Balti riikide koostöö: esimesed katsed; sõjalis-poliitilise liidu kavad (Bulduri ja Varssavi konverentsid); probleemid ja vastuolud; Eesti–Läti kaitseliiduleping 1923. Rahvusvahelise olukorra stabiliseerumine: Rahvasteliit ja kollektiivse julgeolekusüsteemi loomiskatsed; Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. Eesti tunnustamine: välisdelegatsiooni tegevus; de facto tunnustus; Balti küsimus Pariisi rahukonverentsil; de jure tunnustamine ja vastuvõtmine Rahvasteliitu.. Enamik Euroopa riike ja USA tunnustasid Esimese maailmasõja järel küll põhimõtteliselt rahvusliku enesemääramise printsiipi, kuid samas leiti aastatel 1918–1920, et pärast Poola ja
olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale. Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. * 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). * Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: * algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) * lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). 2 välispoliitilist probleemi: · Suurbritannia ja USA garantiilepingute sõlmimised nurjusid.
nad Nobeli rahupreemia -Briand algatas 1928. a Briand-Kelloggi pakti sõlmimise, sellega kuulutati, et loobutakse sõdadest kui rahvusvahelise suhtlemise vahendist -Kellogg oli USA riigisekretär -olukord muutus 1933. a peale Hitleri võimuletulekut Hitler pidas end avalikult Prantsusmaa vaenlaseks ja arvas, et tuleb revideerida Versailles' rahu; see tõi kaasa prantslaste ja venelaste lähenemise -Prantsusmaal sai alguse Idapakti idee: see oleks olnud Locarno lepete analoog Ida-Euroopas; plaani järgi pidid liituma NL, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Leedu, Läti, Eesti, Soome kui ühele tungitakse kallale, lähevad teised appi, lepingu garandiks Prantsusmaa, aga Saksamaa ja Poola keeldumise tõttu plaan ebaõnnestus -sellest ideest realiseerus vaid 1935. a Prantsusmaa-NL vastastikuse abistamise pakt uolusid. Prantsusmaa majanduslik areng -majanduse areng aeglustus, sest: -kaotati Lotringi rauamaak
rahu tingimusi Saksa kasuks. Saksamaa asus Rahvasteliidust välja ning asus oma sõjaväge suurendama. Inglise- Saksa merekokkuleppega määrati kindlaks kummagi riigi sõjalaevastiku suurus. 1935. a. liideti Saksamaaga Rahvasteliidu valdusesse läinud piirkond. Samuti tunnistas Saksamaa, et ei pea end enam Locarno lepetega seotuks ning Saksa sõdurid marssisid Reini demilitariseeritud piirkonda. Idapakti idee nägi ette vastastikkuse abi kokkuleppe sõlmimise Ida-Euroopa riikide vahel. Berliini-Rooma telg on 1936. a. oktoobris loodud Saksa-Itaalia sõjalis-poliitiline liit. Antikomiterni pakt on Saksa ja Jaapani kokkulepe, mis nägi ette võitlust Komiterni vastu. 1936. a. juulis puhkes Hispaanias sõjaväelaste mäss, mille eesmärgiks oli kukutada vasakpoolsesse Rahvarindesse koondunud parteide valitsus. Mäss kujunes aga kodusõjaks, millesse sekkusid Rahvasteliidu pingutustele vaatamata
1936 parlamendivalimistel Rahvarinne võitis ja valitsusjuhiks sai LEON BLUM. II maailmasõja algul langes Prantsusmaa Saksamaa kallaletungi ohvriks. 1940. aastal Prantsusmaa III vabariik likvideeriti. III VÄLISPOLIITIKA • 1920. aastate algul oli Prantsusmaa üks peamisi nõukogude vastase intervensiooni toetajaid. • 1924.a. tunnustas Prantsusmaa nõukogude valitsust. • Prantsuse välisministeeriumis valmis Idapakti kava, mis nägi ette, et Nõukogude Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti. Prantsusmaa pidi jääma Idapakti garandiks. Kava nurjus, sest Saksamaa ja Poola keeldusid osalemast. • 1930. aastate lõpus algas Prantsusmaa ja Suurbritannia lähenemine eesmärgiga võidelda Saksamaa agressiooniohu vastu AMEERIKA ÜHENDRIIGID I VÄLISPOLIITIKA ja MAJANDUS 1920. aastatel
*Balti Antant'i sõlmimine Eesti-Venemaa suhted Aastaks 1924 olid suhted halvenenud. *Nõukogude Venemaa oli valdavalt kaotanud majandus suhted. 1927 sõlmiti Eesti-Vene piiritülide rahumeelse lahendamise kokkulepe. 1929 sõlmitakse Eesti-Nõukogude kaubaleping, 1932 Eesti-Nõukogude Liidu mitte kallaletungileping. Sõjaohu kasv ja eesti välispoliitika. 1933 sai Saksamaal võimule Hitler ja tahtis nende eluruumi laiendada. Riigid hakkavad tegema idapakti, sellega tahtis liituda ka Eesti. Hitler ajas riigid tülli ja seda ei tehtudki. Lääneriigid (Inglismaa, Prantsusmaa) hakkasid järele andma Saksamaale. Lubatakse Austria ühendada, lepituspoliitika väikeriikide arvelt. 1938 dets neutraliteedi kuulutamine. 1939 juunis mitte kallaletungileping Saksamaaga. Elu-olu Kortermajad- elektrivalgustus, keskküte, vesikäimlad, telefon, grammofon muutus igapäevaseks.
aastal Sõlmiti baasideleping – 1939. aastal, 28.sept. Algas Teine maailmasõda – 1939. aastal, 1. sept. Anti välja I, II, III EV põhiseadus – 1920; 1933(kehtis 1934); 1937(kehtis 1938) Mõisted: kaitseliidu leping – Eesti-Läti vaheline leping, sõlmiti aastal 1923. Rahvasteliit – Organisatsioon, mis üritas tagada rahu, et hoida ära sõdu, üritas lepitada konflikte. uus majanduspoliitika – Põllumajanduse eelisarendamine Balti Liit – Kolme balti riigi ühendus Idapakti idee – Kaasata vastandlikke riike rahu tagamiseks Euroopas (Saksamaa, Prantsusmaa, NSVL jne.) asundustalu – maareformi käigus loodud uus talu tüüp, tekkis nii, et riik võttis mõisnikelt maa ära ja jagas seda maalappi talupoegadele. vabadussõjalased – vabadussõjast osavõtjad Isamaaliit – partei, mis oli asutatud Pätsi poolt vaikiv ajastu – 1934. aastal panti vabadussõjalased vangi, riigikogu saadeti laiali ja sunniti vait olema. Riiginõukogu - Ülemkoda
2) 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 3) algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted) 4) 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938)
aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933. Päevakorras tas Balti Liidu küsimus: 1934 sõlmiti nn. väike Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu) 1932 – Eesti – NSVL mittekallaletungileping Päevakorral ka Idapakti sõlmimise küsimus (püüti siduda vastandlike huvidega riike: Saksamaa, NSVL, Poola, Balti riigid) 1936 – tihenesid järsult EV suhted Saksamaaga (vastastikused külaskäigud, vahetati luureandmeid, Sa. lubadused kaitsta vajadusel EV Nõukogude ohu eest. Kõik need olid suulised lubadused. Eesti orienteerub ümber välispoliitikas Saksamaale. Tõusis Sa. roll väliskaubanduses. 1938 – pinge tõus Euroopas
aastatel Suurbritanniale jt. demokraatlikele riikidele. Suhted paranesid Rootsiga, Poolaga, Eesti oleks heameelega soovinud kuuluda Põhjamaade blokki. MIKS SEE EI ÕNNESTUNUD? 1930.aastad - · Saksamaa kiire esitõus, Hitleri võimuletulek 1933. · Päevakorras tas Balti Liidu küsimus: 1934 sõlmiti nn. väike Balti Liit (Eesti, Läti, Leedu) · 1932 Eesti NSVL mittekallaletungileping · Päevakorral ka Idapakti sõlmimise küsimus (püüti siduda vastandlike huvidega riike: Saksamaa, NSVL, Poola, Balti riigid) · 1936 tihenesid järsult EV suhted Saksamaaga (vastastikused külaskäigud, vahetati luureandmeid, Sa. lubadused kaitsta vajadusel EV Nõukogude ohu eest. Kõik need olid suulised lubadused. Eesti orienteerub ümber välispoliitikas Saksamaale. Tõusis Sa. roll väliskaubanduses. · 1938 pinge tõus Euroopas
Majandussidemed omavahel hästi nõrgad. 30NDAD AASTAD - põhiprobl 1) välispoliitilise orientatsiooni küsimus 20ndatel ja 30ndate alguses Ing orientatsioon. Kui kasvas Sks osatähtsus tugevnes saksa mõju, mida eriti soodustas 1935 a Saksamaa ja Inglismaa mereväe kokkulepe, millega Läänemeri Sksmaa mõjusfääri. 1939 sõlmiti mittekallaletungi leping Saksamaaga. 2) Uus Balti liidu idee suur liit jäi sõlmimata, kuna nurjusid idapakti läbirääkimised. 1934 sõlmiti Eesti, Läti, Leedu omavah liiduleping, mis oli ebamäärane ja sidemed jäid nõrgaks. · Suhted Rootsiga nii 20 kui 30ndatel head. 1938 pärast Austria Anslussi kui sõjaoht Austrias süvenes, kuulutas Eesti end erapooletuks, mis ei saanud rahvusvahelist tunnustust.. 30ndate lõpul olid Euroopas suhted väga pinevad, Eesti pidi arvestama realiteetidega. KULTUUR EV AJAL 1925 kultuurkapitali seadus Kultuuri toetati tubaka, alkoholi, lõbumajade
maailmasõda väga hea, tunti siiski muret oma riigi julgeoleku pärast. 1925. a. Locarno kokkulepped vähendasid küll hirmusid, kuid 1933. a., kui Saksamaal tuli võimule Hitler, oli taas põhjust rahutuseks. Hitler ei varjanudki, et peab Prantsusmaad oma vaenlaseks. Nüüd algas Prantsusmaa ja NSV Liidu mõningane lähenemine, kuigi peale Esimest maailmasõda oli Prantsusmaa olnud kõige Nõukogude-vaenulikum suurriik. 1933. ja 1934. a. kerkis päevakorrale nn. Idapakti idee, mida pooldasid nii Prantsusmaa kui NSV Liit. Locarno kokkulepete põhjal oli Lääne-Eurooas loodud üsna tõhus kaitse võimaliku agressiooni vastu. Ida-Euroopas aga sellist süsteemi polnud. Prantsuse välisministeeriumis valminud Idapakti kava nägi ette, et NSV Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti, mis pidi sätestama, et kui ühele tungib kallale mingi riik, siis lähevad kõik agressiooni ohvrile appi
Kommunistid loobusid valitsuse toetamisest ning parlamendis kadus Rahvarinde absoluutne enamus kadus ja valitsus lagunes. Välispoliitikas oli Saksamaa, nende vana vaenlane, purustatud. Prantsusma tahtis Saksamaa karistamist. Kõik Prantsusmaa sammud ei pruukinud kasuks tulla, nt Ruhri okupeerimine. Selleks, et Saksamaast lähtuvat ohtu vähendada, sõlmiti Reini garantiipakt. 1930ndatel üritas Prantsusmaa olukorda kuidagi muuta ning sõlmida Idapakti. See pidi seisma selles, et Nõukogude Liit, Saksamaa, Tsehhoslovakki, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Poola sõlmiksid vastastikkuse abistamise lepingu. Selle mõte oli selles, et kui ühele neist tungitakse kallale, siis teised peaksid minema appi. Prantsusmaa pidi Idapakti garanteerima ja abistama. Sellest paktist aga ei tulnud midagi välja, sest 2 riiki ei olnud nõus seda sõlmima: Saksamaa ja Poola. Selle asemel jõudis Prantsusmaa lepingu
isolatsioonist. · järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa ja Jaapaniga. · neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. · 1930.-1939.a., kui välisasjade rahvakomissaariks oli Maksim Litvinov, siis avalik välispoliitika taotles kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (näiteks Idapakti idee) ja NSVL lähenes mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale · 1934.a. võeti NSVL Rahvasteliidu liikmeks. · Salaeesmärgina säilis Stalinil maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist NSVL toetas raha, relvastuse ja sõjandusspetsialistidega Hispaania kodusõjas vabariiklasi; Hiina kodusõjas algul vabariiklasi ja hiljem kommuniste; Hiina- Jaapani sõjas 1937.-1939.a. Hiinat. · 1939.a
1922 sõlmiti Saksamaaga Rapallo leping, millega loodi omavahel diplomaatilised ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt.Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatšeslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. 5
kaotati varad, mis omal ajal olid investeeritud Tsaari-Venemaale. Vaenu Nõukogude Venemaa vastu õhutas ka suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1930-ndatel aastatel muutus Prantsusmaa välispoliitiline seisund ebakindlaks, kuna teda ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale hitleri võimuletulekut kasvas Prantsusmaal hirm Saksamaa ees ning üritati otsida liitlasi. Algas Prantsusmaa ja NSVL-i lähenemine. 1936. aastal tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel ning 1935. aastal sõlmiti Saksamaa vastu suunatud vastastikuse abistamise leping NSVL-iga. Püüti läheneda ka Inglismaale. Näiteks kehtestati koos neutraliteet Hispaania kodusõjas. Ajalugu on inimkonnale andnud palju õppetunde. Ometi ei taheta neist õppust võtta. Kui esimesest ilmasõjast oli möödunud vaid kakskümmend aastat, mindi üksteisele uuesti kallale
Nõukogude transiit Eesti kaudu saavutas kõrgpunkti 1922. a, misjärel vähenes järsult. 1927. a sõlmiti piiritülide rahumeelse lahendamise konventsioon, 1929. a Eesti NSVL kaubaleping, 1932. a mittekallaletungileping ja lepituskonventsioon. SÕJAOHU KASV Saksamaa tugevnemine ja natside võimuletulek muutis jõudude vahekorda Euroopas. 1930. aastate esimesel poolel tehti katseid sõlmida Ida-Euroopas kollektiivse julgeoleku lepinguid, sh Idapakti, mis oleks garanteerinud Balti riikide puutumatuse. Need katsed ebaõnnestusid. 1935. a sõlmisid Suurbritannia ja Saksamaa mereväelepingu, millega Läänemeri läks Saksamaa sõjalaevastiku mõjusfääri. Eesti jäi kahe totalitaarse suurvõimu natsliku Saksamaa ja stalinliku NSVL vahele. Saksamaas nähti jõudu, mis oleks suuteline NSVL ohjeldama. 1938. a algul muutud olukord Eesti-Vene piiril järsult pingeliseks seoses idanaabri provokatsioonidega, mis nõudsid inimohvreid. 1938
Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaal emigreerunute kogukond. 48* 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 49* 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). 50* Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: 76* algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, milleg nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu) 77* lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.).
vastu õhutas ka suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1928 oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934 tulid koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel; 1935 sõlmiti vastastikuse abistamise leping NSV Liiduga, mis oli Maailm kahe sõja vahelLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer 12 suunatud Saksamaa vastu). Ühtlasi toimus lähenemine Inglismaale
sundkollektiviseerimine Nõukogude Liidus, mille tagajärjel puhkes XX sajandi üks suuremaid näljahädasid -------------------------------------------------------------------------------- 1933 USA tunnustab Nõukogude Liitu 30. jaanuar Saksamaal tuleb võimule A. Hitler Jaapan lahkub Rahvasteliidust -------------------------------------------------------------------------------- 1934 Saksamaa lahkub Rahvasteliidust NL võetakse Rahvasteliitu esitatakse nn idapakti idee USA presidendiks saab Franklin D. Roosevelt 12. märts K. Pätsi ja J. Laidoneri riigipööre; Eestis kaob demokraatia ja tekib autoritaarne valitsemiskord 2. oktoober Riigikogu saadetakse laiali ja Eestis algab "vaikiva oleku" periood -------------------------------------------------------------------------------- 1935 16. märts üldise sõjakohustuse sisseviimine Saksamaal Wehrmachti moodustamine 18. juuni IngliseSaksa mereväekokkulepe: Läänemeri antakse Saksa mõjutsooni
ja kaubanduslikud sidemed ning väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. · Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt. · Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks Vjatseslav Molotov, alustas NSV Liit lähenemist natslikule Saksamaale. · Saksamaa kahe maailmasõja vahel:
taas põhjust rahutuseks. Hitler ei varjanudki, et peab Prantsusmaad oma vaenlaseks. Nüüd algas Prantsusmaa ja NSV Liidu mõningane lähenemine, kuigi peale Esimest maailmasõda oli Prantsusmaa olnud kõige Nõukogude-vaenulikum suurriik. Oli ju Prantsusmaa kannatanud rohkem kui teised suurriigid majanduslikke kahjusid bolsevike poolt korstnasse kirjutatud laenude ja omastatud kapitalimahutuste tõttu. 1933. ja 1934. a. kerkis päevakorrale nn. Idapakti idee, mida pooldasid nii Prantsusmaa kui NSV Liit. Locarno kokkulepete põhjal oli Lääne-Eurooas loodud üsna tõhus kaitse võimaliku agressiooni vastu. Ida-Euroopas aga sellist süsteemi polnud. Prantsuse välisministeeriumis valminud Idapakti kava nägi ette, et NSV Liit, Saksamaa, Poola, Tsehhoslovakkia, Eesti, Läti, Leedu ja Soome sõlmivad vastastikuse abistamise pakti, mis pidi sätestama, et kui ühele tungib kallale mingi riik, siis lähevad kõik agressiooni ohvrile appi
1. 1920´aastatel kõige NSVLi vaenulikum riik, sest kaotas varad, mis olid investeeritud omal ajal Tsaari-Venemaale 2. algatas Briand-Kelloggi pakti (vt Rahvusvahelised suhted) 4. 1930´aastatel välispoliitiline seisund ebasoodne, sest Pr-d ümbritsesid 3 diktatuuririiki (Sxm, Itaalia, Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: · Pr ja NSVLi lähenemine (Idapakti sõlmimise kava, 1935 vastastikuse abistamise leping suunatud Sxm vastu) · lähenemine Ing-le (N: neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmine Saksamaale koos Ing-ga Münchenis 1938) 5. Diktatuuririikide iseloomulikud jooned (Saksa, Itaalia, NSVL näitel) · Diktatuur - ühe isiku või grupi piiramatu võim ühiskonnas. Mõiste pärineb Vana-
väljuti välispoliitilisest isolatsioonist. - Järk-järgult sõlmiti diplomaatilised suhted Suurbritannia, Itaalia, Hiina, Prantsusmaa, Jaapani jt. - Sõlmiti neutraliteedi- ja mittekallaletungilepingud Saksamaa, Leedu, Afganistani ja Iraaniga. 1930-1939 taotles NSV Liit kollektiivsete julgeolekusüsteemide loomist Euroopas (nt Idapakti idee) ja läheneti mõnevõrra lääneriikidele, eelkõige Prantsusmaale. 1934 võeti NSV Liit Rahvasteliidu liikmeks. Samas säilis Stalinil salaeesmärgina maailmarevolutsiooniidee realiseerimine kas või sõjaga: alustati Punaarmee moderniseerimist, toetati Hispaania kodusõjas vabariiklasi ja Hiina kommuniste jne. Kui 1939 sai uueks välisministriks
1934 – NSVL otsus poliitiliste, kultuuriliste ja majanduslike abinõude kohta Baltikumis kutsuda Moskvasse Baltikumi ja Soome välisministreid, parteide esindajad, ärimehi, sõjaväejuhte majanduslikud tellimused – osta kaupu, mida eksporditi Saksamaale kultuuritegelaste vastastikused külaskäigud, näitused 1934 – mittekallaletungilepingute pikendamine (kuni 1945 lõpuni) 1934 – Idapakti kava; võimalikud stsenaariumid: Saksamaa ründab Baltikumi, kaitseks astuvad välja NSVL ja Prantsusmaa NSVL ründab, Saksamaa ja Prantsusmaa kaitsevad 1934 – NSVL astub Rahvasteliidu liikmeks 17. II 1934 – Eesti ja Läti sõjalise koostöö lepingu pikendamine 12. IX 1934 – Balti koostööleping (Eesti + Läti + Leedu) 1935 Saksamaal kehtestatakse sõjaväeteenistus Inglise-Saksa mereväekokkulepe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni remilitariseerimine
Samuti õhutas vaenu Nõukogude Venemaa vastu suur Venemaalt emigreerunute kogukond. 1928.a. oli Prantsusmaa üks Briand-Kelloggi pakti algatajaid. 1930.aastatel Prantsusmaa välispoliitiline seisund muutus ebakindlaks, sest riiki ümbritsesid kolm diktatuuririiki (Saksamaa, Itaalia ja Hispaania). Peale Hitleri võimuletulekut kasvas hirm Saksamaa ees ja üritati otsida liitlasi: algas Prantsusmaa ja NSVL lähenemine (1934.a. tuldi koos välja Idapakti sõlmimise ideega, millega nähti ette mittekallaletungilepete sõlmimist Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vahel, 1935.a. sõlmiti vastasikuse abistamise leping NSVL-ga, mis oli suunatud Saksamaa vastu). lähenemine Inglismaale (näiteks koos neutraliteedi kehtestamine Hispaania kodusõjas, järeleandmiste tegemine Münchenis Saksamaale1938.a.). Oktoobrirevoluts. Septembri keskel saavutavad bolsevikud nõukogudes ülekaalu. Bolsevikud - tugev distsipliin. Punakaart - bolsevike salk. 6-8.11
korraga. Hitleri võimuletulekuga Moskva suund muutus ja edasi on juba teada, mis nad plaanitsesid ja tegid. Eesti ja Rootsi vahel oli tihe kaubandussuhe ja need olid alates 1923 ainult tõusujoones. Tehti ka vastastikuseid poliitilisi visiite. Poolat ritati järjekindlalt liitu tõmmata, kuna siis oli Poola veel üsna võimas. Käidi ka visiitidel, mis Rootsile ei meeldinud. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Ilus lootustandev rahulik suhtlus siiski katkes. Venemaa ja Saksmaa nõrgenemine oli ajutine ja nad naaseisis võimsamana. Esiteks majanduskriis räsis Läänemere äärseid maid, eriti Eestit. Balti ja Skandinaavia koostööd häiris ka riigikorra erinevus, põhjamaad olid üleolevad. Skandinaavia tegi oma liidu ja eemaldusid Baltimaadest, eriti Soome surus end Oslo konventsiooni ja neutraalseks Põhjariigiks.
Kuid Moskva jaoks olid tähtsamal kohal ideoloogilised eesmärgid, mitte head naaberlikud suhted. Eesti majandus oli orienteerutud läände, kuid siiski majandus koostöö eksisteeris Eesti ja Venemaa vahel. Eestist hakati kutsuma Venemaale kõikvõimalikke kultuuri tegelasi: ajakirjanikke, kunstnikke, näitlejaid. Sõjaohu kasv: Saksamaa ja N. Liidu aktiviseerumine, lääneriikide lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. 1930ndate välispoliitika: Suure depressiooni (1929) tõttu välispoliitika ja koostööd takerdusid. Rahvaste Liit näitas selles olukorras suutmatust 1932 ja 1932 Hiina ja Jaapani konflikt, Hispaania kodusõda. Lahkus Rahvaste Liidust Itaalia, Saksamaa, Jaapan. Regionaalsete liitude loomine ja lepituspoliitika kujunesid tähtsamaks. NSVL
Juba 1934 1.mai sõjaväeparaadil Moskvas üllatati välismaised sõjaväeatašeesid ja vaatlejaid- mingit sellist uut sõjaväetehnikat ei olnud nähtud. 30Ndate keskpaigas uus suund sõjaväes- oli seotud natside võimule tulekuga Sm-l. Nüüd hakati nägema natsides NL peamist vastast, vaenlast, hakati rääkima fašismiohu kasvust kogu maailmas, fašistlikust liikumisest, mis tõukab maailma uude suurde sõtta, hakati rääkima, et sellega on tarvis võidelda. Hakati propageerima nn idapakti ideed, mis sisuliselt oli mõeldud Sm ümber piiramise teostamiseks, otsiti võimalusi viia Punaarmee sisse piiririikidesse. 1934-35 püüti peale suruda baaside lepingut, aga tagajärjetult. 30Ndate lõpus materiaaltehniline baas Punaarmee ümberrelvastamiseks oli olemas, tõsteti otseselt võimsust. 30Ndate lõpus valmisid NL tehastes esimesed katseeksemplarid II ms aegsetest relvasüsteemidest- nt kaitsetankid KV (Kliment
annaabi.ee 
