1. Riikide arengutase on näitaja mille alusel saab riikide pingerida koostada, võrrelda ja arengutaseme järgi rühmadesse jaotada. Näitajad millega riikide arengutaset võrreldakse on: SKT ühe elaniku kohta, riigi majandusstruktuur, energia tootmine inimese kohta ja energia tarbimine inimese kohta jms. 2. SKT – mingi aja jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Inimarengu indeks – riikide arengutaset iseloomustav näitaja mis koosneb: SKT-st, haridustasemest ja keskmise eluea osaindeksist. 3. Riike saab rühmitada põhja ja lõuna riikideks; arenenud riikideks ja arengumaadeks. 4. Agraarühiskond on ajalooliselt kõige varajasem ühiskonnatüüp, kus tegeletakse ülekaalukalt põllumajanduse, kalanduse ja küttimisega. Tänapäeval kohati levinud Aafrikas, Okeaanias ja Aasias. 5. Industriaalühiskond on ühiskond, kus inimeste põhilised tegevusalad on tööstus ja ehitus ning pe...
Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus 1. Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenennud riikidega. 0,862 - 0,893 Ladina-Ameerika ja 0,703 - 0,818 Kariibia
Eesti arengutaseme võrdlemine Soome ja Lätiga Kristo Martin Vinni 10A Inimarenguindeks · Aastatel 1990 1995 on Lätis IAI langenud, kuid nüüd on see tõusuteel. Riik on 43 kohal. · Eestis on 1990 1995 aastatel IAI vaikselt langenud, kuid nii nagu Lätiski, on see tõusnud päris kiiresti. Riik on 34 kohal. · Soomes on IAI juba 1980 aastast ainult tõusnud. Riik on 22 kohal Sisemajanduse toodang inimese kohta · Soomes on SKT pidevalt tõusnud. · Eestis on pärast 2008 aastat hakanud SKT langema. · Aastal 1995 langes SKT Lätis järsult, siis hakkas tõusma kuni 2007 aastani ning pärast seda on taas
Ajastu Agraarajastu Industriaalajastu Infoajastu Peamised Põllumajandus, metsandus, Töötlev tööstus, Teenindus, info töötlemineja mahandusharud Kalandus, jahindus Tekstiili,masinatööstus edastamine, transport Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis või teenindusüksus Töö iseloom Käsiitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajatest Valdav osa teeninduses põllumajanduses tööstuses Peamine Maakond Riik Kogu maailm tegevuspiirkond Osalemine ...
Markus Christopher Kitt Eesti arengutaseme võrdlemine teiste riikidega IAI Riikide koht IAI järjestuses: Norra Eesti Venemaa 1. 34. 66. IAI arengutrend: SKT Norra, Eesti ja Venemaa SKT inimese kohta (US $) : (Andmed on aastast 2009) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2009: Norra Eesti Venemaa 2. 31. 34. SKT/in arengutrend:
2 ÜRO Inimarengu aruanne ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, lüh. UNDP) on ÜRO ülemaailmne arengule sihitud võrgustik, mille eesmärgiks on toetada riiklikke ja regionaalseid arenguprogramme, kusjuures tähelepanu keskmes on madalama elatustasemega riigid ja arengumaad. Arenguprogramme realiseerivad riiklikud ja valitsusvälised organisatsioonid. ÜRO Inimarengu indeks ( edaspidi IAI ) on riikide võrdlemisel kasutatav indeks, mis arvestab elanike sissetulekuid, kirjaoskust, haridustaset, keskmist oodatavat eluiga, iivet jm. Sellega mõõdetakse inimeste heaolu ning lastehoolekannet. Paljud kasutavad seda, et liigitada riike esimese, teise ja kolmanda maailma riikideks. Indeks töötati välja 1990. aastal Pakistani majandusteadlase Mahbub ul Haq poolt ning seda on kasutatud alates 1993. aastast ÜRO Arenguprogrammi poolt igaastase inimarenguindeksi koostamisel.
kohta seega on Itaalia päris korralikult parandanud seda. Eesti väikelaste suremus on hetkel 6 väikelast 1000 kohta, kuid alles 20 aastat tagasi oli see 18 last 1000 väikelapse kohta. Eesti kohta on see väga hea muutus. Tõenäoliselt on need muutused toimunud tänu meditsiini arenemisele, sest lapsed haigestuvadki kõige enam sellises vanuses, kuid nüüd on erinevaid ravimise viise. Regioon IAI väärtused (HDI value) ja selle muutumine Kõrgelt arenenud riigid (OECD) IAI on tõusnud 1980-2010 aastatel 0,723-lt 0,853-le. Ida-Aasia ja Okeaania (East Asia and the Pacific) IAI on tõusnud 1980-2010 aastatel 0,391-lt 0,650-le.
Eesti majandusgeograafilise asendi ja arengutaseme võrdlemine Austraalia ja Peruuga 1. Riikide inimarenguindeksi IAI (HDI) võrdlus Eesti Peruu Austraalia Inimarenguindeks 0,835 0,725 0,929 Koht järjestuses 34 80 2 Arengutrendid Alates 1991. Peruu IAI on Aastast 1980 on (1980-2011) aastast on Eesti lakkamatult Austraalia IAI IAI pidevalt tõusnud alates pidevalt tõusnud, tõusnud, tõus 1980. Aastast, kuid alates stabiliseerus Peruu on 1980. aastast 2005 2005. aastal. aasta 0,574 pole tõus olnud punktilt tõusnud oluliselt suur, 0,741 punktini stabiliseerus. 31
Eesti arengutaseme võrdlemine Taani ja Venemaaga Teostaja: Klass: Mina valisin riikideks Taani (IAI Eestist kõrgem) ja Venemaa (IAI Eestist madalam). 1. A) Riikide IAI-d Taani 0,895 Eesti 0,835 Venemaa 0,755 Joonis 1. Eesti, Taani ja Venemaa inimarenguindeksite võrdlus B) Mitmendal kohal on riigid IAI järjestuses maailmas Taani 16nes Venemaa- 66s Eesti -34s C) Millised on arengutrendid, kuidas IAI on mutunud? Taani - Alates 1980st tõsnud Taani IAI, kuid vahepeal 1990ndal aastal toimus langus ja nüüdseks on stabiliseerunud. Venemaa- Aletes 1995st on vähehaaval tõusnud ja 2005-2011 aastal teinud pisikese kõikumisi. Eesti- Alates 1990-95ni toimus Eesti langus. O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate jooksul on olnud ka väikseid kõikumisi. 2
Eesti arengutaseme võrdlemine Taani ja Venemaaga 1.Kui suur on riikide IAI-d, koosta tulpdiagramm Eesti 0,835 Venemaa 0,755 Taani 0,895 *Mitmendal kohal on riigid IAI järjestuses? Eesti 34 Venemaa 66 Taani 16 *Millised on arengutrendid, kuidas IAI on muutunud? Taani - Alates 1980st tõsnud Taani IAI, kuid vahepeal 1990ndal aastal toimus langus ja nüüdseks on stabiliseerunud. Venemaa- Aletes 1995st on vähehaaval tõusnud ja 2005-2011 aastal teinud pisikese kõikumisi. Eesti- Alates 1990-95ni toimus Eesti langus. O,171-0,16le. 1996-2005 tõusis IAI ja aastate jooksul on olnud ka väikseid kõikumisi. 2.Kui Suur on riikide SKT/in? Eesti - 34347 Venemaa - 16799 Taani 14561 Mitmendal kohal on riigid SKT/in järjestuses? Taani 19nes Eesti 47s Venemaa 53s
RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. ARENENUD JA ARENGUMAAD I kursuse teema: ÜHISKONNA ARENG JA ÜLEILMASTUMINE MAAILMA JAOTUMINE ARENENUD RIIKIDEKS JA ARENGUMAADEKS EHK PÕHJAKS JA LÕUNAKS 2 RIIKIDE ARENGUTASET ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD SKT riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja osutatud teenuste koguväärtus rahalises väljenduses 1 elaniku kohta USDs ÜRO inimarengindeks ehk IAI (HDI) heaolu näitaja, mis koosneb SKTst, hariduse ja keskmise eluea näitajatest. IAI skaala on 0st üheni (0.0001,000). (vt. tabel Õ lk 33) Rahvastiku hõive erinevates majandussektorites (esmasektor, töötus, teenindus) Kirjaoskus ehk haridustase Eluiga Imikusuremus Ekspordiimpordi struktuur (arengumaadel ekspordis ülekaalus tooraine ja põllumaj.saadused, arenenud riikides tööstustoodang) Elektrienergia tarbimine elaniku kohta
Hiina inimarenguindeks on 0,762. See on üldise arvestusega keskmine. Väga kõrgeks inimarenguindeksiks loetakse 0,968 ja madalaks loetakse 0,329 Maailma arvestuses on Hiina inimarenguindeks 94 kohal (Indeksid on arvutatud 2006. aasta andmete järgi). Hiina kuulub keskmiste arengutasemega riikide hulka Hiina kuulub Ida Aasia ja Okeaania regiooni. Hiina on enda regioonis 6. kohal ning maailma arvestuses 94 kohal .Väikseima arengutasemega Hiina IAI 1980. aastal oli 0,404. 1980 aastast peale on see sujuvalt tõusnud. 2000 aastal oli juba inimarengu indeks 0,588. Hiina asub oma regioonis keskmisest kõrgemal tasemel ning on võrreldes kõrgeima ja madalaima IAI riigiga selles regioonis olnud pidevas kasvujärgus ilma madalseisude ja allakäikudeta. Alates 2005. aastast on kõikides riikides olnud aeglustuv kasv, mis viitab näiteks majanduskriisile või mõnele riigisisesele segadusele. Hiina stabiilset kasvu
Eesti arengutaseme võrdelmine Venemaa ja Luxembourgiga Joonis 1. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi inimarenguindeksi võrdlus. Riikide koht IAI järjestuses. Eesti Luxembourg Venemaa 34 25 66 IAI arengutrend Kõigil kolmel riigil on IAI kasvanud jõudsalt aastatel 1995 2006. Joonis 2. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sisemajanduse kogutoodang inimese kohta võrdlus. (US$) Riikide koht SKT/in järjestuses aastal 2005. Eesti Venemaa Luxembourg 60 83 2 SKT/in arengutrend Luxembourgil on SKT/in kõrgem kui Eestil ja Venemaal. Joonis 3. Eesti, Venemaa ja Luxembourgi sissetulekuindeksi võrdlus.
haridustaseme ja keskmise eluea osaindeksitest. pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi; haridustase, mida mõõdetakse täiskasvanute kirjaoskuse järgi; elustandard, mida mõõdetakse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta (USD). IAI skaala on 0-st üheni. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM IAI arvutamine ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM IAI riikides roheline - kõrge kollane - keskmine punane - madal hall - pole määratud http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/e/eb/HDImap.PNG ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Keskmine oodatav eluiga ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM
Mongoolia arengutaseme iseloomustus 1. Riikide inimarenguindeksi ja selle osakomponentide võrdlus Riik IAI indeksi koht IAI väärtus Oodata Keskmine RKT (GNI) elaniku eluiga õpinguaastate arv kohta (USD PPP 2012) Rootsi 12 0,898 81,82 11,74 43201,35 Venemaa 57 0,778 67,98 11,83 22616,58 Indoneesia 108 0,684 70,83 7,51 8970,35
ARVUTITUND Suurbritannia arengutaseme iseloomustus Anna Mari Tamm/11a 1. Inimarenguindeksi muutus 1980-2010. 1) Suurbritannia kuulub OECD regiooni. 2) Inimarengu indeks on viimase kolmekümne aastaga arenenud Suurbritannias 0.112, OECD riikides 0.13 ja maailmas 0.169 võrra. Seega maailma ja Suurbritannia IAI muutude vahe on 0.057, mida ei ole palju. Võib öelda, et maailm, OECD ja Suurbritannia arengud on olnud sarnased, nad on arenenud sama palju. 3) Joonis 1. IAI areng 1890 2010. Allikas: International Human Development Indicators. 2. Inimarenguindeksi osakomponendid Tabel 1. IAI (HDI) osakomponendid Riik IAI indeksi IAI väärtus Oodatav Õpinguaastad RKT elaniku
Polüalleelsus- on populatsioonis ühe tunnuse määramine rohkem kui kahe alleeli poolt. Nt. silmavärvus ja vererühmad. Vererühmad on inimestel erinevad, sest nende punastel vererakkudel (erütrotsüütidel) on erinevad antigeenid. Need antigeenid (teatud molekulid) on määratud geenidega. Vererühmad A, B, AB, O. ABO-süsteem on määratud kolme alleeliga IA, IB, i Veregrupil märgime alleeli I-tähega. A-IA, IA, IAi B-IB, IB, IBi AB-IA,IB O-ii Reesussüsteem Alleel R määrab reesusantigeenide tekke erütrotsüüdile. Alleel r (retsessiivne) määrab, et erütrotsüüdil ei ole reesusantigeeni. Reesuspositiivne (Rh+) on inimene, kelle erütrotsüütidel on reesusantigeenid. Reesusnegatiivne (rh-) Reesuskonflikt- ema ja loote vahel. Sünnitusel satub loote verd ema vereringesse, emal tekivad antikehad. Need kahjustavad järgmist loodet.
(3) Nii suured erinevused võivad tuleneda sellest, et Egiptuses on arstiabi raskemini kättesaadav ning elutingimused võivad olla samuti osadel kehvad. Asi võib olla veel selles, et Egiptuses on inimestel väike sissetulek ja ei ole võimalusi. Graafik 1. Inimarengu indeksi arengu diagramm erinevate riikidega (1980-2010): Allikas: International Human Development Indicators http://hdrstats.undp.org/en/tables/default.html Kõikides riikides on näha IAI kasvu, Egiptusel on see üsna stabiilne, kuid siiski on kasvanud. Aastal 1980 oli Egiptusel IAI 0,566 ja aastaks 2010 oli see juba tõusnud 0,62 piirini, mis on võrreldes Aasiaga üsna väike kasv. Aasial oli aastal 2000 IAI 0,527 ning aastaks 2010 oli see juba tõsunud 0,9-ni. Vt. graafik 1. Tabel 2. Riik IAI indeks Koht Keskmine Täiskasvanute SKT inimese (HDI value) maailma oodatav (üle 15.a) kohta (GDP
Ülesanded Perekonnas on 2 last üks on 0 vererühmaga teine AB vererühmaga. Koostage pärandumis skeem, ning määrake kõikide isikute genotüübid ja vanemate vererühmad. Mis suguste vererühmadega lapsed võiks selles peres veel sündida ? Inimese ABO-süsteemi vererühmad Vere Genotüüp Kellele doonoriks Tema doonorid rühm O ii O, A, B ja AB O A A A I I ja A ja AB O ja A IAi B IBIB ja B ja AB O ja B IBi AB IAIB AB O, A, B, ja AB P: IAi x IBi I: ii 0rühm II: IAIB AB rühm III : IAi IV : IBi Viirused Viiruse eluomadused, eluta objektid Elusorganismi omadused- arenemisvõime, pärilikkuse aine (DNA, RNA) Eluta objekti omadused- ei toitu, ei hinga, ei paljune iseseisvalt Viiruse ehitus Genoom- DNA, RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet, kapsiid- ül kaitse, osaleb viiruse
Eesti arengutaseme võrdlus teiste riikidega Valisin väga kõrgelt arenenund riikide hulgast Singapuri, kõrgelt arenenud riikide hulgast Eesti ja väga madala arenguga riikidest Senegali. 1. Riikide arengutaseme võrdlus IAI (Inimarenguindeks) baasil. Joonis 1: IAI võrdlus. Singapur (0,944) on Inimarenguindeksi edetabelis 23. kohal, Eesti (0,883) on 40. kohal ja Senegal (0,464) 166. Singapuri IAI areng on olnud viimase 25 aasta jooksul pidev ja kiire. Eesti on samuti peale 1990ndate alguse taandarengut tublisti arenenud. Senegali areng viimase 15 aasta jooksul on olnud aga pisut tagasihoidlikum. 2. Riikide arengutaseme võrdlus SKT/in andmete baasil. Joonis 2: SKT/in võrdlus Singapuri näitaja 49,704 on selles arvestuses üks maailma paremini arenenum riik, hoides 7. kohta. Eesti 20,361 annab 43. koha ja Senegali 1,666 koha number 147.
inimese kohta Inflatsiooni tase 241.41 (2000) joonis 4. Nepali SKT inimese kohta Interneti kasutajaid 0,30 (2002) (100 inimese kohta) aastatel 1990 2002 alliask: Globalis Juurdepääs puhtale veele 90% (2004) Nepal on üks mailma vaesemaid riike.oma IAI alusel kuulub Nepal alam- Sahaara riikide hulka.Viimastel aastatel on Nepali IAI küll kasvanud kuid võrreldes näiteks Eestiga on inimarengu indeks Nepalis 0,2 punkti võrra madalam (vt. Joonis 5). joonis 5. Nepali ja eesti IAI aastatel 1990 -2002 allikas: Globalis 3 3) Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse Alates 23
Õpinguaastad on Norras pikemad, 0.57 võrra suurem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on vahe 12.703. Eestiga võrreldes on Saksamaa inimearenguindeks 0.07 kõrgem ning asub 25 kohta eespool. Sakamaal on oodatav eluiga 5.6 aastat pikem. Õpinguaastad on Eestiga võrreldes pikemad, 0.12 võrra suurem kui Eestis. RKT elaniku kohta on Saksamaal ligi 2 korda suurem kui Eestis. Tansaaniaga võrreldes on Saksamaa 143 kohta kõrgemal. Tansaanias on väga madal IAI ning asub madalas regioonis. Oodatav eluiga on 22.2 aastat pikem kui Tansaanias. Õpinguaastad on Saksamaaga võrreldes ligi kaks korda lühem. RKT elaniku kohta on Tansaanias 33.526 võrra väiksem kui Saksamaal. Brasiiliaga võrreldes on Saksamaa 75 kohta eespool. Brasiilia asub kõrges regioonis. Oodatav eluiga on Brasiilias 6.9 aastat lühem. Õpinguaastad on Brasiilias lühemad, 0.265 võrra lühem kui Saksamaal. RKT elaniku kohta on Saksamaal 24.692 võrra suurem kui Brasiilias. Tabel 1
Eesti arengutaseme võrdlus Hollandi ja Jamaicaga Kõrgema arenguga riik - Holland Madalama arenguga riik Jamaica Joonis1. Eesti, Jamaica ja Hollandi inimarengu indeksite võrdlus Hollandi IAI on hetkeseisuga ~0,85 , Eesti oma ~0,8 ja Jamaica oma ~0,68. Holland on riikide inimarengu taseme järjestuses kolmandal kohal, Eesti kolmekümne neljandal ning Jamaica seitsmekümne üheksandal. Holland ja Eesti kuuluvad väga kõrge inimarenguga riikide hulka , Jamaica kõrge inimarenguga riikide hulka. Joonis 2. Hollandi inimarenguindeksi komponentide võrdlus Hollandis on kõige kõrgemalt arenenud tervis ~0,95 ning kõige madalamalt sissetulek ~0,8 Joonis 3
- teenindavad harud: 74,1% Tööpuuduse määr: 13,2% Koht maailmas: 132 Tööstustoodangu kasv:3,2% Koht maailmas: 30 Hõive: - põllumajandus: 3,5% - tööstus: 25,9% - teenindavad harud: 70,6% Mida ekspordib? - sõidukid ja nendega seotud osad 25%, - masinad ja elektriseadmed 21%, - rauda ja terast 5%, Mida impordib? - masinad ja elektriseadmete 19% - sõidukite ja nende varuosade 13%, - kütuse ja mineraalõlid 11% Riigi arengutase - IAI: 0.83 - koht IAI edetabelis: 37 - võrdlus maailma keskmise IAI-ga: ei leidnud maailma keskmist IAI-d Slovakkia kuulub arenenud riikide hulka, sest riigis on toimunud majanduse, heolu ja arengu kasv, lisaks on paranenud kaupade ja teenuste kvaliteet ning säästetakse oma keskkonda. Turismi arengu eeldused Slovakkiat teatakse eelkõige seal asuvate Tatra mägede tõttu. Talviti käiakse Slovakkias mäesuusapuhkust veetmas (mäesuusakeskused Madal- ja Kõrg-Tatras, Ruzomberok, Krompachy jt
KAASAJA POLIITILINE KAART. RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD. 1.Täida tabel eri arengutasemega riikide võrdlemiseks. Andmed leiad järgmistelt linkidelt. http://hdr.undp.org/en/countries/ ((SKT, IAI ja riigi koht selles tabelis, täiskasvanute kirjaoskus, keskmine eluiga sünnihetkel, imikusuremus, interneti kasutajad 100 el. kohta) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_fertility.htm (sündimus 1000 elaniku kohta ) http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_mortality.htm (suremus 1000 elaniku kohta, meeste ja naiste eluiga, imikusuremus http://esa.un.org/unpd/wpp/Sorting-Tables/tab-sorting_population.htm (linnaelanike %) http://esa.un
4 kaugel lõunas; Cerro Aconcagua on läänepoolkera kõrgeim mägi, Laguna del Carbon on madalaim punkt läänepoolkeral. Riigi arengutaseme iseloomstus Inimarengu üldandmed Argentina kuulub kõrgesse inimaregugruppi, mille inimarengu indeks on 0,866(2009).Argentina asub inimarengu indeks põhjal 49. kohal.Sarnase näitajaga on veel Läti, mille IAI on 0,866 ja Uruguay, mille IAI on 0,865.Argentina kuulub Cairni gruppi. Argentina kuulub Ladina-Ameerika regiooni.Riigi kui ka regiooni tase on 1975-2005 ainult tõusnud.Aastatel 1980-1990 toimus Argentinas väike IAI langus, kuid peale seda hakkas IAI uuesti tõusma. Eesti on Argentinast arenenum riik, kuna Eesti asub IAI põhjal 40. kohal.Eesti inimarengu indeks on 0.883.Eestis on kõrgem eluiga ka, kui Argentinas.Argentinas keskmine eluiga on 75,2 aga Eestis on 72,9 eluaastat
„Classical genetics is the branch of genetics based solely on visible results of reproductive acts.“ Gregor Mendel 1860ndad Katsed hernestega Pärilikkusseadused Meioos Ristsiire Dominantsus ja retsessiivsus … Kodominantsus Intermediaarsus Veregrupid, kiiresti IA; IB; i Kodominantsus ja dominantsus-retsessiivsus IA = I B > i Veregrupid AB (genotüüp IAIB) A (genotüüp IAi või IAIA) B (genotüüp IBi või IBIB) 0 (genotüüp ii) Mendel, herned ja reeglid Mendeli I e. ühetaolisusseadus Kahe homosügootse isendi ristamisel on järglaspõlvkond identne. AA x aa = 4Aa Mendeli II e. lahknemisseadus Kahe heterosügootse isendi ristamisel toimub järglaspõlvkonnas nii geno- kui ka fenotüübiline lahknemine. Aa x Aa = AA; 2Aa; aa Genotüüp1:2:1 Fenotüüp 3:1 v
Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 3. A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB- vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid. Milliste vererühmadega lapsi võib tütre perekonnas veel sündida? Naine- Mees- . Tütar Skeem genotüüpidega: Naine IAi Mees ii Tütar ii tema abikaasa IAIB Nende laps IAi Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka. 4. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. Ä-pruun, a-valge. F1: Äa aa I põlvkonna genotüübid Äa a a gameedid
Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 3. A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB- vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid. Milliste vererühmadega lapsi võib tütre perekonnas veel sündida? Naine- Mees- . Tütar Skeem genotüüpidega: Naine IAi Mees ii Tütar ii tema abikaasa IAIB Nende laps IAi Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka. 4. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. Ä-pruun, a-valge. F1: Äa aa I põlvkonna genotüübid Äa a a gameedid
Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 2) A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB-vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A- vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid. Milliste vererühmadega lapsi võib tütre perekonnas veel sündida? Naine- Mees- . Tütar Skeem genotüüpidega: Naine IAi Mees ii Tütar ii tema abikaasa IAIB Nende laps IAi Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka 3) Joonisel on kujutatud sugupuu, kus esineb daltonism. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d-daltonismi määrav retsessiivne alleel. 1- XdY 2-XDXd 3- XDY 4- XhY 5- XhXh 6- XHY 7- XHY
II Genotüübid XHXH XHY XHXN XNY II fenotüübid Haige tütar Haige poeg Terve tütar Terve poeg Peresse võib sündida veel haige tütar ning poeg, aga ka terve tütar ja terve poeg. Haige lapse sündimise tõenäosus on 50%. 6. Ema vererühm on A, tema kaks last on vererühmadega 0 ja B. Millise vererühmaga võib olla nende laste isa? Põhjenda pärandumisskeemi abil! I IAi (ema) JBi (isa) Gameedid IA i JB i II Genotüübid ii JBi II Fenotüübid 0 B Isa vererühm on B, sest nende laps on isalt pärinud B vererühma 7. Koosta skeem, mille abil tõestate, et poisse ja tüdrukuid sünnib enam-vähem võrdselt. I XY XX Gameedid X Y X X II Genotüübid XX XX XY YX
Indid. Jamaika sai täieliku iseseisvuse aastal 1962. Langev majanduslik olukonrd viis seitsmekümmnendatel kuritegevuse kasvuni ning tekkisid kuritegelikud organisatsioonid mis tegelesid narko veoga ja rahapesuga. Kuritegevust, narkovedu ja teisi probleeme esineb Jamaical siiamaani, kuid enamus Jamaica piirkondadest on ohutud ning heas majanduslikus seisus. Rahvastik Arenguta s e Jamaica inimarenguindeks (IAI) on 0,766. Üks koht kõrgemal IAI nimekirjas asub Tonga. Maailmas on ta seega 100. kohal (2009a. seisuga). Jamaica on seega keskmise arengutasemega riik.Jamaica kuulub Ladina-Ameerika ja Kariibi mere regiooni. Nagu jooniselt on näha, on Jamaica IAI arenenud suhteliselt samas tempos kui Ladina-Ameerika ja Kariibimere regiooni IAI, kuid jääb ikkagi sellele alla. 2. Pilt: Jamaica IAI (HDI) Tabel. 1. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1980-2005 Regioon IAI väärtused ja selle muutumine
Riigi arengutaset iseloomustavad indikaatorid: Puhta vee kättesaadavus: 100% elanikkonnast; Üle 65-aastased: 12% elanikkonnast; Sooline võrdsus teenistuses: 48,6% ; Energia tarbimine (naftat või mõnda alternatiivset energiaallikat): 7798kg/inimene; Inflatsioon (alates 1990): 137% . USA on väga kõrgelt arenenud riik. Enamik inimarengut iseloomustavaid tegureid on keskmisest kõrgemad (keskmine eluiga, interneti kasutamine, kirjaoskus jne) . Riikide võrdlus SKT- ja IAI indeks SKT 14 256 mld dollarit (2009) SKT elaniku kohta 46 380 dollarit (2009) . USA IAI indeksilt maailmas 12. kohal. SKT on maailma suurim tänu loodusvarade rohkusele, kõrgeltarenenud infrastruktuurile ning aktiivsele majandustegevusele. USA suur SKT inimese kohta on kõrge tänu loodusvarade rohkusele, kõrgeltarenenud infrastruktuurile ning aktiivsele majandustegevusele. USA kuulub kõrgelt arenenud riikide hulka (OECD). Viimase 30 aasta jooksul on USA olnud
tähendab kõrgeimat võimalikku inimarengu taset.Inimarengu indeksi järgi jaotatati riigid kuni 2010. aastani kvartiilide kaupa: väga kõrge inimarengu indeks ( > 0,79) kõrge inimarengu indeks (0,690,78) keskmine inimarengu indeks (0,520,68) 13 madal inimarengu indeks (< 0,51) Tabel 2 Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2015. Allikas: Human Development Report Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid (OECD) 0,801-0,896 Muutus 0,47% Kõrge arengutasemega riigid 0,574- 0,746 Muutus 1,06% Keskmise arengutasemega riigid 0,465- 0,631 Muutus 1,23% Madala arengutasemega riigid 0,356- 0,497 Muutus 1,35% Venemaa kuulub väga kõrge arengutasemega riikide hulka. Venemaa IAI on 0.804. IAI osakomponendid
1 reegel Dfd=Dfn (definitsioon peab olema tasakaalus, st defineeriv pole liiga suur defineeri tava jaoks) 2 reegel Idem per idem seesama sellesama kaudu (tõlk). Defineeritavas ei tohi esineda defineerivat. Maailmas elab 7 miljardit inimest. Hiinlane- on rahvus, kelle esindajaks on olnud Konfutsius. Hiinlane on rahvus, keda maakeral on kõige enam. Jaapanlane- on rahvus, kelle riigis on Eesti sumomaadleja Baruto. 3 reegel! Definitsioond ei tohi olla eitav, väljaarvatud juhul, mil defineeritav on eitavas vormis. Ei tohi olla eitavas vormis, kuna eitavalt edastatakse vähe informatsiooni. Eitavas vormis varjatakse sisu, ei edastata tunnuseid. Võõramaalane/mittekodanik- (on eitav mõiste) isik, kel puudub antud riigi kodakondsus. Punkt on matemaatiline suurus, millel puuduvad mõõtmed (Eukleides). Vale, kuna sees on eitus. 4 reegel Lgrotum per iqnotius ei tohi olla definitsioon, mis on tundmatu tundmatu kaudu (tõlk) - definitsioon pea...
Riike jaotatakse 1)põhi ja lõuna 2) majanduslike ja sotsiaaldemokraafiliste näitajate alusel 3) panuse järgi maailmamajandusse -inforiigid(rikkad riigid, tööstuse osakaal kahaneb, teeninduse osakaal kasvab N: lääne euroopa, põhja-ameerika; jaapan, austraalia,kanada,uus-meremaa) -tööstusmaad(odav tööjõud, keskmise arengutasemega, kapitali napib, alltöövõtjad,kiiresti arenevad N: Singapur, Hiina, Korea, Mehhiko, Brasiilia) -toorainemaad(ressursirikkad, põllumaj.saadused, naftariigid,isatndusriigid, metallimaakide väljavedajad ) -naftariigid(N:Kuiveit, Saudi-Araabia,Iraan, Iraak) -metallimaakide väljavedajad(N:Tsiili, Sambia ) -vaesed riigid(pole loodusvarasid, pole kapitali, pole odavat tööjõudu, ei tunta huvi investeeringute vastu.N: Afganistan, Aafrika riigid MIN.2 näitajat riigi hindamisel, mida rohkem seda parem. N: 1)SKT(GDP)- majanduse kogutoodang riigisiseselt, aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste turuväärtus dollarites, ü...
koguväärtus.Eesti skt on 10000 usd ühe elaniku kohta. Kõrgelt arenenud riik on põhjariik, kus inimestel on hea elada, skt on ühe inimese kohta üle 20000usd ja inimarengu indeks on üle 0,800. Norra on üks maailma kõige kõrgemini arenenud riike. Majandus on inimesele vajalike hüvede tootmise , müümise ja ostmise ning tarbimise keeruline süsteem. Hõivestruktuur on inimeste rakendatus erinevates majandus harudes. Iai ehk inimarengu indeks e. näitaja. Tehnoloogia on viis, kuidas ja milliste tööprotsessidega antud majandus teatavaid hüvesid valmistab, sõltub omakorda inimvahekordadest.Tootmisviis majanduses kasutatavad tehnoloogiad ja neid võimaldavad inimvahekorrad ning töökorraldus. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond, töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Peamised tegevusalad on tööstus ja ehitus. Infoühiksond on ühiskonnakorraldus, milles
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE Globaliseerumine- kogu maailma haarava majandus- ja kultuurialaste kontaktide laienemine side- ja transporditehnoloogia arengu tulemusena Globaliseerumine vajalik: 1.Kolooniate poliitiline iseseisvumine 2.Arenenud riikide vaheline majanduskoostöö 3.Rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerumine 4. Pidev tehnoloogiline uurimis- ja arendustöö · Sisemajanduse kogutoodang ehk SKT- aasta jooksul riigi territooriumil toodetud kaupade ja teenuste koguväärtus. Riikide võrdlemiseks arvutatakse SKT ühe elaniku kohta. Ülemaailmsel tasandil üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks. ÜHISKONNAGEOGRAAFIA E-KURSUS GÜMNAASIUM Inimarengu indeks IAI on riikide arengutaset iseloomustav näitaja, mis koosneb 1) SKT 2) haridustaseme 3) keskmise eluea indeksist ·pikk ja tervislik elu, mida mõõdetakse oodatava eluea järgi ·harid...
on Kuuba inimarengu indeks. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 36 ja Kuuba on 48 kohal. 2. Joonis 2. Järeldus: SKT/in on Maltal kõige kõrgem ning Kuubal on kõige madalam. Eestil on SKT/in palju kõrgem kui Kuubal ja natuke madalam kui Maltal. Eesti on 42 kohal riikide järjestuses, Malta on 37 ja Kuuba on 88 kohal. 3. Joonis 3. Järeldus: Täiskasvanute kirjaoskus on Kuubas ja Eestis palju suurem kui Maltal, aga Maltal on IAI ja SKT/in nendest kolmest kõige kõrgem. Eesti on 3 kohal riikide järjestuses, Malta on 61 ja Kuuba on 2 kohal. Kuigi Eestil ja Kuubal on täpselt võrdne arv (99,8) on siiski Kuuba 2 kohal ja Eesti 3 kohal. 4. Joonis 4. Järeldus: Loodetav eluiga on Eestil kõige madalam ning Maltal kõige kõrgem. Kuubal on natuke madalam kui Maltal loodetav eluiga ,aga Eestist on Kuubal loodetav eluiga palju kõrgem. Eesti on 92 kohal riikide järjestuses, Malta on 18 ja Kuuba on 32 kohal. 5. Joonis 5.
Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus, rahvastiku tihedus – rahvaarv/pindala, rändesaldo- sisse- ja väljarände vahe. 6
kasutatakse analüüsivat ristamist, mille käigus ristatakse dominantse tunnuse kandja retsessiivse isendiga. Genealoogiline meetod on inimese sugupuu abil tema genotüübi väljaselgitamine. Selgitatakse kas inimene on selle tunnuse suhtes homosügoot või heterosügoot. Peamiselt kasutatakse pärilike haiguste ennetamiseks. Inimese puhul analüüsivat ristamist kasutada ei saa. Veregrupiga määramine: fenot. A, genot IAIA, IAi, vereülekandeks sobiv A, O, doonoriks A, AB. fenot B, genot IBIB, IBi, vereülek sobiv B, O, doonoriks B, AB. fenot AB, genot IAIB, vereülek sobiv AB, A, B, O, doonoriks AB. fenot O, genot ii, vereülek sobiv O, doonoriks A, AB, B, O.
Brändi-tarbekaubad (karastusjoogid, pesupulber) Riigid globaliseeruvas maailmas Riike võrreldakse SKT kohta aastas. · SKT sisemajanduse kogutoodang (aastas toodetud uus rikkus) SKT/in näitab tootlikkust, rikkust inimese kohta 20 000 $ inimese kohta Eestis Väga edukates riikides 50 60 000 $ inimese kohta Väga vaestes riikides ainult 200 300 $ inimese kohta. · IAI inimarenguindeks (rahulolu) = SKT + haridustase + eluiga IAI arvestatakse IT teenuseid, imikute suremust, üle 80. aastaste inimeste arvu, autode arvu inimese kohta, elektri tootmine inimese kohta. 20 sajandi lõpust jaotatakse riike : 1) Inforiigid ( USA, Lääne-Euroopa) 2) Uus-tööstusmaad ( Taiwan, Singapur ) 3)Toorainemaad (naftariigid)
RIIKIDE ARENGUTASEME NÄITAJAD (vihikus) (3 kindlalt teada + 2 veel) SKT (ühe inimese kohta)- näitab mingis riigis aasta jooksul toodetud kaupade ja ostetud teenuste koguväärtust USA dollarites / USD-s Hõive erinevates majandussektorites- kui palju töötab esma-, tööstus- ja teenindussektoris Arenenud riikides töötab enim inimesi teenindussektoris, vähim esmasektoris. Arengumaades vastupidi IAI (ehk inimarengu indeks)- (HDI inglise keeles) riigi heaolu näitaja, mis koosneb kolmest komponendist Need kolm komponenti on: 1. elujärg (SKT)- rahvamajanduse kogutulu ühe inimese kohta 2. haridus- õpinguaastate arv; eeldatav õpinguaastate arv kooli minnes 3. tervis- oodatav eluiga sünnihetkel IAI-d väljendatakse 0,000-1,000 järgi IAI järgi jagatakse riigid nelja tasemesse: 1. väga kõrge arengutase- Eesti kuulub siia, on 33-dal kohal 2
Globaalse meedia levik Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine Kliimamuutus ja selle tagajärjed Loodusressursside ammendumine Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Maailmamere reostumine 1.2 RIIGI ARENGUTASEME ISELOOMUSTUS Tabel 2. Regioonide inimarenguindeksi muutused 1990-2017. Allikas:Human Development Report (20.11.2018) Regioon IAI muutus Väga kõrge arengutasemega riigid 0,787-0,894 muutus on 0,48% (OECD) Kõrge arengutasemega riigid 0.571-0.757 muutus on 1.05% Keskmise arengutasemega riigid 0.462-0.645 muutus on 1.24% Madala arengutasemega riigid 0.351-0,504 muutus on 1.35% Sellest järeldub, et kõige suurem arengumuutus toimub madala arengutasemega riikides. Ungari kuulub väga kõrge arengutasemega riikidesse. Ungari inimarengu indeks on 0,838 mis
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
miljoni, ametlikuks riigikeeleks on araabia keel, inglise keelt räägitakse ainult äripiirkondades. Riik ise jaguneb 13 provintsiks ning igal ühel neist on oma nn valitseja. Kõik nn valitsejad peavad alluma siiski riigi kuninga on Abdullhile. Valitsevaks riigikorraks on absoluutne monarhia. Riigi arengutase Saudi Araabia arengutaseme iseloomustus Inimarenguindeksi muutus 1975-2005. Regioon IAI muutus Kõrgelt arenenud riigid Inimarenguindeks on kõige kõrgem, 30 aasta jooksul on ikka tõus jätkuv. 0,824 - 0,924 Ida-Euroopa Ida-Euroopa oli 90. Alguses Euroopaga suhteliselt sarnasel tasemel, aga püsis mõnda aega. Alates 95. Aastast on tõus pidev ning sarnane tõus kõrgelt arenenud riikidega. 0,862 - 0,893
Riigi maj arengu põhinäitajad Rahvuslik koguprodukt RKP antud riigi ettevõtete poolt valmistatud toodangu ja teenuste koguväärtus, Sisemajanduse koguprodukt SKP antud riigi territooriumil valmistud toodangu ja teenuste koguväärtus, sõltumata ettevõtte kuuluvusest, Maj struktuur, töö tootlikus, en tarbimine ühe elaniku kohta, transpordi ja sidevõrkude tihedus, väliskaubanduse suurus ja struktuur, Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad, Inimarengu indeks IAI sisemine koguprodukt ühe inimese kohta, eluiga, kirjaoskuse protsent Rahvusvahelised ettevõtted I põlvkonna rah.vah.firma (1518.saj) tegelesid ülemeremaade kaupade kokkuostmise ja turustamisega, II põlkonna...(19.saj.Iip) tegelesid põllumaj saaduste tootmisega ja maavarade kaevandamisega ülemeremaades, III põlvkonna(20.saj.IIp) tekkisid kõikidesse maj.harudesse Rahvusvaheline kooperatsioon ühe toote valmistamise jagamine mitme riigi vahel
WTO Maailma Kaubandusorganisatsioon. World Trade Organisation. Eesmärgiga edendada vabakaubandustja kehtestada ühtsed kaubandusreeglid maailmas, 1995,140. NAFTA Põhja-Ameerika vabakaubanduse Assotsiatsioon. North American Free Trade Agreement.Loomaks kaupade ja teenuste vabakaubanduspiirkond.1994. ASEAN Kagu Aasia Maade Assotsiatsioon. Association of South East Asian Nations. loomaks Aasiasse maailma suurim vabakaubandustsoon. 1967. EL/EU Euroopa Liit. European Union. Hõlbustamaks kaubavahetust euroopasiseselt. 1952, 27 G7/G8 eesmärk genereerida meetmeid, mis tagaksid jäitkuva majanduskasvu.1975. OPEC 1960 Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Organization of Petroleum Exporting Countries. Eesmärk kujundada naftahinda ja hoida seda võimalikult kõrgel. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisat-sioon. North Atlantic Treaty Organization. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon. United Nations Organization Ülemaailmne rahu-ja ...
Geneetika põhimõisted ülesannete lahendamiseks: 1) Genotüüp - Kõik organismi kromosoomides paiknevate geenialleelide kogum. KUi ülesannetes palutakse kirjutada isikute genotüübid, kirjutate nende geenikombinatsioonid, mida tähistati tähtedega (N: AA, Aa või aa) 2) Fenotüüp - Organismi sise- ja välistunnuste kogum. Kui ülesannetes kästakse kirjutada isikute fenotübid, kirjutada tunnused (N: pruunid või heledad juuksed jne). 3) Dominantne geen - alleel, mille poolt määratud tunnus organismil alati kujuneb ja avaldub. Tähistatakse alati suure tähega. 4) Retsessiivne geen - Alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub siis, kui dominantne geenialleel e. variant puudub. Tähistatakse alati väikese tähega. 5) Homosügoot - Ühesuguste alleelide olemasolu (kas AA või aa) homoloogiliste kromosoomide paari samades kohtades e. lookustes. 6) Heterosügoot - Erinevate alleelide, üks dominantne ja teine retsessiivne (Aa) olemol...
ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 34. Agraarühiskond: Algas umber 6000-7000 aastat tagasi. Igapäevasteks töödeks kasutati enda ja loomajõudu. Lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud vähem tähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Iga piirkond elas omaette, eri regioonide majandused olid üksteistest peaaegu sõltumatud. Riigikassase koondati maksudena vaid vähene osa. Industriaalühiskond: 18. sajand. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masintootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga. Põllumajanduses levis välja vaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge, taimesorte. Inimeste elujärg paranes. Rahvastiku kiire kasv. Veondus...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
