Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Igaüks on oma õnne sepp". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sepp, haridus, hinnete, vilets, poliitikud, muuga, mäletan, headele, lõppude, saatuse, osadel, tasuksIGAÜKS ON OMA ÕNNE SEPP Igaüks on oma õnne sepp. See on väga tuntud Eesti vanasõna. Tegelikult on ka see õigem vanasõna. Selle kõige lihtsam lahtiseletus on see , et iga inimene korraldab oma elu ise. Hästi või siis halvasti. Tihtipeale on inimestel tavaks jagada endid kaheks: õnnelikeks ja õnnetuteks inimesteks. Ühed on need, kellel elus kõik õnnestub ja kellel näib kõik olemas olevat, mida nad tahavad, teised aga on nö elu hammasrataste vahele jäänud, keda tabavad ainult ebaõnnestumised
,,Igaüks on oma õnne sepp" müüt või tegelikkus? Öeldakse, et igaüks on ise oma õnne sepp. Mõned inimesed arvavad, et see on kõigest müüt. Mina aga nii ei arva. Õnn tähendab erinevatele inimestele erinevaid asju. Tänapäeval kiputakse raha ja edukust õnnega segamini ajama. Kui mõne inimese jaoks on õnn hea elatustase, siis teised tunnevad õnne oma lähedastest ja sõpradest. Tegelikult kipub olema nii, et inimesel võib elus kõik olla hästi, kuid ta ei tunne end õnnelikuna. Läänelikus ühiskonnas sisendatakse kõigile juba
,,Haridus teeb vabaks" see sentents mind. Kui õpetaja armastab õpilasi, on omistatakse Vana-Kreeka filosoofile õpilased vabad, ja vastupidi, kui õpetaja Epictetusele. Kui kirjutada Interneti otsimootorisse juhtumisi ei armasta õpilasi, siis on nad only educated are free (ainult orjad. haritud inimesed on vabad), saame teada, et Vana-Kreeka stoikust filosoof HARIDUS TEEB VABAKS Epictetus (55 ca 135), kes nii ütles, HARIDUS 12/2009 sündis orjana, oli pealegi veel füüsilise Veel kaks näidet selle kohta, kui puudega ja vaevalt ta õnnelik oli. Aga konkreetne tähendus sõnadel algselt kuna ta õppis filosofeerima ning hakkas võis olla. Surprise (üllatus) tähendas ka teistele filosoofiat õpetama, vabastati algselt ainult nurga taga ootavat üllatust.
"Õnn" On inimesi, kes teavad kindlalt, mis on õnn nende jaoks, kuid on ka neid, kes seda ei tea. Vahest tuntakse õnn ära alles siis, kui ollakse see kaotanud, sageli see siis enam tagasi ei tule. Arvatakse, et iga inimene on oma õnne sepp, ma arvan, et see vastab tõele. Väga paljud arvavad, et rahas peitub õnn. Õnnelik olemiseks peaks olema kuulus ja rikas- ka see on paljude arvamus. Sageli arvatakse, et raha eest saab kõike osta, ka õnne. See on vale, kõigest illusioon, mis mingil hetkel võib puruneda. Raha eest võidakse osta esemeid, sõpru ja kõike muud, kuid see ei tee veel õnnelikuks, sageli jääb selline tühi tunne sisse, sest kui midagi juhtub
kujundab meie saatus.Mõlemad on omavahel väga tihedalt seotud.Edukas on õnnelik miks vaja, kuidas inimesed seda tajuvad, kuidas nad seda saavutada võivad , edukus teeb inimesed õnnelikuks ja vastupidi , edukad teevad asju mida nad tahavad ja see muudab neid õnnelikuks , Edu on less you Edu on kordaminek ja see mängib elus tähtsat rolli. Elus peab iga inimene tegema midagi, et hakkama saada.Tänapäeval käiakse tööl, et elatist teenida. Enne tööd omandatakse haridus koolis, kus laiendatakse silmaringi. Mõned näevad seal ränka vaeva, et igaks korraks õpitud ja headele hinnetele vastatud saaks. Statistika kohaselt on keskmise hindega õpilased targemad läbinisti viielistest õpilastest, aga alati leidub erandeid. tuleb tõdeda, et kõik-panganduse, äri või mõne muu ettevõtte juhtide edukus ei pärine ainult õppeasutusest vaid kindlasti on üheks teguriks hea suhtlemis oskus, mis on kõige aluseks
Loo Keskkool Koolistressi avaldumine, põhjused ja toimetulek Loo Keskkooli gümnaasiumiõpilaste näitel Uurimistöö Autor: Liisbeth Sepp 11.klass Juhendaja: Heli Rand Loo 2017 SISUKORD SISUKORD ....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 3 1. STRESS ......................................................
Inimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult
otseses mõttes pikki vastu pead selle eest, et pudistas maha natuke toitu. Veel imelikum oli, et see toimus kõik minu sealoleku ajal. Hiljuti lugesin ajalehest, et vanemad, kes olid mõlemad umbes 25- aastased, sidusid pärastlõunal oma kaks väikest poega teibiga kinni, ning jätsid nad järelvalveta ja hoolitsuseta. Õnneks leidis lapsed õhtul nende vanaema. Tekib küsimus, et kus on inimeste mõistus, kes teab, mis oleks võinud juhtuda. Veel mäletan, et kuskil uudistes räägiti , et ema tappis oma lapse mikrolaineahjus. Sellistele inimestele tuleks määrata surmanuhtlus, või panna pikkadeks aastateks trellide taha. Kui mõelda, et miks on mõned vanemad vägivaldsed, siis üks põhjustest võib-olla see, et vanemate omavahelised suhted on näiteks halvad. Näiteks isa vihastab ema peale, ning elab selle välja oma lapse peal. Kui minul oleksid sellised vanemad, siis teeksin nii, nagu ma
Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile. ,,Seal, kus inimene naerab, Kaotab kurat oma võimu". Oma tegemisi tuleks hinnata sellest vaatepunktist, mis on su elus tõeliselt tähtis. Kevadpühade ajal tähistasime kogu perega vanaisa sünnipäeva. Vanaisa oli hiljuti raskelt haige ning oli näha, kuidas haigus pani teda veelgi rohkem mõtlema elatud elule. Ja kuigi ta ka püüabki mõelda rohkem headele asjadele, poeb tahtamtult ligi just see, mida oled teinud oma elus valesti või tegemata jätnud. Nüüd saab ta aru miks tema vana isa omal ajal sügavalt ohkas, kui nägi kuidas poeg viinast ja lärmakatest sõpradest seltsi otsis. Nooruses käis läbi pea aga ainult mõte, et mis see paps seal ohib. Palju on unetuid öid, mil ta mõtleb kas tema lapsed ja lapselapsed ikka saavad hakkama oma pangalaenude ja autoliisingutega. Tõeliselt tähtsad ei ole uhked majad, autod ja suvilad
7 2 Anu Realo, Horisont nr.2/2007, Mis paneb eestlase elust rõõmu tundma?, http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel635_625.html, (20.03.2009) 3 Sealsamas 4 Sealsamas 5 Sealsamas 6 Sealsamas 7 Sealsamas 5 Alustuseks uuriti, kas ja kuivõrd on eestlaste eluga rahulolu seotud erinevate väliste teguritega (nagu näiteks vanus, sugu, rahvus, kodakondsus, haridus, abieluseis, amet ning sissetuleku suurus), mida varasemates mujal maailmas läbi viidud uurimustes on käsitletud. 8 Seejärel analüüsiti, mis viisil on eluga rahulolu hinnangud seotud isiksuse omaduste, enesehinnangu, individualistlike-kollektivistlike hoiakute ja sotsiaalse kapitaliga. 9 Antud seoste põhjal sooritati regressioonanalüüs, (võeti arvesse ka erinevate näitajate seosed omavahel), mille
maailma väärtus seisnebki kultuuride mitmekesisuses. Kahjuks on ajalugu näidanud, et pealesurutud õnn ei tee kedagi õnnelikuks: tuletagem meelde Iraaki, Iraani, Lähis-Ida, Afganistani... Meile, eestlastele, on see eriti selge, kuna 50 aasta jooksul vastavalt Moskvast tulnud käskudele ei jõudnud ikkagi õnn meie õuele. Pigem oldi nõus iseolemise eest kartulikoori sööma. Täna on Eesti Euroopa Liidu üks kiiremini arenevama majandusega riik. Selle aluseks on traditsiooniliselt hea haridus, mis ei lasknud eestlasel ka okupatsiooniajal muutuda homo sovjeticuseks. Kuidas mina, täna 18-aastane abiturient elluastuja, kujutan ette oma õnneotsinguid? Usun, et tänases varakapitalistlikus ühiskonnas on edu ja õnnelikkuse aluseks haridus. Hea haridus tagab ka hea töökoha ja rahuldava sissetuleku. Õpingutes ning tulevases erialavalikus tuleb aga lähtuda eelkõige südamesoovist, mitte loodetavast palganumbrist. Kas massiliselt ülikoolides tudeerivad juristid ning
õigesti vastata. See eeldab individuaalset lähenemist, kuid samas objektiivset analüüsi ja mis kõige hullem vastust, millega kaasneb automaatselt ka õnn. Ükski terapeut ei oleks selleks suuteline ega tahagi olla, sest sellega ühes kaoks võimalus anda inimesele mõtle- ise-mis-sul-viga-on-kodutööd. Küsimus tuleb aga ümber sõnastada, teha see enda intellektuaalsele tasemele parajaks. mis teeb sind õnnetuks. "Iga inimene on oma õnne sepp," ütleb populaarne eesti vanasõna, vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (või ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et ühte ja ainsat õnnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Õnn on midagi, mille pärast on elu elamist väärt: "Iga inimene elab õnne tõttu, ei mitte töö ega jõu tõttu," ütleb teine vanasõna, ja siin saab tõmmata otsese paralleeli Aristotelese
õnnelikud, sest nad teavad, et alati saab paremini. Minu arvates mängib eduka inimese kujunemisel väga suurt rolli ka perekond ja kodune kasvatus. Ma usun, et kui lapsele pole väiksest peale ette dikteeritud, mida ta tegema peab, siis kasvab lapsest ka iseseisev ning oma tegude eest vastutada oskav inimene ja nagu eelpool mainitud on need kaks omadust tihtipeale ka edu pandiks. Kindlasti on tänapäeval peaaegu võimatu saada edukaks ilma hariduse ja haritu- seta. Ma leian, et haridus ja diplom on tähtsad, aga ma ei ütleks, et kõige tähtsa- mad. Pole kasu uhkest lõputunnistusest, kui sa oma väärtust ei tea ning iseseisvalt mõelda ei suuda. Ma leian, et kasulikum on pigem vähem teadmisi ja oskus neid kasutada, kui väga suur hulk teadmisi, mida kasutada ei osata. Ma tooks võrdluse teadmistepagasi ja laoruumi vahel. Targal on laos võibolla vähem teadmisi, aga need on sinna korrektselt pandud ning ta leiab need vajaduse korral alati üles.
teadvustada ja kogeda. Meie ise oleme homme teistsugused, kui täna. Homme võime olla väsinud või tüdinud ja mitte enam võimelised häälestuma õnne lainele. Meie tervislik olukord, vaimne ja füüsiline hetkevorm, aju füsioloogiline seisund ja paljud muud tegurid määravad ära võime olla jätkuvalt õnnelik. Õnne leidmiseks peame alustama iseendast, sest nagu ütleb üks populaarne eesti vanasõna "Iga inimene on oma õnne sepp," vihjates vanade eestlaste pragmaatilisele (või ehk isegi protestantlikule) maailmavaatele, et ühte ja ainsat õnnevalemit pole olemas ning et see, kas ja kuidas saada õnnelikuks, on iga inimese enda kätes. Aga, mis teeb meid, siis õnnelikuks? Kas materiaalsed väärtused või mitte materiaalsed. Kuigi mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised
õnne. J. Buchan Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi Vahel ei tule inimesed selle pealegi,et nad elavad õnnelikult. L.de Vauvenargues Õnne saladus seisneb võimes välja minna oma mina ringist. G. W. F. Hegel Õnn on hea tervis ja halb mälu. I. Bergman Õnn on vahepeatus liiga palju ja liiga vähe vahel. C. Pollock Õnn pole eesmärk, vaid eluviis. Tundmatu Iga inimene on oma õnne sepp. Appius Caecus Naudi end; on juba hiljem kui sa arvad. Hiina vanasõna Tarkuse kunst seisneb selekteerimisoskuses. William James Seda, kes ei võta nõu kuulda, ei saa ka aidata. Benjamin Franklin Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. Nikki Lauda Kus pole puudu tahtest, seal ei tule puudu ka võimalustest. Hispaania vanasõna Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes, võib seda enda parandamiseks kasutada! Shakespeare
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 MINA ÕPPIJANA Essee Õppejõud: MÕDRIKU 2013 Ma alustasin oma õppija staatust 1996-st aastast, kui astusin esimesse klassi aimamata hariduse ja selle vajalikkuse tegelikku tähendust. Sel ajal tundus kõik kuidagi kerge ning jäi kiiresti meelde. Mida rohkem aega edasi seda raskemaks kõik muutus. Kui põhikool sai lõpetatud oli kindel eesmärk saada kätte keskharidust tõendav dokument, mida paljud tööandjad kangesti nõuavad. Nii läksingi ma edasi keskkooli, seal oli kõik hoopis raskem, vahepeal tuli isegi mõte, et milleks mulle kõik see, võinuks minna parem kutsekooli nagu osad põhikooli klassikaaslased oleks saanud veel lisaks keskharidusele ka ameti. Aga mulle on lähedased inimesed alati öelnud, et ma ise otsin endale väljakutseid. Ma pean ise ka ennast õppijana üsna tolerantseks, sest m
Kirjandite analüüs 1. SISU Kolme gümnaasiumi aasta jooksul olen kokku kirjutanud seitseteist kirjandit. Eelistatuim teemavaldkond on olnud inimene ja inimsuhted, kuid olen kirjutanud ka hariduse ja spordi teemadel. Kirjandite eest olen saanud punkte vahemikus 57- 80. Kümnendas klassis kirjutasin kuus kirjandit, kõik hindele neli. Üheteistkümnendas klassis kirjutasin samuti kuus kirjandit. Punktisummadega 57- 68. Iga kirjandi sisu oli hea. Neljal juhul viiest oli õigekiri hea, ühel korral väga hea. Aasta alguses oli minu stiil hea, korra isegi väga hea, kuid proovikirjandil oli stiil kõigest rahuldav. Vorm oli kolmel korral väga hea ja kahel korral hea. Aasta jooksul võis märgata kirjandite kirjutamises arengut, kuid aasta viimane kirjand läks siiski väga kehvasti. Kaheteistkümnendas klassis olen hetkeseisuga kirjutanud viis kirjandit. Punktisummad jäid vahemikku 68- 80. Kolmel juhul neljast oli sisu hea, korra ka väga hea. Õ
Võimalik, et sellised hoiakud minu kasvatuses on minu vanematele tekkinud mõjutatuna kristlikkust ühiskonnast, mis oli valdav minu vanemate eluperioodil. Tean seda, et minu vanemad ei ole sügavalt usklikud, kuid usun, et aukartus mingi suure ja kõikvõimsa väe ees neil juskui oleks. Minu ema on üle elanud sõjaaja ja usun, et kriisiolukordades on inimkond tihti pöördunud religiooni. Nagu öeldud, ei ole minu vanemad sügavalt religioossed kuid mõningaseid mõjutusi ma siiski tunnetan. Mäletan isegi kui ma algklassides kunagi olen kirikus jõulude ajal laulmas käinud. Praeguses elujärgus aga ei ole käinud kirikus ei jõulude ajal ega muul ajal. ,,Religiooni ja käitumise seos pole alati üheselt selge. Näiteks- miks paljud eestlased käivad jõulude ajal kirikus? On see religioosne käitumine, komme, asenduskäitumine või midagi muud?" (Lehtsaar 2013: 109) Tean, et olen kunagi õppinud kümmet käsku, kuid ei mäleta mille või kelle sunnil. Arvan, et sain
TEEMA: ,,21. SAJANDI VÄLJAKUTSED" Kirjuta vähemalt 400- sõnaline arutlev kirjand, milles analüüsid 21. sajandil lahendamist vajavaid probleeme. ÜLESANNE: KONTROLLI, KAS ÕPILASE SÕNASTATUD PEAPROBLEEM JA PEAMÕTE SOBIVAD OMAVAHEL KOKKU: Peaprobleem: Kuidas mõjutab tehnoloogia areng ühiskonda? Peamõte: Tehnoloogia on andnud inimkonnale palju ning ilma oleks tänapäeval raske elada. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse kuidas mõjutab ja peamõttes vastatakse küsimusele mida on nadnud. Peaprobleem: Miks on muutunud tehnika kiire areng nii populaarseks? Peamõte: Tehnika kiire areng tekitab ühiskonnas puudusi. Ei lähe kokku. Probleemis küsitakse miks on muutunud ja peamõttes vastatakse mida tekitab tehnika kiire areng. Peaprobleem: Kuidas ohjeldada tehnika kiiret arengut ning suurel kiirusel kasvavat populaarsust inimeste seas? Peamõte: 21. sajandil mängib tehnika inimeste seas liiga suurt rolli. Tänu nutividinatele kaob järk- järgult inimestevaheline füüsilin
On inimesi, kellel on palju raha ja on inimesi, kes on rikkad Rikkus on vastuoluline sõna. See äratab teadvuses terve rea kujutlusi ja omavahel vasturääkivaid arusaamu, sest inimeste mõtteviisid ja vaated elule on erinevad. Igaüks määratleb rikkust omamoodi. Selle erinevuse loob väärtus. Mõne jaoks tähendab rikkus nii suure raha omamist, et selle eest võiks saada mida iganes. Teisele võimalust areneda ja edu saavutada. Kolmandale tähendab see õnnelik olemist. Kas rikkuseks saab lugeda pelgalt rahakonto peal olevaid mitmeid miljoneid? Vaevalt. See näitab vaid rahasummat, mille inimene on endale kokku korjanud või siis loteriivõidu saanud. Rikkus ilma inimlike väärtusteta ja millegi omamine ilma rõõmu tundmata, ei ole midagi väärt. Rahateema tekitab enamasti kahesuguseid tundeid. Ühest küljest tahame me kindlustatust ja mugavust. Nii kipuvadki paljud mõtlema, et nad oleksid rikkad ja õnnelikud, kui neil oleks palju raha. Ag
(John Gray) * Naabri toit lõhnab alati paremini (Malta vanasõna) * Ja mis on elu? - Kiirelt läbivoolav liivakell Hommikuse päikese eest varju vajuv udu Kiire askeldus, üha korduv unelm. Mis kestvus?- Hetkeks peatumine, mõtteliiv Ning õnn? Mullike vetevoolus Mis haaramisel põrmustub olematuks. (John Clare) * Suurimad on need teod, mis toovad suurimale hulgale inimestele suurimat õnne. (Francis Hutcheston) * Iga inimene on oma õnne sepp. (Appius Caecus) Sinu õnn sõltub su mõtete kvaliteedist. (Marcus Aurelius) Sina oled enamiku Sinuga juhtuvate asjade põhjus. (Nikki Lauda) Kes ei suuda muuta oma mõttemalle, ei suuda eales muuta tegelikkust ning ei saavuta seetõttu mitte mingisugust edu. (Anwar Sadat) Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita! (Lessing) Õnnelik on see, kes enda laitmist kuuldes, võib seda enda parandamiseks kasutada
Rakvere Reaalgümnaasium Andreas Preisfreund 10.m klass KEDA PEETAKSE TÄNAPÄEVAL EDUKAKS INIMESEKS? majanduse praktiline töö Hindaja: Martti Marksoo Rakvere 2014 Igaüks ihkab olla väga edukas ja soovib elus hästi läbi lüüa. Tee edukuseni võib olla aga raske ja keeruline. Vahel tundub, et mõnel inimesel on kohe väga vedanud ja ta elu on lihtsalt suurepärane. Meie ütleme, et ta on üks väga edukas inimene. (1.) Mina arvan, et mõni inimene on mingis keskkonnas edukas, aga mõnes mitte. Näiteks Facebooki kasutav inimene on edukas, siis kui tal on palju like-e või tema postitusi on palju jagatud, koolis on edukas inimene see, kel on hinded head ning saab kaasõpilaste ja õpetajatega hästi läbi. Firmas on edukas see,
oma last üksinda kasvatada, iga lapsevanem sooviks, et lapsel oleks nii ema kui isa eesmkuju, kuid leian, et lahkuminek on parem, kui kannatada ebainimlikku käitumist. Mõistagi ei ole lapse jaoks kerge ka vanemate lahkuminek. ...... Mina kui vanemate lahkumineku üle elanud laps nüüd möödunud ajale tagasi vaadates olen veendunud, et lahkuminek küll tegi kõigile asjaosalistele väga haiget oli see ainuõige otsus. Minu vanemad lahutasid, kui olin vaid nelja aastane, kuid mäletan paljusid sikasid siiani väga hästi. Mäletan, et sai emaga koos nutetud, sest perekond oli ju laiali lagunenud, kuid kuna minu isal oli probleeme alkohooliga, siis igapäevast vaimselt mõnitamist ema pihta oli ikka ka väga karm kõrvalt kuulata. Nii nagu paljudel lahku läinud peredel oli ka meil teatud aegadel finantsprobleeme, kuna ema pidi mind ju nüüd üksinda kasvatama ja isa poolt ei olnud mingit toetust.
ja tema erinevad vormid. vaja palju pingutada ja süveneda, siis võib kaduda igasugune huvi õppimise vastu. Peale keskkooli lüüakse käega ning ei minda edasi õppima. Lõigu oluliseim mõte on, et Samas on ka vastupidselt käituvaid noori, kes osalevad eri tuleks pingutada palju olümpiaadidel ning õpivad headele hinnetele. Nad teevad kõike, et hiljem nooruspõlves, kui muretseda oleks kergem ülikooli sisse saada. Omatakse ettekujutust sellest, mida toimetuleku pärast oma kogu tahetakse edasi õppida ning millega tulevikus tegeleda. Nähakse tõsist ülejäänud elu. vaeva oma tuleviku nimel. Pigem pingutada palju nooruspõlves, kui muretseda toimetuleku pärast kogu oma ülejäänud elu.
pidutsemisest kuid probleemide tekkides kaovad. Hea sõbra abiga on võimalik oma probleemidest üle saada. "Medaljoni" (E. Sepp) peategelane Heidi ei sallinud oma klassikaaslasi, klassikaaslased norisid teda. "Siis Heidile aitas. Ta tõstis käe ja virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Garderoobis jäi kõik vaikseks ja kõik pöörasid pea nende kahe poole. Marian avas suu, et midagi öelda, kuid Heidi virutas veel ühe kõrvakiilu" (E. Sepp, Medaljon, lk 9). Kuigi Heidi üritas teha nägu, nagu teda klassikaaslaste arvamus ei huvitaks, siis tegelikult läksid klassikaaslaste õelad kommentaarid talle hinge. Sõpradega Heidi põhiliselt pidutses ning ainuke sõbranna, kellega Heidi oma probleemidest rääkida sai oli Diana, kes ta alati ära kuulas. "Sõprade tähtsus on väga suur, sõpruskond võib lausa muutuda, oluline on kuuluda kampa, ja võimalikult heasse
matta on palju raskem kui viisakalt toita. Surnud on nõudlikumad kui elavad. (lk. 143) Abielu ainuke mõte ongi see, et inimene pole enam iseseisev, vastasel korral pole mingit abielu. (lk. 148) Piiritusega on nimelt samuti nagu iga seadusevastase asjaga. Võta sandi taskust kross ja sa lähed vanglasse, aga organiseeri terved röövrühmad ja rüüsta kogu maa paljaks ning kõik näevad sinus, kui mitte just inimsoo heategijat, siis vähemalt meest, kelle kätte peab usaldama maa ja rahva saatuse. Tapad ühe inimese, sul võetakse pea otsast, aga tapa tuhat, saad ausamba, tapa miljon ja kõik usuvad, et sinu peaks valima presidendiks, kuningaks või keisriks ning kuulutama surematuks. (lk. 154) ,,Armas naine, kogu eluaeg ei jõua ükski mees imetleda" ,,Aga siis poleks sa pidanud mind oma naiseks võtma, oleksid pidanud võtma mõne teise, kes lepib vähemaga, sest niisukesi naisi on ilmas küll." (lk. 191-192)
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool R10 XXX MIS ON ÕNN? KAS SEE ON INIMESELE KÄTTESAADAV? Essee Õppejõud: Jelena Issajeva Mõdriku 2012 Aristoteles (Pojman 2005:128) kirjutas kaua aega tagasi, et kõik, mida inimesed otsivad, on õnn. Iga inimene on juba aegade alguset püüdlenud õnnelikkuse poole. Õnn on suhteline mõiste ehk subjektiivne hinnang individuaalsele olukorrale. Õnnelikkust on varem seostatud lõppresultaadiga, mida inimene oma elus otsib ja mille poole püüdleb. Õnnelikkus viib meid elus edasi ning õnnelik inimene on alati palju paremini avatud uut
ESSEE: ARISTOTELES:NICOMACHOSE EETIKA I JA V ÕIGUSFILOSOOFIA AJALUGU Aristoteles on üks tähtsamaid Antiik- Kreeka filosoofe ( s: 384- 322 a.e.Kr). Temale omistatavaid töid on umbes 400, nii on jutustanud kirjanik Diogenes Laertios. Aristoteles on tegelnud oma teostes suuremalt jaolt inimestega seotud filosoofilistest probleemidest, mis moodustavad läänemaailma mõtteloo ja filosoofia aluse. Ka Nikomachose eetika, mis on üks kolmest Aristotelese eetikaalasest teosest, käsitleb kõige inimlikumat küsimust -- kuidas elada ja kuidas olla õnnelik. Järgnevalt uurin lähemalt Aristotelese. Nikomachose eetika I ja V raamatut. Aluseks võttes professor Anne Lille tõlgitud ja kommenteeritud väljaannet. Omaltpoolt sisu kommenteerides annan kokkuvõtliku ülevaate antud raamatute põhilisest sisust, käsitletavatest probleemidest ja mõistetest. Esimesest raamatust leiame vastuseid küsimustele, kuidas õnnelikult elada? Mis on hüved ja milline on hüvede eesmärk inimtegevuses?
Strateegilisel planeerimisel ei ole mõtet, kui sa tegevuskava ellu ei vii.Ei ole lihtne teha seda,mida kavatsesid, kui leidub nii palju kõrvale juhtivaid asju, mida võib ühtlasi olla palju hõlpsam teostada. Aga sa pead tegema seda, mida õigeks pead. Esseist ja mõtleja Albert E.N. Gray:,,Edukal inimesel on harjumus teha asju, mida hädavaresed teha ei armasta. 19.saj kirjamees Thomas Henry Huxley : ,,Võib-olla väärtuslikem tulemus, mille võib anda ükskõik, milline haridus, on oskus panna ennast tegema asju, mida tuleb teha siis, kui neid teha tuleb, meeldigu see või mitte."Selles seisnebki enesedistsipliin ja julgus asjade tegemises, mida me peame tegema, isegi kui meile ei meeldi. Nende asjade edasilükkamises, mida teha on lihtne, ja nende asjade esikohale seadmises, mille tegemine on aus ja õige. Muidugi võib olla paindlik. Kui toimub midagi ettenägematut, siis tegele sellega, kui see on tol hetkel parim viis aega kasutada
seda siiski ei söö, sest temale see ei maitse. Eesmärgiks oli saada komm. Kui aga eesmärk oli saavutatud, selgus, et see pole see, mida ma lootsin ning ma otsin endale uue eesmärgi. Ja kuigi me üritame õppida teiste vigadest, oleme me siiski inimesed. Tegevus, mis kellegi teise jaoks oli viga, võib mulle osutuda õigeks. Inimesed on erinevad, seega on ka meie elul erinevad mõtted. Missugused eesmärgid elus on inimestele tähtsad? Kindlasti on paljudele inimestele väga tähtis haridus. Ülikooli lõpetamine tagab selle, et me saame valida endale töö, mis meile meeldib. Kui töö meeldib ja me teeme seda hingega, on ka saavutused märkimisväärsed. Tänapäeval tuleb end kogu aeg kursis hoida maailmas toimuvaga ja ennast oma erialal täiendada. See annab kindlustunde, et me saame hakkama ja et me oleme oma töös head. Ükskõik, mis ka ei juhtuks, jääb inimesele alati haridus. Ka kui
Majanduskriis on tegelikult väärtuste kriis 1. Teema valik, sõnastamine Valisin selle teema, kuna minu jaoks torkab majanduskriisi ajal enim silma just see, mida keegi väärtustab/on väärtustanud ja kuidas ta sellest lähtuvalt reageerib kriisile. Kuna kontrast masenduses olijate ja õnne harjal olijate vahel on äärmuslikum ja selgemalt välja joonistunud, kui majandustõusu ajal, siis pakubki see fenomen mulle suurt huvi. 2. Materjalid, millega tutvusin: Virumaa Teataja, 02.05.2009 : ,,Tauno Toompuu: kriis on inimeses", T.Toompuu ERR (Eesti Rahvusringhääling) koduleht 12.04.2009 : ,,Peapiiskop: tugeva moraaliga ühiskond tuleb kriisiga toime", Tiina Jaakson Õpetajate Leht online 6.03.2009 : ,,Usalduskriis?Juhtimiskriis?", Karl Kello Keskus online 5/2009 : ,,Väärtused annavad jõudu", Tunne Kelam Tarbija 24 07.10.2009 : ,,Raske aeg sunnib seniseid väärtusi ümber hindama" Argument: 1. Kas senine tarbimisele keskendunud eluviis on asendun
Kas raha teeb õnnelikuks? Raha on üldine seaduslik maksevahend. Raha on paberitükk , millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus. Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim. Ma arvan, et tulevikus raha osatähtsus suureneb veelgi või jääb
Mida teha stressist ülesaamise heaks? Inimene võiks panna kirja oma tunded ja meeleolud, mida ta koges päeva jooksul ning adresseerida need ka mõnele väljamõeldud sõbrale. See on üks võimalus kuhjuma hakkavaid pingeid endast välja saada. Oma hindeid ja edasijõudmist ei tohiks võrrelda kellegi muu kui iseendaga - kuidas oled arenenud võrreldes eelmise aasta või eelmise kuuga. Tuleks leida seos õppeaine ja endale seatud eesmärkide vahel (mida üldse tahad saavutada). Pealegi on haridus üks võimalustest saada elus seda, mida tõeliselt tahad. Et koolimõtetest puhkust saada, leia mõni uus trenn või muu hobi. Tegele loominguga: joonista, laula, tantsi, mängi pilli, kirjuta jutukesi, tee käsitööd... Kõik see aitab vabaneda pingetest ja leida tasakaalu. Samas ei maksa end ka "koolivälisega" üle koormata - nii võib sulle tunduda, et enam ei jätku aega õieti millekski ning esimene, mis tegemata jääb, on kodutöö... Räägi sõprade, vanemate, koolipsühholoogiga
annaabi.ee 
