Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia mõiste ja roll Ideoloogia – korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi Mittepoliitilised ideoloogiad: budism, feminism, asketism, sürrealism Poliitilised ideoloogiad: liberalism, konservatism, sotsiaaldemokraatia, jt Poliitilised ideoloogiad Pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnast Seletab, kuidas: korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid; Kaasata rahvast valitsemisesse; Lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi Liberalism Indiviivi vabadus Vabaturumajandus Konkurents Riik mängib väikest rolli Avatud turud Igaüks on oma õnne sepp! Võimalus ise otsustada Konservatism Vastand liberalismile Kujunes 18.sajandil Traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal Kollektiiv on tähtsam kui indiviid Majanduses ...
Ideoloogiad 19.saj tekkis: 1)konservatism- endised ülikud-kellegil on midagi etteantud, saavad edasi aadliku moodi elada · Endised ülikud · Säilitamine · Ei muutustele! · Kaitsta oma maa turgu · Inimeste ebavõdrsus on paratamatu · Seadusandlikkuse ja korra säilitamine · Inimesed sünnivad vabade ja võrtsetena, kuid neist võib saada kestahes, tulemused on ikkagi ebavõrdsed · Vabadust eelistavad võrdsusele 2)liberalism-kodanlus (vabrikuomanikud, ametnikud)-see kes teeb tööd, saab ka tulu · Iga inimene on vaba, keegi ei tohi teda segada · Vaba turg ja vaba kaubandus, vabakaubandus (ilma tollide ja maksudeta) · . · . · . 3)sotsialism-töölised-peavad kõik võrdsed olema · Tööinimese olukord · Omandi ühiskasutamine · . · . · . · . Sotsialism-kommunism ja sotsiaaldemokraatia Vasakpoolsed parempoolsed Sotsiaalne võrdsus ...
Hinnang hetkeolukorrale Loob pildi ideaalsest ühiskonnast Poliitilised ideoloogiad väljenduvad erakondade põhikirjades. Levivad propaganda abil ja muutuvad ajas. Parempoolsed ideoloogiad: levinumad parempoolsed ideoloogiad on liberalism, konservatism ja krislik demokraatia Majanduses pooldavad nad vabaturjumajandust, konkurentsi, avatud turgusid ja minimaalset riigi sekkumist. Vasakpoolsed ideoloogiad: vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. St. , et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori
Kognitiivne Psühholoogia TOOMAS HENDRIK ELLERVEE Üldiselt Uurib vaimseid protsesse, vaimse info töötlemist Tekkis 1950 60 aastatel Kognitsioon Tunnetusprotsessid Jean Piaget Kognitiivse arengu teooria Assimilatsioon - sulandumine Akommodatsioon - muganemine Piageti arenguastmed Sensomotoorne staadium Operatsioonieelne staadium Konkreetsete operatsioonide staadium Formaalsete operatsioonide staadium Viited J. Uljas, T. Rumberg: ,,Psühholoogia. Gümnaasiumiõpik", Koolibri 2002. https://et.wikipedia.org/wiki/Kognitiivne_ps%C3%BChholoogia https://en.wikipedia.org/wiki/Cognitive_psychology Tänan kuulamast!
Individuaalne ja kollektiivne heaolu 12. klass ühiskonnaõpetus · Tänapäeval on iga demokraatliku riigi mureks inimeste toimetulek, kuna see mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut. · Riikidel on erinevad heaolumudelid heaolureziimid. · Need tulenevad erinevatest poliitilistest ideoloogiatest, kultuuri- ja ajalootraditsioonidest. Konservatiivne heaolumudel: Saksamaa, Prantsusmaa, Hispaania, Jaapan, Belgia. · orienteerub töötavale inimesele, kelle palk ja sotsiaaltagatised katavad ka ülalpeetavate pereliikmete vajadused. · Naistes nähakse koduhoidjat, mitte konkurenti tööturul. Vanurid on suguvõsa hoole all või tasulises hooldekodus. · Inimese heaolutaseme määrab tema tööpanus, palk ja staaz kõrgema palga puhul on suuremad
Tammsaare, Tolstoi, Shakespeare'i ja paljude teiste näidetel. Aga eks postmodernism on ka kõigest möödanik. Laiahaardelised väärtushinnangud ei too alati kaasa häid tulemusi. Enamik sõdu on saanud alguse just religioonist, uskudest, uskumistest ja liidrite vajadusest teistele neid peale suruda. Ehk sellepärast ongi parem liikuda edasi realistliku maailma poole, et hoiduda teravmeelsetest ja realiseerimisvõimeta ideoloogiatest ja nendest tulenevatest vägivaldsetest rahvuslikest kokkupuudetest. Jättes sellega tunde- ja mõttemaailma teisejärguliseks. Kerge Joove Jääk Nähud 12B
konfiskeeris talupoegadelt kogu toodangu. See tõi kaasa tugeva rahulolematuse, mistõttu kommunistid olid sunnitud oma majanduspoliitikat muutma ning 1921.a võeti vastu NEP- mis andis ettevõtlusele suurema vabaduse. 1929a. Stalini võimule tulekuga tehti NEP-ile aga lõpp. Stalini majanduspoliitika oli keskendunud rasketööstuse arendamissee. Majandust juhiti viisaastaku plaande järgi. Ühiskonnaelu Erinevused Venemaa ja Saksamaa ühiskonnaelus tulenesid erinevates ideoloogiatest. Kui natside peamiseks ül oli riigis rassilise puhtuse tagmine tagakiusates vähemusrahvusi, siis kommunistide terror oli pigem suunatud klassivaenalaste- jõukamate talupoegada ja monarhistida vastu. Stalini 1934. aastal algatatud vägivallakampaania seadis vaenu alla kõik kes võisid vähegi praegust võimu ohustada aga ka vähemusrahvuslased. Üldiselt olid mõlemas riigis teistimõtlejad aga ebassositud ja tagakiusatud.
Olulisemad muutused 20. aasta jooksul IDEOLOOGIAS Kui rääkida ideoloogiatest, siis tegelikult ei ole kommunism, sotsailism, monarhism ja liberalism kuhugile kadunud. Nad eksisteerivad tänaseni, ainult sellest ei pruugi aru saada. Need nimetatud ideoloogiad esinevad lihtsalt harvemini ning palju leebemal kujul kui seda varem oli olnud. Näiteks kui varem oli kommunism ideoloogia, mille põhieesmärgiks oli inimeste enda kontrolli all hoidmine ning inimesed elasid ka hirmus. Nüüd on kommunism aga taandunud millekski marginaalseks
Tänapäevase Euroopa kohta võiks nii öelda küll, aga vaadates laiemat pilti, mida ajalugu hõlmama peaks, siis ei saa öelda, et konkurents liberalismile puuduks ja et selle kohaselt ajaloo lõppenuks lugeda saaks. Peale liberalismi esineb maailmas veel mitmeid poliitilisi ideoloogiaid, mis võivad kunagi tulevikus maailma muuta, seetõttu on ka ennatlik öelda, et konkurents puudub või et liberalism on mingil kõrgemal tasandil, kui teised ideoloogiad. Autori käsitlus erinevatest ideoloogiatest ja nende tulevikust tundub liialt negatiivsusele kallutatud, näitena saab tuua marksismi-leninismi kadumist maailmaajaloolise tähtsusega ideoloogiate hulgast, mille järelduseks toob ta ühisturustumise ja tõenäoliste konfliktide suurt vähenemist. Sellest tuleneb ka autori järgmine väide, et kui puuduvad konfliktid ja erimeelsused asjade osas, siis ei ole enam ka ajalugu ning nimetab seda kurvaks ajaks. Leian,
Ametliku kunsti seisund nõrgenes, sest see ei olnud enam ühtne. Osa ametlikke kunstnikke oli omaks võtnud realismi ja isegi impressionismi saavutusi. Nõnda tekkis vastuolu uuendusmeelsete ametlike kunstnike ja nende vahel, kes püüdsid truuks jääda klassitsismi traditsioonidele. Ka sõltumatus kunstis tekkis erinevaid ja isegi vastandlikke taotlusi. Enamik 19. ja 20.sajandi vahetuse kunstnikke lähtusid uusromantilistest ühiskondlikest ja esteetilistest ideoloogiatest, kuid leidsid neile erineva kunstilise väljenduse. Seetõttu kasutatakse sajandivahetuste kunsti kohta mitmeid nimetusi, millest tähtsamad on sümbolism, juugendstiil ja postimpressionism. Kaks esimest nimetust sobivad iseloomustama kunsti paljudes maades, postimpressionismist saab rääkida aga eelkõige ainult prantsuse kunsti ajaloos. Tähtsamateks kunstnikeks olid sellel ajal kindlasti Vincent van Gogh ja Paul Gauguin.
tegelikeks asjadeks. Näiteks Aristootel on muutunud kogu filosoofia enda mugavuseks, andis sellele oma loogikat. Tema filosoofia seisnes sellel, mis teda rohkem huvitas. Turuiidolid on inimeste ja ühiskonna seos, suhted ja ideed mis levivad koos suhtlusega. Siin suurt rolli mängib keel ja selle arusaamine, sageli segatud, mis muudab kõiki. Teatriiidoleid kirjeldavad teadmised mis me saame teooriatest, filosoofiast ja ideoloogiatest, ja mis me kasutame valesti. Kuid meie ei suuda nendega vaielda. 5. Descartese arvamuse järgi oli tarvis leida uue meetodi. See uus meetod sai neli reeglit. · Esiteks tuleb tõeks pidada ainult seda, mida on ise selgelt nähtud (mõistetud). Minu arvamus: Selleks et poleks põhjust pärast kahelda, tuleb uskuda ainult sellesse mida oled ise näinud ja tunnetanud, ainult seda võib pidada tõeliseks. Ei tasu uskuda
Licorne galeriis. Sürrealistliku liikumisega ühines Miró 1924. aastal. Teda hakkas huvitama unenäo-ja fantaasiamaailm, ta tööd olid värvirikkad. Enda väitel maalis Miró lihtsalt nii, et võttis pintsli kätte, hakkas mingit kujundit moodustama ja vaatas, mis juhtus. André Breton ütles, et Miró on "kõige sürrim sürrealist". Aastal 1928 olid tema tööd näitusel koos teiste sürrealistidega Pierre galeriis Pariisis, kuigi erandlikult, sest Miró oli tuntud oma gruppidest ja ideoloogiatest eemale hoidmisega. Miró maalid ei kipu õigupoolest ühtegi kategooriasse liigituma: osaliselt on tegu figuratiivse(ehk loomariigi mikroskoopseid eluvorme meenutava), osaliselt abstraktse kunstiga. Aastal 1929 abiellus ta Pilar Juncosaga ning 1930. aastal sündis neile tütar. Kahekümnendate aastate lõpus külastas Miró Hollandit, kus ta sai inspiratsiooni vanade meistrite töödest, mida ta oma enda abstraktses stiilis järele joonistas. Aastatel 1929-1930 hakkas Miród huvitama kollaaz
üle, mis on meile antud ning seda ka vastavalt väärtustama. Oleme aegade unarusse jätnud selle, millele peaks tegelikult tähelepanu pöörama. Minevikus toimunu rajas meile tee praegusesse hetke. Ajalooline isik- Jakob Hurt Eliise Kass, 10.A Jakob Hurt on olnud kindlasti Eesti ajaloo ja rahvusliku ärkamisaja üks tähtsaimatest inimestest. Võin seda öelda, sest just tema oli see, kes algatas mõtte, et eestlased ei peaks otsima tuge baltisaksa ega venelaste rahvuslikest ideoloogiatest, vaid peaksid hakkama saama vaid omaenese jõule toetudes. Hurt oli see, kes eestlaste silmad avas ning nad tegutsema pani. Tema mõte oli nii tabav, et suutis liikuma panna ka kõige kindlameesed. Inimesed seadsid sihiks ühe eesmärgi ning pürgisid selle poole. Loomulikult lähtus kõik just Hurda põhimõttest. Sellega läksid kaasa ka väga paljud tollased rahvuslased. Just nii suudeti teha vägevaid tegusid ning muuta erinevaid süsteeme. Jakob Hurt kogus rahvaluulet
Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Kristlik demokraatia on väga populaarne Saksamaal, kus sõjajärgsetel aastatel viidi ellu ka selle ideoloogia ühiskonnaideaal sotsiaalne turumajandus (ühiskonnakord, mis ühendab endas vabaturumajanduse ning avaliku sotsiaalturva süsteemi). Vasakpoolsed ideoloogiad Vasakpoolsetest poliitilistest ideoloogiatest on enamlevinud sotsiaaldemokraatia. Radikaalsemat ühiskonnakäsitlust, mis nõuab majanduse riigistamist ning rikkuse võrdset jaotamist inimeste vahel, tuntakse kommunismina. Sotsiaaldemokraatia keskseks väärtuseks on võrdsus, täpsemalt võrdsed võimalused kõigile. See tähendab, et ühiskond peab tagama igale oma liikmele inimõigused, võimaluse saada haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Edasi sõltub heaolu juba sellest, kuidas keegi suudab
ka neis riikides, kus demokraatia traditsioon on pikk ning kontroll riigivõimu üle tugev. Viimasel ajal kerkib aga järjest rohkem esile küsimus: kui meil on esindusdemokraatia, siis keda ja kui hästi ta ikkagi esindab? Lahenduseks pakutakse välja ideed, et riigi ja omavalitsuse ees seisvate küsimuste lahendamisel peaks järjest enam kaasa lööma valitsusvälised ühendused ehk kodanikeühendused. Erakonnad pakuvad välja ideid, mis lähtuvad tihti traditsioonilistest ideoloogiatest ja poliitilistest vaadetest. Kodanikuühendused aga sõnastavad teatud nõudmisi ja vajadusi, lähtudes omaenda huvidest, kogemustest ja positsioonidest ühiskonnas. Kodanikuühiskonda ehk tsiviilühiskonda (ingl civil society) seostatakse tänapäeval eelkõige inimeste omaalgatuse, osaluse ja vastutusega ühiskonnas, selle esmaseks eelduseks on demokraatlik riigikord ja arvamuste vaba realiseerimine. Antiik-Kreekas
Kuid siiski kui keskenduda oli võimalik infot omandada ja töödelda. Kuigi tekst sisaldab palju erialast terminoloogiat ja teksti ülesehitus ning struktuur on veidi harjumatu (ma mõtlen siin pikki lauseid kus on järjepidevalt erialaste sõnadega ja komadega eristatud mõttekäike, mis lause lõppedes moodustavad ühtse üldterviku). Pean tunnistama, et tutvusin ka ühe bakalaureuse töö ja ühe doktoritööga, et omandada paremat arusaama ja ülevaadet raamatu autorist ja tema ideoloogiatest, kuna ainult Bourdieu tekstist oli raske vajalikku välja lugeda. Olen küll rohkem filosoofia huviline kuid kui mul oleks rohkem aega siis tutvuksin sotsioloogiaga põhjalikumalt olenemata selle keerulistest kuid vägagi valgustavatest mõttekäikudest, aga eks kõik hea ja kasulik omandatakse läbi raskuste. Autori seisukohtade ja vaadetega nõustun põhimõtteliselt kõiges (seda muidugi sel juhul kui olen materjali õigesti tõlgendanud ja selles sisalduvat infot objektiivselt omandanud).
Laps kopeerib oma vanemate käitumist ning idealiseerib seda. Väga tähtis on õpetada lastel õiget käitumist, mis aitaks kaasa üles kasvada auväärsesse inimesesse. Selleks, et lapse kasvatus oleks ühiskonnale sobiv, peavad ka vanemad ise olema teadlikud, mis on õige käitumine ja missugune käitumine ei sobi, et ühiskonnas eksisteerida. Kahjuks ei ole inimeste arusaamad õigest ja valest ühesugused. Arusaamad võivad sõltuda paljudest asjaoludest, näiteks kultuurist, tavadest, ideoloogiatest jne. See on inimese puhas subjektiivne arvamus, mis kujuneb inimest ümbritsevate tegurite mõjul. Kindlasti tahavad vanemad oma lastele õpetada neid tarkusi, mida on lastevanemad oma vanematelt üle võtnud, kuid peab arvestama sellega, et ajad muutuvad ning uutele põlvkondadele ei peaks õpetama kõiki neid asju, mis kehtisid mitukümmend aastat tagasi. Näiteks Eestis elavad mitte ainult eestlased, vaid ka muud rahvused.
(Sisepoliitika, välispoliitika ja majandus) Uus natsionalistlik riik, mis tekkis vabariigi asemele Kodusõja lõpus, kuulutati välja juba kodusõja ajal 1937. aasta aprillis ning selle juhiks sai Franco, kelle võim toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Franco valitsus kujutas endast konservatiivset ja autoritaarset reziimi. Repressioonide, mille eesmärk oli vabastada Hispaania süsteemidest ja ideoloogiatest, õigustamiseks anti välja seadusi, mis polnud suunatud üksnes vabariigi toetajatele, vaid ka teatud seisuste ja piirkondade identiteedi vastu. Hispaania allakäigu alguseks loeti 18. sajandi valgustuspoliitikat ning peamisteks vaenlasteks olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Nende elu, kes Franco reziimi ei toetanud, oli ahistav: puudus igasugune sõna- ja usuvabadus. Majanduses hakkas Franco teistest riikidest eemalduma, iseloomulik oli
Sajandil, ehk aktuaalne liberalismi dominantsus on seega vähenenud või siis pigem liberaalse ideoloogia väärtuste täis rakendumine on ebaõnnestunud, sest liberalismi väärtused ei mängi üheselt rolli, vaid pigem on valitud sellest sobivaim vorm, mis teatud riikidel nagu USA aitab ennast osaliselt teostada. Seetõttu oman kindlust nii Fukuyama teooriale kui teistele sarnastele mõtlejatele väita vastupidist. Ehk täpsemalt leian, et liberaalsus ei ole teistest ideoloogiatest domineerivam ega ka „Ajaloo lõpp“ ei põhjenda seda piisavalt veenvalt ega ka mitte hea metoodikaga, et sääraselt kindlameelselt väita saaks. Pigem on tegemist näilise olukorraga, kus Fukuyama on olnud liigselt kärsitu, mõtlemaks pigem liberalismi ideoloogia minevikule kui tulevikule. Mis paneb mind eelkõige arvama, et ajaloo lõppu säärasel kujul nagu Fukuyama seda näeb pole meie Maailmas võimalik, sest
sajandi II poole Pariisi ja Viini linna uuenduseplaneeringud? Viini planeering oli ajaloolise linnakoega arvestav ja sopiline, kasutas ringtänavat; Pariisi planeering ajaloolist planeeringut eirav, läbimurdeline ja teljeline.. 29. Milline stiil Euroopas 19. ja 20. sajandi vahetusel mõjutas tugevalt kujundust ja arhitektuuri?Selle põhijooned ja mis sellest lõpuks sai? Enamik 19 ja 20 saj vahetuse kunstnikke lähtusid uusromantilistest ühiskondlikest ja esteetilistest ideoloogiatest, kuid leidsid neile ka erineva kunstilise väljenduse. Seetõttu kasut. Erinevaid nimetusi. Tähtsamad on sümbolism, juugendstiil, postimpressionism. Juugend stiil mõjutas tugevalt kujundust. Algas inglismaal, keskendus kunstkäsitööle. Vastanduti tööstuslikkusele. Heideti tööstusele ette esemete ühetaolisust, inetust, viimistlematust, rohmakust. Ta stiliseerib, lihtsustab. Muutus rahvusvaheliseks stiiliks. Moodsa disaini sünniaeg. 30
järgima antud ühiskonnas kehtivaid norme ning seadusi. VÕIM JA JÕUETUS Sotsioloog Steven Lukes on soovitanud võimu käsitleda kolmel tasandil. 1. Otsuste tegemise protsess. 2. Poliitilised teemad, mida käsitletakse poliitilise süsteemi arutluste kaudu. 3. Võimude grupid, kelle huvid ei küündi läbirääkimiste tasememeni. IDEOLOOGIA JA LEGITIIMSUS Võimu legitiimsus on ühiskonnas väga oluline. Arenenud rahvad lähtuvad ideoloogiatest. Ideoloogiat on raske defineerida: ideology is that aspect of culture witch concerns how society ought to be organised; it concerns politics, rules and the distinction between right and wrong. OMISTAMINE VS SAAVUTUS Sahlins on võrrelnud kaht süsteemi. 1. Egalitaarne ehk sotsiaalse võrdsuse pooldamise süsteem on orienteeritud saavutustele. See tagab individuaalsuse. 2. Polüneesia kõrged maksud, hierarhiline, omistamise põhine, integratsioon.
Seetõttu osalt on ka tema maaliteoste arv väga väike. Da Vinci oli mees, kes elas oma ajast ees. Kindlasti on see üks tema üksinduse põhjuseid inimestel tema ümber, kes elasid reaalselt 15.sajandis, oli ilmselt raske teda mõista. Tema utoopilised ideed tundusid paljudele naeruväärsed ja mitmed tema projektid said tunda üldsuse halvakspanu. Tol ajal pidasid vähesed teda geeniuseks, kuid mida aeg edasi, seda võlutumad on inimesed tema ideedest,leiutistest ja ideoloogiatest. Raamatut "Mees Vincist" lugedes sain teada tohutul hulgal uusi fakte tolle geeniuse elust ja geniaalsustest. Mulle avanesid ta maalid uuel, võimsamal kujul ja austus ning lugupidavus Leonardo da Vinci suhtes suurenes minus üüratult. Mul on kahju, et geenius ei saanud oma tõelisest kõrgusest teada oma elu ajal ning et tema skitseeritud leiutised ei aidanud inimkonda tema arengus edasi, kuigi oleks võinud. Selle asemel kopitasid tuhanded lehed ära pakitult erinevates maailma otstes ning
tegelikkusi/tele nende ümber. Culture is the shared knowledge and schemes created by a set of people for perceiving, interpreting, expressing, and responding to the social realities around them. Samuti pöörake tähelepanu dominantidele, mis ühe või teise uurimissuuna puhul esile kerkivad nt kas rõhutatakse eeskätt kultuuri ühiskondlikke aspekte või vaimseid, kas räägitakse ahistamisest või alateadvuslikest protsessidest, kas räägitakse identiteedist või ideoloogiatest. S.t iga traditsioon, koolkond, mõjukas autor, piiritleb kultuuri kui uurimisobjekti talle omasel moel. Teie ülesanne on õppida tundma seda keelt, milles kultuurist räägitakse ja neid piire, mida üks v teine mõtteviis sisaldab, et te oskaksite seda hiljem kultuuriteoreetiliste tekstidega iseseisvalt töötades ära tunda, oskaksite erinevaid autoreid ja seisukohti omavahel võrrelda ja kujundada omaenda arusaama kultuurist.
Sõnavabadus. Eetiline ideoloogia( pluralism , läbipaistvus , ei salli vale kasutamisel tehtavaid otsuseid ). 19.saj keskpaigast algab liberalismi seiskumine ja allakäik. Kui palju ja mil määral on lubatud vabadus. Tekivad liberalismi kritiseerivad ideoloogiad. Nt marksism, mida peetakse kõige jõulisemaks liberalismi kriitikaks. Populaarsust koguvad ka egalitaarsed ( võrdsust nõudvad) ideoloogiad , mis 20.saj muutuvad moetrendiks. Konservatism I suurtest pol ideoloogiatest, mis tekib vastureaktsioonina liberalismile. Konservatism tekib inglaste kriitikana Suurele Prantsuse Revolutsioonile. E. Burke mõtted Prantsuse Revolutsioonist. Kui prantslased oleksid mõistlikud reformiksid nad oma üh järk-järgult. Lahendab enda arvates vabaduse dilemma . Vabadus on midagi , mis toimub valitsuse kontrolli all . Kõige olulisem on maj.vabadus , sest läbi selle tekitatakse üh jõukust juurde.
Nähtavasti selgitab see ka asjaolu, et religiooniõpetuse-alases kakluses, mida hästikasvatatumad inimesed ekslikult dialoogiks peavad, ei räägita enamasti enda seisukohtade kaitseks, vaid rünnatakse teiste nõrkusi. Selliste rünnakute kirglikus raevus on midagi religioosset ja see kinnitaks justkui nägemust alaväärsuskompleksis eestlasest, kes alateadlikult saab aru, et vaevleb ideoloogilises kriisis, ent ei suuda juba terve sajandi vältel otsustada, milline neist väljapakutud ideoloogiatest parim võiks olla. Nii võiks ehk väita, ehkki ülima irooniaga, et nõukogude ateism, sellisel moel, nagu ta jõudis rahvani - kirikuvastase võitlusena - oli seda tugevam kõigi teiste seisukohtade ründamisel mida nõrgem ta oli enda seisukohtade kaitseks rääkides. Sellisel moel võib vulgaarateismi pidada tõesti millekski eestlusele omaseks, mis on omakorda viinud selleni, et maailmavaateliste küsimuste lahkamisel räägitakse rohkem negatsioonides kui kirjeldavalt. Kumb sellise
tulevikku, teises faasis võib kirjeldada argipiirangutesse takerdunud noort “ettearvamatut tulemust ootamas”. 1980.-l pöörati palju tähelepanu noorte kultuuriliste väljendusviiside uurimisele. Nende uuringute ühised rõhuasetused osundavad uue noortekultuuri pragmaatilisusele ja “subjektiivsuse kultuuri” võidukäigule. • Garelli (1984) iseloomustas nende aastate noori “igapäevapõlvkonna” mõiste kaudu iseloomustamaks nende kaugenemist ideoloogiatest ning sotsiaalsuse ja personaalsete vajaduste tähtsustamist. 1980ndate noortemuusika Uued kõlavärvid: süntersaatoripop, “italodisco”. MTV esilekerkimisega muutunud rõhuasetused. • Michael Jackson • Duran Duran • Alphaville • Eurythmics IARD roll Itaalia noorsoouuringutes • Alates 1980
Althusser arvab, et see ei ole üldiselt võimalik, aga ta pakub välja ühe lahenduse: ideoloogilist teksti vaadates tuleb läbi viia demüstifikatsiooniakt: võtta see tekst lahti, uurida lähemalt, kuidas see on loodud ja (eriti seda) mida see välja jätab, sest nende puuduoleku kaudu on nad samuti sinna teksti kaasatud. Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis). Loeme kahel tasandil. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Althusser: ideoloogiat kannavad reaalsed suhted, reaalsed objektid. IRA: ideoloogiline riigiaparaat (haridus, poliitline süsteem, perekond, meedia) millele vastandud RRA: repressiivne riigiaparaat( politsei, kohtusüsteem).
Peale I maailmasõda tugevdas oma positsioone Euroopas demokraatia: 1) Vastloodud riigid kehtestasid demokraatliku valimiskorra 2) Vanades demokraatlikes riikides laienesid oluliselt demokraatlikud vabadused. Naiste poliitiline aktiivsus muutus märgatavalt. Demokraatia oli imeliselt hea valitsemisviis majandusliku tõusu perioodil. Kui aga jõuti aastasse 1930, muutus taas populaarseks igatsus tugeva käe poliitika vastu. Demokraatlikest ideoloogiatest olid: konservatism ja sotsiaaldemokraadid, oma värve hakkas kaotama liberalism. Kuigi kahe sõja vaheline periood oli majanduslikus mõttes väga keeruline, siis vanad demokraatlikud riigid säilitasid oma demokraatia. Nii Inglismaa kui Prantsusmaa tegid palju tööd selle nimel, et demokraatiat säilitada. Demokraatia säilimisele aitasid kaasa ka nendes riikides tekkinud traditsioonid. 1922. a iseseisvus Iirimaa 1931
kommunikatsiooni ja suhete vahel. Bledi manifest kirjeldab euroopa suhtekorralduse nelja peamist rolli: refelktiivne, juhtiv, operatiivne,hariv. Suhtekorralduse son oluline, et suhtekorralduse prkatika oleks alati seotud filosoofilis- strateegilise maailmavaatega ja seda ka tehnilis-takstikalisi küsimus lahendades. See tähendab, et sisuliselt hakkab suhtekorralduspraktika organisatsiooni filosoofiatest ja ideoloogiatest peale ja seda juba alates organisatsiooni maailmavaatelisest tasandist. Terviklik ülevaade eesti suhtekorralduse arengust paraku seni puudub, vaid üksikkäsitlused. Eesti Vabariigi algusaastate suhtekorralduslikke elemente võib 1919,1926,1934 aastate ajalehtedes ilmunud analüüsi põhjal klassifitseerida reklaamiks ajakirjanduslikes tekstides, sotsiaalseks, sõjaliseks, poliitiliseks propagandaks ja lobitööks. 1934.a. loodi Eesti Riiklik
Althusser arvab, et see ei ole üldiselt võimalik, aga ta pakub välja ühe lahenduse: ideoloogilist teksti vaadates tuleb läbi viia demüstifikatsiooniakt: võtta see tekst lahti, uurida lähemalt, kuidas see on loodud ja (eriti seda) mida see välja jätab, sest nende puuduoleku kaudu on nad samuti sinna teksti kaasatud. Lecture symptomale: sümptomaatiline lugemine (tõlgendamiseviis). Loeme 2 tasandil: 1. tekst ise; 2.kriitiline lugemine. Avastame sümptomeid, mis kõnelevad varjatud ideoloogiatest allpool. Althusseri sõnul pole olemas "süütut lugemist" (ilma ideoloogiast mõjutatud saamata). Alatekst nt alkoholireklaam. Saab rakendada iga meediavormi puhul. "See mida kunst paneb meid nägema, on ideoloogia, milles ta on sündinud, milles ta kümbleb, millest ta kunstina eraldub" Barthesi intertext autori alateadvus. Macherey kirjandusliku tootmise teooria. Nt. Jules Verni teosed maa vallutamine sissetung, keegi on juba ees.
(Objektiivet teadmist pole üldse olemas ühiskonnateaduste puhul. Sõltub sotsiaalsest positsioonist. Kuulud kapitalistide hulka või töölisklassi, näed läbi erinevate prillide. Teadmiste loomine käib ühiskondliku protsessi kaudu) · Mannheim eristas osalisi ja totaalseid ideoloogiaid (Osalised kandjaks konkreetne üks klass näit töölisklass. Totaalsed ideoloogiad - kannab terve ajastu. Iseloomulik ühsikonnale kui tervikule mingil ajaperioodil. Ideoloogiatest välja astuda pole võimalik) · Selle loogiline järeldus on, et igasugune môtlemine on ideoloogiline, et ei ole olemas objektiivset môtlemist Positivistlik ideoloogia käsitlus ning selle kriitika Thomas Kuhn'i poolt Positivistlik lähenemine · Teadus tegeleb tôega, ideoloogia esitab aga mingi grupi vôi partei positsiooni ja väärtused. Teadusel on olemas
Nende nägemuseks oli, et inimeste valitsemine inimeste üle kaoks ära - ühiskond peab toimuma enesereguleerimise läbi. Turg ja riik peab asenduma lepingutega. 1. anarhistid olid määratud kindlaksmääratud organisatsioonidele. Selle asemel pidi olema vabatahtlikud assotsiatsioonid. Indiviidi tahtevabaduseks tuleb vabaneda institutsioonidest 2. anarhistid eitavad teooriaid ja ideoloogiaid. Üksikisiku vabadus peab olema üle igasugustest ideoloogiatest. 3. kõikide anarhistlike autorite eesmärgiks valitsemisest vaba ühiskond. Valitsemine on kahjulik. Võisid olla ka kommuunid, aga need pidid olema kordineeritud ilma igasuguse juhatuseta. Anarhistide teoreetikud William Godwin 1793. a ründas kapitalistlikku ühiskonda. Erinevalt paljudest teistest eitas vägivalda. Ühiskonda saab ümber korraldada ainult mõistuse järgi, mis tugineb õigustundele. Tema tütar on Frankensteini looja.
tegelikkusi/tele nende ümber. Culture is the shared knowledge and schemes created by a set of people for perceiving, interpreting, expressing, and responding to the social realities around them. Samuti pöörake dominantidele mis ühe või teise uurimissuuna puhul esile kerkivad nt kas rõhutatakse eeskätt kultuuri ühiskondlikke aspekte või puhtvaimseid, kas räägitakse ahistamisest või alateadvuslikest protsessidest, kas räägitakse identiteedist või ideoloogiatest. S.t iga tradtsioon, KK, mõjukas autor, piiritleb kultuuri kui uurimisobjekti talle omasel moel. Teie ülesanne on õppida tundma ja seda keelt, milles kultuurist räägitakse ja neid piire, mida üks v teine mõtteviis sisaldab, et te oskaksite seda hiljem kultuuriteoreetiliste tekstidega iseseisvalt töötades ära tunda, oskaksite erinevaid autoreid ja 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 12 seisukohti omavahel võrrelda ja kujundada omaenda arusaama kultuurist.
annaabi.ee 
