Vana-Rooma Vana-Rooma aeg oli: 8.saj eKr (753 Rooma linna asutamine) – 5.saj eKr (Lääne-Rooma keisririigi langemine) 753-610 eKr (8-6 saj Kuningate aeg ja Etruskite ülemvõim eKr) 510-30 eKr Vabariigi aeg 30-476 eKr Keisririigi aeg ROOMA VARAJANE ÜHISKOND Eesotsas oli rahvakoosolekul kinnitatud kuningas, kes valitses koos nõukogu-senatiga (kuhu kuulusid tähtsamate sugukondade vanemad). Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks, sugukonnad jagunesid perekondadeks. Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Plebleid- Peamiselt lihtrahvas, kes jagunes omakorda jõukuse järgi Ratsanikud – Keskmiselt jõukad jalaväelised, ratsaväelised Proletaarid – Nii vaesed, et olid sõjaväest vabastatud Patrioonid – Rikkad (mida rohkem omasid kliente, seda võimsamad olid rahvakoosolekul) Kliendid – Vaene kodanik, kes andis end Patriooni kaitse alla. Ta sai patrioonilt kasutamiseks...
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
väärkasutada sõjaväge oma soovide täitmiseks. 7. Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? (3 näidet) 1. Sõjavägi moodustati elukutselistest sõjaväelastest. 2. Loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest. 3. Võim koondus keisri kätte ja senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. 8. Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi lääne- ja idaprovintside vahel? (3 näidet kummalgi) Lääneprovints Idaprovints Räägiti ladina keelt Räägiti peamiselt kreeka keelt Vähe ja madalalt arenenud linnad Jõukad ja kõrge kultuuriga linnad Põllumajanduslik üldilme Palju eksportkaupu 9. Mis muutused viisid Lääne-Rooma lagunemiseni? (2 muutust)
dus nõukoguks. Keisri nõuandjateks ametnikud. · asevalitsejate ülesandeks oli provintsi · asevalitsejate arv suurenes, nende ülesandeks kaitsmine välisvaenlaste eest, kohalike jäi vaid maksude kogumine. rahutuste mahasurumine, kohtupida- mine ja maksude kogumine. · lääne- ja idaprovintside vahelised · seotus ida- ja lääneprovintside vahel vähenes, rajati sidemed olid tihedad. uus pealinn, 395. a jagati riik kahe keisri vahel. Ühis- · vabadel kodanikel täielik liikumisvaba- · liikumisvabadust piirati, et keegi ei saaks mak- konna- dus, sudest kõrvale hiilida;
dus nõukoguks. Keisri nõuandjateks ametnikud. asevalitsejate ülesandeks oli provintsi asevalitsejate arv suurenes, nende ülesandeks kaitsmine välisvaenlaste eest, kohalike jäi vaid maksude kogumine. rahutuste mahasurumine, kohtupida- mine ja maksude kogumine. lääne- ja idaprovintside vahelised seotus ida- ja lääneprovintside vahel vähenes, rajati sidemed olid tihedad. uus pealinn, 395. a jagati riik kahe keisri vahel. Ühis- vabadel kodanikel täielik liikumisvaba- liikumisvabadust piirati, et keegi ei saaks mak- konna- dus, sudest kõrvale hiilida; korral- rentnikud olid isiklikult vabad inime- vabade rentnike ja orjade vaheline erinevus hakkas
Rooma keisririigi lõhenemine ja langus Pärast Augustust tugevnes keisrite positsioon järjest. Keisrite kätte koondus sisuliselt ainuv õi m , hilise maid keisreid austati juba pool ju malatena, see periood kannab ni me do minaatprintsipaat. Kol mandal sajandil tabas keisriv õi mu ajutine kriis (s õdurkeisrite ajastu). Järjest ena m hakkas il mne ma erinevus Roo ma lääne ja idaprovintside vahel(lk211). Lääneprovintse iseloo mustas Ladina kultuur ja need h õl masid tänapäeva lääneeuroopa. Idaprovintse iseloo mustas Kree ka kultuur ja need olid tänapäeva Balkan, VäikeAasia, Süüria ja Egiptus. Lääne provintsid jäid o ma arengult idast järjest enam maha. Idaprovintside olid jõuka mad ja kaubanduslikult arenenud jne. Lääne provintsid jäid ida provintsides arengust maha. Selles olukorras sai Roo ma keisriks C onstantinus Suur
Peale jäid esimesed. See tähendas vabariigi peatset hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust. Kleopatra Antiikne münt Kleopatra kujutisega Bareljeef kujutab Kleopatrat Egiptuse valitsjana Octavianus ja Marcus Antonius Rooma kodusõja võitsid Caesari pooldajad Octavianus ja Marcus Antonius. Pärast kättemaksu Caesari tapjatele sai noorest Octavianusest aastal 42 eKr Rooma riigi lääneosa valitseja, tema vanem sõber Marcus Antonius vastutas idaprovintside eest. Mehed olid seotud ka perekondlikult: Antonius oli 40. a eKr abiellunud Octavianuse õe Octaviaga. Marcus Antonius, Caesari truu kaaskondlane, kes pärast tema surma võimule tuleb Marcus Antonius seriaalis ,,Rooma" (Rome 2005 2007; Antoniuse rollis James Purefoy) Coup de foudre* Pole teada, kas Kleopatra Marcus Antoniusega ka Roomas kohtus. Kui, siis väga põgusalt, sest kuulus väepealik oli pidevalt pealinnast kaugel ...
õigusteadusele Keisririigi languse põhjused:3.saj sattus Rooma riik sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia, sõdurkeisrite aeg.Rooma sõjavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist, kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu allakäik,linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaaomanikest,orjade töö polnud enam efektiivne ning levisid haigused, epideemiad. Ristiusu kiriku kujunemine- keiser Constantinus Suur legaliseeris ristiusu. Peamine sruktuuriüksus piiskopkond eesotsas piiskopiga, kes korraldas kristlaste usuelu, et ei leviks väärõppust. metropoliidid - kristlike koguduste emalinnade piiskopid. Neil oli suur otsutamisõigus
OCTAVIANUS haaras endale riigi tähtsamaid ameteid ja andis endale ainimetuse AUGUSTUS, seda võib pidada vabariigi lõpuks. Tema valitsusaeg oli rahulik, varast keisririiki nimetati PRINTSIPAADIKS. Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse
roomlased panid aluse õigusteadusele. Keisririigi languse põhju-3saj.sattus R sügavasse kriisi,selle ajal tekkis anarhia,sõdurkeisrite aeg.Rratsavägi barbariseerus.Viidi läbi maksureform,et takistada liigkasuvõtmist,kehtestati kaupadele piirhinnad,mis tõi kaasa inflatsiooni.Riik tõstis makse,hinnad tõusid.Selle kõige tagajärjeks oli linnaelu ja kaubanduse allakäik.Linnad allutati keisri kontrollile,tekkis erinevus lääne-ja idaprovintside vahel,talupoegade ja linnakodanike olukord halvenes,vabad talupojad laostusid ja hakkasid sõltuma suurmaa omanikest,orjatöö polnud enam efektiivne ning levisid haigused,epideemiad.majanduselt ja kultuuriliselt üsna ühtsete riikide omavaheline suhtlemine muutus hõredamaks->arengutasemes suured erinevused,monoteistlik kristlus. Usk1. sugukondlik e. muinasaegne usund. oli seotud perekonna ja sugukonnaga. igal asjal oma jõud. iskusid loodusjõududesse, jumal Janus, igal
võeti ajateenistusse Germaanlasi Hakati natuurat kasutama raha asemel Suurendati provitside arvu janenede Keisrit hakati austama jumalana asehaldurid allutati otseselt keisrile juba eluajal 18. Kes oli Constantinus Suur ja milliseid muutusi tõi ta keisririiki? Tema ajal Kristlus ei ole enam vihatuim usk, vaid #1 Viis pealinna Konstantinoopolisse ELU LÕPUS VÕTTIS KRISTLUSE VASTU 19. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus. Sarnasused ja erinevused ROOMA LÄÄNE SARNASUSED ROOMA IDA Arengutase jäi Rooma Keskvõim Jõukade linnad linnale alla Rooma õigus arenenud majandusega Ladina keel maad Peamine elatus allikas Kreeka keel oli põllumajandus Muistsed kultuurid 20
siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid, kõik roomapärane levis vaid sedavõrd, kuivõrd provintsielanikud seda omaks võtsid. Itaalia ja provintsid Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike - Aasia Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Ladina keel lelvis idaprovintsides suhteliselt vähe - seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Peamine keel oli kreeka keel. Lääneprovintsid - Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia - olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Erandi moodustas siin Põhja-Aafrika, mis juba Kartaago hiilgeaegadest peale oli
ja provintside aristokraate. Kõik kodakondsusega kaasnevad eelised kadusid. 6. Rooma valitsemispoliitika provintsides, ida ja lääneprovintside erinevus. Roomas kehtis põhimõte ,,jaga ja valitse" (divide et impera). Vallutatud alade sõltuvustingimused olid erinevad. Roomlased õhutasid pingeid ja vastuolusid oma alluvate vahel, kuid nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ega muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Idaprovintside linna eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu (Itaaliasse ja lääneprovintsidesse). Seal kõneldi peamiselt kreeka keelt. Ladina keelt kasutati vaid riigivalitsemises ja sõjaväes. Idaprovintsides olid väiketalud. Juba enne roomlaste vallutusi oli siin olnud kõrgkultuurid. Lääneprovintsid olid peamiselt põllumajanduslikud. Seal olid orjatööl põhinevad latifundiumid. Lääneprovintsides olid väiksemad ning nooremad linnad.
Nad ei seganud end allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset usku, keelt ega kombeid. Sageli jätis puutumata ka riigikorra. Itaalias olid enamik linnu ja rahvaid Rooma liitlased, nad pidid andma sõjajõud rooma käsutusse, loovutama maad, makse maksma ei pidanud. Vallutatud alad väljaspool Itaaliat olid Rooma provintsid, kogu maa oli Rooma riiigi omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintside linnad säilitasid omavalitsuse. 11. Rooma lääne- ja idaprovintside võrdlus Idaprovintsid(Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus) olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Lääneprovintsid (Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia) aga olid enne roomlaste vallutamist alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis, suuremad linnad tekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut. Jõukuselt ning arengutasemelt jäid lääneprovintsid Idamaa omadele alla. Idaprovintsid
omand ja selle eest tuli tasuda maksu. Provintsi valitses asehaldur, kes pidi kaitsma provintsi välisvaenlaste eest, hoidma ära vastuhakud, täitma ülemkohtuniku ülesannet ja koguma makse. Erinevused riigi ida- ja lääneosa vahel Idaprovintsid, kuhu kuulusid eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda kui roomlased nad vallutasid.Rooma võimu all olid need keisririigi kõige jõukamad alad. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu. Idas kõneldi kreeka keelt. Lääneprovintsid Põhja- Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- nad jäid jõukuselt idamaadele alla, suuremad linnad dtekkisid alles pärast Rooma võimu alla minekut ja olid seega algusest peale roomalikud. Rooma armee Neil oli võimas laevastik, roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne, millest sõjamehed võisid otse rünnatava
62 Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? 3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust
62 Mis muutus Rooma valitsemises, kui kehtestati keisrivõim? 3 näidet · mõne aja mööduses loobuti rahvakoosolekute kokkukutsumisest · senatist sai keisri nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid · senatiliikmete arv suurenes · riigi tegelik võim koondus keisri kätte · senaatoriks pääses nüüd ka provintside ülikkond 63 Mis erinevused kujunesid Rooma keisririigi ajal lääne- ja idaprovintside vahel? 3 erinevust Lääneprovintsid Idaprovintsid vähem arenenud, alles tekkisid linnad, põllumajanduslik kõrge kultuur, jõukad linnad, arenenud käsi- ala (latifundiumid = orjatöö), riigikeeleks ladina keel töö, luksuskaupade transiit, riigikeeleks kreeka keel. 64 Mis muutused viisid Lääne-Rooma langemiseni? 2 muutust
Majanduse arengu poolest ja romaniseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma : 7 1) Idaprovintsid sinna kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu seda, kui roomlased nad vallutasid. Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu nii Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ja nii jätkus see ka Rooma võimu all. Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. 2) Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne
esile. Lääne-Eurooplased tegid vallutusretki itta, lõunasse ja põhja. 1. 11.-13. saj- nn vahekeskaeg 2. 13. saj- keskaja tippaeg 3. 14. saj- kriis (katk, kliima jahenemine, katoliku kiriku allakäik) Hiliskeskaeg- 14.- 15. saj/ 1350-1453. Katkuepideemia põhjustas elanikkonna vähenemise ja majanduslikke raskusi. See soodustas ühikonnas muutusi, mis panid alse uusaegse, kapitalistliku ühiskonna kujunemisele. Lääne-Rooma riik ja vanaaja lõpp- Constantinus Suur Lääne- ja idaprovintside erinevuse suurenemine, 395 Rooma impeerium lõhenes. Lääne- Rooma pidas vastu 476. Aastani. Miks jagunes Rooma keisririik ja miks lagunes Lääne- Rooma keisririik? Rooma riik jagunes, sest erinevused süvenesid. Näiteid erinevustest- · Lääneprovintsides olid orjatöödel põhinevad latifundumid, idaprovintsides väiketalud · Idaprovintsides on arenenud ja jõukad kaubalinnas, lääneprovintsides jäid linnad jõukusega alla. Seal olid väiksemad ja nooremad linnad
Ladina keele ja rooma tavade tundmine oli oluline, et poliitiline karjäär edeneks. See soodustas provintside, eriti provintsaristokraatia romaniseerumist. Majanduse arengu poolest ja romantiseerumise ulatuselt jagunesid provintsid kahte suurde rühma: idapoolseteks ja läänepoolseteks. Idaprovintsid, kuhu kuulusid Kreeka, Väike-Aasia, Süüria jaEgiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid. Idaprovintside linnad eksportisid käsitöötooteid ja luksuskaupu Itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse. Lääneprovintsid Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia olid enne roomlase vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiooni tekke staadiumis. Ühiskond säilitas siin põllumajandusliku üldilme. Alates I Puunia sõjast oli roomlastel võimas sõjalaevastik. Roomlased olid oma aja parimad kindluste piirajad, kasutades selleks katapulte, müürilõhkujaid ja piiramistorne
germaanlased Rooma riigi alale liikuma. Rooma keisrid ei suutnud enam oma provintse (väljaspool Itaaliat olevad Rooma alad) kontrollida. Germaani väepealikud valitsesid provintsides. Idaprovints, kuhukuulus eeskätt Kreeka, Väike-Aasia, Süüria ja Egiptus, olid kõrge kultuuri ja jõukate linnadega maad juba ammu enne seda, kui roomlased nad vallutasid, Rooma võimu all püsisid need maad keisririigi kõige jõukamate aladena,idaprovintside linnad eksportisid käsitooteid ja luksuskaupu nii itaaliasse kui ka lääneprovintsidesse, Hellenismiperioodist alates kõneldi idas peamiselt kreeka keelt ning jätkus see ka rooma võimu all, Ladina keel levis idaprovintsides suhteliselt vähe-seda kasutati peamiselt riigivalitsemises ja sõjaväes. Lääneprovintsid-Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia ja Britannia- olid enne roomlaste vallutamist suuremalt jaolt alles riigi ja tsivilisatsiini tekke staadiumis,
turvaliselt ja jõudsalt, kuna Läänemeri oli muutunud Rootsi võimu all Rootsi "sisemereks". Rootsi võimu kaitse all arenes kaubandus ka Narvas, sest sealt kulges piki Narva jõge kaubatee Pihkvasse, Novgorodi ja Moskvasse. Elava Venemaa- kaubanduse tagajärjel tõusis Narva tähtsus sedavõrd, et 17. sajandi keskpaiku kaalusid Rootsi võimud võimalust kuulutada Tallinna asemel Narva Rootsi kuningriigi Idaprovintside pealinnaks. Linna ja linnakaitse areng 17. sajandiks olid välja kujunenud kolm Tallinna eeslinna: Kalamaja-Köismäe, Tõnismäe ja Kivisilla-Pleekmäe ning Toompea eeslinn, mille piires 17. sajandil teostati uus Tallinna kindluse täiendavate kaitserajatiste - bastionite, raveliinide ja reduutide süsteemi projekt, millest realiseeriti vaid osa: Skoone bastion, Ingeri bastion, Rootsi bastion
omaduste edasi andmine. Temaatika oli maitse vaheldumise tõttu väga lai. Rooma riigi langedes kaotas ka rooma kunst oma originaalsuse ja väljendusrikkuse. HILINE ROOMA KEISRIRIIK Daatum: 248-476 Varemad senatiaristokraatiast pärinenud keisrid asendusid madalast päritoluga lihtsõdurina alustanud väepealikutest keisrid, nn sõdurkeisrid, keda mõnikord oli korraga võimul mitu ning tings kodusõdu. Seda näinud asusid pärslased Idaprovintside kallale, põhjast ründasid germaanlased. 248. aastal pääses võimule Diocletianus, kes segadused ümberkorraldustega lõpetas ning juurutas ida- ja lääneprovintside erinevate keisrite valitsemist. Constantinus Suur tegi 2 olulist ümberkorraldust: · Kuulutas usuvabaduse: legaliseeris kristluse, millest 4. saj lõpupooleks kujunes riiklik usk. · Ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli aastal 330(tnp. Istanbul)
6. Bütsantsi restauratsioon ja riigi kadumine 1261 - 1453 Nikaia keisririik sai lähtekohaks Bütsantsi tagasivallutamiseks 1261.a. ning Bütsantsi keisririigi taastamiseks. Palaiologoste dünastia valitsetud riik hõlmas põhiliselt Konstantinoopoli piirkonna. Teravad sisevastuolud soodustasid linna vallutamist türklaste poolt 29. mail 1453.a. ÕIGUSLIK ARENG Bütsantsi õiguse allikad. 1. Esmane allikas oli loomulikult rooma õigus. 2. Impeeriumi idaprovintside tavaõigus, mis lõhkus Rooma õiguse terviklikust, kuid oli samas dünaamilisust andev värskendav tegur. 3. Hellenistliku õigus, mille mõjul kasvas asjaajamine ja kohtupidamise kirjalikkus. Bütsantsi õiguse varasemal perioodil on tunnetatav platonismisi ja stotitsismi ideeline mõju. 4. Kristlus ja kanooniline õigus. Eristada tuleb kristlusest tulenevaid moraalseid seisukohti ja pühakirja otsest kasutamist seadustes. Mitmed seadused sisaldasid viiteid
Eestimaa provints (1673. aastast alates kindralkubermang) keskusega Tallinnas Toompeal; poliitiliselt eraldiseisva osana Tallinna linn; Liivimaa kindralkubermang; Riia linn (mis oli Stockholmi järel suuruselt teine linn Rootsi valdustes); Saaremaa provints. Läänemereprovintsidega piirnesid veel kagus Ingerimaa kubermang ja põhjas Soome suurvürstiriik, mis kuulusid samuti Rootsi kuningriigile. Idaprovintside valitsemine Eestimaa ja Liivimaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli Rootsi kuninga määratud ning otse talle allusid Eestimaa ja Liivimaa kindralkuberner, kes elasid vastavalt Tallinnas Toompeal ja Riias, Riia lossis: aastatel 15611674 Eestimaal kuberner ja aastatel 16741710, kindralkuberner; aastatel 16211710 Liivimaa kubernerid; aastatel 16291710 Liivimaa kindralkuberner. Vastavalt 1634
.. Algas kodusõda Caesari pooldajate (Ocavianus, Antonius) ja vastaste (Brutus, Cassius) vahel. Peale jäid esimesed. See tähendas peatset vabariigi hukku ja ainuvalitsuse (keisririigi) algust. Pole teada, kas Kleopatra Marcus Antoniusega ka Roomas kohtus. Kui, siis väga põgusalt. Oli ju kuulus väepealik pidevalt pealinnast kaugel ... Võitnud 42. a eKr Caesari tapjaid, sai noorest Octavianusest Rooma riigi lääneosa valitseja, tema vanem sõber Marcus Antonius jäi vastutajaks idaprovintside eest. Pealegi oli Antonius abielus Octavianuse õe Octaviaga ... Kuidas küll võis juhtuda, et 29-aastasel Kleopatral õnnestus 42-aastast Antoniust võrgutada!? ... Kõik viitab sellele, et tegemist oli nähuga, mille kohta prantslased ütlevad coup de foudre8. Antoniuse ja Kleopatra armuloost on saanud legend, mis on inspireerinud kunstnikke, heliloojaid, kirja- ja filmimehi. Octavianus saatis Antoniusele rohkeid kirju, et sõpra korrale kutsuda, kuid asjatult. Mida aeg edasi,
Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid • Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284
Põllumajandus: väiketalupojad isiklikul või suurmaaomanikult renditud maal. 2) Lääneprovintsid · Gallia, Britannia, Hispaania, Põhja- Afrika -jäid arengutaseme poolest Roomale alla (Põhja- Aafrikas oli Kartaago hiilgeaegadest levinud foiniikia päritoluga kõrgkultuur). Suuremad linnad tekkisid alles Rooma ajal, olid algusest peale roomalikud . Peamine keel- ladina keel. Lääneprovintsid jäid idaprovintsidele alla. Suuremad linnad läänes polnud võrreldavadki idaprovintside arengutasemega. Põllumajandus: peamiselt suured latifundiumid (orjatööl põhinev suurmaavaldus), oli ka väiketalupoegi, aga osatähtsus palju väiksem kui idas. Latifundiumite toodang müügiks nt varustasid Põhja- Aafrika latifundiumid leivaviljaga Rooma linna. 9. Hiline Rooma keisririik ehk dominaat, õp lk 211-215 3. saj tabas Roomat sügav kriis (sagedased verised riigipöörded) Sõdurkeisrid- sõjaväelaste valitud väepealikud. Diocletanius- (284
järgneva viimase kohtupäeva värvikas kirjeldus. Kõik need tekstid olid valminud hiljemalt II sajandil ja neid kokku hakati nimetama Uueks Testamendiks, mis koos Vana Testamendiga moodustasid kristliku pühakirja – Piibli (biblion – kreeka keeles raamat). Vana Testament oli juba hellenismiperioodil tõlgitud heebrea keelest kreeka keelde ja Uus Testament valmis algusest peale kreekakeelsena. See vastas täiesti Rooma impeeriumi idaprovintside valdavalt kreeka keelt kõnelevate elanike vajadustele, kuid takistas pühakirja tundmaõppimist riigi peamiselt ladina keelt kõnelevas lääneosas. Seetõttu hakati hakati Piibli üksikuid osi peagi ka ladina keelde tõlkima. Lõpule viidi Piibli tõlkimine aga alles hilise keisririigi ajal. IV sajandi lõpul võttis selle töö enda peale üks silmapaistvamaid kristlikke õpetlasi Hieronymus. Ühtlasi tegi ta parandusi ka varem tõlgitud osades. Hieronymuse ladinakeelne piibel – nn
annaabi.ee 
