Kergemeelsed 1920. aastad Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iselooustab teatav kergemeelsus. Lõplikult loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. Inglismaa käis pidevalt ajaga kaasas ja tegi tihedaid muutusid eluolus ja kultuuris. Nad käisid ajaga kaasas nii kunsti, kirjanduse, teaduse kui ka moe vallas. Mood oli frivoolne, lubades naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, ning kleidiserv kerkis põlvedeni, mis varem olnuks mõeldamatu. Maailma kuulsaks sai koomik Charile Chaplin. Järjest rohkem ilmus tänavaile autosid. Otsingud ja saavutused 1920. aastate kultuurielu iseloomustas otsingute ja saavutuste rohkus. Sveitsist sai alguse ja üle Euroopa levis paroodiline kunstivool dadaism mis pilkas nii konservatiivset kodanlust kui ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstnikke. Ingliskeelse luule tippu tõusis T.S Eliot poeemiga
13. Kuid mitmes riigis ei osutunud demokraatia järkusuutlikuks, põhjuseks puudulikud põhiseadused, traditsioonide nõrkus ning poliitiliste erakondade arenematus. Esimese maailmasõja järel kasvas märgatavalt ka naiste osatähtus ja nende õigused suurenesid tunduvalt. Näiteks Suurbritannias said naised 1918.aastal valimisõigused Võib öelda, et naised tulid ja ka jäid avalikku ellu. See kajastus ka moes, sest naised hakkasid kandma õlgu ja käsivarsi paljastavaid riideid ning kleidiserv kerkis põlvedeni, enne Esimest maailmasõda oli selline asi aga mõeldamatu. Enam ei olnud naine vaid kodus süüa tegev ja lapsi kantseldav ori, vaid nüüd hakkasid nad ka koos meestega erinevatel üritustel käima. Üldine eluolu muutus suuresti kergemeelsemaks, sest inimesed proovisid sõjakoledusi unustada. Loobuti viktoriaanlikust kombekusest ja enam ei järgitud nii piinlikult etiketti. Inimesed otsisid lõbustusi ja nalju ning maailmakuulsust kogus oma
1901. aastal suri Inglise kuninganna Victoria ja viktooriaanlik ajastu, mis tähendas ülima piirini viidud kombekust, seda ka moes, hakkas lõppema. Nüüd ütlesid naised järk-järgult lahti lämmatavast korsetist, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S-kujulisest ideaalfiguurist, mis nägi ette alakehast tugevasti ettepoole sirutatud ülakeha. Sellest alates ronis vöökoht ülespoole rinna alla, luues uue ampiirjoone, ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv. Ajastut iseloomustas ka spordi populaarsuse plahvatuslik tõus. 1896. aastal olid toimunud esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud, see traditsioon jäi püsima ja muutus kord-korralt aina tugevamaks. Võidukäiku jätkas 19. sajandil sündinud moodne jalgpall, mis 1908. aastal võeti olümpiamängudesse kavasse. Pärast maailmasõda püüdsid inimesed sõjakoledusi unustada, mistõttu 1920. aastaid iseloomustab teatav kergemeelsus. Loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste
Oscar- mainekaim filmiauhind, mida jagati esmakordselt 1929. aastal. Hakati kasutama kodumasinaid nagu triikraud, külmik, röster, pesumasin, konditsioneer. 1930-ndatel leiutati lahustuv kohv ja snickers Charles Lindbergh- USA lendur, kes 1927 lendas esimesena üle Atlandi ookeani. Uued materjalid- nailon ja tsellofaan MOOD Vaba, kergemeelne. Õlad ja käsivarred paljad Kleidiserv kerkis põlvedeni 1940-1950 Loodi volkswagen põrnikas (Ferdinand Porche- autoinsener) Televisiooni algus 1940. 1953 esimesed värvisaated. Simone de Peauvoir- Prantsuse kirjanik ja filosoof. „Teine suugupool“. Feminism- naiseks ei sünnita vaid saadakse ühiskonna survel. Hakati hulgaliselt plastmaterjale kasutama ja tootma (tsellofaan) Suhtumine „mida tehislikum seda parem“ Mikrokiip- väike räniplaat, millel on mälu
Tooge näide. Ta andis välja ajalehte Postimees. 20. Miks asuti Eestis 1905.aasta lõpul mõisaid põletama ning kuidas likvideeris selle vastuhaku tsaarivõim? Rahvast kutsuti avalikule väljaastumisele. Toimus ülevenemaaline üldstreik. Sellepärast kahati mõisaid päletama ja mõisnike tapma. Vastu saadeti neile karistusalgad, kes hukkasid inimesi. 21. Kas 20.saj alguse inimene oli moodne ( eri valdkonnad)? Oli moodne,armastas kinos käia.Vöökoht oli rinna all,kerkis kleidiserv,kaunistusteks kasutasid idamaiseid pärlitega peapaelu. Inimestel oli palju oma vabaaega,said tegeleda rohkem endaga(sportimine)
ülesehitamiseks. Stalin peitis oma kavatsusi, esinedes pigem rahutoojana. Kommunism Poliitiline õpetus mis püüab saavutada sotsiaalset võrdsust töölisest valitsuse abiga. Selle eesmärgiks on täielik võrdsus ja eraomandi puudumine. Demokraatlikud riigi: Aadel ja õukond(Suurb) konservatism segunenud uuendusmeelsusega, käidi kaasas kuntsis, kirjanduses, moes. Frivoolne mood, lubas paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni, Carlie Chaplini komöödiad, järjest rohkem autosid, levis dzässmuusika, raadio, BBC loomine- avalik-õiguslik institutsioon, dadaism- paroodiline kunstivool, sürrealism- rahulolematus maailmaga, eksistentsialism, sumerirahva avastamine, saavutused teaduses, film sai heli, dokumentaalfilm, muusikal, internatsionaalne stiil (arh), värvifilmid, lennureisid, elekter Diktatuursed riigid:
Demokraatia ja diktatuurid. 1.Eluolu pärast Esimest maailmasõda - Kuidas muutus eluolu. Otsingud ja saavutused. Ameerika mõjutused. Pärast sõda muutusid inimesed ning kultuur kergemeelsemateks. Tänu kolme range keisrikoja (Saksa, Vene, Austria-Ungari) kadumisega liberaliseerisid kombed. Aadel ja õukond säilisid vaid Rootsis ning Inglismaal, kuid ka seal mindi uuendusmeelsemateks. Uuenes kunst, kirjandus ja mood- kergemeelsus. Kleidiserv kerkis põlvedeni, naised võisid õlgu ning käsivarsi paljastada. Tänavatele ilmus järjest rohkem autosid, Euroopas olid need küll kallid, kuid ameeriklastel ei käinud need nii väga üle jõu. Levima hakkas dzässmuusika, mille arengule aitas kaasa lisaks grammofonile raadio väljakujunemine. Kultuurielu oli saavutusterohke. Sveitsist sai alguse kunstivool dadaism, mis levis üle Euroopa. Kirjandusvooluna hakkas levima sürrealism, mis väljendas
Eluolu ja kultuur kahe sõja vahel · Inimesed olid pettunud, sest sõda peeti ilma põhjuseta. · 1920. a terav kergemeelsus (püüti unustada sõjakoledused). · Loobuti kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt. · Kadusid kolm piinikult etiketti järgivat keisrikoda (sh aadlid, õukonnad; ainult Inglismaal säilis). · Mood oli frivoolne - lubas naistel paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni. · Moemaailmas tegi tähelennu prantslanna Coco Chanel. · Maailmakuulsaks sai koomik Charlie Chaplin. · Järjest enam ilmus tänavatele autosid. Levis dzässmuusika. Leiutati raadio. Pandi alus infokanalile BBC. · Toimus üleüldine intensiivne katsetamine. Rahulolematus maailmaga avaldus sürrealismis. Avastati vaarao Tutanhamoni hauakamber. Einsteini teooria, et universum paisub, osutus tõeks
Richard Strauss jpt. Teisel pool Atlandi ookeani sai samal ajal alla filmikunst ning kuulsaks sai filmikunsti üks suurimaid nimesid Charlie Chaplin. Silmatorkavad muutused toimusid moes. 1901.a suri Inglise kuninganna Victoria ning temaga koos viktoorianlik ajastu. Naised ütlesid järk-järgult lahti lämmatavatest korsettidest, ahistamise ja allasurutuse sümbolist, samuti S- kujulisest figuurist. Vöökoht paigutati rinna alla, luues uue ampiirjoone ning vastavalt sellele kerkis ka kleidiserv. Toimus ka täielik värvide plahvatus ja moodi tuli karusnahk. Muutused toimusid ka spordis. Ajastut iseloomustas spordi populaarsuse tõus. 1896.a toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud. Võidukäiku jätkas 19. saj sündinud moodne jalgpall, mis 1908.a võeti olümpiamängude kavasse 1905 aasta revolutsioon Eestist Eestlased olid selleks ajaks tõusnud arvestatavana Euroopa kultuurrahvaste sekka
ELUOLU PÄRAST SUURT SÕDA Inimesed püüdsid sõjakoledusi unustada ning 1920. aastaid iseloomustab mõningane kergemeelsus Lõplikult loobuti jäigast viktoriaanlikust kombekusest, naiste õigused ja võimalused laienesid tunduvalt Kommete liberariseerumisele aitas kaasa see, et kadus kolm ranget, piinlikult etiketti järginud keisrikoda (Saksa, Vene ja A-U) ning ka nende maade ametlik, organiseeritud aadel Mood oli kergemeelne: naistel lubati paljastada õlgu ja käsivarsi, kleidiserv kerkis põlvedeni Kuulsused: Coco Chanel, Charlie Chaplin Naiste ühiskondlik roll muutus lääne ühiskonna naised olid nüüd vabamad ning iseseisvamad, nende tugevamat positsiooni ühiskonnas rõhutas valimisõiguse saamine Järjest rohkem ilmusid tänavatele autod, levis dzässmuusika, kasutusele võeti raadio Sveitsis algusese saanud ja üle Euroopa levinud paroodiline kunstivool dadism pilkas konservatiivset kodanlust ja orginaalitsevaid kunstnikke
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
