Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "II ms käik". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stalin, normandia, dessant, idarinne, pealetung, churchill, roosevelt, baltikum, üro, rinded, läänerinne, luksemburg, lääneosa, euraasia, kaspia, mereni, kaukaasiast, sakslased, leningradi, blokaad, kurski, tankilahing, venel, aladest, suurbritannia, kanada, pidurdavad, piiril, aladele, preisimaa, kaliningradi, oblast, aprillis, põhikiri, teheran?Natsionaalsotsialism ühele rahvale kehtiv võrdsus. Kommunism võrdsus kehtib töölisklassile ?Slaavi rahvus tuli orjastada ?mustlased ja juudid tuli hävitada holokaust ?juudid olid kommunistliku ideoloogia rajajad ?suurtes linnades tehti juutidele eraldi linnaosad ?Peale II maailmasõda said USA ja Venemaa endale uued identiteedid. USA demokraatia kaitsja, Venemaa Ida-Euroopa vabastaja ?Elbe jõel kohtuvad 19 aastal idarinne (Venemaa) ja läänerinne (Prantsusmaa, Kanada, jt.). ?Saksamaa on alistatud. Saksamaa kapituleerub 8-'.mai Murragulised lahingud ?Midway lahing 1942 ?Vaikse ookeani piirkonnas ?jaapanlased tungivad kallale USA mereväebaasile ?jaapanlased kaotavad ?El-Alameine'lahing 1942 ?rünnatakse teljeriikide väekoondist ?põhja-Aafrikas ?Inglismaa väed sunnivad Itaalia-Saksa väed alistuma ?Juulis 1943 tungitakse peale Sitsiiliasse, mispeale Itaalia kuningas tagandab Mussolini
nende tagalasse murdsid ·Suure vaevaga suutsid inglased juuni alguseks enamiku oma vägedest Dunkerque` i kaudu Prantsusmaale evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte ·22.06.1940 sõlmiti taas Compiegne`i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu ·Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu ·nn Vichy valitsus, eesotsas Petainiga. Lahing Inglismaa pärast ·Winston Churchill, lükkas tagasi Hitleri rahuettepanekud ·16.07.1940 a. andis Hitler käsu Britannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ·jõudude vahekord nende puhul 1:4 Saksamaa kasuks ·Spitfire, radar (suur eelis) Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid) ·Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi , et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine
ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan
riikide kodanikud DAATUMID: 1938.a. 29. sept- müncheni konverents/sobing. 1939.a. 23. august-MRP 1.sept.1939- saksa-poola konflikt. II maailmasõja algus. 17. sept 1939- NSV okupeetis ida-poola. 17. juuni 1940-balti riigid okupeeriti. 21. juuni 1940-riigipööre 21. juuli 1940-eestist sai NSV. 6. august 1940-eesti võeti NSV koosseisu. 22.juuni 1941-NSV-saksa sõja algus. 7. dets 1941-pearl harbour. nov 1942-veb 1943-stalingrad nov 1942-mai 1943-el alamein. 6. juuni 1944-normandia dessant. 8-9 mai 1945- saksamaa kapitulleerus. 6. august ja 9. august 1945- hiroima ja nagasaki. 2. sept II maailmasõja lõpp. SUNDAY 3rd SEPTEMBER 1939 Germany rejects an Anglo-French ultimatum and Britain and France declare war on Germany. ISIKUD: jossif stalin-NSV liider adolf hitler- saksamaa liider vjateslav molotov-vene välisminister joachim von ribbentrop-saksa välisminister neville chamberlain-UK peaminister benito mussolini-itaalia diktaator edouard daladier-prantsusmaa peaminister
Algas 30.11.1939, mil Punaarmee ületas sõda kuulutamata Soome piiri.Soome osutas palju suuremat vastupanu kui oli arvatud, ei suudetud tungida läbi nn Mannerheimi liinist. 11/30 Selleks ajaks kui see õnnestus, oli maailm kaldunud väikese Soome talvesõda /1939 Soome peale. UK ja Pr valmistus abivägesid saatma. Stalin oli sunnitud Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu, millega Soome pidi andma ära Karjala maakitsus ning Hankos sõjaväebaasi. 9. aprill 1940 alustab Saksamaa operatsiooni ''Weserübung'' Norra ja Taani vallutamiseks. Taani alistus kiiresti. Norras 04/09 Taani ja Norra kestsid lahingud 10.juunini. Norrakad osutasid sakslastele
vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa ❧ Briti peaminister Neville Chamberlain: „rahu meie põlvkonnale“. ❧ Briti konservatiiv Winston Churchill: „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!“ Tšehhoslovakkia häving ❧ 14. märts 1939 kuulutas Slovakkia ennast iseseisvaks ❧ 15. märts 1939 Saksa ja Ungari väed hõivasid ülejäänud Tšehhoslovakkia ❧ 23. märts 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja hõivas Klaipeda (Memel) ❧ Märtsi lõpul nõudis Saksamaa Poolalt endale Gdanskit (Danzig) ❧ 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et
07-2.08 Potsdami konverents tung Sakslaste katse Punaarmee koondist 4.-11.02 Jalta konverents * Kiideti lõplikult heaks Ida- ümber piirata 27.jaanuar Leningradi blokaad Preisimaa põhjaosa loovutamine Stalin, Roosevelt, Churchill NSVL-le *Saksamaa Septembriks Soome piirini Soome neljaks okupatsiooniks:Briti, Edu katkestas USA ja Briti vägede väljub sõjast vaherahuga, Poola Prantsuse, USA, NSVL
Kordamisküsimused: II maailmasõda II ms põhjused POLIITILISED EELDUSED: *Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. *Sõlmiti MRP. *Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. MAJANDUSLIKUD EELDUSED: *Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. *Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust). IDEOLOOGILISED EELDUSED: *Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. *Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Ansluss e. Austria ühendamine Saksamaaga, 13. märts 1938. Austriast sai Saksamaa osa nimetusega Ostmark. Müncheni konverents 29-30. sept 1938. Saksamaa saab õiguse Sudeedimaale. Konverentsil osalevad Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa ja Itaalia. Rapallo leping 16. apr
7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 8) ...... 2. Sõja algus: 1)1939.a. märtsis esitas Saksamaa nõuded Poolale ( loovutada Danzig + kaotada Poola koridor) 2)1939.a. aprillis denonsseerib (tühistab, ütleb lahti) ühepoolselt Saksamaa Poola mittekalla- letungilepingu 3) 23.aug. 1939 Sa. - NSVL vaheline mittekallaletungileping (MRP) tagas Saksamaale kindla tagala. Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata teineteist takistamata. 4) 1939, 1.sept. tungis Saksamaa kallale Poolale. Sa. väed purustasid Poola armee paari näda- laga, kasutades uudset välksõja plaani (Blitzkrieg) taktikat. 3. sept. kuulutasid Saksamaale sõja Suurbritannia ja Prantsusmaa. 17.sept. tungis Poolale kallale ka Nõukogude Liit. Punaarmee vallutas Poolale kuulunud Lääne-Valgevene ja Lääne-Ukraina, kus algas kohe
1.09.1939 ründas Saksamaa välksõjataktikat kasutades Poolat. NSVL tegi sama Poola vastupanu murti. ,,Kummaline sõda" Prantsusmaa ja Inglismaa vs Saksamaa. Sõjategevust tegelikult ei toimunud, istuti oma kaevikutes. NSVL paigutas oma väed baaside lepingu alusel Baltikumi. Soome kaitses oma iseseisvust Talvesõjas. Aprillis 1940 tungisid Saksa väed Taani. Lõpetati ,,Kummaline sõda". Samal ajal lõpetas NSV Liit MRP. Juuni 1940 okupeeriti Baltikum ning liideti vägivaldselt endaga nende alad. 10.mai 1940 alustas Saksamaa pealetungi Prantsusmaale. 22.06.1940 Prantsusmaa kapituleerub. 1941 juunis tungib Saksamaa kallale NSV Liidule. 7.detsember ründab Jaapan Pearl Harbouri. Teljeriikide edu tagas Blitzkriegi ehk välksõja plaanid. Kiiresti liiguti üle maa, nii et vaenlastel polnud võimalik taganeda. Arutle: Eesti Teises maailmasõjas. (Milliste okupatsioonide all Eesti oli, millised olid valikud iseseisvuse taastamiseks)
Kordamine kontrolltööks II maailmasõda teatasid, et kaitsevad Poola puutumatust, Hitlerile ootamatu(sõda (1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga
kuni 1945 alguseni pidama. 1942. lõpp – 1943 algus - Sakslastele oli idarindel suur ebaõnnestumine Stalingradi lahing, kus umbes 300 000 saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega. 5. Milliste sõjaliste operatsioonide tulemusel purustati Suur- Saksamaa? Milline oli NSV Liidu ja lääneliitlaste roll selles? 1944. 6. juuni - Normandia dessant: USA, Suurbritannia, Kanada ja teiste liitlasriikide relvajõudude tungimine Saksamaa poolt okupeeritud Euroopasse, avades sellega teise rinde. Sakslastele aga söödeti ette valeinformatsiooni Normandia dessandi toimumise paiga ja aja kohta. Sakslased said info, et dessant toimub Normandiast 250 km kaugusel. 1945 veebruar - Jalta konverents, millest võtsid osa Stalin, Roosevelt ja Churchill. Seal kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus.
*Venemaale 1. Võis laiendada läände teades, et Saksamaa ei sekku. 2. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. Versailles’ süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. II maailmasõda 1939-1945 Blokid II maailmasõjas Saksamaa ja tema liitlased e. Teljeriigid (Axis)– blokk hakkas kujunema Berliin-Rooma teljest (1936) ja laienes Antikominterni paktiga (Jaapan) . Itaalia ja Saksamaa olid 1939.a
suure osa Ukrainast. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi. Näis, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult. Otsustaval hetkel lõi Hitler aga kõhklema. Moskva ründamise asemel suunas ta osa väegrupist Mitte lõunasse, kus piirati ümber ja hävitati Kiievi kaitsvad Nõukogude väed. Alles pärast seda koondas Hitler põhijõud Moskva vallutamiseks, selleks toodi aga osa üksusi Leningradi alt ära, mistõttu Punaarmeel oli võimalik sakslaste pealetung Leningradi eeslinnades seisma panna. Saksa väed ei suutnud linna küll vallutada, kuid linn võeti piiramisrõngasse. Leningradi blokaadis suri nälga üle 640 000 inimese. Septembri lõpul asusid Saksa väed Moskva all otsustavale pealetungile, jõudes detsembri alguseks pealinnast mõnikümne kilomeetri kaugusele. Saksa vägede edasiliikumine muutus aga järjest vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad
Charles de Gaulle oli Prantsuse sõjaväelane ja riigimees. 1940 pani kindral Charles de Gaulle aluse liikumisele ,,Vaba Prantsusmaa" Londonis. 22.juuni Saksamaa okupeerib üle poole Prantsusmaast, okupeerimata lõunaosas tegutseb Saksa-sõbralik valitsus (residentlinn Vichy). 12. ,,Lahing Inglismaa pärast" mis oli, miks, millal, millega lõppes, kuidas kulges. 1940 aastal toimunud õhusõda Inglismaa ja Saksamaa vahel kus Inglismaa võitis. 13. Winston Churchill kes oli suurbritannia peaminister 14. Sõjategevus Balkanil miks, millal, mis riigid vallutati, millal Kui hitler oli inglismaal ebaõnnestunud, pöördus ta itta balkanimaade poole. Alguses läks ta appi mussolinile et aidata vallutada kreeka. Endaga kaasa sundis hitler tulema ka rumeenia, ungari ja bulgaaria. 6 aprill 1940 ründas hitler jugoslaaviat ja vallutas selle kiirelt. Aprilli lõpuks oli vallutatud ka kreeka. Järgmiseks tahtis hitler võimu vahemerel.
KT II maailmasõda 12bc 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. Sõda Poola vastu Eesmärgid: Preisi alade tagasisaamine/ühendamine; põllumaa, kaevandused, sadamad
1945 Jalta konverents 1945 luuakse Ühinenud Rahvaste Organisatsioon 7.-8.05.1945 Saksamaa esindajad allkirjastavad tingimusteta kapituleerumise akti 1945 juuli-aug Potsdami konverents 1945 august USA heidab Jaapani linnadele Hiroshimale ja Nagasakile tuumapommid 2.09.1945 Jaapan kapituleerub USA-le, II maailmasõda on lõppenud Vajalikud isikud Charles de Gaulle prantslasest kindral, lõi Suurbritannias liikumise Vaba Prantsusmaa, hilisem Prantsusmaa president Winston Churchill Suurbritannia peaminister II maailmasõja ajal F.D. Roosevelt USA president II maailmasõja ajal Joachim von Ribbentrop Saksamaa välisminister, MRP allkirjastaja Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu välisminister, MRP allkirjastaja Varasemast ajast: Mussolini - Itaalia valitseja Hitler - Saksamaa valitseja Stalin - Venemaa valitseja Vajalikud mõisted Ansluss (sks Anschluss: ühendamine, liitmine) - Austria liitmine Saksamaaga
· Tähtsad sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Balti mere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. · 9.aprill 1940 Taani alistus võitluseta. Saksa lahingulaevad Kopenhaageni sadamas + lennukid kontrollisid õhuruumi. · Norra. Oslot ründasid Saksa dessantüksused. Sõjavägi võitles Briti ja Prantsuse toel kaks kuud - juuni alguseni 1940. Madalmaade vallutamine 1940, mai. Operatsioon "Sirbilöök" · 10. mai 1940 algas pealetung Hollandile, Belgiale, Luxemburgile. · Õhudessandid Rotterdamile, sildade hõivamine. · Belgia kaitseliinide läbimurdmine. · Madalmaad pidasid vastu 4-5 päeva · Rommeli ja Guderiani tankidiviisid tungisid läbi Ardennide mäestiku Prantsusmaale, piirasid sisse Belgiale appi tulnud Briti ja Prantsuse väed, jõudsid La Manche´i äärde. · Prantsuse ja Briti vägede evakuatsioon Dunkerque'ist mais-juunis. U 300 tuh meest. Relvastus jäi maha. Prantsusmaa langemine 1940, juuni
· Rahvaste liidu suutmatus oma ül täitmisel, et tulnud rahu tagmisega toime · USA hoidis distantsi · Müncheni kokkulepe. Lääneriikide lepituspoliitikajulgustab Hitlerit üha suuremaid nõudmisi esitama · MRP 23.08.1939 sillutab Sks-le teed II MS 2. Saksamaa sõjalised okupatsioonid 1939-1941(Sks edu) · 01.09 1939 alustab sõda Poola vastu · 1940 kevadel suurpealetung Taanile, Norrale, kes alistuvad mõne tunniga · 10.05.1940 pealetung Belgiale, hollandile, Luxemburgile, Prantsusmaale · 24.06.1940 Pr kapituleerubpidi maksma hüvitist Sks-le, sõjaväe piiriks 100 000 meest, kaotab territooriumeid ka It-le · Õhu- ja meresõda inglismaa vastu, et hävitada sõjamajandulikku võimsust, purustada Ingl ei õnnestu · 1941 okupeerib Jugoslaavia · 22.06.1941 alustab ootamatut, reeturlikku sõjategevust NSVL vastu Poola juures
lennuvägi. 12.-13. Mai ületasid sakslased Maasi jõe, avades tee üle Ardennide liikunud tankisiviisidele. Inglased suutsid juuni alguses enamiku oma vägedest Dunkerquei kaudu Prantsusmaalt evakueerida aga kogu sõjavarustus langes sakslaste kätte. 22. Juuni 1940 sõlmiti Compiegnei metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad sattus saksa okupatsiooni alla. Prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu vaid suurbritannia, mille peaminister oli winston churchill. Hitleril ei jäänud muud üle kui anda käsk suurbritannia põlvili suruda 16.juulil 1940. Inglise õhujududel õnnestus lahingus peale jääda. Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata ning Ta oli saanud esimese tõsisema tagasilöögi. 7) Baaside leping, baasid, Talvesõda Poola vallutamise järel koondas NSV Liit oma väed Balti riikide ja Soome vastu. Eesti saatis Moskvasse välisminister Karl Selteri. 24. September 1939 esitas
· Septembris 1938 nõudis Hitler TS-lt Sudeedimaa loovutamist. · 29.sept. 1938.a. sõlmisid Inglismaa, Pr. ja Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe- TS peab ära andma Sudeedimaa, ülejäänud TS jääb puutumata. · 23.märts 1939.a. esitas Saksmaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. · 31.märts 1939.a. SB ja Pr. tõotasid, et kaitsevad Poolat ja alustavad läbirääkimisi NSVL-ga. · Stalin teadis, et kui ta Hitleriga lepingut ei loo, ei söanda too Poolat rünnata. · 23.aug. 1939.a. sõlmiti MRP. · NSVL sai Saksamaa loa Eesti, Soome, Läti ning Bessaraabia hõivamiseks, Poola pidi pooleks ja · kuu hiljem müüs Saksamaa Leedu NSVL-le, saades endale osa NSVL-u Poola territooriumist. 3. Sõja käik 1939- 1941 Euroopas. 6. Murrangulised lahingud II MS käigus. Stalingradi lahing · Aeg ja koht: 19.nov 1942 Venemaal Stalingradis · Lõpp: 2
1. Põhjused a) Poliitilised: · Versailles´süsteem osutus ebapüsivaks · RL ei suutnud ohjata sõjakaid suurriike · Lääneriikide lepituspoliitika ja MRP lisasid Hitlerile kindlust b) Majanduslikud: · Hitler arendas sõjatööstust, viimaks Saksamaad välja majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei
Märts 1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941
Punaarmee suutis lõpuks Saksa armee taanduma sundida. 11) Moskva lahing- algas 1941, Punaarmee alustas Moskva all vastupealetungi. Lõppes 1942 12) Stalingradi lahing peeti 21.august 1942 Saksamaa ja nõukogude Punaarmee vahel. 13) Pearl Harbori rünnak- oli Jaapani keiserliku mereväe rünnak Hawaii saartel asuvale Ameerika Ühendriikide Pearl Harbori mereväebaasile 14) Teherani konverents- Teheranis toimunud tippkohtumine Nõukogude Liidu, USA ja Suurbritannia vahel. Churchill ja Roosevelt andsid Stanlinile vabad käed okupeerida 15) Jalta konverents- toimus NSV Liidus Krimmis Livaadia palees 4-11 veebruar 1945, kus NSVL, USA ja Suurbritannia jaotasid ära Teise maailmasõja järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli
kolonn (sisemine vaenlane, selleks oli Quisling) Holland, Belgia, Luksemburg- 10.mai 1940 tungisid Saksamaa väed Hollandi, Belgia ja Luksemburgi territooriumile, kaugema eesmärgiga vallutada Prantsusmaa. Kallaletungile eelnes provokatsioon: ööl vastu 10.maid tungisid Saksa lennukid oma väikelinna Freiburgi, purustati haigla. Selles süüdistati Hollandit ja Belgiat. 15.mail kapituleerus Holland, 28.mai Belgia Prantsusmaa- 10.mail algas Saksamaa pealetung, 15.juunil sisenesid lahinguteta Pariisi. 22.juuni 1940 kapituleerus Prantsusmaa Saksamaa ees. Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Jugoslaavia, Kreeka 2. Atlandi harta Atlandi harta oli Roosevelti ja Churchilli poolt algatatud leping, mis deklareeris Saksamaaga võitlusse astunud riikide eesmärgid ja põhimõtted. Harta eeldas loobumist territoriaalvallutustest ja rahvaste enesemääramisõiguse austamist. Sellega liitus kokku 15 riiki, k.a. NSVL.
aegse hiilguse. 6. Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. Teise maailmasõja puhkemise põhjused Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Pariisi rahukonverentsi ebaõiglased otsused. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas laenude abil sõjatööstust · Stalin Nõukogude Liidus arendas sõjatööstust · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Suur-Saksamaa loomine · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine. Seda plaani hakkas ta jõudsasti rakendama. Esimeseks sammuks oli 1936. aastal Reini jõeäärse ala liitmine Saksamaaga. Teine samm toimus 1938
............................................................................. 5 4.1 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine................................................................................ 5 4.2 Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel....................................................................... 5 4.3 Jaapani sõttaastumine................................................................................................................... 6 4.4 Saksamaa pealetung idarindel 1942. aastal................................................................................... 6 4.5 Stalingradi lahing.......................................................................................................................... 6 4.6 Sakslaste lüüasaamine Aafrikas.................................................................................................... 6 4.7 Kurski kaar..................................................................................
· Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 Jaapani vallutuste kaugeim piir 1942 ja USA vasturünnakud : Sõjategevus Vaiksel ookeani 1937-1942 murrang sõjas · Mai 1942 sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni · nov. 1942 - veebr. 1943 Stalingradi lahing - sakslased sunniti taganema · Maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused välja tõrjutud Aafrikast · 5. juuli 1943 Kurski pealetung: Punaarmee tõrjus sakslased tagasi · sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse
ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Harta 2. ja 3. punkt nägid ette sõja ajal vägivaldselt likvideeritud riikide iseseisvuse ja riigipiiride taastamist. Ainukesena ei saanud iseseisvust tagasi 3 Balti riiki. Nõukogude Liit liitus Hartaga sept. 194, kuna vajas lääneriikide materiaalset abi kuigi harta kõik punktid polnud NL-ile vastuvõetavad. Teherani: dets 1943.a Riike esindasid poliitilised liidrid: W.Churchill (Suurbritannia peaminister), F.D. Roosewelt (USA president), J. Stalin NL diktaator. Otsustati: *Teise rinde avamine (1.rindeks Nõukogude-Saksamaa rinne),otsustati avada Põhja-Prantsusmaal Normandias dessantoperatsiooniga "Overlord" 01.05.1944, tegelikult avati 06.06.1944 *Balti riikide küsimus: Vastuolus Atlandi harta 2. ja 3. punktiga, nõustuti Balti riikide jäämisega NLile, kuna tunnustati NLi 1941. a piire. Jalta: veebr 1845.a Riikide esindajad samad, mis Teheranis. Otsustati:
Sõja põhjuste suhtes ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. On välja pakutud, et sõda puhkes sellepärast, et: a) Pärast ebavõrdset Versailles' rahulepingut ei saanudki teisiti minna. b) Saksamaal sai võimule Hitler, NSV Liidus Stalin- mõlemad soovisid saada maailmavalitsejaks c) Lääneriigid püüdsid iga hinna eest sõda ära hoida, kuid oma lepituspoliitikaga hoopis põhjustasid selle. d) Sõja provotseeris NSV Liit, et päästa valla nõukoguderevolutsioon. e) Hitler ja Stalin sõlmisid MRP. Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal kui Saksamaa alustas sõda Poola vastu. 17. septembril alustas idast Poolale kallaletungi NSV liit. Poola vallutamise järel nõudis NSV Liit Eestilt, Lätilt, Leedult ja Soomelt vastastikuse abistamise paktide sõlmimist. Kõik peale Soome nõustusid, NSV Liit alustas Soome vastu talvesõda. 6. Nõukogude-Saksa ehk Suure Isamaasõja puhkemine. Barbarossa plaan, välksõda. Isamaasõda ehk Nõukogude-Saksa sõda
sep.1938 sõlimisd Ingl, Prant, Ital ja Saks Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkial sudeedimaa loovutama; Tsehhoslovakkia häving Hitler võttis müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.märts 1939 esitas saksamaa ultimaatumi leedule; Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikidel mõõt aga täis; Järgmiseks ohvriks oli Poola; Ründamaks poolat vajas hitler kindlat seljatagust. Seda võis talle pakkuda ainult NSVL juht Stalin Molotovi-Ribbentropi pakt Küik trumbid stalini käes; Sl oli juba mõnda aega valmistanud sissetungiks euroopasse;lootis euroopa rigid üksteisega sõtta lükata ,et neud piisavalt nõrgestada ning siis sobival hetkel ülekaalukate jõududega ise sekkuda ja kogu euroopa vallutad; salajased kontaktid hitleriga; Stalin vajas maailmarevolutsiooni süütamiseks aga uut MS , mistõttu t aniemtas hitlerit „ revolutsiooni jäälõhkujaks; 23. august 1939; sõlmiti maailma suureks
harta: Saksamaa vastu peetava sõja põhimõtted + sõjajärgne maailmakorraldus. Suveräänsuse kaotanud riigid pidid oma suveräänsuse tagasi saama, toimub vaba liikumine üle mere, vaba kaubandus jms. Tegelikkuses sellest pärast sõda kinni ei peetud, kuna sept.ühines A.hartaga ka NSVL ei taastanud Balti riikide suveräänsust. Atlandi hartast kujunes välja Ühinenud Rahvaste deklaratsioon(need tahvad, kes võitlesid teljeriikide vastu). II MS esimene etapp: Saksamaa ja tema liitlaste pealetung. Teine etapp: murrangulised lahingud: 1) Lahing Vaiksel ookeanil (Midway lahing) algas USA vägede pealetung ja Jaapani vägede taandumine. 2) Põhja-Aafrikas El-Alamaini lahing (42. Okt-nov)(Suessi kanali hõivamine) Saksa- Itaalia vägede pealetung Suessi kanalile pandi seisma ja algas vastupealetung. Algas Saksa vägede taandumine, lõpliku väljumiseni läks veel tükk aega. 27.jaanuar 2010 Nov 1942
alustada pealetungi saksa vägede I kaotus, sest: o Algasid USA&SB suuremahulised abisaadetised o Vene aladel muda, pakane o Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased o Toodi abiväed Kaug-Idast *USA SÕTTA ASTUMINE 7 dets 1941 Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Hawaiil (Pearl Harbor) *IDARINNE 1944 Jaanuaris Punaarmee pealetung Leningradi all blokaadi lõpp vägesid juhtis marssal Zukov Rinne stabiliseerus Narva jõe joonel Juunis uus pealetung Soome, Valgevene&Baltikumide aladel Sept soomlased sunnitud sõlmima vaherahu, millega lõpetati jätkusõda: 1. Tunnustati 1940a Moskva rahutingimusi 2. Loovutati Petsamo piirkond Sept Punaarmee üksused ületasid+ Poola piiri
annaabi.ee 
