India ookean India ookean on ookean, mida piiravad Euraasia, Aafrika, Austraalia ja Antarktis. Enamik ookeanist jääb lõunapoolkerale. India ookean on geoloogiliselt kõige noorem ookean, mis tekkis Gondwana ürgmandri lagunemise tulemusel. India ookean moodustab umbes 21% maailmamere kogupinnast. Ookeani keskmine sügavus on 3850 meetrit. India ookeani eraldab Atlandi ookeanist 20° idapikkuse meridiaan ning Vaiksest ookeanist suured ja väikesed Sunda saared, Uus-Ginea ja Tasmaania lõunatippu Kaguneeme läbiv meridiaan (umbes 147° idapikkust). Ookeanipõhja kõige olulisem pinnavorm on ookeani keskmäestik, mille kuju meenutab tagurpidi Y-tähte. Keskmäestik jaotab ookeanipõhja kolme laama vahel, milleks on Aafrika laam, Antarktika laam ja Austraalia-India laam. Ookeani kõige sügavam koht asub Põhja-Austraalia nõos ja Sunda süvikus, pisut Bali saarest lõunas
Saksamaa Nimed: ÜLDANDMED • Pealinn on Berliin • Pindala on 357 111,91 km² • Rahvaarv 80 327 900 elanikku • Riigikeel on saksa keel • Rahvastikutihedus on 229 in/km² • • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik
02.2008 Linnulennult ~950 Km Reis Autoga: Eesti Läti Leedu Poola - Saksamaa Sõit kestab 1-2 päeva ~1125 Km Üldandmed Pealinn - Berliin Rahvaarv - 83 251 851 Pindala - 357 022 Km² Rahaühik - Euro Religioon Protestandid 38% Katoliiklased 34% Muslemid 28% Valitsemisvorm - Parlamentaarne liitriik Keel - saksa keel Geograafiline asend Kesk-Euroopa Koordinaadid 47º ja 55º põhjalaiuse vahel 5º ja 15º idapikkuse vahel Naaberriigid Poola Austria Prantsusmaa Holland Tsehhi Sveits Taani Luksemburg Rahvastik ~83 miljonit inimest, millest ~ 76 miljonit sakslast ~ 7 miljonit välismaalast Rahvastiku tihedus 230 inimest/km² Negatiivne iive -0,02% Keskmine eluiga on 79a. sellest: Meestel 74a. Naistel 81a. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis aastal 2006 Prognoositav rahvastiku soolis- vanuseline koosseis aastaks 2025
Üle 80% Nepali pinnast on kaetud mägedega, pakkudes mitmeid suuri väljakutseid riigile, kus 80% elanikkonnast elatub maast. Nepal on riik Lõuna-Aasias. Piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. Riigi pindala on 147 181 km² asetseb loode-kagusuunas ning mille pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Nepaal oli 1951. aastani välismaailmast absoluutselt isoleeritud Kaart Nepaali jagunemine Clic k to Sec edit M ond
Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. · Iseloomusta riigi kuju. Kuju poolest on Saksamaa iseäraline. Läänepool on väga haruline ning idapool on lohk. Põhjast on Saksamaa poolsaarte rohke ning lõunas on kolm lohku väljapoole. · Milliste pikkus- ja laiuskraadide vahemikus asub valitud riik? Määra pealinna geograafilised koordinaadid. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn Berliin asub 52°31 põhjalaiuse ning 13°25 idapikkuse vahel. · Mõõda valitud riigi pealinna kaugus oma koduasulast. Arvuta kellaaja erinevus valitud riigi ja Eesti vahel. Berliini ja minu kodukoha Laeva kaugus on linnulennult 1180 km. Kellaaja erinevus: Kui meil on kell 02:00, siis Saksamaal on kell 01:00
SAKSAMAA Saksamaa (ametlik nimi Saksamaa Liitvabariik) on föderaalne vabariik Kesk- Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km²,
Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Pindala on 357 111,91 km², riigikeel(ed) on saksa keel, rahvaarv 80 327 900 milj. ja rahaühik on euro. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Saksamaa suurimad linnad: Berliin, Hamburg, München, Köln, Frankfurt ja Stuttgart. Suurim liitlinn on Reini Ruhri piirkond, kus elab 12 miljonit inimest. Religioon ja maailmavaated Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. 19. sajandi lõpul algas sakslaste eelkristlike juurte otsimine, mille religioosse müstika pinnal kasvas välja rassistlik natsionaalsotsialism.
...................6 3.3 Arenenud või arengumaa?.................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................7 2 Asendi iseloomustus Joonis 1. kaart riigist See riik on vabaariik, mis on mitmel korral nime vahetanud.Ta asub India ookeanis Aafrika idarannikul.Ta paikneb 12-15 kraadi lõunalaiuse ja 43-50 kraadi idapikkuse vahel.Madagaskar on saareriik ning talle kuuluvad mitmed väiksed saared tema ümber.Neist tuntumad on Nosi Be ja Sainte-Marie saared. Riigi pindala on 587 041 km². Rannajoone pikkus on 4828 km.Ta on suuruselt teine saareriik maailmas. Loodusõnnetuste põhjusatajad on sageli maavärinad. 3 Rahavastiku üldiseloomustus 2.1 Rahvaarv 20,653,556 inimest 2009 aasta järgi 2.2 Riigi rahvastiku vanuseline struktuur 0-14 aastased: 43.5% 15-64 aastased: 53.5% 65aastat ja avnemad: 3%
Varstu Keskkool 10.klass Jaapan Karmen Kolesnikov 02.05.2014 1. Asend Jaapan on saareriik Ida-Aasias, mis ulatub Ohhoota merest põhjas Ida-Hiina mere ja Taiwanini lõunas. Euraasia mandrist eraldab seda Vaikses ookeanis paiknevat maad Jaapani meri. Jaapani saarestikku kuulub 6852 saart. Neist neli suuremat on Honsh, Hokkaid, Kysh ja Shikoku, mis kokku moodustavad 97% Jaapani maismaa pindalast. Jaapan asetseb 20. ja 46. põhjalaiuse ning 122. ja 154. idapikkuse vahel. Põhjapoolseim punkt on Hokkaid prefektuuri kuuluval Bentenjima saarel (45°31'35N). 2. Rahvastik Jaapan on etniliselt homogeenne riik, kus põhirahvus jaapanlased moodustavad 99,4% elanikest. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar. Rahvaarvu poolest on Jaapan oma enam kui 127 miljoni elanikuga maailmas kümnendal kohal. Suuremad linnad: 1. Tokyo 2. Yokohama 3. Osaka 3
· Pindala: 357 111,91 km² · Rahvaarv: 81 757 600 (2010) · Pealinn: Berliin · Pealinna elanike arv: 3.515.473 (31. Mai 2012) · Keel: Saksa keel · Rahaühik: Euro Saksamaa lipp Pilleriin Tamm Saksamaa Saksamaa vapp Saksamaa eurod Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5°ja 15° idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga, idas Tsehhiga, kagus Austriaga , lõunas Sveitsig, edelas Prantsusmaaga, läänes Luksemburgi ja Belgiaga ning loodes Hollandiga. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, Saksamaale kuulub ka osa Alpidest.Saksamaa jaguneb 16-neks liiduvabariigiks. Pilleriin Tamm Saksamaa Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010
päikeselt saadav valgus- ja soojusenergia hulk aastas · aastaaegade kujunemine, · öö ja päeva pikkuse muutumine: suvisel pööripäeval on päeva pikkus ~ 18 tundi, talvisel pööripäeval on päeva pikkus vaid 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. · Geograafilisest pikkusest oleneb: ajavöönd · Eesti asub Ida-Euroopa ajavööndis: määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi, Eesti aeg on maailmaajast kaks tundi ees. Kuidas iseloomustada majandusgeograafilist asendit? · Asend naaberriikide suhtes, suhted naaberriikidega. · Asend peamiste veoteede suhtes (mereteed, maanteed, raudteed, õhuteed, torujuhtmed). · Asend peamiste maavaraleiukohtade, tööstus- ja põllumajanduspiirkondade suhtes. Maavarade leidumine riigis Põllumajandusliku tootmise võimalused riigis
tasandikud. Lai vööndina läbivad riiki laugete nõlvadega vanad kulunud mäestikud. Seal lõikuvad sügavad jõeorud. Lõuna-Saksamaa on üsna mägine. Tuntuimad kõrgustikud on Eifeli ja Hunsrücki kõrgustikud lääneosas, Taunuse ja Spessarti mäed keskosas ning Fichtelgebirge ahelik idas. Kõrgeimad mäetipud kerkivad Saksamaa lõunaservas Baieri Alpides. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga(448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku
Loodeosas on 900-1800 mm, edelaosas 350-750 mm sademeid aastas. Talvel tabavad saare idaosa sageli troopilised tsüklonid. [1] -Asend Madagaskar on suuruselt maailma 4. saar.[1] See asub Aafrika idarannikul Inda ookeanis, 12. ja 26. Lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel.[2] -Inimasustus Rahvastikutihedus on väga ebaühtlane- maa idaosas on asustatud suhteliselt tihedalt, kuid lääneosa ja lõunaosa kohati väga hõredalt.[2] Rahvaarv on 19 400 000 (2008. andmete järgi). [3] · Liigirikkus: -Liikide arv Madagaskaril asub umbes 200 000 erinevat liiki. Umbes 90% Madagaskaril elavatest looma ja taimeliikidest on endeemilised (endeem- haruldane liik, mis esineb üksnes teatud piiratud alal)
Igas ajavööndis kehtib teda keskelt läbiva meridiaani aeg, s.t. sellest joonest 7,5° ida- ja lääne poole on see aeg sama. GREENWICHI MERIDIAAN Iga 15 kraadi järgi lääne Iga 15 kraadi järgi ida poole peab kella tund aega poole peab kella tund tagasi keerama aega edasi keerama Eesti kuulub idapikkuse järgi teise ajavööndisse. Seda aega mida me kasutame, nimetatakse Ida-Euroopa talve- ja vastavaks suveajaks. Talveaeg vastab vööndiajale, suveaeg on talveajast tunni võrra ette lükatud, s.t. tähendab nagu elaksime 15° võrra ida pool. Meteoroloogilised mõõtmised teosatakse üldjuhul Greenwichi aja järgi selleks, et andmeid viia rahvusvahelisse tarbimisse. Kohalikku kliima uurimiseks tehakse ööpäeva kokkuvõtteid kohaliku päikeseaja järgi ööpäeva esimene
· Jaapan on väga mägine maa 70% territooriumist on kaetud mägedega. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honsh saarel. Geograafiline asend: * Aasia manner. * Naaberriigid: Venemaa (lähim; neid eraldab Ohhoota meri), Põhja-Korea (eraldab Jaapani meri), Lõuna-Korea (eraldab Jaapani meri), Hiina (eraldab Ida-Hiina meri), Taiwan (eraldab Ida-Hiina meri). *Asend mere suhtes: kulgeb piki Vaikse ookeani Aasia rannikut. *Jaapan asetseb 20. ja 46 põhjalaiuse ja 122. ja 154 idapikkuse vahel. *Tokyo koordinaadid: 36 kraadi põhjalaiust ja 140 kraadi idapikkust. *Pealinna kaugus minu koduasulast: 7875 km *Kellaaja erinevus Jaapani ja Eesti vahel: Jaapani aeg on meist 6 tundi ees. Nt. Kui Eestis on kell 18.15, siis Jaapanis on kell 00.15. Kuju: poolkuu kujuline pikk saarestik. Füüsiline kaart: * Mägine Jaapani saarestik paikneb poolkuuna Aasia idarannikul. *Pikk mägedeahel, mis asetseb keset saarestikku, jagab selle kaheks pooleks, ,,nägu" ehk
10.klass Juhendaja: Maie Paap Arvuti õpetaja:Anu Lassi 2008 2 3 Üldiseloomustus Üldandmed Pindala-357023 km2 Rahvaarv-82 310 000 (2006) Pealinn-Berliin Keel-saksa Rahaühik-euro 4 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjast piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdest Poolaga (442 km), idast Tsehhiga (811 km), kagust Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunast Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelast Prantsusmaaga (448 km), läänest Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodest Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad
Elisabeth Kangro 8a Tallinna Reaalkool õpetaja Aile Poll 2015 Asend Kliima Veestik, taimestik, loomastik Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Madagaskari pindala on 592 800 km² ning suuruselt maailma 47. riik ja neljas saar. Madagaskar oli kunagi, miljoneid aastaid
aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007. Madagaskaril on parempoolne liiklus, sammuti nagu meil. Rahaühikuks on neil Madagaskari ariary (MGA) 1 EUR= 2,73 MGA. 3 Kristina Soboleva Madagaskar Riigi geograafiline asend Madagaskar asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Suurem osa riigist paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. Madagaskarile kuulub mitu väikest saart Madagaskari saare lähedal Nosi Be, Nosi Mitsio, Nosy Vau, Sainte-Marie saar ehk Nosy Boraha, Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava,Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal. Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas. Jaguneb 3-ks meridionaalseks vööndiks. Saare kesk-
ülesehitus on föderaalne ja organiseeritud parlamentaarse demokraatiana. Põhiseaduse järgi määratleb Saksamaa end demokraatliku ja sotsiaalse liitriigi ning õigusriigina. Riik koosneb 16 osaliselt suveräänsest liidumaast. Saksamaa on 82 miljoni elanikuga Venemaa järel elanike arvult teine riik Euroopas ja suurim Euroopa Liidus. Saksamaa on ka ÜRO, Euroopa Liidu, NATO ja G8 liikmesriik. Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes
I asend, piirid (looduslikud, teiste riikidega), ajavöönd Saksamaa Liitvabariik on Euroopas rahvaarvult ja pindalalt üks suurimaid riike. Ta on ka üks suurimaid majandusriike maailmas. Saksamaa pindala on 357 023 km². Ta asub Kesk- Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku
Pindala - 357 111,91 km2 Riigikeel(ed) - saksa Rahvaarv - 81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus - 229 in/km2 Riigikord - parlamentaalne liitvabariik President - Christian Wulff Liidukantsler - Angela Merkel Iseseisvus - 843 SKT- 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta - 33 023 USD Rahaühik - euro Ajavöönd - Kesk-Euroopa aeg Tippdomeen - .de ROK-i kood - GER Telefonikood 49 Geograafiline asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri,
Juhtlause Einigkeit und Recht und Freiheit Riigihümn Das Lied der Deutschen Pealinn Berliin Pindala 357 111,91 km² Riigikeel(ed) saksa Rahvaarv81 757 600 (2010) Rahvastiku tihedus 229 in/km² Riigikord parlamentaarne liitvabariik PresidentJoachim Gauck Liidukantsler Angela Merkel Iseseisvus 843 SKT 2498 miljardit USD SKT elaniku kohta 33 023 USD Rahaühikeuro Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku
geosnapping ehk oma piltide lisamine vastavasse veebi www.geosnapping.com koos pildistamiskoha koordinaatide või aadressiga. Nii saab luua reisidest pildialbumi, kus näha kaardil kohad, kus pildid tehtud. Võisteldakse ka -- populaarsuse edetabelis, mis lisab sellele pildistamismängule ka võistluse tunnet juurde. Koordinaatide ristumiskoha jahtimine Tegemist on mänguga, kus kogutakse põhjalaiuse ja idapikkuse ristumiskohtade külastusi. Edukaimad on mõistagi need, kes enim kahe koordinaadi ristumiskohti on külastanud. Kuid see pole eesmärk www.degreeconfluence.org, kus neid külastusi kogutakse, tahab pakkuda maailma ühtlaselt katva võrgustiku koordinaatteljestiku kraadide
3 Pindala Norra põhiosa pindala on 323 782 km², millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² . Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Äärmuspunktid Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel. Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02" N) Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44" N). 4 Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46" N).
République de Madagascar 2. Asukoht ja pindala (pilt) Madagaskarit nimetatakse ka kuuendaks mandriks, kuid seda mitte niivõrd saare suuruse tõttu kui selle tõttu, et ta on kaua isoleeritult arenenud, nii et on välja kujunenud omapärane loodus, 20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks. (pilt) Madagaskari saar mis on maailmas suuruselt neljas saar, asub India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse vahel ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Mosambiigi väin eraldab saart Aafrika mandrist. Naaberriikideks on läänest Mosambiigi Vabariik, idast Mauritiuse Vabariik ja loodest Komoori liit. Saare pindala on 590 000 km². 3. Lipp vapp,hümn,riigikeel (pilt) Madagaskari riigikeel on malagassi keel põhiseaduseartikli 4 põhjal.Prantsuse keel on ametlik keel 2000. aastast ning inglise keel referendumi põhjal aprillist 2007.(pilt) 4. Elanike arv,rahvastiku koosseis (pilt) Elanike arv riigis on 20042552 (2008/07)
kuidas see töötab). Raketi ja mürsu juhtimine: GPS lubab täpset sihtmärgistamist erinevatel sõjarelvadel. Sisseehitatud GPS vastuvõtjad peavad vastu kiirendustele kuni 118km ruutsekundis ja neid kasutatakse näiteks 155 millimeetristes suurtükkides (haubits). Otsimine ja päästmine: allalastud pilootide asukohta on kerge ja kiire määrata kui nende positsioon on teada. Luure: Patrullide liikumist saab jälgida lähemalt. NATO kasutab idapikkuse ja põhjalaiuse edastamiseks tuhandike ja kilomeetervõrgustiku baasil. Miks kilomeetersüsteemis? See vähendab tunduvalt eksimust andmete edastamisel ja nende vastuvõtmisel. 64000 süsteem on kasutusel NATO-s, lubatud eksimus on alla 10 meetri kui kasutatakse tulejuhtimist, tavatingimustel 100 meetri täpsusega. Soomes relvajõududes on kasutusel 60000 süsteem, mise iseenesest on lihtsam kui 64000 süsteem, kuna põhineb tavalisel kellal, ehk 60 sekundil. Sama süsteem on kasutusel ka Vene
Saksamaa Asend Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub
Paljud metsad on muudetud rahvusparkideks ja reservaatideks. Madagaskaril elavad leemurid, mille paljud liigid on UNESCO kaitse all. Rahvaarv: 21 281 844 inimest (Juuli 2010) Pindala: 587 041 km2 Rahvastiku tihedus: 33 in/km² Pealinn: Antananarivo Rahaühik: ariary (MGA) 1 MGA=0,0003 EUR Liiklus: parempoolne Riigikeel: malagassi Ametlikud keeled: inglise keel ja prantsuse keel Ajavöönd: maailmaaeg +3 1.2 Asend Madagaskar asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Suurem osa riigist paikneb Madagasrkari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. Madagaskarile kuulub mitu väikest saart Madagaskari saare lähedal – Nosi Be , Nosi Mitsio, Nosy Vau, Sainte-Marie saar idaranniku lähedal), Mangabe saar ehk Nosy Mangabe, Nosy Lava, Radama ja Nosy Barren Madagaskari lähedal. Pindalalt on Indoneesia järel suuruselt teine saareriik maailmas. Rannajoone pikkus on 4828 km. 1.3 Looduslikud tingimused Pinnamood
kindla süsteemi järgi. Vertikaaljoonte numbrid näitavad idapikkust (E) ja horisontaaljoonte numbrid põhjalaiust (N) ( pilt 6.9). 168 Pilt 6.9 Koordinaate kasutatakse mingi punkti või objekti tasapinnalise asukoha määramiseks kaardil. Koordinaatide määramisel võetakse enne idapikkus siis põhjalaius. Neljakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 1 km täpsusega. Neljakohalised koordinaadid koosnevad kahest idapikkuse ja kahest põhjalaiuse numbrist (pilt 6.10) . Pilt 6.10 169 Kuuekohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 100 m täpsusega. Kuuekohalised koordinaadid koosnevad kolmest idapikkuse ja kolmest põhjalaiuse numbrist (pilt 6.11). Joonisel näidatud kivihunniku kuuekohalised koordinaadid on E357 N755. Pilt 6.11 Kaheksakohalised koordinaadid annavad punkti asukoha 10 m täpsusega. Kaheksakohalised koordinaadid
Referaati tehes sain ma Saksamaa kohta palju uut ja huvitavat teada. Näiteks, et Saksamaad peetakse vorsti ja õlle maaks, et Saksamaa on maailma suurim tuuleenergia tootja ning et Saksamaa on üks maailma edukaimad riike mootorspordis. Referaadiga lõpule jõudes tõdesin, et tean Saksamaast juba peaaegu samapalju kui oma kodumaast. Rocca al Mare Kool, Mattias Kaiv, 9b 4 Üldandmed Saksamaa asub Kesk-Euroopas 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Sveitsiga (316 km, koos Büsingeni eksklaaviga, kuid ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja
on ligikaudselt ristküliku kuju: ristkülik asetseb loode-kagusuunas, selle pikkus on umbes 650 km ja laius umbes 200 km. Riigi pindala on 147 181 km², sisevete kogupindala on umbes 4000 km². Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik. Põhiseaduse järgi oli Nepal hinduistlik kuningriik, ent 2006. aastal otsustas parlament selle sätte kaotada. Nepal on üks maailma vaesemaid maid. Ta paikneb 26. ja 30. põhjalaiuse ning 80. ja 88. idapikkuse vahel. Nepali keskmine kõrgus merepinnast on maailma maade seas kõige suurem. Üle 40% Nepalist paikneb kõrgemal kui 3000 m. Nepali põhjaosas paikneb suur osa Himaalaja mägedest, sealhulgas Dzomolungma mägi, mille tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast, olles merepinna suhtes kõrgeim punkt Maal. Kümne maailma kõrgeima mäe seas on veel seitse, mis asuvad Nepalis. Nepali madalaim punkt (70 m merepinnast) on riigi lõunaosas Kencha Kalani lähedal
Lõunapoolseim Naha talu. Läänepoolseim on Nootama laid, mandril Ramsi neem. Idapoolseim Narva linn. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas, e. suurtel laiuskraadidel, on kujunenud meil neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühim päev aga ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on päevad enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib IdaEuroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg kaks tundi ees. Eestile on omased järgmised tunnused: 1. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; 2. Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; 3. Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; 4. Parasjahe niiske mereline kliima; 5. Järvede, jõgede, soode rohkus; 6. Segametsade allvööndile omased mullastiku ning floora ja faunakompleksid; 7
Umbes kolmandik territooriumist asetseb põhja pool põhjapolaarjoont. Pindala Norra põhiosa pindala on 323 782 km², millega ta on maailma maade seas 67. kohal või 60. kohal. Sellest hõlmavad 6% siseveed. Norra põhiosa on Euroopa maade seas pindalalt 8. kohal. Norra Kuningriigi pindala koos Jan Mayeni ja Svalbardiga on 385 199 km² või 385 230 km². Sellega on ta Euroopa riikide seas pindalalt 6. kohal. Äärmuspunktid Norra põhiosa asub 58. ja 71. põhjalaiuse ning 4. ja 31. idapikkuse vahel. Norra (ja ühtlasi Euroopa) mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkinn ehk Kinnarodden Finnmargis (71°08'02"N). Norra põhiosa põhjapoolseim punkt on skäär Magerøya saarel asuva Knivskjellodden põhjaotsa juures (71°11'09"N). Norra Kuningriigi põhjapoolseim punkt on Rossøya saarel Kirdemaast põhjas (80°49'44"N). Norra mandriosa lõunapoolseim punkt on Lindesnesi poolsaare otsas paiknev neem Lindesnesi vallas Vest-Agderis (57°58'46"N)
ookeani kaudse mõju all olevasse ossa. Kuna Eesti asub võrdlemisi kaugel põhjas e. Suurtel laiuskraadidel, on meil välja kujunenud neli oluliselt erinevat aastaaega. Suvel on päeva pikkus maksimaalselt 18 tundi, talvel on lühima päeva pikkus ainult 6 tundi, kevadel ja sügisel on öö ja päev enamvähem ühepikkused. Eesti asub vööndis, kus kehtib Ida-Euroopa aeg, mis määratakse 30° idapikkuse meridiaani järgi. Sellest tulenevalt on meie aeg maailmaajast kaks tundi ees. Mereline asend Läänemere rannikul vastu Fennoskandia kilpi; Vanema paleosoikumi setete esinemine pealiskorras; Kvaternaarsete jäätumiste ning Läänemere veepinna kõikumiste osa pinnamoe kujunemisel; Paras-jahe niiske mereline kliima; Järve, jõgede, soode rohkus; Segametsade allvööndile omased mullastiku- ning floora- ja faunakompleksid; Inimtegevuse oluline mõju nüüdismaastike kujunemisele. 2
P oli antiikaja astronoom, matemaatik ja geograaf. Tema on vastutav geotsentilise maailmapildi eest. Suurteosteks ,,Almagest" ja 8 köiteline ,,Geograafia õpetus". ,,Geograafias" on olemas 350 astronoomilist asukohamäärangut ja üle 8000 koha koordinaadid kuni 5' täpsusega. ,,Geograafias" esitleb kaardiprojektsioone, kirjeldab tol ajal tuntud maailma osi ja annab keskmeridiaani ühe kraadi pikkusse. Põhjalaiuse arvutas tundides aasta pikima päeva kestvuse kaudu, idapikkuse tundides Aleksandriast itta või läände. Idapikkus on ebatäpne, sest kellad tol ajal ei võimaldanud täpsemat aega määrata. ,,G-s" on 26 üksikut kaarti ja 1 maailmakaart. P autoriteet tõusis keskajal, kui tema kaartide järgi hakati uuesti kaarte tootma, maadeavastuste tõus (Kolumbus sõitis P kaardi järgi (enda meelest) Indiasse). P kaartide hulgas on olemas Kesk-Euroopa kaart. Sellel olevaid kohanimesid ja jõgesid on püütud tuvastada
5)Pruun 800 J/m2 6) Must 1500 J/m2 Tegijapoiss 2010 Kohalik keskmine päikese aeg on GMT tuginev ajasüsteem , millest GMT-d on korrigeeritud vastaval asukoha mediaani idapikkusele E. Selle aja järgi leitakse vist millal on päike kulmineerunud . Tavaliselt kell 12 peäval +- 15 minta. Kohalik keskmine aeg = GMT + 1/15E E- asukoha idapikkus kraadides. Tõeline päikeseaeg (TST) on selline ajasusteem, milles kell 12:00 TST on Päikese korgus antud paeval antud geograafilise idapikkuse juures maksimaalne. Seda kella tuleb korrigeerida, sest see üldiselt muutub ia päev umbes 30 sekundit. tõeline päikeseaeg = kohalik keskmine aeg - ajavõrrandiga arvutatav parand Tõeline päikese aeg TST= GMT + 1/15 E AV E tartu tähetorni laiuskraad ilmselt ja AV Tartu tähetorni parand. Lääneriikides kasutusel olev ajavõrrand erineb Eesti omast ( Spencer) vaid märgi poolest. TST= GMT + 1/15 E + AV (Spencer)
hõlmab Gröönimaa saare ja mitu väikest saart Ameerikas Põhja-Ameerika mandrist kirdes Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. · Kuuba Kuuba on riik Ladina-Ameerikas. Ta hõlmab suurema osa Kuuba saarest ja seda ümbritsevad väiksemad saared. · Madagaskar Madagaskar on riik Aafrika idarannikul India ookeanis. Ta asetseb 12. ja 25. lõunalaiuse ning 43. ja 50. idapikkuse vahel. Suurem osa riigist paikneb Madagaskari saarel, mis on Aafrika mandrist eraldatud 400 km laiuse Mosambiigi väinaga. · Sri Lanka Sri Lanka on saareriik Lõuna-Aasias. Kuni 1972. aastani kandis nime Tseilon. Saare ümber on kolm veekogu, India ookean, Mannari laht ja Palki väin. Naabriteks on India ja Maldiivid. · Sumatra Sumatra on Malai saarestikku kuuluv saar Aasia kaguosas. Sumatra pindala on 435 000 km²
annaabi.ee 
