vangipõlve vastu." Kogu loodus tunneb kangelase saatusele kaasa. Zeus saadab tormi ja Prometheus langeb koos kaljuga allmaailma. ,,Medeia" ,,Medeia" põhineb argonautide müüdil (retk Kolcisesse kuldvillaku järele). Tragöödia räägib tunnete võitlusest, hingelistest lahkhelidest ja kirgede hukatuslikkusest, abielust ja perekonnast. Medeia, Kolchise kuninga tütar ja nõid, on päästnud oma armastatu Iasoni, tuues ohvriks oma venna, ja aidanud Iasonil kuldvillakut röövida. Muid peagi jätab Iason Medeia nende kahe lapsega maha, et nautida Korintose kuninga tütrega. Meeleheitel Medeia palav armastus Iasoni vastu muutub niisama kirglikuks vihkamiseks nind see viib naise kohutavate kuritegudeni. Ta mürgistab Iasoni uue naise ja tapab seejärel ka oma pojad kuigi ta armastab poegi, on viha Iasoni vastu ja kättemaksusoov tugevamad... Tragöödia lõpus
Mis Ariadnest lõpuks sai? 8. Mis on kentauromahhia ja milline seos on sellel Theseusega? 9. Kes olid amatsoonid? Milline seos oli Theseusel nendega? 10. Kes oli Phaidra ja milline seos oli Theseusel temaga? 11. Kuidas hukkus Hippolytos? 12. Mida tead Dioskuuridest? 13. Mis sai Theseuse isast ja emast? IV IASON Iason oli Iolkose kuninga AISONi poeg. Aisoni poolvend PELIAS kukutas ta võimult, mistõttu tal tuli kodust põgeneda. Õnneks jõudis ta oma väikese poja Iasoni kindlasse kohta toimetada. Ta usaldas poja kentaur Cheironi hoole alla. (Sama kentaur oli ka ka Achilleuse õpetaja. Kentaure peeti headeks pedagoogideks.) NB! Suurenda pilit! Thorvaldsen. Iason. Marmor. Thorvaldseni muuseum. Kopenhagen. Iasonist kasvas tugeva kehaehitusega, laia silmaringiga ilus noormees. Täisealiseks saades otsustas ta lelle ette ilmuda ja nõuda oma õigust troonile. Karta polnud tal midagi, sest tema
Siis mingi linnas tõusis hull kära ja see Pelias ilmus kohale, et vaadata, mis värk on. Siis Pelias ja Iason said kokku ja see Iason hakkas rääkima, et tegelt tema peaks seal valitsema, et Zeus oli seadusega selle tema isale andnud valitseda. Siis Pelias ütles, et kui see Iason, kes on nkn noor mees ja tugev ja, et peaks Phrixosele kuldvillaku tagasi otsima, et siis Phrixos saaks uuesti koju minna sellega. Ja kui tal see peaks õnnestuma, siis Pelias lubas selle Kreeka Iasoni valitseda anda. Siis Iason kuulutas kõigile välja, et tuleb selline retk etrte võtta ja mingi Polydeukes ja Orpheus ja siuksed vennad kogunesid kokku ja mereretk võis alata. Esimene peatus tehti saarel, kus olid mingid kiskjad naised ja Hypsipyle oli seal see naiste pealik. Ja siis siuke vahejuhtum, et seal samal saarel Heraklese relvakandja Hylas läks allika juurde mingi vett võtma vms ja siis üks veenümf vaatas, et suht seks poiss ja siis tõmbas ta kuhugile
teostel oli harukordne mõju. Teda valiti korduvalt riigiametitesse kuid poliitikas ta nimetamisväärset edu ei saavutanud. Tema loomingus kujuneb tragöödia lõplikult lüürilisest kantaadist draamaks. Tähtsamaks uuenduseks oli 3da näitleja juurdetoomine, mis võimaldas tegevust mitmekesistada. Ainestik pärineb temalgi kangelaslugudest ja müütidest. Tähtsamad teosed :Antigone, Kuningas Oidipus, Oidipus Kolonoses, Elektra, Aias, Philoktetes, Trahhislannad. Medeia reedab oma mehe Iasoni pärast omakesed, päästab ta elu, aitab mehel hankida kuldvillaku ning tapab oma lihase venna. Kuid sellest hoolimata kavatseb Iason oma pere hüljata ja Korintose kuningatütrega abielluda. Medeia kõikeunustav armastus muutub vihkamiseks, ta tabab Iasoni uue naise ning oma lapsed. OresteiaMükeene müütilise valitseja Atreuse järglasi jälitab esiisa hirmsa kuriteo pärast veritasu deemon. Atreuse poeg Agamemnon toob auahnuse nimel jumalaile ohvirks oma tütre, Agamemnoni
Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt põgenemist jättis naise Naxose saarele magama ja ise hiilis minema. Saarel ei jõudnud aga Ariadne pikalt nukrutseda, sest pärast jumalatelt abipalumist, ilmus kohale Dionysos, kes võttis ta naiseks. Abielludes sai Ariadnest jumalanna ning Zeus pani tema krooni taevasse Põhjakrooni tähtkujuks. Theseuse Minotrauruse tapmise lugu Ariadne abil meenutab Iasoni kuldvillakut valvava mao tapmist Medeia abil. Mõlemal korral tõenäoliselt Aphrodite abiga on kuningatütred armunud kangelasse, kangelased saavad ülesandega hakkama tänu kuningatütre abile ja hiljem jätavad kuningatütred julmalt maha. Theseus oli Aigeuse (või Poseidoni) poeg Aithraga, kelle hoole all ta Troizenis üles kasvas. Kuna Ateenas ei olnud Theseusel turvaline üles kasvada, jättis Aigeus suure kivi alla enda
Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto Perseus varastas nende tütred silma ega andnud enne Deino, tagasi, kui oli neilt saanud Enyo ja Pemphredo abi Neil oli kolme peale üks võitlemiseks Medusa vastu. silm ja üks hammas ning
kättemaksuvaimud erinnüsed. Erinevalt Aischylosest ja Sophoklesest ei Tähtis on petmise ja kavaluse leia Euripides Orestese ja Elektra ematapule teema. mingit õigustust. "MEDEIA" ,,Medeiat" peetakse Euripidese parimaks teoseks. Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga Kreoni tütrega naituda. Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks. Kuningas käsib ,,nõiataril" Medeial linnast lahkuda.
valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas kuningas ja sõjapealik. Kangelaseepika Kangelaslaulud- Heraklese vägiteod, Iasoni mereretk kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurb saatus. Kõige kuulsamaks sai Trooja sõja lugu- Trooja kuninga poeg Paris võrgutas ja viis Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Seepeale kogus Agamemnon kõigi kangelaste ühisväe ja purjetas Troojat vallutama. 10 aasta võitluse järel tappis Achilleus troojalaste Hectori, langedes ise Parise noolest tabatuna. Trooja suudeti vallutada alles Odysseuse soovitusel ehitatud puust hobune, mille troojalased ise oma linna vedasid.
nõustus aitama. (Phineuse ennustus, et kangelasi hakkab aitama armastusjumalanna Aphrodite läks täide). Meideia andis Iasonile võlusalvi, mis teda kaitseb. Võlusalvi kaitsejõud kestab ainult 1 päeva. Samuti andis ta nõu, et kui lohehammastest võrsunud sõjamehed on maapinnale tõusnud, tuleks nende sekka virutada kivi, nad lähevad sellepärast kaklema ja nii on neid hea tappa. 10. Iason tegi nagu kästud ja saavutas võidu. Kuningas Aietes oli vihane ja veendunud, et Medeia oli Iasoni aidanud ning otsustas oma tütart selle eest karistada. 11. Medeia hakkas kartma ja jooksis mererannale, käskis kreeklastel neid ja ennast päästa, lubas kuldvillaku muretseda, kui Iason võtab ta abikaasaks nagu lubatud. 12. Medeia ja Iason said kuldvillaku kätte, Medeia õhutas kangelasi, kes olid kuldvillakut imetlema jäänud, kiirustama. 13. Aiates sai varsti teada, mis oli juhtunud ja tormas koos poja Absyrtose ja sõjameeste jõuguga merekaldale
Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema amatsoonid sõjakate naiste hõim Amphion Teeba kuingas, Niobe mees. Andromeda kuingatütar, kelle Perseus kosis. Antaios Aafrikas elav hiiglane, kellega Herakles võitles
Muusika osas olid veneetslased harjunud kogumikes avaldatud aariate ja canzonettidega. Camerata ringist välja kasvanud retsitatiivne stiil oli neile võõras. Monteverdi kirjutas Veneetsias 5 ooperit, säilinud 2. 6. Cavalli "Iasone", Veneetsia koolkonna levik, Cesti 1649.a. etendus Tetro San Cassianos F. Cavalli dramma musicale "Giasone" Iason (kastraat) peab saama kuldvillaku enda kätte ning abielluma Koldrise kuninganna Medeiaga (sopran). Armastus olevat aga Iasoni ammu Lemnose kuninganna Hypsipylega liitnud. Algab jumalate võitlus. Lieto fine: Iason + Hypsipyle Francesco Cavalli (1602 Crema -1676 Veneetsia) Iason Giasone Dramma musicale Libreto - Giacinto Andrea Cicognini Veneetsia 1649, Teatro di San Cassiano Tegelased: Päike Sole, Medeia kaitsejumal; tenor Armastus Amore, Hypsipyle kaitsejumal; sopran Jupiter Giove, =kr. Zeus, peajumal; bass Aiolos Eolo, kr. tuulte kuningas; kastraat (1988 kontratenor) Volano Volano, põrguvaim; bass
Iason ja Medeia: Iason oli Aisoni poeg, kelle kasvatas üles kentaur. 20 aastaselt läks Iason Peliase juurde õigusega endale kuuluvat trooni nõudma. Teepeal kandis ta üle jõe jumalanna Hera, kes sellest hetkest võttis poisi enda kaitse alla. Iasoni ülesanne oli ära tuua kuldvillak. Phineus juhatas Iasoni meeskonnale teed, sest nad olid ta päästnus igavesest harpüiade käes piinlemisest. Esialgu prooviti villakut saada kätte pelgalt küsides, kui kuningas Aietes ei andnud. Kuningas andis Iasonile ülesande ja kui noormees sellega hakkama saab, võib ta villaku endale saada. Iason sai tänu kuningatütre Medeia abile ülesandega kergelt hakkama. Tagasi kodulinna jõudes aitas Medeia kavalusega saada lahti eelmisest kuningast, Peliasest, kes hüppas ise kuuma katlasse
Ditüramb- ülistuslaul viljakuse ja veinijumal Dionysose auks Suured dionüüsiad- kevadpeod Thespis- dialoogi Looja OTTO protagonist- esinäitleja Aischyos- Oresteia Mükeene kuningas Agamemnon võtab sõjast kaasa Kassandra. Agamemnoni naine klytaimestra ja tema armuke Aigisthos tapavad nad. Orestes( poeg) tapab omakorda ema ja ema armukese. Aheldatud Prometheus- titaan, mässaja, varastas jumalatelt tule, aheldati Zeusi poolt, et linnud saaksid teda nokkida. Euripides- Medeia Iasoni ja Medeia armastus pöördub halastamatuks vihkamiseks. Sophokles Antigone, Oidipuse tütar, Kreon nõuab valitseja (enese) käsu täitmist, kuid Antigone kuulab südant ja matab oam venna kombekohaselt. Kuningas Oidipus- Laios ei võinud saada last, sest see oleks tapnud isa. Laps ikkagi sünndis. Oidipus sai teada, et talle oli määratud isa tappa ja abielluda emaga. Oidipus põgenes kodust, aga ta ei teadnud, et tegellikult need inimesed kellega ta koos elas ei olnud tema päris vanemad
o. Athamas ja Ino, - Athamas oli Aiolose poeg, Teeba müütiline kuningas, tappis oma ja Ino poja Learchose. Ino Kadmose ja Harmonia tütar, hoolitses õe poja Dionysose eest. Keeitas naisi põletama seemnevilja. Järgnes ikaldus. Selle heastamiseks oraakli valeennustus ohverdada võõraspoeg Phrixos. Kartes hullunud Athamast ning viskus ühes oma pojaga merre, kus temast sai merejumalanna Leukothea. p. Pelias, - Poseidoni poeg, Tõukas troonilt Aisoni. Saatis Aisoni poja Iasoni kuldvillakut tooma. Iasoni naine medeia veenis Peliase tütreid, et viimased Peliase noorendamiseks tükkideks raiuksid ja ära keedaksid. q. Iason, - kasvas üles kentaur Cheironi koopas. Pidi usurpaator Peliaselt saama kuldvillaku vast uIolkose trooni. Moodustas Delphi oraakli ja Hera toel argonautide salga, kuhu kulu ka mitu Cheironi õpilast. r. Medeia, - armus Iasonisse ja aitas tal varastada kuldvillakut. Sünnitas Iasonile kaks last
123 näidendist on säilinud 7. Sophoklese põhipunktiks on inimsuhete kujutamine ja traagiliste karakterite väljatoomine. Valmistas näidendi "Kuningas Oidipus". "Antigone" on Oidipuse poegade tüli ja nende mõlema surm ning nende õe, Antigone, traagiline elu. Euripides (480-406 e.m.a.) - võitis 5 korda esikoha draamavõistlustel. 92 teosest on säilinud 18. "Medeia" räägib samanimelise naise püüetest Iasonit aidata, lõpuks kaotades Iasoni kui too saab kuldvillaku kätte. Komöödia naljamäng, mis naeruvääristab inimlikke pahesi ja nõrkusi, pakub huumori ja satiiri kaudu meelelahutust. Poliitiline satiir oli esikohal. Reetor kõnemees. Retoorika kõnekunstiteooria. Demosthenes (384-322 e.m.a.) kuulsaim kreeka kõnemees ja filosoofilise proosa meister. 61 kõnet säilinud. Tema kõned Philippose vastu on kõige kuulsamad. Filipika kõige ägedamate poleemiliste kõnede piltlik nimetus. Sokrates (470-399 e.m.a
Tema teoste tempo on varasemaist autoreist kiirem. Uuenduseks on proloogi kasutamine tänapäevases mõttes olukorra kokkuvõttena näidendi alguses. Euripidese tragöödiad on niivõrd realistlikud, et sarnanevad juba pigem tragikomöödia või isegi melodraama kui klassikalise tragöödiaga. ,,Medeia" tragöödiat peetakse Euripidese parimaks teoseks: Aluseks on müüdid argonautide retkest Kolchisesse kuldvillaku järele. Müüt: Medeia on päästnud hukust Iasoni ning reetnud ja tapnud koguni venna, et aidata Iasonil kuldvillakut varastada. Pärast neid sündmusi on Iason, Medeia ja nende kaks poega maapagulastena Korintoses elanud. Nüüd kavatseb Iason pere maha jätta ning Korintose kuninga tütrega naituda. Tragöödia: Medeia ahastab, on meeleheitel ja raevunud, ähvardades kätte maksta. Niiviisi on kohe alguses loodud traagilise lahenduse enne. Lava tagant kostab needusi ja ähvardusi. Jäägitu armastus muutub vihkamiseks
Samuti oli selles teoses kasutatud udu, mis minu meelest lisas jälle huvitava nüansi juurde. Minu meelest oli kõige huvitavam stseen esimese vaatuse lõpus, kus kõlas see eriti lummav laul. Samuti said just selles stseenis tantsijad hämaras valguses oma oskusi kõige paremini demonstreerida . Mulle meeldis, et liigutused ja muusika olid mõlemad aeglased ja voogavad. Stseeni lõpus lõi saali pimedaks ning siis lõi valgus lava äärde, kus mängisid kaks väikest last. Medea ja Iasoni lapse saamine oli küll minu meelest väga hästi lahendatud. Selle stseeni üle mõtisklemine pani mind mõtlema, kui tähtis on minu jaoks muusika balletis-kui see minu maitsele ei sobi, siis jääb üldmulje ikka halb, ükskõik mis balleriinid laval ka ei teeks. Kuid tundub, et publikule meeldis ka selle balleti muusika, sest aplaus oli väga maruline, mida tihti eestlaste tagasihoidlikust arvetades ei kohta.
surma algasid aastakümnete pikkused sõjad Makedoonia väepealike vahel ja riik lagunes. Tähtsamaiks linnadeks sai Egiptuse pealinn Aleksandria. Hiljem langesid kõik riigid rooma võimu alla. 3. tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Linna ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim neist oli Knossos. Kreeklased olid välja arendanud oma originaalse lineaarkirja. 4. Lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuningas Oidipuse kurvast saatusest. Kõige armastamatuks kujunes aga Trooja sõja lugu. Arhailisel perioodil vormiti selle eepilise pärimuse põhjal arvukalt kangelaseeposeid. Kuulsamad olid ,,Ilias" ja ,, Odüsseia", autoriks peetakse Homerost. 5. Barbariteks nimetasid kreeklased kõiki teisi rahvaid. Helleniteks nimetasid kreeklased endid. 6.Aristrokraadid ehk suursugust päritolu suurmaaomanikud. Nende põlde harisid orjad ja
,,Antigone"-nimikangelannaks Oidipuse tütar) poolest. Ta elas Ateenas ja oli Periklese sõber. Esimest korda astus ta avalikkuse ette pärast Kreeka-Pärsia sõdu, kui ta noorukina esines võidupidustustel. Euripides( u 485-406) traagik, kelle näidendid olid eluajal vähem edukad kui peale surma. Säilinud on 18 tragöödiat ja ainus tervikuna säilinud saatürdraama ,,Kükloop". ,,Medeia"- nimikangelanna Medeia päästab Iasoni hukust, kuid peagi maksab viimasele kätte reetmise ja mahajätmise eest tappes nende pojad. ,,Hippolytos"- kangelanna Phaidra armub oma võõraspoega ning tapab end häbist samal ajal võõraspojale ka kätte makstes. ,,Elektra"- ematapu lugu; ,,Hekabe" ja ,,Troojalannad" kirjeldas Trooja sõjakoledusi ja väljendas suhtumist Peloponnesuse sõtta. Plutarchos(u 46-120)-kirjutas kogumiku ,,Paralleelsed elulood", milles kirjeldas kreeka ja rooma müütiliste ja ajalooliste tegelaste elukäike
Kui M parajasti mõtles oma elu üle järele, tuli I ta juurde kui sõber ja palus maha rahuneda. M läks närvi. M ihkas kättemaksu, laskis poegadega saata mürgitatud kleit I mõrsjale ja kohe lasta see selga panna. See kohe pikali. Edasi leidis, et pojad peaksid ka surema ja nad ka said surma. Kui I raevunult pruudi tapmise peale M-i tapma tuli, olid mõlemad pojad juba surnud ja M astus maja katuselt kaarikusse, mille ette olid rakendatud lohed. Lohed viisid M-i ära; ta Lendas Iasoni silmist, kes needis lahkujat, mitte aga iseennast kõige selle pärast, mis oli juhtunud.
Paris Trooja kuninga poeg. Parise ja Helena tüli oli üheks peamiseks Trooja sõja põhjuseks. Parnassos - mägi Kesk-Kreekas. Selle edelanõlval asus muistne Apolloni pühamu Delfi. Mütoloogias oli seal ka muusade asukoht. Patroklos - Achilleuse sõber. Langes Trooja väravas. Hektor tappis ta. Pegasos - Pegasos oli kreeka mütoloogias tiivuline võluhobune, kes sündis Glaukose verest. Peleus -Aigina kuningas Aiakose poeg. Ta oli üks argonautidest, kes saatis Iasoni kuldvillaku otsinguil. Peleuse kuulsaim poeg oli Achilleus, keda hüüti isa järgi peleiidiks. Pelias - Iolkose kuningas, Tyro poeg, Aisoni, Pherese ja Neleuse vend, Alkestise ja Akastose isa. Penelope - Penelope oli Odysseuse naine, kes ootas oma mehe tagasipöördumist Troojast kakskümmend aastat. Ta oli Telemachose ema. Penelope on truu ja ilus abielunaine: ta oskas anda lootust oma arvukatele kosilastele. Proserpina kevadeneiu. Demeteri tütar
Ta kasutas ka tihti deus ex machina võtet. Euripidese aktiivne loomeaeg jäi Peloponnesose sõja aastatesse, tema tragöödiad peegeldavad sageli sõjasündmusi. Tema loomingu tipuks peetakse viit teost: ,,Herakles" ( kus Herakles oma lapsed tapab), ,,Alkestis" (Admetose abikaasast, kes end oma mehe eest ohverdas ja kelle Herakles allilmast tagasi tõi), ,,Medeia" (kus Medeia tapab Iasoni abikaasa ja oma lapsed), ,, Hippolytos" ja ,,Bakhandid". ,,Bakhandid" on tähtis teos, sest seal tuleb lavale tragöödia sünniga seotud jumal Dionysus. Tragöödia kujutab Dionysuse kultuse toomist Kreekasse . Lugu on peetud nii religiooni ülistuseks kui ka selle vägivaldsuse näitamiseks . Menandros Mendandros elas hellenismi ajajärgul, kuulus Ateena kõrgklassi ja oli Theophrastose õpilane. Ta on kuulus oma komöödiate poolest, milles on palju muudatusi võrreldes Aristophanese
-Kükloopilised müürid, kindlustatud väravad, laoruumid, töökojad. -Losside ümber ei olnud suuri linnu. Loss omaette riigi keskus. -Valitsesid kuningas ja sõjapealik. Eliitkaarikuvägi. -Olme, jumalad, lossimajandus suurestu üle võetud minoiliselt tsivilisatsioonilt. -1100 eKr tsivilisatsiooni langus (doorlased). Kangelaseepika: -Mälestus Mükeene tsivilisatsioonist säilis kangelaslugudes. -Eepilised teemad. Laluldi Heraklese vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele(tänapäeva Gruusiasse), Teeba kuninga Oidipuse saatusest jpm. -Armastatuim oli Trooja sõja lugu. Väike-Aasia rannikul asunud Trooja vallutamine. Paris, Trooja kuninga poeg võrgutas Sparta kuninga Menelaose naise Helena. Sparta kuningas Agamemnon sõitis Troojat valutama. Kreeklaste sangar Achilleus tappis troojalaste sangari Hektori kuid langes Parise noole läbi. Odysseuse soovitusel valmistati puuhobune, mille sees Kreeka sõjamehed.
minema. Tagasiteel sattus laev Skylla kalju ja Charybdise keerise juures. Hera oli aga saatnud sinna nümfid, kes laeva ohtlikust kohast kõrvale juhtisid. Järgmine oht oli Kreetal, kus tänu Medeiale nad hiiglase Talose käest pääsesid. Hiiglasel oli ainult üks koht haavatav (pahkluu), ülejäänud oli pronksist. M palus, et Hadese koerad talle vastu hakkaksid ja koerad tulidki ja tapsid Talose. Kreekasse jõudes läksid I ja M Peliase juurde villakut viima. Vahepeal oli Pelias Iasoni isa enesetapule ning I ema oli murest surnud. I maksis kätte: M abiga tapeti Pelias. Teine stoori: M äratab I isa ellu ning annab I'le & isale igavese nooruse. Lõpuks hülgas I Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid I abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli sokis, ja I teatas, et M ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa I uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis I mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani,
Tagasiteel sattus laev Skylla kalju ja Charybdise keerise juures. Hera oli aga saatnud sinna nümfid, kes laeva ohtlikust kohast kõrvale juhtisid. Järgmine oht oli Kreetal, kus tänu Medeiale nad hiiglase Talose käest pääsesid. Hiiglasel oli ainult üks koht haavatav (pahkluu), ülejäänud oli pronksist. M palus, et Hadese koerad talle vastu hakkaksid ja koerad tulidki ja tapsid Talose. Kreekasse jõudes läksid I ja M Peliase juurde villakut viima. Vahepeal oli Pelias Iasoni isa enesetapule ning I ema oli murest surnud. I maksis kätte: M abiga tapeti Pelias. Teine stoori: M äratab I isa ellu ning annab I’le & isale igavese nooruse. Lõpuks hülgas I Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid I abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli šokis, ja I teatas, et M ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa I uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis I mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri
nendega põldu; künnivagudesse tuli aga külvata lohe hambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Aietes andis neile sellise ülesande sellepärast, et ta tuli sellega ise toime ega tahtnud anda villakut ühelegi mehele, kes temast vapruse poolest alla jääb. Iason jäi mõtlema ja ülesanne tundus tema jaoks võimatu. Ta viis oma kaaslased ööseks laevale tagasi, kuid Medeia mõtted järgnesid talle. Medeia kartis Iasoni pärast. Argonaudid aga püüdsid veenda Iasonit, et too annaks ülesande neile lahendada, kuid Iason ei teinud seda. Argonautide hulka ilmus kuninga pojapoeg ja rääkis meestele, et Medeia suudab kõikide asjadega maailmas hakkama saada, tuleb ta ainult enda nõusse saada. Mehed palusid, et prints läheks Medeiaga rääkima, kuid neil polnud aimugi, et armastusejumalanna oli juba kõik ära teinud. Medeia istus oma kambris ja nuttis. Ta tahtis end isegi ära tappa. Lõpuks ta siiski
Maailma naba ületähtsustamine; Delfi templis altaril asunud must munakujuline kivi, mis oli maailma keskpunkt Medeia katel noorenduskuur; Medeia veenis kuningatütreid tapma oma isa, et tolle saaks katlasse panna ja võlusõnadega nooreks teha. Tegelikult see nii ei toimunud, aga vana kuningas oli juba surnud (tapetud) Medusa üks kolmest grogost, ainus surelik. Peas olid tal maod ning tema pilk oli surmav. Tapeti Iasoni poolt, kes kaitses end pilgu eest peegilga. Athena kandis Medusa pead oma rinnaturvisel Mentor kogenud nõuandja; Odysseuse sõber, kes elas Ithakal ja kelle hoolde usaldas Odysseus Trooja sõtta minnes oma majapidamise. Athena ilmutas end samuti Mentorina, et Odysseussele ja tema pojale Telemachosele nõu anda. Midas Midase puudutus võime muuta asju kullaks. Früügia kuningas, kes oli kuulus oma rikkuse pärast
Uuendused tema tragöödias puudutasid ka muusikat. Kasutas mitmekesisemaid meloodiaid ja helilaade, väidetavalt on temalt säilinud ka fragmendid originaalmuusikaga. Euripidese väljapaistvamad teosed: 1) Medeia ( peategelased Medeia, Iason, Kreusa ) - kujutab selle loo kurba lõppu, Iason näitab üles tänamatus Madeia vast ning otsustab abielluda Kreusaga. On võimatu öelda, kas tegelased on positiivsed või negatiivsed. Tragöödia keskendub Medeia kättemaksule. Medeia tapab Iasoni uue pruudi, Korintose kuninga. Tapab ka nende 2 last. 2) Hippolytos ( peategelased Hippolytos, Phaidra, Theseus, Aphrodite, Artemis ) põhineb 2 jumalanna omavahelisel rivaalitsemises. Jumalanna aphrodite on artemise peale kade, kuna teose kangelane austab teda, mitte aph. Traagika seisneb selles, et phaidra armub hippo-sse, avaldab talle armastus, see põlatakse ära. Aphaidra tapab end ja jätab maha hipp-sest halva kirja, thesus neab oma poja ära, hipp hukkub
Jõudsidki tagasi Kreekasse ja Iason ja Medeia viisid kuldvillaku Peliasele. Iason kuulis, et Pelias oli ta isa enesetapule sundinud ja ema oli murest surnud, ning Iason tahtis kätte maksta: Medei abiga tapeti Pelias. Lõpuks hülgas Iason Medeia: Neile sündis 2 poega, kuid Iason abiellus Korintose kuninga tütrega. Medeia oli šokis, ja Iason teatas, et Media ei olnud päästnud teda, vaid Aphrodite. Medeia tahtis tappa Iasoni uut pruuti, määris kauni rüü kokku mürgiga ja saatis Iasoni mõrsjale. Nii kui pruut selle selga pani, läks tema ihu põlema ning naine suri. Medeia tappis oma 2 last ja enne kui Iason oma pruudi eest kätte kaksta jõudis, lendas Medei lohedega minema. 2. Homerose „Ilias“ Sündmustik algab Achilleuse vihaga, sest kreeklastel õnnestus Troojast vange võtta, kus hulgas oli ühe preestri tütar, kes on nõus lunaraha maksma. Agamemnon keeldub, mille peale preester pöördub jumalate poole, kellest Apollon teda aitab, saates laagrile katku
õpetuse järgi nende sekka kivi, mispeale sõjamehed hakkasid üksteist tapma. Aietes oli nördinud ning läks uut salanõu hauduma. Ent Medeia aitas villaku kätte saada (salaja; seda valvas lohe) ning mehed põgenesid koos Medeiaga juba samal ööl. Aietes saatis oma poja Apsyrtose põgenikke taga ajama, ent Medeia tappis oma venna. Õnnelikult pääseti ka Skylla terava kalju ja Charybdise veekeerise eest. Kreekasse jõudes läksid argonaudid laiali. Pelias oli vahepeal sundinud Iasoni isa enesetapule; Iason otsustas kätte maksta. Medeia kutsus Peliase tütred ning näitas neile oina noorendamist lõikas looma tükkideks, viskas katlasse ning ütles võlusõna, mispeale katlast kargas välja noor tall. Tütred tegid kõheldes isaga samuti, ent kui nad võlusõna ootama jäid, oli Medeia juba kadunud. Medeia tegi Iasoni pärast igasugu õudusi; ent Iason jättis ta lõpuks maha, et abielluda Korintose kuninga tütrega
motiive: kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteoreetikutele. Kõige enam kirjutas ta epigramme, mis olid lihvitud, kokku surutud ja tihti vaimuka puändiga lühikesed pilkeluuletused. 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Hellenismi perioodil said eeposed taas populaarseks. Neis sai oluliseks ka iga üksik episood ja detail. Apollonius Rhodiuse "Argonautika" teos kirjeldab legendi Iasoni ja argonautide retkest kuldvillaku järele müütilisele Kolchise maale. Aratose "Ilmastikunähtused" õpetlikke fakte sisaldav kataloogeepos Kallimachose "Hekale" sarnaselt eeposele ,,Argonautika" müütlise sisuga lühieepos. Muistne kuningas Theseus peatus hoolitseva Atika lese Hekale juures ja pühendas talle hiljem Ateena linnaosa. Sellised lühieeposeid hakati nimetama ka epüllioniteks. 86. Mis on bukoolika
Tekstid on õpetatud ja viimistletud, rõhutatakse ebatavalisi detaile, vähetuntud motiive: kogu Aleksandria luule eripära! Mõju Rooma luuletajaile, eelkõige Catullusele ja teistele neoteerikutel 85. Nimetage ja iseloomustage hellenistlikke eeposeid. Apollonios Rhodios - Kallimachose õpilane. Ilukirjanduslik põhiteos: hellenismiaja ulatuslikem eepos Argonautika (4 laulu, 5835 rida), käsitleb argonautide retke ning Iasoni ja Medeia suhet Jäljendab Homerost, kasutab arhailisi sõnu ja vormeleid Sisu osas keskendub inimese hingele, kangelaste tunnet e kirjeldusele ja analüüsile 86. Mis on bukoolika? Nimeta selle olulisemaid esindajaid kreeka kirjanduses. Bukoolika e pastoraal e karjuseluule Kirjandusliku zanrina tekib hellenismiajal Esindajad: Theokritos, Moschos ja Bion ,,Idüll": teos, mis kirjeldab elu idealiseeritud looduses (sageli karjuste ja
Tõenäoliselt lauldi lugulaule kangelastest ja nende vägitegudest juba Mükeene perioodi lossides. Pärast Mükeene tsivilisatsiooni langust pärandati neid laule ja lugusid põlvest põlve traditsioonilises värsivormis kangelaslauludena. Kujunesid mitmed eepilised teemad. Nii lauldi Heraklese arvukatest vägitegudest, kangelase Iasoni ja tema laeva Argo mereretkest kuldvillaku järele, Teeba kuninga Oidipuse kurvast saatusest ning tülist tema poegade vahel, mis lõpuks tõi kaasa Teeba linna hävitamise, ja paljust muust. Kõige armastatumaks kujunes aga Trooja sõja lugu. See jutustas Väike-Aasia rannikul