste soovitusteni. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Juhul kui inimene saab toiduga ööpäevas 1450 kcal, siis süsivesikute arvele jääks ~900
5. Tollimaksu mõju seda kehtestanud väikeses avatud majanduses: tulemused valitsusele, kodumaistele tootjatele, kodustele tarbijatele, rahvamajandusele tervikuna. Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga. Seepärast võis ka impordi pakkumist maailmaturu hinna juures
ehk 1,003 x 3,2 x 1,031 4,8 1,0279 x 1,5 log 1,0279 x log 1,5 x log 1,0279 log 1,5 1,003 3,2 log 1,5 x 14,7 15 aastat, log 1,0279 seega rahvaarvud võrdsustusid aastal 1982 + 15 = 1997. aastal. d) Illustreerime olukorda graafiliselt: aastad 0 5 10 15 Liibanon 3,2 3,72772 4,342468 5,058596 Soome 4,8 4,872433 4,94596 5,020596 6 5,5 5 miljonit 4,5 4 3,5 3 0 3 6 9 12 15 aastat Rahvaarv on võrdne umbes 5 miljoni elaniku korral aastal 1997.
5. Tollimaksu mõju seda kehtestanud väikeses avatud majanduses: tulemused valitsusele, kodumaistele tootjatele, kodustele tarbijatele, rahvamajandusele tervikuna. Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. “väikeses riigis”, mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist “väikese riigiga”, kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). 6. Optimaalne tollimaks – selle kehtestamise võimalused ja tulemused. Tollimaksu mõju käsitlemisel baseerusime siiani eeldusel, et tegu on nn. väikese riigi juhtumiga
hulka ei tohi sattuda tundmatu lubamatuid väärtusi, so selliseid väärtusi, mille puhul mõni võrratuses sisalduv avaldis kaotab mõtte. Võrratuse määramispiirkonnaks (MP) nimetatakse tundmatu kõigi selliste väärtuste hulka, mille korral kõik võrratuses sisalduvad avaldised omavad tähendust 4 (on arvutatavad) . Võrratuse MP on võrratuses esinevate avaldiste (funktsioonide) MP-de ühisosa. Illustreerime MP mõistet näitega. x + 2 (5x - 3) Näide 1. 0. 1 - x ( x + 1) Selle võrratuse MP on antud järgmiste tingimustega x + 2 0 (selleks, et juurim ine lugeja s oleks võimalik) 1 - x > 0 ( selleks, et nimeta jas saaks juurida ja jagada) x -1 (et saaks (x + 1) - ga jagada) x -2 (avaldise x + 2 MP) 1 ehk x < 1 (avaldise MP)
mingite teiste muutujatega. Liikuva tollimaksu näiteks võib tuua Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika raames põllumajandussaaduste impordile rakendatavad maksud2. 9. Tollimaksu mõju analüüs Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 (joonis 20). Vabakaubanduse tekkimisel oletame, et maailmaturu hind on 8000 dollarit ja pakkumine väikese riigi jaoks selle hinnaga on piiramatu (s.t. lõpmatult elastne). Jooniselt võime lugeda, et vabakaubanduse tekkides saab riigis olema nõudlus 80 tootele, s.h
Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel organismis tagada teatud glükoosikoguse sünteesi. Teiseks, süsivesikute normhulk sõltub organismi üldise energiabilansi vajadustest ning struktuurist. Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste soovitusteni. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Juhul kui inimene saab toiduga ööpäevas 1450 kcal, siis süsivesikute arvele jääks ~900
ja täpsemaid seadusi - ja asi vask. Äärmusrüh made arvates tuleks ellu viia äärmuslikke lahendusi - keelata, loobuda, sundida. Keskkonnap sühholoog taas uurib ja seletab nii probleemi kui ka lahendust inimese peas pesitseva konstruktiga , mille abil inimene seletab ja mõistab maailma. Kuivõrd keskkond oma piiratud vahendite, talumis- ja taastumisvõi mega on selle konstrukti osa, sõltub inimese haridusest, infost, mõtlemis-, seostamis-, analüüsimis- ja sünteesimis võimest.1 Illustreerime ühele ja samale küsimusele 3 erineva vastuse saamise võimalust Sotimaa näitel. Ian Moffatt kogus kokku Sotimaa kohta tehtud arvutused ja uuringud, leidmaks vastust küsimusele, kas Sotimaa on säästev. Tabelis 1 toodud vastustest saame järeldada ainult üht: ei ole olemas universaalse t säästvust, sest kui ühe metoodika järgi on Sotimaa säästev, kahe järgi mitte ja kahe järgi pole vahet, siis milline vastus on "õige" - kas Sotimaa on siis säästev või mitte? Tabel 1 näitab
13 14 03.02.2012 r = 10% 07.06.2012 Investeeringu Investeeringu nimiväärtus tähtpäevaväärtus 14 593 EURi 15 100 EURi Joonis 2.2.1. Investeeringu muutumine ajas näites 2.2.15. Joonisel 2.2.1 illustreerime raha väärtuse muutumist ajas. Näeme, et lähtesumma 14 593 EURi kasvab 10% intressimäära korral 125 päeva jooksul 15 10 EURi-ni. See tähendab, et investeeritud lähtesumma 14 593 EURi teenib 125 päeva jooksul 507 EURi intressi ehk teisiti öeldes, lähtesumma 14 593 EURi kasvab ligikaudu 4 EURi päevas. Siis antud investeeringu ajaväärtus 4. veebruaril 2012. aastal on ligikaudu 14 597 EURi, 5. veebruaril 2012. aastal ligikaudu 14 601 EURi jne, kuni 7. juunil 2012
elemendid rahuldavad võrratust 1 - < xn < 1 + . Lahendame selle võrratuse arvu n suhtes: 1 - < xn < 1 + 1 - < 1 + < 1 + - < < <1< > n> . Järelikult: kui me etteantud > 0 korral valime elemendi xm nii, et m > , siis kehtib xn (1 - , 1 + ) iga xm-le järgneva jada liikme xn korral. Seega on jada piirväärtuse definitsioon täidetud arvuga a = 1. Olemegi tõestanud,et lim(1 + (-1)n2n)= 1. Illustreerime seda tõestust veel mõnede erijuhtude vaatlemisega . Selleks paneme kirja mõned jada esimesed elemendid: x1 = 0.5, x2 = 1.25, x3 = 0.875, x4 = 1.0625, x5 = 0.96875, x6 = 1.015625, x7 = 0.9921875, x8 = 1.0039625, . . . Olgu = 0.1. Näeme, et alates neljandast elemendist kuuluvad kõik järgnevad jada elemendid ümbrusesse (1 - , 1 + ) = (1 - 0.1, 1 + 0.1) = (0.9, 1.1). Järgmiseks olgu = 0.05. Alates viiendast elemendist kuuluvad kõik järgnevad jada
põllumajanduspoliitika raames põllumajandussaaduste impordile rakendatavad maksud 23. . Tollimaksu mõju seda kehtestanud riigis.Tollimaksu mõju avaldub täielikumalt nn. "väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid. Tollimaksu mõju tuleb hinnata kompleksselt, sest tagajärjed pole ühetähenduslikud riigi kui terviku, antud tootmisharu ettevõtete ega tarbijate jaoks. Illustreerime tollimaksu mõju hüpoteetilise näitega. Olgu meil tegemist "väikese riigiga", kus mingi kauba tasakaaluhind autarkia tingimustes on 9500 dollarit ning nõudlus selle hinna juures võrdub 50, pakkumine samuti 50 24. Optimaalse tollimaksu kehtestamise võimalus ja probleemid. . optimaalne tollimaks on võimalik, kui riik on oma tegevusega võimeline mõjutama maailmaturu
võrratust 1 − ϵ < xn < 1 + ϵ. Lahendame selle võrratuse arvu n suhtes: 1 − ε < xn < 1 + ε ⇔ 1 − ε < 1 + < 1 + ε ⇔ −ε < <ε⇔ <ε⇔1< ε⇔ > ⇔n> . Järelikult: kui me etteantud ε > 0 korral valime elemendi xm nii, et m > , siis kehtib xn ∈ (1 − ε, 1 + ε) iga xm-le järgneva jada liikme xn korral. Seega on jada piirväärtuse definitsioon täidetud arvuga a = 1. Olemegi tõestanud,et lim(1 + (−1)n2n)= 1. Illustreerime seda tõestust veel mõnede erijuhtude vaatlemisega . Selleks paneme kirja mõned jada esimesed elemendid: x1 = 0.5, x2 = 1.25, x3 = 0.875, x4 = 1.0625, x5 = 0.96875, x6 = 1.015625, x7 = 0.9921875, x8 = 1.0039625, . . . Olgu ε = 0.1. Näeme, et alates neljandast elemendist kuuluvad kõik järgnevad jada elemendid ümbrusesse (1 − ε, 1 + ε) = (1 − 0.1, 1 + 0.1) = (0.9, 1.1). Järgmiseks olgu ε = 0.05. Alates viiendast elemendist kuuluvad kõik
Lihtsa kujuga on inetrijõud siis kui mitteinertsiaalne süsteem liigub inertsiaalse r taustsüsteemi suhtes liikumissihilise kiirendusega a0 (näiteks autobuss kiirendamisel või pidurdamisel). Sel juhul mõjub selles süsteemis igale paigalseisvale kehale inertsijõud r r Fi = - ma 0 . Sellest valemist on näha, et inertsijõud on alati võrdeline keha massiga ja suunatud süsteemi kiirendusele vastupidises suunas. Illustreerime seda järgmiste lihtsate joonistega. Vasakpoolsel joonisel alustab auto liikumist ja liigub seetõttu r liikumissuunalise kiirendusega a0 . Kõikidele autos olevatele kehadele mõjub kiirendusele vastassuunaline inertsijõud (antud juhul ka liikumisele vastassuunaline). Auto pidurdamisel on aga vastupidi (parempoolne joonis), auto kiirendus on liikumisele vastassuunaline, inertsijõud on aga suunatud auto liikumise suunas.
14.2. Ressursside nõudlus. Et otsustada missugust- ressursijaotust kavandada on vaja opereerida järgmiste mõistetega: 1) füüsiline piirprodukt, mis näitab kui palju suureneb toodang täiendava ressursiühiku lisamisel, 2) rahaline piirprodukt, mis näitab kui palju muutub seejuures kogutulu, 3) ressursi hind, mis näitab kui palju läheb maksma täiendava ressursiühiku rakendamine. Mõisteid illustreerime näitega tabelis 14.1. Tabel 14.1. Rakendatud Füüsiline Füüsiline Toole hind kr Rahaline ressursiühikud koguprodukt tk piirprodukt tk piirprodukt kr 0 0 - 2 - 1 40 40 2 80
Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M. Planck, et eksperimentaalset spektrit kirjeldab Wieni valemist märksa täpsemini seos mis on matemaatiliselt samaväärne Maxwelli jaotusega energiate järgi eeldusel, et kiirgusvoog koosneb jagamatutest energiakvantidest, mille energia on võrdeline sagedusega: kus konstant Js. Konstanti ( ) nimetamegi tänapäeval Planck'i konstandiks. Plancki valemit illustreerime joonisega 1, millel on näidatud r * ( , T ) = f ( , T ) sõltuvus lainepikkusest ja temperatuurist T graafiliselt. Temperatuuri suurenemisel kiirgamisvõime kasvab, kusjuures kiirguse koostis lainepikkuse järgi muutub: väikestel temperatuuridel on kiirgus peamiselt pikalaineline ehk infrapunane ( > p ); temperatuuri tõusul lisandub kiirguse nähtav osa ( v = 0,40 µm ja p = 0,75 µm on valguse piirlainepikkused violetses ja
Planck'i valem. Aastal 1900 näitas saksa füüsik M. Planck, et eksperimentaalset spektrit kirjeldab Wieni valemist märksa täpsemini seos mis on matemaatiliselt samaväärne Maxwelli jaotusega energiate järgi eeldusel, et kiirgusvoog koosneb jagamatutest energiakvantidest, mille energia on võrdeline sagedusega: kus konstant Js. Konstanti ( ) nimetamegi tänapäeval Planck'i konstandiks. Plancki valemit illustreerime joonisega 1, millel on näidatud r * ( , T ) = f ( , T ) sõltuvus lainepikkusest ja temperatuurist T graafiliselt. Temperatuuri suurenemisel kiirgamisvõime kasvab, kusjuures kiirguse koostis lainepikkuse järgi muutub: väikestel temperatuuridel on kiirgus peamiselt pikalaineline ehk infrapunane ( > p ); temperatuuri tõusul lisandub kiirguse nähtav osa ( v = 0,40 µm ja p = 0,75 µm on valguse piirlainepikkused violetses ja
Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Küsimus on vaid koguses. Väga täpset kogust on raske, praktiliselt isegi võimatu määrata. Esimene põhjus on see, et suur osa aminohappeid ja ka lipiidide metabolismi teatud vaheproduktid võivad vajadusel organismis tagada teatud glükoosikoguse sünteesi. Teiseks, süsivesikute normhulk sõltub organismi üldise energiabilansi vajadustest ning struktuurist. Illustreerime seda lihtsa näitega! Enamike inimeste jaoks oleks 320...350 g süsivesikuid ööpäevas sobiv kogus. Arvestades, et 1 g süsivesikuid annab umbes 4,1 kcal energiat, oleks nende summaarne energeetiline saagis 1300...1450 kcal. Lähtudes organismi üldisest energiabilansist, jõuame veidi teistsuguste soovitusteni. Nimelt peaksid süsivesikud organismi üldisest energiavajadusest katma umbes 60%. Juhul kui inimene
(3), kus eemaldatakse korrektsioonifaktor, N-n ning valem saab N Järgmise kuju: s2= s2 (4), millest ne = s2 (5). N s2 38 Valimi suuruse määramist illustreerime järgmise näitajaga. Ameerika lillekasvatajate assotsiatsioon oli huvitatud sellest, kui suure summa eest ostavad meestudengid aastas lilli. Selleks valiti üks keskmine ülikool, kus oli 18 000 üliõpilast, neist meesüliõpilasi oli 8300. Usaldusintervalliks valiti ±2 USD keskmisest kulutusest. Kui suur peab olema valim, et saavutada selline täpsus? Lähtudes valemist (5) on vaja selleks määrata nii s kui s2 76
= (2 - 1) + (-5 + 7)i = 1 + 2i Arvutame vahe (2 - 5i) - (-1 + 7i) = 2 - 5i + 1 - 7i = 2 + 1 - 5i - 7i = (2 + 1) - (5 + 7)i = 3 - 12i 4 Kompleksarvude korrutamine 4.1 Korrutise m~ oiste Kompleksarvude korrutamine defineeritakse kui maatriksite kor- rutamine. Korrutamistehet v~ oimaluse korral ei eksponeerita, s.t z1 z2 := z1 · z2 . Korrutamist illustreerime k~oigepealt n¨ aidetega. 4.2 N¨ aide: imaginaaru ¨ hiku ruut Kasutades maatrikskorrutist, arvutame 0 -1 0 -1 -1 0 1 0 i2 := ii = = = -1 1 0 1 0 0 -1 0 1 = -1 I = - I = -1 kus viimaste v~orduste v¨aljakirjutamisel arvestasime seda, et kor-
{(x, y) : x X y = f (x)} . Seda punktihulka saab m¨a¨arata ka polaarkoordinaatide abil, l¨ahtudes v~ orrandist sin = f ( cos ), mis seob kahte muutujat ja . Olgu nende v¨a¨artuste hulk, mille korral suurus on m¨a¨aratav v~ orrandist sin = f ( cos ). Tulemuseks saame funktsiooni = g () ( ) , joone y = f (x) esituse polaarkoordinaatides. Illustreerime eel¨oeldut diagrammi abil juhul kui x > 0 x = arctan(y/x) f (x, y) g y =
{1, ... , n} nii, et | a. pi p1 p2 pn · Jaguvuse omaduste põhjal saame, et | (a - ... ) = 1, mis on vastuolus pi sellega, et > 1. Matemaatiline induktsioon Alustame näitega probleemist, mille tõestamiseks läheb vaja matemaatilist induktsiooni. Hüpotees. Esimese n paaritu arvu summa on n2. Illustreerime seda väidet tabeliga: Aga siiski jääb õhku rippuma küsimus, et kas tõesti 1 + 3 + 5 + 7 + 9 + 11 + . . . + (2 n - 1) on võrdne arvuga n2? Kas meie väide on tõene kõigi naturaalarvude korral? Sõnastame oma väite ümber järgmiselt. Iga naturaalarvu n korral (tabelis iga rea korral) olgu meil antud väited Sn järgmiselt: S 1 :1=12 2 S 2 :1+3=2 S 3 :1+3+ 5=32 2 n-¿=n2 S n :1+3+ 5+5+7+ ...+¿ Küsime:Kas kõik need väited on tõesed?
2n < 2n < 1 < 2 2 > n > log2 . 1 n n 1 1 arelikult: kui me etteantud > 0 korral valime elemendi xm nii, et m > log2 1 , J¨ siis kehtib xn (1 - , 1 + ) iga xm -le j¨argneva jada liikme xn korral. Seega on jada( piirv¨a¨ artuse ) definitsioon t¨aidetud arvuga a = 1. Olemegi t~oestanud, n et lim 1 + (-1)2n = 1. Illustreerime seda t~oestust veel m~onede erijuhtude vaatlemisega . Selleks paneme kirja m~oned jada esimesed elemendid: x1 = 0.5, x2 = 1.25, x3 = 0.875, x4 = 1.0625, x5 = 0.96875, x6 = 1.015625, x7 = 0.9921875, x8 = 1.0039625, . . . Olgu = 0.1. N¨aeme, et alates neljandast elemendist kuuluvad k~oik j¨argnevad jada elemendid u ¨mbrusesse (1 - , 1 + ) = (1 - 0.1, 1 + 0.1) = (0.9, 1.1). J¨ argmiseks olgu = 0.05. Alates viiendast elemendist kuuluvad k~oik j¨argnevad
2n < 1 n n 1 1 2n < 1 < 2 2 > n > log2 . J¨arelikult: kui me etteantud > 0 korral valime elemendi xm nii, et m > log2 1 , siis kehtib xn (1 - , 1 + ) iga xm -le j¨argneva jada liikme xn korral. Seega on jada piirv¨a¨artuse definitsioon t¨aidetud arvuga a = 1. Olemegi t~oestanud, n et lim 1 + (-1)2n = 1. Illustreerime seda t~oestust veel m~onede erijuhtude vaatlemisega . Selleks paneme kirja m~oned jada esimesed elemendid: x1 = 0.5, x2 = 1.25, x3 = 0.875, x4 = 1.0625, x5 = 0.96875, x6 = 1.015625, x7 = 0.9921875, x8 = 1.0039625, . . . Olgu = 0.1. N¨aeme, et alates neljandast elemendist kuuluvad k~oik j¨argnevad jada elemendid u ¨mbrusesse (1 - , 1 + ) = (1 - 0.1, 1 + 0.1) = (0.9, 1.1). J¨argmiseks olgu = 0.05. Alates viiendast elemendist kuuluvad k~oik j¨argnevad
Lõpuks lahendavad õpilased vastavaid ülesandeid ilma näitlike või didaktiliste materjalideta. Kirjutatakse ikka vastav jagamisvõrdus, vastus antakse suuliselt või kirjalikult. VI ja VII tunnil kinnistatakse õpitut, kusjuures peatähelepanu on tundide ühel etapil jagamistehte praktiseerimine, illustreerimine. Illustreerimise puhul on vaja silmas pidada, et jagamist, mille puhul õpilane tulemust veel ei tea, illustreerida ei saa. Seega illustreerime ainult need juhud, kus õpilane on eelnevate harjutuste tulemusel juba vastused meelde jätnud (4:2=2; 6:2=3; 6:3=2; 8:4=2 jne). Uuena tuuakse tehete kinnistamiseks sisse veel üks tekstülesande sõnastuse variant: ,,Poiss pani oma 10 värvipliiatsit võrdselt kahte karpi. Mitu pliiatsit ta pani kummassegi karpi?" Ülesande esialgseks lahendamiseks kasutatakse jälle praktilisi tegevusi. 48
suhtes kui need satuvad sellisesse aegruumi piirkonda, mille korral ´ ´ Seda, et millises suunas ( minevikku, tulevikku või olevikus ) toimub kehade teleportatsioon ja kui kaugele ajas või ruumis teleportreerutakse, sõltub juba keha ümbritseva aegruumi kõverusest ja selle sama aegruumi kõveruse interaktsioonist Universumi paisumisega. Kuid sellest oli lähemat käsitlust juba eespool. Järgnevalt illustreerime eeltoodut järgmise reaalse situatsiooniga, mille korral on meil kaks kosmoselaeva, mis üks neist liigub ühtlaselt paigalseisva suhtes. Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: See tähendab ka seda, et kui v << c, siis Oletame seda, et üks kosmoselaev X liigub kiirusega v = c d ja d = 1 m/s, kus c on valguse kiirus vaakumis
´ ´ = = = = Seda, et millises suunas ( minevikku, tulevikku või olevikus ) toimub kehade teleportatsioon ja kui kaugele ajas või ruumis teleportreerutakse, sõltub juba keha ümbritseva aegruumi kõverusest ja selle sama aegruumi kõveruse interaktsioonist Universumi paisumisega. Kuid sellest oli lähemat käsitlust juba eespool. Järgnevalt illustreerime eeltoodut järgmise reaalse situatsiooniga, mille korral on meil kaks kosmoselaeva, mis üks neist liigub ühtlaselt paigalseisva suhtes. Erirelatiivsusteooriast on teada seda, et mida lähemale jõuab keha liikumiskiirus valguse kiirusele vaakumis, seda enam aeg aegleneb. Seda kirjeldab ka tuntud valem: 53 See tähendab ka seda, et kui v << c, siis
annaabi.ee 
